Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2026, Tallinn Kohtuasja number
2-23-16212
Kohtuasi
Y.O avaldus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 12. juuli 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
J.I määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Y.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja Katrin Kiisk Puudutatud isik I I.T (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Toomas Metsma Puudutatud isik II J.I (isikukood XXX), lepinguline esindaja Monika Meerents Eestkosteasutused Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu) ja Saarde vald (vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 12. juuli 2025 määrus jätta muutmata.
2.J.I määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud dokumentaalsed tõendid.
Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Y.O (avaldaja, isa) esitas 16.11.2023 Pärnu Maakohtule avalduse tema ja J.I (puudutatud isik II, ema) ühise lapse I.T (puudutatud isik I, laps) suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kokkuvõtlikult taotles isa suhtluskorra kindlaksmääramist kuni lapse koolikohustuse tekkimiseni selliselt, et alates 2025. aastast kohtub isa lapsega iga kahe nädala järel kaks järjestikust nädalat neljapäevast (17.00) pühapäevani (17.00). Alates 4. eluaastast (so. alates 2026. aasta märts) kohtub lapse isa lapsega iga kahe nädala järel kaks järjestikust nädalat kolmapäevast (17.00) pühapäevani (17.00). Alternatiivselt, alates 4. eluaastast kohtub lapse isa lapsega iga kolme nädala järel ühe täisnädala pühapäevast (17.00) pühapäevani (17.00). Isa palus reguleerida lapsega suhtlemist ka suvekuudel ning jõulude ja aastavahetuse ajal. Isa täpsustas oma taotlust suhtluskorra osas 23.04.2025 kohtuistungil ning jäi üldnõudena selle juurde, et isa saaks kohtuda lapsega kahel järjestikusel nädalal neljapäevast pühapäevani ning leidis, et selleni võiks jõuda 2026. aastal.
1.1.Avalduse kohaselt oli laps vanemate lahkumineku ajal 1,3-aastane. Isa elas lapse sünnist kuni tema 8 kuu vanuseks saamiseni igapäevaselt perega koos ja võttis osa lapse igapäevasest hooldamisest. Seejärel sai lapse isa tööpakkumise välismaale, mille tõttu tuli tal igas kuus 2 nädalat järjest tööl viibida. Ajal, mil lapse isa töökohustusi ei täitnud, osales ta lapse kasvatamises samamoodi nagu oli teinud seda enne välismaale tööle minemist. Lapsel oli (ja on) isaga tugevad kiindumussuhted. Kuna tegemist on väikelapsega, vajab ta loodud suhte kinnistamiseks ja tugevdamaks järjepidevat ning regulaarset kontakti. Ema on võimaldanud isal kohtuda lapsega neli korda kuus kahel järjestikusel nädalavahetusel nii, et hommikul kell 10.30 võtab isa lapse ema kodust ja tagastab lapse emale samal päeval kell 16.30 (s.o kokku 6 tundi), millest 2-3 tundi magab laps lõunaund. Lapse isa hinnangul ei ole see tema ja lapse vahelise kiindumussuhete säilitamiseks piisav. Laps ei pea isaga harjuma, teda tundma õppima ega muul moel isaga kohanema, sest tal on isaga sünnist saadik positiivne kooseluline kogemus. Puudutatud isikute seisukohad
2.Ema vaidles avaldusele vastu ning leidis, et lapse huvides ei ole suhtlemise korra kindlaksmääramine viisil, et see sisaldab ööbimisega kokkusaamisi. Ema ei olnud nõus sellega, et lapsega koosviibimise limiteeritud aeg on tingitud emast, mitte lapse seisundist või huvist. 18.06.2025 seisukohas leidis ema, et põhjendatud on määrata isa ja lapse suhtlemise kord kindlaks selliselt, et isa ja lapse kokkusaamised toimuvad ühe kahe nädala kahel järjestikusel päeval ilma ööbimiseta nädalavahetusel (laupäeval ja pühapäeval) ja ühel päeval nädala sees. Kokkusaamiste ajavahemik võiks olla laupäeval kl 10.30-17.30 ja pühapäeval kl 10.30-12.30. Nädalasisene kokkusaamise päev oleks, kui vanemad ei lepi kokku teisiti, kolmapäev kl 17.00-19.00. Suhtluskorra võiks esialgselt kindlaksmäärata kuni 31.12.2026 ja seda põhjusel, et hetkeseisuga on kindel, et laps ei ole ööbimistega kokkusaamisteks valmis, kuid ei ole teada, kuidas lapse ja isa suhted arenevad. Alates 2027.a võiks pühapäevase
kokkusaamise kestvus pikeneda selliselt, et kokkusaamine toimub 10.30-17.30. Kui laps on selleks valmis ja avaldab soovi isa juures ööbimiseks, võimaldab lapse ema isale ka ööbimistega kokkusaamisi. Ema tõi esile, et isaga kokkusaamiste järgselt on lapsel esinenud dermatiidilaadne lööve põskedel; laps on koju naastes lühikese aja kestel uinunud, misjärel on tal raske õhtuse uinumisega; laps on koju naastes olnud ärritunud ja käitunud agressiivselt; alates 2024. a maist on lapsel tekkinud enurees isaga kokkusaamiste järgselt; isaga kokkusaamiste järgselt on laps sageli haigestunud, millest võib järeldada, et stress põhjustab lapse immuunsuse nõrgemist ning keha reageerib stressile haigestumisega. Lapse isa on avaldanud, et viimasel ajal on tal raskusi lapse lõunaunne saamisega. Kui isa lapse tavapärast päevakava ei järgi, ei taga see lapsele vajalikku stabiilset režiimi, mis mõjutab lapse emotsionaalset seisundit. Kui isal on raskusi lapse lõunaunne saamisega ning lapsel puudub tugev kiindumussuhe isaga, on tõenäoline, et isal on raskusi ka lapse ööunne saamisega ning võimalik õhtune uinumine ning ööbimine isa juures kujuneks lapsele väga traumeerivaks. Laps käib alates 2024. a sügisest lasteaias, kuid ei ole käesoleva ajani lasteaias lõunaund veel maganud.
