(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 22.06.2026, Tallinn Kohtuasja number
2-21-4681
Kohtuasi
OÜ Vilde Maja hagi X.V ja FlowerWood OÜ vastu üürivaidluses. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Vilde Maja määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ Vilde Maja (registrikood 12145519), lepinguline esindaja Raivo Salumäe Kostja I (vastustaja I): X.V (isikukood XXX) Kostja II (vastustaja II): FlowerWood OÜ (registrikood 14547647) Kostjate I ja II lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Vilde Maja määruskaebus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse Harju Maakohtu 05.05.2025 määruse resolutsiooni punktid 5 ja 7.
2.Harju Maakohtu 05.05.2025 määrus jätta muutmata.
3.OÜ Vilde Maja määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
2-21-4681 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 13.04.2023 otsusega jäeti OÜ Vilde Maja (hageja) hagi X.V (kostja I) vastu üürivaidluses rahuldamata, rahuldati OÜ Vilde Maja hagi FlowerWood OÜ (kostja II) vastu üürivaidluses osaliselt. OÜ Vilde Maja hagis jäeti X.V menetluskulud OÜ Vilde Maja kanda ja OÜ Vilde Maja hagis FlowerWood OÜ vastu poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2023 otsusega tühistati Harju Maakohtu 13.04.2023 otsuse resolutsiooni p 4, millega jäeti menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda; maakohtus kantud menetluskuludest jäeti OÜ Vilde Maja kanda 14% FlowerWood OÜ menetluskuludest ja FlowerWood OÜ kanda jäeti 86% OÜ Vilde Maja menetluskuludest. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäeti OÜ Vilde Maja kanda. Kohtulahend jõustus 29.12.2023. Hageja menetluskulud ja vastuväited neile
3.Hageja esitas maakohtus kantud menetluskulude koondnimekirja Harju Maakohtule 23.03.2023. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 729,40 eurot koos käibemaksuga. Hageja palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Kostjad esitasid vastuväite, et hageja on enda menetluskulude nimekirja taotlenud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega ole ka esile toonud ühtegi põhjust, miks ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maksu- ja Tolliameti avalikest andmetest nähtuvalt on hageja käibemaksukohustuslasena registreeritud 28.09.2011, käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101485223. Seega, hageja saab kuludelt tekkinud käibemaksu tagasi arvestada ning menetluskuludelt tekkiva käibemaksu hagejale hüvitamiseks ei ole alust. Kostjad leidsid, et kaks korda (hageja 23.03.2023 nimekirja arvestades isegi kolm korda) menetluskulude nimekirja koostamisega seotud kulude hüvitamine ei ole põhjendatud. Hageja poolt 23.03.2023 esitatud menetluskulude nimekiri tuleb jätta tähelepanuta, kuna see on esitatud hilinemisega, so pärast menetluskulude esitamiseks kohtu poolt antud tähtaja möödumist
5.Hageja selgitas vastuseks kostjate 24.03.2023 seisukohale, et hageja ei ole esitatud menetluskulude nimekirjadega käibemaksukohuslasena taotlenud käibemaksu hüvitamist, vaid on toonud selle eraldi esile, et selle saaks hüvitatavast kulust maha arvata. Käibemaks puudutab vaid arveid 20.02.2023 nr 23/19 ja 23.03.2023 nr 20 (sellega tasutud ka 23.03.2023 menetluskulude nimekirja koostamise eest, mis on jäänud märkimata), mille puhul õigusabiteenuse osutaja oli registreeritud käibemaksukohuslasena. Hageja esitas 20.03.2023 menetluskulude nimekirja tähtaegselt, kuid seoses ilmnenud vajadusega vastata kostjate kulude nimekirjale, tekkisid hagejal täiendavad menetluskulud, mida hageja ei saanud ette teada. Hageja taotles sellel põhjusel 23.03.2023 menetlusdokumendis nende arvestamist, kuid seoses kostja vastuväitega taotleb kohtult lisaks tähtaja ennistamist menetluskulude täienduse esitamisel põhjusel, et tegu on hageja menetluskuludega, mida hageja peaks saama kohtule esitada. Kostjate menetluskulud ja vastuväited neile
