Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2016, Tartu
Tsiviilasja number
2-15-109631
Tsiviilasi
Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi Anželika Butuzkina vastu võlgnevuse 641 eurot 74 senti ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1000 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 23. märtsi 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anželika Butuzkina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Anželika Butuzkina (isikukood XXXXX), esindja Irina Kuzmina Vastustaja (hageja): Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (registrikood 10245033), esindaja Marie Tsine
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Hageja on osutanud kostjale teenuseid, kostja teenuste tarbimist ei eita. Seega on kostja kui soodustatud isik selle heaks kiitnud ning see vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele. Tegemist on elutähtsa teenusega (avalikes huvides oluline) ja hageja on üldhuviteenuse osutaja. VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks on täidetud. Hageja tasunõue on mõistlik, kuna tasu osutatud teenuste eest on arvestatud teenindatava korterelamu üldpindala ja 1 m2 maksumuse järgi. Hageja nõue seadusjärgse määraga viivise saamiseks tuleb rahuldada (VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1, TsMS § 367). Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Viivise vähendamiseks alust ei ole. Kostja ei ole tõendanud viivise suuruse ebaproportsionaalsust. Kuna kostja on tasumisega viivitanud pikka aega (2007. aastast), viivist on arvestatud seadusjärgses määras ja viivise nõue ei ületa põhinõuet, siis ei ole sisse nõutavaks muutunud viivis ebamõistlikult suur. Ainult võlgniku ebapiisav sissetulek ei ole viivise vähendamise aluseks.
üüri-, hooldus- ja rendilepingust tulenevate õiguste ja kohustustega. Kiviõli Linnavolikogu 26. juuni 1997 otsusega nr 68 otsustati asutada Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ. Kiviõli linna ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel sõlmiti 1. juulil 1997 vara tasuta kasutada andmise leping nr 72 (tl 72-74), mille p-i 3.1. kohaselt on lepingu objektiks kõik Kiviõli linnas olevad munitsipaalelamud koos nendes elamutes asuvate munitsipaaleluruumide ja – mitteeluruumidega, mis on Kiviõli linna haldamisel eluruumide erastamise seaduse ja mitteeluruumide erastamise seaduse kohaselt kuni korteriühistu moodustamiseni või korteriomanike vahel ühise tegutsemise lepingu sõlmimiseni vastavalt lepingu lisale nr 1, samuti kõik munitsipaaleluruumid või mitteeluruumides nendes Kiviõli linnas asuvates elamutes, mille haldamine on üle antud korteriühistule või ühise tegutsemise lepingu aluusel volitatud isikule. Nimetatud lepingu p-i 6.1.3 järgi oli Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-l õigus sõlmida elanikega eluruumide üüri- või halduslepinguid ning p-i 6.2. alusel sai Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ lepingu lisas 2 toodud lepingutest tulenevad Kiviõli Linnavalitsuse õigused, sh elamute haldaja õigused enne korteriühistute moodustamist. Lepingu lisast 2 nähtuvalt andis linn muuhulgas hagejale üle ME Kiviõli Linna Elamuettevõtte poolt vastavalt eluruumide erastamise seadusele sõlmitud hoolduslepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Seega on toimunud lepingute ülevõtmine VÕS § 179 mõttes ning Kiviõli linna ja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vahel 1. juulil 1997 sõlmitud lepingust omandas hageja muuhulgas Keskpuiestee 53 korterelamuga sõlmitud hoolduslepingust tulenevad õigused ja kohustused. Kuigi asjas ei ole esitatud kirjalikku lepingut hageja ja kostja vahel, saab ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud hooldusleping, s.o poolte vahel oli lepinguline suhe.
Antud juhul on kostja esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks nii maakohtus kui apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus kohaldab kostja taotlusel aegumist ja jätab hagi rahuldamata.
Lähtudes eeltoodud Riigikohtu seisukohast, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Triin Uusen-Nacke
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.