Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja ja XXXX sõlmisid 25.04.2013 tarbijakrediidilepingu nr XXXX, millega väljastati krediidisaajale krediidisumma 800 eurot. Lepingu järgi oli krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 57% tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu krediidi kulukuse määr on 62,29% aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK ASi krediidilepingute üldtingimusi nr 3.9. Leping ja selle kokkulepe vastasid sõlmimise hetkel krediidisaaja tahteavaldusele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas krediidisaajale laenulepingu ja selle kokkuleppe allkirjastamisel ka krediidisaaja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Krediidisaaja kinnitas laenu vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul.
2.Rahvastikuregistri andmeil suri krediidisaaja 02.01.2014. Pärimisregistri kohaselt on krediidisaaja pärijad kostjad XXXX ning XXXX. Tulenevalt eeltoodust edastas hageja 30.06.2015 kostjatele kirjalikud teatised maksekohustuste teavitamiseks ning 02.07.2015 ülevaate nõude kujunemisest.
3.Hageja ütles 21.05.2014 erakorralise ülesütlemisavaldusega seoses krediidisaaja surmaga lepingu üles ning nõudis krediidisaaja pärijatelt 549,61 euro tasumist, millest 446,32 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 66,48 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 36,81 eurot viivis.
4.Lepingu alusel on krediidisaaja kohustatud maksma hagejale intressi 57% tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Kuna kostjad ei ole hagejale pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks mitte ühtegi makset tasunud, tuleb üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3, pärimisregistri väljavõtte ning seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 66,48 eurot.
5.Antud juhul on lepingujärgselt viivise määraks lepingu põhitingimustes sätestatud intressimäär ehk 57% tagatsamata krediidisummalt aastas. Lepingu ülesütlemisel 21.05.2014 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 36,81 eurot. Kostjad on jätnud pärast lepingu ülesütlemist hagejale tasumata sissenõutavaks muutunud krediidisumma 446,32 eurot, seega arvutab hageja viivist krediidisumma tasumisega viivitamiselt, määraga 57% võlgnetavalt summalt aastas. 07.07.2016 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 578,37 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet 446,32 euroni.
6.Hageja ei nõustu kostjate poolt esitatud seisukohtadega, et kostjad ei olnud teadlikud hageja ja XXXX vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ega vastuta sellest tulenevalt nõude eest. Pärimisseaduse § 130 lõike 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. Seega ei välista teadmatus nõude olemasolust kohustuste üleminekut. Lisaks eelnevale ei nõustu hageja kostjate seisukohaga, et kostjad ei olnud teadlikud hageja nõude olemasolust. Hageja on saanud 17.01.2014 päringu Tallinna notar XXXX paludes edastada informatsiooni XXXX õiguste ja kohustuste osas Bigbank AS-s. Hageja on edastanud enda vastuse notari päringule 22.01.2014. Seega oli hageja nõue esitatud pärimismenetlust läbiviivale notarile ning kostjatel oli võimalus tutvuda hageja nõudega pärimismenetluse käigus.
7.Hageja on saanud informatsiooni pärimistunnistuse väljastamise kohta 29.06.2015 tehes päringu pärimisregistrile. Pärast informatsiooni saamist pärimistunnistuse väljastamise
kohta on hageja edastanud kostjatele posti teel, rahvastikuregistris registreeritud aadressile, kirjad nõude kohta. 01.07.2015 on hageja esindaja suhelnud telefoni teel XXXX, selgitanud nõude sisu. 02.07.2016 on hageja edastanud posti teel XXXXülevaate nõude kujunemisest ning laenulepingu koopia. Seega on kostjad esitanud valeandmeid asjaolu kohta, et kostjad ei olnud teadlikud XXXXsuhtes esitatud nõudest.
8.Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 959,12 eurot, millest 446,32 eurot on tagastamata krediidisumma, 66,48 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, ja 446,32 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastuväited
9.Kostjad tunnistavad põhivõlgnevust summas 446,32 eurot, kuid vaidlevad vastu kõrvalnõuetele. Kostjad ei ole saanud võlgnevuse kohta ühtegi meeldetuletuskirja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ning XXXX sõlmisid 25.04.2013 tarbijakrediidilepingu nr XXXX, millega hageja andis XXXX laenu 800 eurot (tlk 5a-11). XXXX suri XXXX (tlk 12) ning kostjad on XXXX pärijad. XXXX oli 25.04.2013 tarbijakrediidilepingu alusel hagejale tasunud 547,13 eurot, millest 353,68 eurot krediidisumma katteks, 191,48 eurot intressi katteks ja 1,97 eurot viivise katteks (tlk 15). Hageja ütles seoses krediidisaaja surmaga krediidilepingu 21.05.2014 üles (tlk 16).