3.Pärnu Linnavalitsus oli 04.12.2023 seisukohas arvamusel, et suhtluskorra kindlaksmääramine on põhjendatud. Ema on väljendanud hirmu, et isa ei tule lapse eest hoolt kandmisega toime, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mille puhul isa ja lapse vahelised kohtumised peaksid olema vähesed. Lapse huvidega ei ole vastuolus, kui rakendada järk järgulist üleminekut suhtluskorras, et vaadelda, kuidas laps olukorraga kohaneb. Eestkosteasutusele teadaolevalt ei esine asjaolusid, mille kohaselt oleks lapse heaolu ohus isa juures viibides. Lapsel ei teki ega säili lähedussuhet ja isiklikke suhteid vanemaga, kellega ta ei saa koos aega veeta ja ühiseid tegevusi ette võtta. 15.05.2025 seisukohas tõi Pärnu Linnavalitsus esile, et väikse lapse kiindumus ükskõik kellesse tekib ajaga, sealhulgas lahuselavasse vanemasse. Ajaga laps märkab ja veendub, et ka teine vanem pöörab talle tähelepanu, temaga tegeletakse ja teda saab usaldada. Et see saaks tekkida, tuleb anda lapsele aega, arvestades eeskätt antud juhul tema vanust ja kiindumist emasse. Lastekaitsespetsialist ei kahtle, et lapse isal on lapsega teatud side loodud ja suhtlus on olemas. Kuid tänasel päeval ei ole mõistlik määrata ööbimistega kohtumisi. Kui last vastu tahtmist ühe vanema juurde ööbima sundida, võib väga tõenäoliselt juhtuda see, et lapse suhe selle vanemaga võib sattuda löögi alla. Ei saa välistada, et lähitulevikus võib laps hakata tahtma veeta rohkem aega ka isa juures (sealhulgas ööbimisega). Sellistel juhtudel peavad lapsevanemad seda lapsele jooksvalt võimaldama.
4.Saarde Vallavalitsus oli seisukohal, et isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja ööbimine isa juures võiks toimuda lapse kasvades ja esialgu nädalavahetuseti. Lastekaitsespetsialist teostas 01.12.2024 isa elukohta kodukülastuse. Kodu oli soe, puhas, korras ja remonditud. Lapse turvalisuse tagamiseks olid ahjud ja pliit turvaväravatega piiritletud ja telekas kinnitatud turvaliselt. Samas majas elab lapse vanaisa, kellel on oma tuba. Lapsel on olemas mänguasjad ja võimalus mängida aias.
5.Lapsele määratud esindaja oli arvamusel, et suhtluskorra kindlaksmääramine on põhjendatud ja see on lapse huvides. Isa ja lapse vaheline suhtlus on seni olnud kaootiline. Selle põhjuseks on ka vanemate vaheline halb läbisaamine ja usaldamatus teise vanema võimekuse suhtes lapse eest parimal viisil hoolitseda. Vanematel tuleb korrigeerida omavahelist suhtlemist. Suhtluskord lapse ja lahusoleva vanema vahel peaks olema paindlik.
Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas 12.07.2025 määrusega isa avalduse ning määras isa ja lapse vahelise suhtlemiskorra kuni lapsel koolikohustuse tekkimiseni kindlaks järgmiselt: - Alates juuli 2025 selliselt, et lapsel on õigus kohtuda isaga iga kahe nädala möödudes kahel järjestikusel nädalal lasteaiaperioodil esimesel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni 19.00 ja teisel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni pühapäeval kella 11.30 ning lasteaiavabal perioodil esimesel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 10.30 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni 19.00 ja teisel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 10.30 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni pühapäeval kella
11.30.- Alates november 2025 on lapsel õigus kohtuda isaga iga kahe nädala möödudes kahel järjestikusel nädalal lasteaiaperioodil esimesel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni pühapäeval kella 17.00 ja teisel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 16.00 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni pühapäeval kella 17.00 ning lasteaiavabal perioodil esimesel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 10.30 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni pühapäeval kella 17.00 ja teisel nädalal teisipäeval ja neljapäeval kell 10.30 kuni 19.00 ning laupäeval kell 10.30 kuni pühapäeval kella 17.00. - Alates märts 2026 on lapsel õigus kohtuda isaga iga kahe nädala möödudes kahel järjestikusel nädalal lasteaiaperioodil esimesel ja teisel nädalal teisipäeval kell 16.00 kuni 19.00 ning reedel kell 16.00 kuni pühapäeval kella 17.00 ja lasteaiavabal perioodil esimesel ja teisel nädalal teisipäeval kell 10.30 kuni 19.00 ning reedel kell 10.30 kuni pühapäeval kella 17.00. - Alates juuni 2026 on lapsel õigus kohtuda isaga iga kahe nädala möödudes kahel järjestikusel nädalal alates neljapäeval kella 10.30st (lasteaiaperioodil pärast lasteaia lõppu kell 16.00) kuni pühapäeval kella 17.00ni. - Maakohus määras, et isa tuleb lapsele kokkusaamiste päevadel järele tema elukohta ja viib lapse tema elukohta tagasi. Lasteaiaperioodil toimuvatel kohtumistel võtab isa lapse lasteaiast ja viib lapse kohtumise lõppedes tema elukohta tagasi. Vanemad võivad lapse liikumise vanemate vahel leppida kokku teisiti. - Alates maist 2026 lepivad vanemad suvekuudeks kokku (s.o hiljemalt 1. maiks), millal veedab laps isaga aega järjest 1 nädala. Kokkuleppe puudumisel veedab laps isaga järjest 1 nädala (s.o pühapäevast pühapäevani) juuni kolmanda nädala. Muul perioodil kehtib suvekuudel üldine suhtlemise kord. - Paaris aastatel suhtleb laps 23.12 kuni 24.12 ja 01.01 kuni 02.01 emaga ning 25.12 kuni 26.12 ja 30.12 kuni 31.12 isaga. Paaritul aastal vastupidi. - Lapse haigestumisel jäävad kohtumised ära juhul, kui lapse haigusseisund ei võimalda kohtumisel osalemist ja see on fikseeritud perearsti poole pöördumisega. Lapse haigestumisel jääb laps kuni tervenemiseni oma alalisse elukohta. Võimalusel lepivad vanemad kokku asenduskohtumise aja esimesel võimalusel. - Eemaloleval vanemal on õigus lapsega suhelda sidevahendite kaudu, arvestades lapse päevakava ja -rutiini. Lapsel on õigus suhelda telefoni või muu sidevahendi kaudu mõlema vanemaga igal ajal. Lapse soovi korral peab vanem tagama esimesel võimalusel suhtlusvõimaluse telefoni või muu sidevahendi kaudu. - Kui vanematel ilmneb suhtlemiskorra täitmisel takistusi, tuleb sellest teavitada teist vanemat esimesel võimalusel, kuid vähemalt 3 päeva ette ja saavutama kokkuleppe. Informatiivseid teateid, sh käesoleva suhtlemiskorra asjaoludest tulenevaid, edastatakse teineteisele e-posti vahendusel. Erakorralistel ja ettenägematutel juhtudel
tuleb vanemal valida teise vanema teavitamiseks viis, mis tagab olulise teabe viivitamatu kättesaamise. - Vanemate omavahelisel eelneval kirjalikul kokkuleppel võib lapsega suhtlemine toimuda ka käesolevast suhtlemiskorrast erinevatel tingimustel. - Lapsevanemad kohustuvad kasvatama last üksmeeles ja teineteise huve arvestades, mitte halvustama teineteist lapse juuresolekul ning suhtuma teineteisse lugupidavalt, sh tegema endast kõik oleneva, et suhtlemiskord toimiks ning tagada lapsele stabiilne, terve ja perekesksust väärtustav kasvukeskkond. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste enda kanda. Alaealisele lapsele määratud riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb jätta riigi kanda. Maakohus märkis, et määrus on täidetav alates kohtumääruse teatavakstegemisest vanematele.