2-21-4681
6.Kostja I esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja Harju Maakohtule 20.03.2023. Nimekirja kohaselt on menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 1122 eurot koos käibemaksuga. Tunnitasu on 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabi on osutatud mahus 8,5 h. Kostja I ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja I palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Kostja II esitas maakohtus kantud menetluskulude nimekirja Harju Maakohtule 20.03.2023. Nimekirja kohaselt on menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 1347,50 eurot ilma käibemaksuta. Tunnitasu on 110 eurot. Õigusabi on osutatud mahus 12,25 h. Kostja II esitas ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja 27.10.2023. Selle kohaselt on menetluskuluks lepingulise esindaja kulud summas 570 eurot ilma käibemaksuta. Tunnitasu on 120 eurot. Õigusabi on osutatud mahus 4,75 h. Kostja II palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Hageja leidis nii maa- kui ringkonnakohtus, et menetluskulud on kunstlikult paisutatud ja esitas vastuväited kostja(te) esindaja ajakulule. Arvestades asjaolusid (sh ebamõistlikult suure kogukulu apellatsiooni ja sellele vastamise sisu kohta) on kaheldav kas vastavalt nimekirjale on arved ikka vastustajale esitatud, rääkimata tasumisest. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus tegi 05.05.2025 määruse, millega rahuldas OÜ Vilde Maja, X.V ja FlowerWood OÜ avaldused menetluskulude kindlaks määramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1); määras OÜ Vilde Maja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 599,85 eurot ning mõistis FlowerWood OÜ-lt välja OÜ Vilde Maja kasuks menetluskulud 599,85 eurot (resolutsiooni punkt 2); jättis rahuldamata OÜ Vilde Maja avalduse summas 479,55 eurot (resolutsiooni punkt 3); määras X.V hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1023 eurot ning mõistis OÜ-lt Vilde Maja välja X.V kasuks menetluskulud 1023 eurot (resolutsiooni punkt 4); jättis rahuldamata X.V avalduse summas 99 eurot (resolutsiooni punkt 5); määras FlowerWood OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 747,10 eurot ning mõistis OÜ-lt Vilde Maja välja FlowerWood OÜ kasuks menetluskulud 747,10 eurot (resolutsiooni punkt 6); jättis rahuldamata FlowerWood OÜ avalduse summas 1170,40 eurot (resolutsiooni punkt 7); tasaarvestas OÜ Vilde Maja ja FlowerWood OÜ vastastikused kohtumääruses väljamõistetud menetluskulud ning mõistis tasaarvestuse tulemusena OÜ-lt Vilde Maja välja FlowerWood OÜ kasuks menetluskulud 147,25 eurot (resolutsiooni punkt 8); määras, et käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Vilde Maja tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (147,25) FlowerWood OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (resolutsiooni punkt 9).
10.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus TsMS § 177 lg 1 p-le 2, § 174 lg-le 8, § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 lg 1 p-dele 1 ja 4, § 175 lg-le 1 ja § 445 lg-le 1.
