Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.03.2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-17799
Tsiviilasi
Investime grupp OÜ hagi Andmar Trading OÜ vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
21 782,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Investime grupp OÜ (registrikood 16170388) Hageja lepingulised esindajad: Mari-Liis Lega, Tõnis Kõiv, (e-post [email protected]; [email protected];) Kostja: Andmar Trading OÜ (registrikood 11414940) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kenno Vilippus (e-post [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.12.2023 esitatud ja 05.02.2024 täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Investime grupp OÜ (hageja) ja Andmar Trading OÜ (kostja) 06.05.2021 töövõtulepingu, mille kohaselt kostja kohustus teostama hageja korterites asukohaga Talu tee 8 korterites 1, 2, 3 ja 4 ehitus- ja remonttöid. 10.06.2021 lisandus lepingusse ka korteri nr 6 remont. Lepingus sätestatud tööde kestuseks leppisid pooled kokku kaks kuud, st tööd pidid valmima hiljemalt 2021.aasta juulis. Kuna kostja ei teostanud lepingus kokkulepitud töid ka täiendavaks tähtajaks, ütles hageja 17.03.2022 kostjaga sõlmitud lepingu üles. Hageja sõlmis 2022 aasta märtsi lõpus teise töövõtulepingu kolmanda isikuga (Reiant OÜ) remonttööde lõpetamiseks kõnealustes korterites. Kolmas isik lõpetas kokkulepitud tööd 14.06.2022, kuid kui korterites avati veekraanid, selgus koheselt veeleke korterites 1 ja 3. Reiant OÜ avas nimetatud korterite seinad, et kontrollida seinataguseid veeühendusi. Kolmas isik likvideeris lekked korterites 1 ja 3. Kostjat teavitati tuvastatud probleemist e-kirja teel, saates nii fotod kui videod. Hageja tasus Reiant OÜ-le kokku korterites remondi lõpetamise, sh ebakvaliteetse töö ringitegemise eest kokku summas 9 810 eurot. 10.05.2023 teavitas Talu tee 8-2 üürnik hagejat, et korteri elutoa põrandal on vesi. Hageja kasutas öisel ajal veelekke sulgemiseks avariiteenust ning esitas kindlustusele (BTA) kahjujuhtumi avalduse. BTA tellimusel teostas 12.05.2023 korteri ülevaatuse Kahjuhaldus OÜ spetsialist, kes tuvastas, et korteri nr 2 duširuumis on WC poti ümber niiskuskahjustus ja elutoa laminaatpõrand on veest kahjustatud. Hageja kutsus kohale kolmanda isiku (Remondikompanii OÜ), kes 06.06.2023 tuvastas ülevaatust teostades, et üks seina taga olnud torustiku tihend oli järgi andnud ja seetõttu lekkis sealt intensiivselt vett. Remondikompanii tuvastas, et lekete toimumise põhjus on ebakvaliteetne paigaldus. Remondikompanii OÜ likvideeris hageja tellimusel ebakvaliteetsed ühendused. Korteris teostatud kahjujuhtumi torutööde maksumus oli kokku 1 790 eurot. Kokku kulus korteris nr 2 kahjujuhtumi põhjuste ja tagajärgede kõrvaldamiseks 1 950 eurot (avariiväljakutse vee sulgemiseks – Torudeabi ja Elektritööd OÜ arve nr TE2300103 summas 110 eurot, õhukuivati rent korterist liigniiskuskuse eemaldamiseks Trollo Grupp OÜ arve nr 2023/405 summas 20 eurot ja arve nr 2023/406 summas 30 eurot).
2
Kindlustus tegi 25.08.2023 otsuse nr IE6-104662/01-23/1, millega keeldus hüvitamast Talu tee 8-2 korteris toimunud kahjujuhtumi kulusid, sest kahju põhjustas kostja ebakvaliteetne töö. 29.06.2023 tekkis veekahju Talu tee 8 korteris 4, mille tulemusena sai korter 4 ulatuslikke veekahjustusi. Hageja esitas kahjujuhtumi avalduse kindlustusele (BTA). BTA tellimusel teostas 05.07.2023 korteri ülevaatuse Kahjuhaldus OÜ spetsialist, kes tuvastas, et korteri nr 6 duširuumi põrandas on toimunud veeleke, mille tulemusel on korter nr 4 saanud ulatuslikke veekahjustusi. BTA poolt võetud hinnapakkumiste kohaselt on korteris nr 4 vajalike taastamistööde maksumus 7 212 eurot, millele lisandub uus köögimööbel summas 2 018,99 eurot (IKEA) ja korteris nr 6 vajalike taastamistööde maksumus 792 eurot. Remondikompanii OÜ koostas BTA-le 27.07.2023 kahjupõhjuse akti, mille kohaselt tuvastas, et leke oli põhjustatud köögi püstaku vahetus läheduses oleva Alupex veetoru põlve ühe poole pressimata jätmisest. Kindlustus tegi 25.08.2023 otsuse nr IE6-143408/02-23/1, millega keeldus hüvitamast Talu tee 8-4 korteris toimunud kahjujuhtumi kulusid, sest kahju põhjustas kostja ebakvaliteetne töö. Korterites nr 2 ja 6 teostas torutöid kostja 2021.aasta teises pooles lepingu alusel. Seega on kostja jätnud veetoru põlve ühe poole kinni pressimata ehk vastutav veelekke ja sellest tuleneva kahju eest. Hageja on kõnealused korterid omandanud väljaüürimise eesmärgil, kuid tulenevalt kostja ebakvaliteetsest tööst tekkinud veekahjustustest, ei saa hageja kortereid välja üürida. Kindlustus ei korva kahjujuhtumite kõrvaldamise kulu ja hagejal puuduvad vahendid kahjude kõrvaldamiseks. Seetõttu toob kostja ebakvaliteetselt tehtud töö tagajärjel tekkinud veekahju hagejale kaasa jätkuvat kahju saamatajäänud tulu näol, sest hageja ei saa korterite väljaüürimisest tulu, mida ta on õigustatud saama. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju summas 9810 eurot ning hageja poolt tekkinud ja tulevikus tekkiva kahju summas 11 972,99 eurot. Kostja vastus Kostja oma vastuses hageja nõuet ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu. Kostja ei ole Talu tee 8 korterites 1, 2, 3 ja 4 ehitus- ja remonttöid teinud. Lepingu sõlmimiseks ei piisa ainult pakkumise tegemisest. Hageja peab tõendama, et kostja tegi objektil töid. Tööde tegemisele võiksid viidata näiteks akt tööde tegemise kohta või arve, millega töövõtja soovib töö eest raha saada või maksekorralduse koopia, millest selgub, et hageja on kostjale tööde eest maksnud. Selliseid tõendeid ei ole hageja kohtule esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et tööd oleksid teostatud ebakvaliteetselt ega ka seda, et hageja kahju oleks põhjuslikus seoses kostja väidetava tööga. Suur ajavahe lepingu ülesütlemise ja kahju vahel viitab sellele, et hageja on täies ulatuses osaline talle kahju tekkimisel (VÕS § 139 lg 1).