6.1.Maakohus tugines PKS § 123 lõigetele 1 ja 2 ning § 143 lõigetele 1 ja 2 1. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole vaidlust selles, et vanemate paarisuhe lõppes juunis 2023. Samuti ei ole vaidlust selles, et laps ja isa peaksid saama suhelda, kuid vaidlus on selles, millise sagedusega peaksid isa ja laps suhtlema ning milline peaks olema suhtlemise kestus. Isa töötab Soomes, mistõttu Eestis viibib ta iga kahe nädala tagant kahel nädalal. Sellega arvestades määras kohus esialgse õiguskaitse korras ajutise suhtlemiskorra kohtumenetluse ajaks. 23.11.2023 määruses on kohus arvestanud vajadusega taastada ja arendada isa ning lapse vahelist suhet, mis vanemate lahkumineku tõttu oli katkendlik ja ebaregulaarne. Kohus määras, et isa suhtleb lapsega üle kahe nädala kolmel korral nädalas. Kohus muutis kehtestatud ajutist suhtlemiskorda 25.04.2024 määrusega selliselt, et isa suhtleb lapsega jätkuvalt kolm päeva nädalas, kahe nädala jooksul, kuid lasteaiaperioodil lühendatult ja lasteaiavabal perioodil pikemalt. Lisaks määras kohus, et teise nädala laupäeval ööbib laps isaga. Menetluses kehtestatud ajutised suhtlemiskorrad ei ole algselt soovitud eesmärki täitnud, st suhtlus ei ole olnud regulaarne. Näiteks selgus 26.03.2024 kohtuistungil, et 23.11.2023 määrusega ajutise suhtlemiskorraga määratud 28st kohtumisest on toimunud üksnes 12. 12.06.2024 kohtuistungil selgus, et 25.04.2024 määrusega kehtestatud ajutise suhtlemiskorraga määratud kohtumistest toimusid suurem osa, kuid pärast kohtuistungit kuni 08.11.2024 oleks pidanud toimuma 33 kohtumist, kuid toimus 15 kohtumist, st taaskord vähem kui pooled. 23.04.2025 kohtuistungil selgus, et toimuma pidanud 70st kohtumisest on toimunud 27, st vähem kui pooled. Sealjuures ei olnud toimunud ühtegi ööbimisega kohtumist. Kohus leidis, et on ilmne, et ajutise suhtlemiskorra täitmist on takistanud lapse sagedased haigestumised, aga ka vanematest tingitud asjaolud (nt eemalolekud reiside näol vms). Samas on menetluse kestel tuvastatud asjaolude pinnalt põhjust arvata, et ajutise suhtlemiskorra korrektset täitmist on takistanud ka asjaolu, et ajutine suhtlemise kord ei vasta ema tahtele ja soovile.
6.2.Ema on menetluse kestel järjepidevalt avaldanud vastumeelsust sellele, et isa suhtleb lapsega pikemat aega. Kuigi algselt pakkus ka ema välja, et laps suhtleb isaga pikad päevad ja seda isegi kolm päeva järjest, on ema edasises menetluses leidnud, et selline pikem suhtlemine ei vasta lapse huvidele ja isegi viidanud sellele, et see kahjustab last. Kohus määras ajutise suhtlemise korra 23.11.2023 ja juba 05.01.2024 seisukohas on ema väljendanud, et lapse tervislik seisund isaga kohtumiste järgselt on halvenenud (st laps on väsinud, oksendab, nutune, unine, janune ja agressiivne, loobib mänguasju ja karjub). Edasises menetluses on ema jäänud enda seisukoha juurde. Sealjuures isa ei ole selle arvamusega nõus ja vaidleb vastu. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et väikelaps väljendab enda stressi ja emotsioone ennekõike peamise hoolitseja suhtes, kelleks käesoleval juhul on kahtlematult ema. Samas on ka mõistetav, et laps avaldab emotsioone ja teatud määral stressi, kui ta ei ole enda isaga saanud pikemat aega koos veeta ning usalduslikku ja turvalist
kiindumussuhet luua. Selleks, et kiindumussuhe saaks tekkida, on aga lapsel ja isal vaja veeta segamatult aega omavahel. Kiindumussuhe ei saa tekkida, kui isa veedab lapsega aega koos vaid mõned tunnid päevas, mõne päeva nädalas ja selliselt kuni koolini. Lapsel on õigus olla koos oma isaga ning seda ka siis kui ema ja isa paarisuhe on lõppenud. Laps peab saama luua oma isaga suhte ja kujundada temast oma arvamuse. Teine vanem peab seda võimaldama, kui see ei ole ohtlik või kahjulik lapsele.