11.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagejat on esindanud jurist Raivo Salumäe tunnitasuga 50-60 eurot käibemaksuta. Jurist Allan Viirmaa on esindanud nii kostjat I kui ka kostjat II. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu on maakohtus 110 eurot käibemaksuta ja ringkonnakohtus 120 eurot käibemaksuta. Viimaste aastate kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm, 15.01.2024, 222-6347, p 11; TlnRnKm, 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades kohtupraktikat, esindajate kvalifikatsiooni ja
2-21-4681 keskmisi turuhindasid leiab, et hageja ja kostjate lepingulise esindaja tunnihinnad on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindasid. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud. Kuna kohtul puudub alus kahelda, et kostjatel on tekkinud kohustus neile osutatud õigusabi eest tasumiseks, ei pea kohus vajalikuks nõuda menetluskulude kandmist tõendavate dokumentide esitamist. Hageja menetluskulud
12.Hageja on esitanud 23.03.2023 maakohtus kantud menetluskulude koondnimekirja lisades võrreldes 20.03.2023 esitatud nimekirjaga juurde toimingud, mis on seotud menetluskulude nimekirjale vastuväidete esitamisega. 23.03.2023 menetluskulude nimekirja esitamine pärast kohtu poolt määratud tähtaega ei takista asja menetlemist ega põhjusta selle viibimist (TsMS § 331 lg 1), mistõttu puudub alus nimetatud nimekirja arvestamata jätmiseks. Kohus arvestas, et hageja on käibemaksukohustuslane ja saab lepingulise esindaja kuludelt käibemaksu maha arvata, mistõttu mõistis hüvitatavad menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
13.Kuivõrd hageja hagi X.V vastu jäi rahuldamata, siis hageja menetluskulud, mis on seotud X.V Tedrega, jäid hageja enda kanda. Hageja maakohtus kantud menetluskulude nimekirjas on osad lepingulise esindaja toimingud toodud kostja I ja kostja II osas eraldi välja, kuid mõned toimingud on näidatud ühe kirjena. Ühe kirjena kajastatud põhjendatud toimingud jagas kohus esindatavate vahel võrdsetes osades. Kohus arvestab ka, et alates 06.04.2022 toimingust on esindaja tunnitasu muutunud – 60 eurot tund ilma käibemaksuta.
14.Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 350 eurot, mis on põhjendatud kohtukulu. Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu, oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg asja materjalidega tutvumiseks, 24.03.2021 hagiavalduse koostamiseks ja 05.05.2021 menetluskulude nimekirja koostamiseks on 2,5 h summas 62,50 (2,5/2*50) eurot; kostja II 06.05.2021 esialgse vastuse ja hagide liitmise taotluse läbitöötamiseks, hagejaga konsulteerimiseks ja 02.06.2021 seisukoha koostamiseks 3,0 h summas 150 eurot (3*50); 21.02.2022 kohtuistungi ettevalmistuseks, istungil osalemiseks ja protokolliga tutvumiseks 2 h summas 50 eurot (2/2*50); hagejaga konsulteerimiseks, 04.03.2022 hagiavalduse täpsustamiseks 1 h summas 25 eurot (1/2*50); kostjate 06.04.2022 seisukoha läbitöötamiseks ja 20.03.2023 seisukoha koostamiseks 1 h summas 30 eurot (1/2*60), hageja 20.03.2023 ja 23.03.2023 menetluskulude nimekirja koostamiseks ja vastaspoole menetluskuludele vastuväidete koostamiseks 1 h summas 30 eurot (1/2*60). Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalikud menetluskulud riigilõiv 350 eurot ja lepingulise esindaja kulud 347,50 eurot (62,50+150+50+25+30+30), kokku 697,50 eurot. Arvestades, et 86% maakohtus kantud kuludest jäi kostja II kanda on hüvitatav kulu 599,85 eurot. Taotlus jäi rahuldamata summas 479,55 (1079,40-599,85) eurot. Kostja I menetluskulud
15.Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu, oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagimaterjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1 h summas 55 eurot (1/2*110); hagi vastuse ja liitmise taotluse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja esitamiseks 3 h summas 330 eurot (3*110); hageja 02.06.2021 seiskohaga tutvumiseks 0,25 h summas 27,50 eurot (0,25*110); kostja I vastuväite koostamiseks 1,5 h summas 165 eurot (1,5*110); 21.02.2022 kohtuistungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks 2 h summas 110 eurot (2/2*110); kostjate 06.04.2022 seisukoha koostamiseks 1 h summas 55 eurot (1/2*110); kostjate 20.03.2023 seisukoha koostamiseks 1,5 h summas 82,50 eurot (1,5/2*110) ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 h summas 27,50 eurot (0,5/2*110). Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 852,50 eurot (55+330+27,50+165+110+55+82,50+27,50), millele
2-21-4681 lisandub käibemaks 170,50 eurot, kokku 1023 eurot. Taotlus jäi rahuldamata summas 99 (1122-1023) eurot. Kostja II menetluskulud
16.Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu, oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg hagimaterjalidega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1 h summas 55 eurot (1/2*110); 06.05.2021 esialgse hagi vastuse ja taotluse koostamiseks 3 h summas 330 eurot (3*110); 21.05.2021 hagi vastuse ja liitmise taotluse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks ja esitamiseks 5,25 h summas 577,50 eurot (5,25*110); hageja 02.06.2021 seiskohaga tutvumiseks 0,25 h summas 27,50 eurot (0,25*110); 21.02.2022 kohtuistungi ettevalmistuseks ja istungil osalemiseks 2 h summas 110 eurot (2/2*110); kostjate 06.04.2022 seisukoha koostamiseks 1 h summas 55 eurot (1/2*110); kostjate 20.03.2023 seisukoha koostamiseks 1,5 h summas 82,50 eurot (1,5/2*110) ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 h summas 27,50 eurot (0,5/2*110). Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 1265 eurot (55+330+577,50+27,50+110+55+82,50+27,50). Arvestades, et 14% maakohtus kantud kuludest jäi hageja kanda, on hüvitatav kulu 177,10 eurot.