Kohtu põhjendused
3
4
antud e-kiri lisatööde kokkulepete olemasolu, kuna e-kirjas on üksnes ülevaade hindadest (dtl 118). Seega on tõendamata, kas, millal ja millistes lisatöödes on pooled täiendavalt kokku leppinud.
5
silikoonitud ebaühtlaselt; santehnika paigaldatud mitte projektijärgselt (pesumasinale ruumi tegemiseks tuli nihutada segisteid ja kapp u 10 cm teise kohta); kogu vee- ja kanalitorustik on paigaldatud valesti ja ehitusnõudeid eirates (selgus hiljem); vaheuksed olid paigaldatud hooletult, liistud kehvasti; laminaatparket oli paigaldatud ebakvaliteetselt, vahed ja augud sees, põrandaliistud olid paigaldatud halvasti ning vajasid kogu ulatuses ringitegemist; värskeõhuklapi paigaldus ebakvaliteetne, tuli välja vahetada, paigaldamata jäeti välisosa klapp ja toru; koristus/utiliseerimine oli teostamata, st ehituspraht oli objektilt eemaldamata. Hageja poolt esitatud tõendite pinnalt võib asuda seisukohale, et teatud probleemid hagiavalduses märgitud korterites esinesid, eelkõige veelekked korterites (27.07.2023 ülevaatuse akt dtl 136; kindlustuse dokumendid dtl 16-23). Ühtegi muud väidetavat puudust ei ole hageja tõendanud (s.h värvimistööd, parkett, liistud jms). Kohus peab vajalikuks ka märkida, et korterite 1 ja 3 veeleke toimus hageja väitel 14.06.2022, korteris nr 2 toimus veeleke 10.05.2023 ning korteris nr 4 toimus veeleke 29.06.2023 (dtl 16, 21) ehk lekked on toimunud pärast kolmanda isiku (Reiant OÜ) poolt tööde teostamist. Seega on tõendamata, et hageja poolt väljatoodud puudused oleksid seotud kostja tegevusega. Samuti on tõendamata, kas ja millises ulatuses kostja reaalselt töid üldse hagejale teostas. Ülevaade hindadest, asjatundja arvamus või võimalikud esitatud arved ei tõenda tööde tegemist kostja poolt (16.11 ja 17.11 kirjavahetus dtl 118; 15.03.2022 e-kiri dtl 119; 03.05.2024 e-kiri dtl 151; arved dtl 152, 156; asjatundja arvamus dtl 122-125, 158-196). Lisaks märgib kohus, et kohtule esitatud arved on esitatud kolmandate isikute poolt ning arvetel märgitud „remonttööd“ ei kinnita, kas ja milliseid konkreetseid töid oleks kostja teinud või et hageja oleks kostjale teatud tööde eest tasunud. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi akti tööde võimaliku teostamise kohta. Kuna puuduvad tõendid, kas ja milliseid konkreetseid töid hageja on teostanud, siis ei pea kohus vajalikuks ka hinnata, kas ja milliseid töid oleks kostja teinud ebakvaliteetselt. 4.5 Kohus peab vajalikuks üksnes selgitada, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja on teatud töid teinud (s.h ebakvaliteetselt), siis puuduvad tõendid, et hageja oleks kostjat väidetavatest puudustest teavitanud ja andnud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 115 lg 2 esimese lause kohaselt võib kahju hüvitamist nõuda kohustuse täitmise asemel pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kuigi hagiavalduses on märgitud, et kostjat teavitati tuvastatud probleemidest e-kirja teel, saates nii fotod kui videod, siis ühtegi tõendit ei ole hageja selle kohta esitanud. See, et hageja on 17.03.2022 lepingu üles öelnud, nimetatud asjaolusid ei kinnita (dtl 121). VÕS 115 lg 3 võimaldab võlausaldajal erandina nõuda kahju hüvitamist täitmise asemel ka võlgnikule eelnevalt täiendavat tähtaega täitmiseks määramata. Tegemist peaks olema aga juhtumitega, kus leping on rikkumise tõttu sisuliselt nurjunud, st selle eesmärk on jäänud suures osas saavutamata ega ole eeldatavalt enam saavutatav ja selline tagajärg pidi olema lepingut rikkunud poolele objektiivselt ette näha. Nimetatud asjaolusid käesoleval juhul aga kohtu hinnangul ei esine.
6
7
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1950 eurolt) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.