6.3.Kohtu arvates on oluline märgata ja arvestada lapse reageeringute ning ilmingutega, mis tekivad, kui lapsel tuleb kohaneda uue olukorra või uute inimestega, ning vastavalt sellele ka tegevusi suunata ja koordineerida. Kõiki neid asjaolusid on kohus püüdnud ka menetluse käigus välja selgitada ja tuvastada. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ema selgitusi arvestades on lapse negatiivsed reageeringud tulenenud sellest, et laps suhtleb isaga. See ei ole aga eluliselt usutav, kuna väikelapse arengus ja elus toimub pidevalt väga palju muudatusi, millega laps kohanema peab. Samas adekvaatset informatsiooni selle kohta, millised on lapse elus teised võimalikud stressiallikad ja kuidas laps kõigega eakohaselt toime tulla saaks, menetluse kestel võimalik saada ei ole olnud. Sealjuures pidas kohus oluliseks ka seda, et ema enda selgitused on olnud menetluses läbivalt vastuolulised (mida kohus on käsitlenud ka nt 25.04.2024 määruses, mistõttu on äärmiselt keeruline olnud aru saada isegi sellest, milline päevakava ja rutiin on tavapäraselt lapsel ning kas ja kuidas ema ise hoiab rutiini (nt on ema selgitanud, et laps läheb magama 20.30, aga umbes 19.00 käiakse lapsega õues, samuti välja pakkunud, et isa võiks lapsega suhelda nädala sees pärast lasteaeda 17.00 kuni 20.00, ema on osundanud lapse uneprobleemidele, kuid samas leidnud, et tema lapsel unega probleeme ei ole). Sellest tulenevalt on olnud keeruline arutleda seda, millist päevakava ja rutiini saaks isa järgida lapsega koos olles, et lapse jaoks ei oleks isaga koos olemine stressirohke. Samuti on olnud vastuolulised ema selgitused lapse reageeringute kohta. Näiteks on ema selgitanud, et kui laps on isa juurest tulnud, on kahe nädala jooksul päevakava sassis, mis ei ole eluliselt usutav, st olukorras, kus rutiin on nii pikka aega häiritud, ei saa olla ühte konkreetset põhjust, nagu ema on välja toonud, vaid pigem on sel juhul tegemist kombinatsiooniga erinevatest põhjustest. Teisi erinevaid võimalikke põhjuseid ema aga väljendatud stressi või reaktsioonidega pigem ei seosta, nt lapse uneprobleemid, sagedased haigused või atoopiline dermatiit, võimalikud talumatused jne. Pigem järeldub ema selgitustest ja esitatud tõenditest, et ema seostab ka lapse haigestumisi isaga kohtumistega. Samas nähtub teistest tõenditest, et probleemid, mida ema seostab isaga suhtlemisel, on lapsel ilmnenud ka varasemalt, nt karedat ja punnilist näonahka, uneprobleeme (sh rahutut und, rahutud jäsemed), erinevaid haiguseid ja probleeme kõhugaasidega on perearstile mainitud korduvalt. Samuti nähtub perearsti vastusest, et laps on väga energiline ja aktiivne, ema sõnul väsimatu. Lasteaia vastusest nähtuvalt on laps rahutu iseloomuga, jookseb kohati sihitult ringi ja ei suuda keskenduda, talle ei meeldi keelud ja piirangud ning kogemuse pinnalt esinevad kerged viited hüperaktiivsusele. Psühhiaatri vastusest nähtuvalt on ema seostanud uneprobleeme isaga kohtumisel, kuid perearsti vastusest järelduvalt on rahutut und nimetanud ema juba enne psühhiaatri vastuvõttu. Sellest tulenevalt on aga raskendatud aru saada, milline on lapse päevakava ema juures (mida isal tuleks siis omalt poolt järgida lapsega koos olles) ja millised välised stressiallikad last ümbritsevad, sh paremini hinnata, milline stress on lapse jaoks liigne ja milline mitte ning kuidas last paremini stressiolukorras toetada. Menetluses avaldatud seisukohtadest järeldub, et ema hinnangul põhjustab lapses liigset stressi just isaga koosolemine, sealjuures ei ole olnud võimalik leida ühisosi või võimalusi, kuidas last toetada ning võimaldada paremini isa ja lapse suhet. Kõik eeltoodu annab alust arvata, et tegelikkuses ei soovi ema, et laps suhtleks oma isaga ja looks temaga turvalise kiindumussuhte.
6.4.Ema selgitustest järelduvalt on keskkond, kus laps viibib, kui on isaga, ema vihkav ja lapsele ebasobiv (nt viha ema vastu kandub lapsele ja isa õe juures on agressiivne laps).
Kohtu hinnangul menetluses kogutud andmed seda ei kinnita. Samas on oluline ka asjaolu, et ajutise suhtlemiskorra järgi veedetava aja jooksul isa last enda elukohta sageli ei olegi saanud viia (sõiduaja pikkuse tõttu). Sellest tulenevalt on isa pidanud leidma alternatiivseid võimalusi ja kohti, kus lapsega aega veeta, sh viibida enda õe juures. Siinkohal pidas kohus oluliseks, et Saarde vald on hinnanud isa elukoha sobivaks. Kohtul puuduvad andmed selle kohta, et isa elukoht ei oleks lapse jaoks turvaline või muul viisil sobiv.
6.5.Menetluses kogutud teave kinnitab, et vanemate konfliktsed omavahelised suhted ei võimalda adekvaatset info vahendamist. Nii on ilmselge, et sedavõrd väikese lapse puhul, peaksid vanemad edastama üksteisele vajalikku teavet lapsega seotud asjaolude kohta eriti hoolikalt ja täpselt (nt päevakava muudatused, toitumisega seotud muudatused jne). Nimelt on nii väikese lapse areng väga kiire ja muudatuste tegemine, nendega kohanemine ja sobitumine äärmiselt vajalik. Seega on oluline, et vanemad lapsega seotud infot ka jagaksid. Vanemate vaheline suhtlus on aga puudulik. Seda kinnitab ka nendevaheline kirjavahetus, aga ka muud vanemate poolt antud selgitused (nt lapse söömise, magamise, kukkumise vms kohta). Kuna vanemate omavaheline läbisaamine on konfliktne, ei ole kokkulepete saavutamine vanemate vahel võimalik. Menetluse kestel on püüdnud vanemad käia pereteraapias, kuid see on ebaõnnestunud.
6.6.Isa ja lapse suhte arendamiseks on vajalik määrata suhtlemise kord, mis võimaldaks lapsel suhelda lahusoleva vanemaga. Üldistes põhimõtetes on põhjendatud isa ettepanekud suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kohus leidis, et ööbimisega kohtumiste pealesurumine lapsele ei ole õige. Seega tuleb ööbimisega kohtumisel isal tähelepanelikult hinnata lapse reageeringuid, sh seda, kas ja millisel määral väljendab laps stressi, ning kas kohtumine tuleks lõpetada varasemalt. Vajalik oleks esimestel ööbimistega kohtumistel vanemate omavaheline koostöö. Kohus pidas põhjendatuks, et isale antakse võimalus viibida lapsega pikemat aega koos oma elukohas, et tagada lapse jaoks rutiinset keskkonda. Olukorras, kus laps ei ole suuteline ööune ajal emast eemal olema, on vastutustundliku vanema kohustus seda aktsepteerida ja sellele reageerida, tehes teise vanemaga vastavad kokkulepped või muudatused. Arvestades lapse vanust ja asjaolu, et isaga suhtlemine on menetluse kestel osaliselt toimunud, võiksid eeldused turvaliseks pikemaks koosviibimiseks olla olemas. Küll on aga ilmselge, et laps vajab harjumiseks toetust. Sellest tulenevalt leidis kohus, et suhtlemine peaks olema etapiviisiline ja jätkuma selliselt, nagu 25.04.2024 määrusega oli kehtestatud. Arvestades, et senini on suur osa kohtumisest ära jäänud, tuleb määrata ühe etapi läbimiseks pikem periood (mõne aja möödudes lisandub järk-järgult ööbimistega kohtumisi jne). Sealjuures nõustus kohus avaldaja seisukohaga, et lõppeesmärk peaks olema võimaldada lapsel suhtlemist isaga pikema perioodi võrra järjest, s.o neljapäevast pühapäevani ja seda kuni koolikohustuse tekkimiseni.