17.Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu, oli seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg on hageja apellatsioonikaebusega tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 1 h summas 120 eurot; apellatsioonikaebusele vastuse koostamiseks 3 h summas 360 eurot; 16.10.2023 kirjaga tutvumiseks ja kliendiga nõupidamiseks 0,25 h summas 30 eurot ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5 h summas 60 eurot. Kokku on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud ringkonnakohtus 570 eurot (120+360+30+60). Kokku on hüvitatav menetluskulu maa- ja ringkonnakohtus 747,10 eurot (177,10+570). Taotlus jäi rahuldamata summas 1170,40 (1347,50 +570-747,10) eurot. Tasaarvestus
18.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
19.Lähtudes eeltoodust kohus tasaarvestas hageja ja kostja II vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud, mille tulemusena mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 147,25 (747,10-599,85) eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostjad esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
21.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega suurendada maakohtu poolt vaidlustatud määrusega hageja kasuks välja mõistetud menetluskulu ja vähendada maakohtu poolt hagejalt välja mõistetud kostjate menetluskulu vastavalt hageja vastuväidetele, menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
22.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt vaidlustab kaebuse esitaja maakohtu määruse menetluskulude välja mõistmiseks, millega kohus mõistis menetluskuluna välja OÜ-lt Vilde Maja X.V kasuks 1023 eurot, FlowerWood OÜ-lt OÜ Vilde Maja kasuks 599,85 eurot ja OÜ-
2-21-4681 lt Vilde Maja FlowerWood OÜ kasuks 747,10 eurot ning viimaste tasaarvestamisel OÜ-lt Vilde Maja FlowerWood OÜ kasuks 147,25 eurot.
23.Maakohus tõi välja hageja menetluskulud, mida kohus peab põhjendatuks, kusjuures osa erinevaid menetlustoiminguid esitas kohus liidetult ja ei ole arusaadav millise menetlustoimingu kulu ja kui palju kohus vähemal määral välja mõistis võrreldes tegelikuga (esitatud hageja 23.03.2023 menetlusdokumendis). Hageja toob näitena esile 20.03.2023 menetluskulude nimekirja koostamise ühendamise kostjate 20.03.2023 seisukohaga tutvumisega ja kostjate menetluskulude nimekirjade läbitöötamisega ning hageja 23.03.23 vastuväidete koostamisega, mis oli esitatud vastavalt 0,5 h ja 1 h ajakuluga, kuid kohtu poolt märgiti ebarealistlikult mõlema osas andmete läbitöötamise ja dokumendi koostamise põhjendatud kogukuluks vaid 1 h. Hageja vaidleb sellele vastu, sest esitatud ajakulu on pigem väiksem kui suurem konkreetse dokumendi koostamise vajalikust ajakulust. Seega pidanuks selles osas välja mõistetav hageja põhjendatud kulu olema vähemalt poole tunni ulatuses 17,44 euro (30 eurot/2x0,86) ulatuses suurem. Samuti kärpis kohus poole tunni võrra ka teisi vajalikust kulust pigem väiksema kui suuremana esitatud hageja toimingute kulusid, millega hageja samuti ei nõustu.
