Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
14. oktoober 2016, Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-14488
Kohtuasi
Osaühingu NARVACOM avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduse läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja: võlgnik Osaühing NARVACOM (RK 11002551, asukoht: XXX) Avaldaja seaduslik esindaja: juhatuse liige Anton Mihhjev (IK XXX; e-post: XXX) Avaldaja volitatud esindaja: Tatjana Kostrõkina (IK XXX; OÜ Legaltax Inkasso, e-post: [email protected])
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates.
Osaühing NARVACOM esitas Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palus välja kuulutada enda pankroti. Kohus võttis avalduse menetlusse 30.09.2016 ja nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo. Võlgnik esitas 06.10.2016 taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, kuivõrd on leidnud vahendeid majandustegevusega jätkamiseks. Määratud ajutine haldur esitas 06.10.2016 seisukoha pankrotiavalduse tagasivõtmise kohta ja tasutaotluse.
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et pankrotiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 2 alusel kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (edaspidi TsMS) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 477 lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Osaühing NARVACOM esitas Viru Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palus välja kuulutada enda pankroti. Võlgnik esitas 06.10.2016 taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks, kuivõrd on leidnud vahendeid majandustegevusega jätkamiseks. Kohus leiab, et pankrotiavalduse tagasivõtmine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb pankrotiavalduse tagasivõtmine vastu võtta ja pankrotiavaldus jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. TsMS § 386 lg 2 kohaselt asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Mitterahalise hagi tagamise võib raha maksmise vastu tühistada või muuta üksnes hageja nõusolekul või mõjuval põhjusel. 2(3)
Kuna Viru Maakohus keelas 30.09.2016.a. määrusega vara käsutamise ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta, siis esitas ajutine pankrotihaldur krediidiasutustele taotluse arvelduskontode arestimiseks. Avaldaja esitas kohtule taotluse pankrotiavalduse tagasivõtmiseks ja tsiviilasja nr 2-16-14488 lõpetamiseks. Tulenevalt eelnimetatud asjaoludest ja tuginedes TsMS § 386 lg-le 2 tühistab kohus hagi tagamise abinõu, mille kohaselt määrati kanda vararegistrisse OÜ Narvacom vara käsutamise keelumärked ning arestida OÜ Narvacom varasse kuuluvad rahalised vahendid krediidiasutustes. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
TsMS § 172 alusel jäävad antud asja menetluskulud avalduse esitaja võlgniku kanda, seejuures ka ajutise halduri tasu ning kulud. Ly Müürsoo on kohtule esitanud võlgniku ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 4 tundi (tunnitasuga 85 eurot). Ajutine haldur on teinud päringud Maanteeametile, Maksu-ja Tolliametile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning krediidiasutustele (kokku 12 dokumenti). Samuti on ajutine haldur suhelnud võlgniku seadusliku esindaja ja lepingulise esindajaga e-kirjade ja telefoni teel. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 340 eurot, millele lisandub käibemaks 68 eurot, kokku 408 eurot Sentite M.K. OÜ kasuks. PankrS § 23 lg 1 sätestab, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile.
/Digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.