6.7.Maakohus leidis, et TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna suhtluskorra määramine lapse ja lahuselava vanema vahel on lapse huvides ja tingitud vanemate suutmatusest kokku leppida. Määruskaebus
7.Ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tervikuna tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks. Ema palus juhul, kui ringkonnakohus peab võimalikuks asjas ise uus lahend teha, kuulata tunnistajana üle A.A. 09.04.2026 seisukohas leidis ema, et suhtluskord tuleks määrata kindlaks selliselt, et isa kohtub lapsega kahel järjestikusel nädalal teisipäeval kell 17-19, neljapäeval kell 17-19 ja
pühapäeval kell 10.30-17.30. Kui laps avaldab valmisolekut isa juures ööbimiseks, siis toimuvad kokkusaamised esimesel nädalal teisipäeval kell 17-19, neljapäeval kell 17-19 ja pühapäeval kell 10.30- 17.30 ja teisel nädalal teisipäeval kell 17-19, neljapäeval kell 17-19 ja laupäeval kell 17.00-pühapäeval kell 17.00.
7.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt asjas kogutud tõendeid, lähtunud lapse huvidest ega ole olnud asja lahendamisel erapooletu. Maakohus on jätnud põhjendamatult rahuldamata ema taotluse tunnistajate ülekuulamiseks ning kohaselt hindamata ja analüüsimata asjas kogutud tõendid, sh Pärnu Linnavalitsuse arvamuse. Määruse kirjeldavas osas on jäetud märkimata see, et isa korrigeeris ja muutis oma avalduse nõudeid 23.04.2025 istungil suuliselt. Avaldaja poolt istungil avaldatud nõuded ei kattu 16.11.2023 avalduses esitatud nõuetega ning seega oleks pidanud kohtumääruse kirjeldavas osas olema välja toodud, millal ja millisel viisil avaldaja oma nõudeid täpsustas. Nõuete täpsustamise käigus arutles isa esindaja selle üle, kuidas ja milliste intervallidega võiks lisanduda suhtlemise korda ööbimisega kohtumised, kuid ei täiendanud ega täpsustanud põhinõudeid selles osas, et millistel konkreetsetel päevadel ja kellaaegadel toimuksid kokkusaamised üleminekuperioodil. Samuti ei taotlenud isa oma nõuete muutmist selliselt, et nn üleminekuperioodil määratakse kokkusaamised ka lisaks nädalasisestele päevadele. Eeltoodust tulenevalt on maakohus taotluse rahuldanud mitte osaliselt, vaid suuremas ulatuses kui isa taotles.
7.2.Lapse ema on menetluses esile toonud, et suhtlemise kord viisil, kus isa ja lapse kohtumised toimuvad kahel järjestikusel nädalal ülepäeviti on lapsele liialt koormav. Lapse ema on menetluses korduvalt avaldanud, millised reageeringud on lapsel ilmnenud isaga kokkusaamiste järgselt. Enamjaolt teise nädala alguseks või keskpaigaks on laps haigestunud, millest võib järeldada, et stress põhjustab lapse immuunsuse nõrgemist ning keha reageerib stressile haigestumisega. Lapse perearst on asunud seisukohale, et lapse nõrk immuunsus on tingitud sellest, et lapsele on olukord traumeeriva mõjuga, laps vajab stabiilsust. Laste- ja noorukite psühhiaater on 14.07.2024 kohtule esitatud päringu vastuses märkinud, et vajalik on tähelepanelik lapse seisundi jälgimine emast lahusoleku ajal ja järgselt, millest lähtuvalt tuleks paindlikult planeerida isaga kohtumiste sagedust ja kestvust, neid järk-järgult suurendades, tagades lapsele turvatunde. Isa juures ööbimise osas on lastepsühhiaater avaldanud, et kuna seni on laps uinunud eranditult ema juuresolekul, siis võib lapse jaoks olla ärevakstegev uinumine isa juures, mistõttu selle planeerimine peaks aset leidma peale seda, kui lapse päevased ajaveetmised isaga on sujunud tõrgeteta. Hetkel ei ole lapse päevased ajaveetmised isa juures sujunud tõrgeteta, millest tulenevalt ei ole ööbimistega kohtumiste määramine ka põhjendatud. Samasugusele seisukohale on asunud ka Pärnu Linnavalitsus 15.05.2025 seisukohas. Lapse perearst on 14.04.2024 kohtule esitatud vastuses märkinud, et laps vajab rohkem stabiilsust, kuna lisastress võib mõjutada und ja põhjustada haigestumisi.
7.3.Kohus on jaatanud, et ööbimistega kohtumiste pealesurumine lapsele ei ole õige, kuid sellele vaatamata rahuldanud isa taotluse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks viisil, kus kokkusaamised hõlmavad koheselt ka ööbimistega kokkusaamisi. Ööbimistega kokkusaamiste määramisel on maakohus jätnud muu hulgas tähelepanuta, et isa sõnul on tal viimasel ajal raskusi isegi lapse lõunaunne saamisega. Seejuures on isa mitmel korral lapse ka varem koju tagasi toonud, kuna laps on avaldanud resoluutselt soovi magada kodus ema juures. Pärnu Linnavalitsuse 15.05.2025 seisukohast nähtuvalt avaldas laps ka ärakuulamisel, et ta ei soovi lasteaias magada, vaid tahab kodus ema juures magada. Maakohtu määrusest ei nähtu, kuidas vastab lapse huvidele ööbimistega kokkusaamiste määramine olukorras, kus laps on endiselt tugevalt emasse kiindunud ega ole valmis magama emast eemal.
7.4.Lapse huvidele ei vasta suhtlemise korra määramine alates 2026. a juunist selliselt, et isa ja lapse kokkusaamised toimuvad kahel järjestikusel nädalal neljapäeva õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Laps käib lasteaias ning isa elukohast Saarde vallas Tõllalt sõidab Pärnusse ca 45 minutit. See tähendab, et väikelaps peaks reede hommikuti ärkama lasteaeda minemiseks oluliselt varem, kui ta seda oma kodus teeb. Seega, isegi kui eeldada lapse valmisolekut pikemaks kokkusaamiseks, ei ole lapse huvides määrata kokkusaamist neljapäeva õhtust pühapäeva õhtuni, vaid äärmisel juhul saaks see lapse valmisolekul toimuda reede õhtust pühapäeva pärastlõunani.