24.Kostjate menetluskulude osas esitas kohus samuti vaid põhjendatud kulu, kuid jättis täielikult käsitlemata hageja 23.03.2023 ja 01.11.2023 menetlusdokumentides esitatud vastuväited. Antud juhul on nii hageja kulude osaline arvesse mittevõtmine kui ka kostjate menetluskulude, vastuväiteid tähelepanuta jättes, põhjendatuks lugemine kohtu poolt põhjendamata.
25.Määruskaebuse täpsustuse kohaselt vaidlustas hageja määruskaebusega kõik määruse resolutsiooni punktid. Kaebaja hinnangul kitsendab määruse resolutsiooni punkt 2 hageja õigusi ning õigusrikkumine seisneb lahendi põhjendamata jätmises, kui kohus ei põhjendanud hageja menetluskulude hüvitatavaks ja kostjalt välja mõistetavaks määramist esitatud kogukuludest väiksemas osas.
26.Kostjad palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Kohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusosalise arvamusega seotud ning saab lähtuda menetlusosalise esitatud menetluskulude nimekirjas näidatud ajakulust ja kulude suurusest.
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata.
29.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, on seisukohal, et maakohus on võtnud hageja määruskaebuse ebaõigesti menetlusse osas, millega hageja vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 5 (millega kohus jättis rahuldamata kostja I avalduse summas 99 euro) ja punkti 7 (millega kohus jättis rahuldamata kostja II avalduse summas 1170,40 eurot). TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui
2-21-4681 määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 660 lg 3 kohaselt võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuna hagejal ei saa põhimõtteliselt olla kaebeõigust osas, milles maakohus jättis kostjate I ja II menetluskulude kindlaksmääramise avaldused rahuldamata, arvestades, et see ei saa tema õigusi kuidagi kitsendada, tuleb määruskaebus osas, milles on vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktid 5 ja 7, jätta läbi vaatamata.
30.Eeltoodust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 hageja määruskaebuse alusel üksnes osas, milles on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 1-4, 6, 8-9. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu kohtumäärus on selles osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud kõigi põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruses kindlaks TsMS § 174 lg 8 järgi hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm, 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb kohtuasjale kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (RKTKm, 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14).
32.Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule ei ole põhjendatud ning alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks ja maakohtu poolt nii hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude vähendamiseks kui ka kostjalt II hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude suurendamiseks puudub. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav, ka on kohus oma otsustusi piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu) ning seostanud neid õigusabi osutamisega kaasnenud eeldatava töömahuga. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas esitatud tõendite hulka ning hagejale ja kostjatele õigusabi osutanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni (juristid), saab õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega, mida maakohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks, pidada igati mõistlikuks ja põhjendatuks ka ringkonnakohtu hinnangul. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga osas, milles kohus pidas hageja menetluskulusid osaliselt põhjendamatuks. Määruskaebuse esitaja etteheited maakohtule diskretsioonipiiride ületamisest määruskaebuses toodud väidetel on ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatud.
2-21-4681
33.Maakohtule ei ole ka ette heidetav põhjendamiskohustuse rikkumine hageja menetluskulude kindlaksmääramisel. Vaidlustatud määrusest on selgelt arusaadav, millistel põhjendustel kohus hageja taotletud õigusabikulusid vaid osaliselt põhjendatuks pidas (vt määruse punktid 10-11). Maakohus lähtus õigesti sellest, et hindas asja keerukust ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Toodust tulenevalt jääb määruskaebuse etteheide, et maakohus ei ole põhjendanud osade kulude arvestamata jätmist, ringkonnakohtule tervikuna arusaamatuks. Maakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust, kui liitis omavahel erinevaid hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid. Ringkonnakohus osundab, et kõrgema kohtu uuemate seisukohtade kohaselt peab kohus välja mõistetavate menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Iga ükski kuluartikli hindamata jätmine ei ole põhjendamiskohustuse rikkumisena käsitletav (vt RKTKm, 17.04.2024, 2-17-124505, p 12). Maakohus ei ole jätnud märkimata ka õigusakti, millest kohus juhindus. Vaidlustatud määruse põhjenduste punktidest 6 ja 7 nähtub selgelt, et kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustikule. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et ringkonnakohus ei saa maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid ümber hinnata pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (RKTKm, 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12), puudub ringkonnakohtul seaduslik alus kostjalt II hageja kasuks maakohtu määratust suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmiseks ja selle tagajärjel maakohtu teostatud tasaarvestuse muutmiseks hageja kasuks.