12.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista kokku 959,12 eurot, millest 446,32 eurot on tagastamata krediidisumma, 66,48 eurot intress ja 446,32 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjad tunnistavad hageja esitatud põhinõuet summas 446,32 eurot, kuid vaidlevad vastu hageja kõrvalnõuetele.
13.Kohus märgib, et VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS 82 lõikest 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
14.Antud juhul puudub vaidlus küsimuses, et kostjad on XXXX pärijad ja tarbijakrediidilepingust nr XXXX tulenevad kohustused on kostjatele kui XXXX pärijatele pärimisseaduse § 130 lg 1 alusel üle läinud. Kostjad on ka tunnistanud, et võlgnevus on tasumata. Seega on kostjad jätnud neile VÕS § 76 lg-st 1, §-st 82 tulenevad kohustused täitmata.
15.Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostjad VÕS §-st 100 tulenevat kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb tarbijakrediidilepingu alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 446,32 eurot.
16.Hageja nõuab kostjatel intressi summas 66,48 eurot väljamõistmist. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Antud juhul on
tarbijakrediidilepingus kokku lepitud, et intressimäär on 57% aastas. Hageja on intressivõlgnevuse kujunemist kajastanud ka kostjatele edastatud teatises (tlk 15). Seega on hagejal õigus kostjatelt VÕS § 94 lg 1 ja tarbijakrediidilepingu alusel nõuda intressi tasumist ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista intress summas 66,48 eurot.
17.Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 446,32 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on tarbijakrediidilepingus kokku lepitud viivise tasumise kohustuse määraga 57% aastas (tlk 10). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda viivist.
18.Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 seisukohale, et viivisemäär, mis ületab kolmekordset seaduse määra, on tühine. Antud juhul on hageja lepingu ülesütlemise teates kostjaid teavitanud, et võla tasumise tähtaeg on 04.06.2014 (tlk 16), mis tähendab, et kostjad jäid võlgnevuse tasumisel viivitusse 05.06.2014. Seega on kostjate viivisevõlgnevus perioodil 05.06.2014 kuni 07.07.2016, s.o hagi esitamiseni kujunenud seadusjärgses määras järgmiselt: Võlaperiood 05.06.2014 30.06.2014 01.07.2014 31.12.2014 01.01.2015 30.06.2015 01.07.2015 31.12.2015 01.01.2016 30.06.2016 01.07.2016 06.07.2016
% aastas
% päevas
- 8,25
0,022603
Summa päevas 0,100881
Perioodis päevi
Perioodi summa 2,622906
- 8,15
0,022329
0,099658
18,337072
- 8,05
0,022055
0,098435
17,816735
- 8,05
0,022055
0,098435
18,11204
- 8,05
0,021995
0,098166
17,866212
- 8
0,021858
0,097556
0,585336
19.Eelviidatud tabelist tulenevalt on seadusjärgse viivise määraga kostjate võlgnevata viivise summa kokku 75,34 eurot. Võttes arvesse, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-15 järgi tohib hageja viivist nõuda üksnes kolmekordses seadusjärgses määras, loeb kohus põhjendatud viivisenõudeks 226,02 eurot. Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude osaliselt.
20.Kostjad on esitanud menetluses vastuväite, et kõrvalnõuete väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna kostjad ei olnud nõudest varasemalt teadlikud. Kohus leiab, et kostjate vastuväide ei ole põhjendatud. Nimelt on hageja tõendanud, et edastas notarile andmed selle kohta, et XXXXoli hageja ees tarbijakrediidilepingust tulenev kohustus (tlk 44). Seega pidid kostjad juba pärimismenetluses vastavast nõudest teadlikud olema. Samuti on hageja edastanud kostjatele teavitused nõude olemasolust (tlk 13-16).
21.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista võlgnevus 738,82 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kostjatelt tuleb vastavad summad hageja kasuks välja mõista solidaarselt tulenevalt VÕS § 65 lg-st
22.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 959,12 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 163 lg 2 kohasel, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul on kohus teinud pooltele ettepaneku sõlmida kompromiss tingimustel, mille kohaselt kostjad tasuvad hagejale 735,96 eurot (tlk 47). Hageja on sellega nõustunud ning üritanud kostjatega kompromissi sõlmimiseks kontakteeruda (tlk 49), kuid kostjad ei ole kompromissi sõlmimisega nõustunud. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 2, § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda, kuna kostjad on keeldunud kompromissi sõlmimisest tingimustel, mille sarnase lahendi kohus käesolevas asjas on teinud.
24.TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
25.Hageja palub kostjatelt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud 100 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Hageja on tõendanud menetluses riigilõivuna 175 euro tasumist (tlk 49) ning samuti õigusabikulude 100 eurot kandmist (tlk 18-19). Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud summas 275 eurot.