7.5.Määrusest ei nähtu, millistele konkreetsetele asjaoludele tugineb maakohtu seisukoht, et ajutise suhtlemiskorra korrektset täitmist on takistanud ka asjaolu, et see ei vasta ema tahtele ja soovile. Kohus on põhjendamatult leidnud, et eluliselt ei ole usutav, et ema poolt avaldatud lapse negatiivsed reageeringud tulenevad vaid suhtlusest isaga, kuna väikelapse arengus ja elus toimub pidevalt väga palju muudatusi, millega laps kohanema peab. Samuti on kohus heitnud just lapse emale ette, justkui ei oleks lapse ema süül adekvaatset infot selle kohta, millised on lapse elus võimalikud teised stressiallikad. Lapse ema vastab, et lapse elus muid stressiallikaid ei esine. Samuti on maakohus eksitavalt märkinud, justkui oleks lapse ema poolt menetluses antud seletused vastuolulised. Lapsel ilmnenud reageeringute kohta on lapse ema esitanud fotod kohtule, samuti nähtuvad reageerinud lapse terviseandmetest. Lapse emale, kes igapäevaselt lapse eest hoolitseb ja lapsega koos elab, on nähtav, et praegune suhtlemise kord, sh pikad kokkusaamiste päevad kurnavad last ning põhjustavad lapsele lisastressi. Maakohus on ka märkinud, et menetluses kogutud andmed ei kinnita ema väiteid selle kohta, et keskkond, kus laps isaga viibib (isa õe juures) on lapsele ebasobiv. Samas ei ole määrusest nähtav ega järeldatav, millised menetluses kogutud andmed lapse ema eeltoodud väited ümber lükkavad. Kokkuvõtvalt on maakohus ema menetluses esitatud väited, sh lapse emotsionaalsete ja kehaliste reageeringute kohta isaga kokkusaamiste järgselt, lugenud pigem mittetõendatuks, kuigi lapse ema on esitanud nende kohta muu hulgas fotod ning taotlenud tunnistaja A.A ülekuulamist. Samuti on lapse ema ka nõustunud sellega, et lapse reageeringute hindamiseks viibiks lastekaitse töötaja lapse üleandmiste juures, kuid selle on kohus jätnud tähelepanuta.
7.6.Maakohus jättis ema taotluse tunnistaja ülekuulamiseks õigustamatult rahuldamata. Ema peab jätkuvalt vajalikuks ja taotleb tunnistaja A.A ülekuulamist. Tunnistaja on osalenud lapse isale üleandmisel ning lapse isalt vastuvõtmisel ning oskab anda ütlusi selle kohta, millises seisundis on laps isale üle antud ning millises seisundis tuleb laps isa juurest tagasi. Ema on jätkuvalt seisukohal, et asja menetlenud kohtunik ei ole olnud erapooletu ning on jätnud end põhjendamatult taandamata. Menetluse edasine käik
8.Lapse isa, eestkosteasutused ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
9.Pärnu Maakohus jättis 12.08.2025 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas määruskaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Ühtlasi jättis maakohus rahuldamata määruskaebuses esitatud määruskaebuse tagamise taotluse.
10.09.04.2026 esitasid vanemad ning Pärnu Linnavalitsus ringkonnakohtule täiendavad seisukohad suhtluskorra vahepealse täitmise kohta.
11.Lapse ema tõi 09.04.2026 seisukohas esile, et perioodil 14.07.2025 – 31.10.2025 ööbis laps isa juures ühel korral, s.o 16.-17.08.2025. Koju jõudes oli laps kurnatud ning magas palju. Järgnevatel päevadel kurtis laps peavalu ja haigestus. Järgnevad paar nädalat oli laps tugevalt ema külge klammerdunud. Laps rääkis, et nuttis isa juures ja küsis korduvalt ema järele. 2025.a sügisel leppisid vanemad kokku, et lapse ja isa kokkusaamised toimuvad esimesel nädalal nädalavahetusel ainult pühapäeval ja teisel nädalal laupäevast pühapäevani. Sellise kokkuleppe alusel toimusid kokkusaamised kuni 2026.a märtsikuuni, mil lapse isa teatas, et edaspidiselt hakkavad kokkusaamised toimuma kohtumääruses märgitud suhtluskorra järgi. Perioodil 01.11.2025 – 28.02.2026 ühtegi ööbimisega kokkusaamist ei toimunud, kuivõrd kahenädalase kokkusaamise perioodi kestel laps tavapäraselt haigestus juba kas esimese nädala lõpus või teise nädala alguses või oli laps juba varem haige. Perioodil 01.03.2026 – 09.04.2026 pidi toimuma kaks ööbimisega kokkusaamist, millest toimus üks (27.-29.03.2026). Kokkusaamine oli lapse jaoks raske – laps tuli tagasi tugevalt lööbelise nahaga, tema unerütm oli tugevalt häiritud, laps oksendas, kurtis peavalu, lapse kõhul oli pikk kriimustus/marrastus, põsk oli seest katki, põlv katki ja tema õlal oli sinikas. Lapse seisundit hinnates oli ilmne, et laps ei maganud isa juures korralikult ööund. Ema leidis, et eelnevat arvestades ei pruugi olla määratud suhtluskord lapse jaoks sobiv. Isa ei taga lapsele kohast järelevalvet ning korduvalt on laps tulnud isa juurest tagasi vigastustega, millest isa ei ole lapse emale teada andnud. Samuti on lapse kuuldes halvustatud lapse ema ja lapse teisi pereliikmeid (õde, vend, vanaema). Arvestades lapse päevakava, ei vasta vaidlustatava kohtumäärusega määratud suhtluskord lapse päevakavale ja huvidele. Laps magab jätkuvalt lõunaund (2,5 – 3 tundi). Laps läheb lõunaunne kl 13 paiku ja ärkab kl 16 paiku. Pärast ärkamist laps sööb ja alles siis on laps isa juurde minemiseks valmis. Ehk reaalselt on laps isa juurde minemiseks valmis umbes kella 17ks. Sellise üleandmise algusajaga on lapse ja isa kokkusaamised ka eelmise aasta suve lõpust alates toimunud. Alates sügisest käib laps laupäeva hommikuti ujumistrennis. Trennist tuleb laps ära ca kl 11.30, pärast mida laps sööb ja läheb lõunaund magama. Treeningute toimumise perioodil on mõistlik, kui laps läheb trenni hommikul kodust.