34.Seoses kostjate I ja II menetluskulude kindlaksmääramisega ei saa nõustuda selle määruskaebuse väitega, et maakohus on täielikult käsitlemata jätnud hageja vastuväited kostjate menetluskuludele. Hageja õigus esitada kostjate menetluskulude osas seisukoht tuleneb TsMS § 176 lg-st 8, mille kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vaidlustatud määruse kirjeldavast osast nähtub selgelt, et maakohus on hagejale selle tähtaja määranud ning hageja vastuväidete esitamist kostjate menetluskuludele arvesse võtnud (vt punkt 4). Nagu ringkonnakohus eespool esile tõi ja ka maakohus vaidlustatud määruse põhjendustes (p 6) märkis, määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 477 lg-st 7 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Kohtupraktikas on seoses menetluskulude kindlaksmääramisega leitud, et uurimisprintsiibi kohaldamisel tuleb kohtul menetlusosalise menetluskulude põhjendatust hinnata asjaolusid ja menetlusosaliste väiteid arvestades ning kui kohtul tekib menetluskulude kindlaksmääramisel mingi asjaolu suhtes kahtlusi, peab ta andma menetlusosalisele võimaluse olukorda selgitada ja esitada vajadusel tõendeid (RKTKm, 15.11.2013, 3-2-1-137-13, p 11).
2-21-4681
35.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt maakohtul selliseid kahtlusi ei tekkinud ega saanud ringkonnakohtu hinnangul ka tekkida. Ringkonnakohus on hageja 23.03.2023 (dtl 213-214) ja 01.11.2023 (dtl 302) menetlusdokumentides esitatud vastuväited hinnates seisukohal, et hageja etteheited maakohtule seoses tema vastuväidete arvestamata jätmisega on põhjendamatud. Nii nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus on kummagi kostja osas maakohtumenetluses kantud kulusid osaliselt põhjendamatuks pidanud seoses 21.02.2022 kohtuistungiks ettevalmistamise ning 06.04.2022 seisukoha esitamisega. Seega on maakohus hageja vastuväidetega arvestanud ka sisuliselt, kuna kostjate menetluskuludele esitatud vastuväidete kohaselt leidis hageja, et nii ettevalmistus kohtuistungiks kui ka 06.04.2022 seisukoha koostamise ajakulu on ülepaisutatud (dtl 214). Ülejäänud osas on hageja vastuväiteid ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatud, arvestades menetluse keerukust ja üldist käiku, asjas menetlusosaliste poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, kostjate lepingulise esindaja vajadust valmistuda kohtuistungiks ja osalemist kohtuistungil seoses mõlema esindatavaga, vajadust suhelda esindatavatega ja vastata kohtu nõudmisel. Kuna maakohtul tuli siinses asjas TsMS § 175 lg 1 mõtte kohaselt põhjendada, millises ulatuses ja mis põhjustel peab ta menetlusosaliste taotletud menetluskulusid põhjendatuks ja vajalikuks ja see nähtub vaidlustatud määrusest, on maakohus lahendi põhjendamiskohustust TsMS § 465 lg 2 p 8 mõttes piisavalt täitnud. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul seaduslik alus vaidlustatud määrust muuta ka osas, milles hagejalt mõisteti välja maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostjate I ja II menetluskulud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
36.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
37.Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 ja § 643 lg 4 ning § 659 koosmõjust.