12.Isa tõi esile, et ca 2/3 määratud kohtumistest on alates 12.07.2025 ära jäänud või toimunud vastuolus määruses reguleerituga. 27-29.03.2026 toimunud kohtumine läks väga positiivselt. Laps oli ootusärev ja rõõmsameelne, mängis ja kaasas ka isa mängu ega kogenud/ väljendanud kohtumise jooksul negatiivseid emotsioone. Samuti läksid väga hästi mõlemad ööbimised, mille osas isa arvas esiti, et kuivõrd laps ööbis isaga viimati 7 kuud tagasi, võib uinumiseaeg olla rahutum. Kuigi lapsele on tagatud isa juures kõik eluks vajalik, sh ka oma voodi, väljendas laps, et soovib magada isa juures. Isa seda lapsele ka võimaldas, arvestades lapse soovi ja vajadust tema jaoks uues keskkonnas (kus ta polnud pikalt ööbinud, ent külas käinud) end turvaliselt tunda. Esimesel ööl, reede vastu laupäeva, uinus laps tavapäraselt ja rahulikult, ent ärkas öösel korra ja küsis isa käest, et „kas päike juba paistab“, millele isa vastas eitavalt ja laps uinus koheselt uuesti. Järgmisel õhtul, s.o laupäev vastu pühapäeva, küsis laps isalt enne uinumist ema järele, ent ei nutnud ega väljendanud muul moel rahulolematust, vaid kurvastas hetkeks. Isa selgitas lapsele, et laps näeb ema juba homme ning laps uinus rahulikult, öösel ei ärganud. Hommikul, s.o pühapäeval (29.03) küsis isa lapse käest, kas laps sooviks ema juurde minna, ent laps avaldas ise kindlameelselt, et soovib veel isaga mängida ja veel koju minna ei soovi. Kogu kohtumine oli väga soe ja positiivne, isa täitis igakülgselt lapse päevakava (sh laupäevase lõunaune), mängis, toimetas õues (koos käidi naabrite kodulinde vaatamas ja toitmas, poes, õues mängimas, batuudil hüppamas, elektriautoga sõitmas, mängumajas mängimas jmt).
13.Lapse ema esitas 05.06.2026 ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada maakohtu 12.07.2025 määruse täitmise kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning määrata kohtumenetluse ajaks isa ja lapse vaheline ajutine suhtlemiskord kindlaks selliselt, et kuni 30.06.2026 peatatakse isa ja lapse vahelised kokkusaamised, et tagada lapsele aeg stressist taastumiseks ning alates 01.07.2026 kohtub isa lapsega iga kahe nädala möödudes kahel järjestikusel nädalal teisipäeval kell 17-19 ja pühapäeval 10.30-17.30. Lapse isa, eestkosteasutused ning lapsele määratud esindaja palusid jätta taotluse rahuldamata.
14.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 10.06.2026 määrusega ema esialgse õiguskaitse avalduse osaliselt ning peatas maakohtu 12.07.2025 määruse resolutsiooni punkti 4 täitmise (mis puudutas juuni 3. nädalal toimunud nädalast kohtumist) kuni käesolevas asjas tehtava ringkonnakohtu lõpplahendi tegemiseni.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
16.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Vanemad ja Pärnu Linnavalitsus on esitanud määruskaebemenetluses täiendavaid tõendeid, mille ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde. Ema on määruskaebuses taotlenud ka A.A tunnistajana ülekuulamist, et tõendada seda, millised on olnud lapse reageeringud isa poolt lapse emale üleandmisel. TsMS § 238 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune või asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud. Kolleegiumi hinnangul on ema kirjeldanud lapse üleandmisel esinenud olukordi piisavalt ning selle kohta täiendavate tõendite kogumiseks vajadus puudub, mistõttu jätab ringkonnakohus vastava taotluse rahuldamata.
17.PKS § 143 lg 1 järgi on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemate lahuselu korral peavad vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema suhtlemise korra. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust (vt RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p-d 21, 22; 07.12.2018, 2-17-3347, p 22). Eelneva kohaselt määrab kohus vanemate ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest lähtudes diskretsiooniotsusega, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid. Kõrgema astme kohus saab sekkuda alama astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude tuvastamisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi määral, mis annab aluse maakohtu otsustust muuta.
18.Kolleegiumi arvates ei ole põhjendatud määruskaebuse väited maakohtu poolsete menetlusõiguse normide rikkumise ja tõendite ebaõige hindamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud ning juhindunud eelkõige lapse huvidest. Samuti ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust määruskaebuse väited isa taotluse ebaselguse ja taotluse piiride ületamise kohta. TsMS § 477 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus suhtluskorra määramisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 23.04.2025 kohtuistungil antud selgitustest nähtuvalt taotles isa suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et laps viibib alates 2026. aastast isaga kahe nädala jooksul neljapäevast-pühapäevani, samuti oli isa nõus sellele eelneva üleminekuperioodi kohaldamisega, mida kohtuistungil menetlusosalistega arutati. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka ema etteheited maakohtu kohtuniku erapoolikusele. Ema on esitanud maakohtu menetluses taandamisavalduse, mis jäeti rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetluses esitatud andmeid, mis annaks alust kahelda kohtuniku erapooletuses.
19.Maakohus määras isa ja lapse vahelise suhtluskorra kindlaks astmeliselt alates 2025.a juulist, pikendades kohtumiste aega alates novembrist 2025, märtsist 2026 ja juunist 2026. Vastavalt määratud suhtluskorrale on alates 2026.a juunist kuni koolikohustuse tekkimiseni lapsel õigus kohtuda isaga iga kahe nädala möödudes kahel järjestikusel nädalal alates neljapäeval kella 10.30st (lasteaiaperioodil pärast lasteaia lõppu kell 16.00) kuni pühapäeval kella 17.00ni. Kolleegiumi hinnangul on maakohus praeguses asjas suhtluskorra määramisel lähtunud lapse huvidest ning õigusest säilitada lähedased suhted lapse ja tema mõlema vanema vahel. Maakohus on suhtluskorra määramisel võtnud arvesse asjaolu, et isa viibib oma töögraafikust tulenevalt Eestis kahe nädalaste perioodidena ning samuti on maakohus arvestanud sellega, et laps saaks isa juures viibimistega kohaneda.
20.Määruskaebemenetluses on vaidlus peamiselt selle üle, kas kohtumised isa ja lapse vahel peaksid toimuma ööbimistega. Vanemad on määruskaebemenetluses toonud esile, et laps on ööbinud vastavalt määratud suhtluskorrale isa juures 16.-17.08.2025; 27.-29.03.2026; 17.19.04.2026 ja 15.-16.05.2026. Ülejäänud suhtluskorra järgsed ööbimistega kohtumised on ema selgitusel ära jäänud lapse haigestumiste tõttu või vanemate kokkuleppel. Ema leiab, et laps ei ole ööbimistega kohtumisteks valmis ning on kirjeldanud, et laps on olnud pärast kohtumisi väsinud ning tema unerežiim ja päevakava on olnud häiritud. Lapsel on tekkinud erinevaid kehalisi reaktsioone (lööve, peavalu, oksendamine, enurees) ning ta on kohtumistele järgneval perioodil haigestunud. Ema hinnangul ei taga isa lapsele kohast järelevalvet ning korduvalt on laps tulnud isa juurest tagasi erinevate vigastustega (sinikad, kriimustused ja marrastused), mille tõendamiseks on ema esitanud fotosid (dtl 1368-1370). Lapse isa hinnangul on seni toimunud ööbimistega kohtumised kulgenud hästi. Laps on olnud mänguline, heatujuline ning uinunud rahumeelselt, kuid alati ei ole õnnestunud lõunaunne jäämine. Oma väidete tõendamiseks on isa esitanud kohtule erinevaid videosalvestisi ajast, mil laps on viibinud suhtluskorra järgi isaga (dtl 1246-1249; dtl 1334-1346).
21.Pärnu Linnavalitsuse 09.04.2026 arvamusest nähtub, et lastekaitsespetsialist vestles 07.04.2026 lapsega omavahel lasteaias. Laps avaldas lastekaitsespetsialistile, et issi ütles, et ma lähen homme maale. Issi ostis Lego. Issil on palju mänguasju maal. Ma olin issi juures kaks päeva. Ma magasin öösel nii hästi seal. Kui ärkasime, vaatasime ekraanis Spidermani filme. Mulle meeldis hästi issi juures. Ta lubas mind ööseks. Issi lubas mind tema juurde
mängima. See meeldis mulle. Ma olin õhtul tema juures kurb. Ma nutsin hästi natukene. Emme ütles, et ma pean minema issi juurde terveks päevaks, panime asjad kokku. Mulle meeldis issi juures. Issi tegi süüa seal ja me panime Lego Minecrafti kokku. Ma tahan uuesti minna issi juurde (dtl 960-961).
22.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pikemaajalised ööbimistega kohtumised tagavad lapsele lähedase suhte mõlema vanemaga ning on seeläbi lapse huvides. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et isa ja lapse vaheline suhtlus peaks toimuma ilma ööbimisteta või määratust väiksemas mahus. Laps on käesoleval ajal X-aastane. Pärnu lasteaed on 07.04.2026 iseloomustuses kirjeldanud, et laps on hea kohaneja, ta suhtleb nii eakaaslaste kui täiskasvanutega ning leiab kergesti mängukaaslaseid (dtl 964). Asja materjalidest nähtuvalt on kohtumenetluse ajal osalise regulaarsusega isa ja lapse vaheline suhtlus toimunud, kohtutud on nii isa elukohas XXX kui ka isa õe juures XXX ning need kohad ei ole lapsele võõrad. Isa poolt esitatud videosalvestistest ning lapse poolt lastekaitsespetsialistile avaldatu põhjal ei ole alust järeldada, et isa juures viibimine oleks lapsele vastumeelne ning ta ei tunneks end isaga turvaliselt. Pigem võib nendest järeldada, et laps ootab isaga kohtumist. Menetluses esile toodu põhjal ei ole alust arvata, et isa ja lapse vahel ei oleks emotsionaalset sidet, samuti ei ole alust kahelda isa poolt esile toodus, et senised üksikud pikemaajalised koosviibimised on sujunud üldjoontes hästi. Ringkonnakohus leiab, et arvestades lapse vanust ning isa ja lapse vahelist suhet, ei ole alust eeldada, et isa juures ööbimine oleks lapse huvidega vastuolus. Eelnevat arvestades ei ole põhjendatud lükata ööbimistega kohtumisi edasi tulevikku. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust arvata, et suhtluskord, mille kohaselt viibib laps isa juures igakuiselt kahel nädalal neljapäevast pühapäevani (s.o kokku 6 ööd) võiks olla lapsele ebamõistlikult koormav ja tema heaolu kahjustav. Ka lapse huve esindavad eeskosteasutused ning lapsele määratud esindaja on leidnud, et määratud suhtluskord on lapse huvidega kooskõlas ja tagab talle piisava suhtluse mõlema vanemaga.
23.Ringkonnakohtul ei ole asja materjalidest ega vanemate esitatud seisukohtadest alust järeldada, et ööbimised isa juures ohustaksid lapse heaolu või et isa ei oleks võimeline lapse eest hoolitsema ja tema esmavajadusi tagama. Selliseid asjaolusid ei ole tuvastanud ka maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik asja materjalide põhjal järeldada, et ema poolt esile toodud lapsel esinenud probleemid on tingitud just suhtlusest isaga või tema juures viibimise tõttu. Kolleegium möönab, et esimesed kodust eemal ööbimised on olnud lapse jaoks uus olukord, mis võib tekitada lapses ka stressireaktsioone ning häirida tema harjumuspärast unegraafikut. Samuti võib olla lapse jaoks stressirohke olukord, kus kohtumised isaga ei ole toimunud lapsele etteaimatava regulaarsusega. Samas ei saa üksnes sellest järeldada, et pikemalt isa juures viibimine võiks last kahjustada või olla muul moel lapse huvidega vastuolus. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on lapsel emaga tugev kiindumussuhe ning on loomulik, et laps vanemast lahus olles teda igatseb. Sellega toimetulemiseks tuleb vanematel lapsele selgitada, et kumbki vanem on tema jaoks olemas ka siis, kui ta viibib teise juures. Lapse turvatunde tagamiseks on suhtluskorras ette nähtud, et eemaloleval vanemal on õigus lapsega suhelda sidevahendite kaudu ning lapse soovi korral peab vanem tagama esimesel võimalusel suhtlusvõimaluse telefoni või muu sidevahendi kaudu. Ringkonnakohus leiab, et asjaolu, et vanemate omavaheline suhtlemine on keeruline ning nende suhted on konfliktsed, ei saa välistada lapse õigust suhelda isaga.
24.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide, mille kohaselt ei ole suhtluskorra algus neljapäevast põhjendatud, kuna laps käib lasteaias ning isa elukohast lasteaeda sõitmine kestab ca 45 minutit. Suhtluskorra algus
lasteaiaperioodil alates neljapäeva õhtust ei ole lasteaias käimise tõttu välistatud. Samuti ei ole selline sõiduaja kestus kaks korda kuus reede hommikuti niivõrd koormav, et selle tõttu tuleks suhtluskorra algusaega muuta. Lisaks on isa viidanud võimalusele reedel last lasteaeda mitte viia. Kahel reedel kuus lasteaiast puudumist ei saa pidada lapse huvidega vastuolus olevaks.
25.Eeltoodut kogumis arvestades ei anna ema määruskaebuse väited alust järeldada, et maakohtu määratud suhtluskord ei vastaks lapse huvidele, mistõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
26.Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäid riigi kanda. Hagita asja menetluskulude jaotamine TsMS § 172 lg 1 alusel on kohtu diskretsiooniotsus (vt nt RKTKm 23.10.2024, 2-2019179/81, p 13.1). Võttes arvesse, et tegemist on lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramisega seotud vaidlusega ning asjaolu, et määruskaebuse esitamine on olnud ajendatud eelkõige lapse huvidest, jätab ringkonnakohus menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Eelnevat arvestades puudub vajadus vanemate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.