1.Jätta R.N hagi A.Y ja I.O vastu (seaduslik esindaja W.Q) elatise vähendamiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus selle esitajale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus reaalselt ei tagasta.
2.Jätta R.N riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
3.Menetluskulud jäävad hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta menetluskulude suuruse kindlaks määramata ja menetluskulud hagejalt välja mõistmata.
4.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
1.R.N (hageja) esitas 16. märtsil 2026 Tartu Maakohtule hagi oma viie lapse: XXXXXXXXXX vastu elatise vähendamiseks (tsiviilsi nr 2XXXXXXXXX). Tartu Maakohus tegi avalduse põhjal kindlaks, et viiest lapsest kolm (ema XXX) elavad XXXX ning kaks last (ema W.Q) elavad X maakonnas. Kuna hagi A.Y ja I.O vastu elatise vähendamiseks tuleb laste elukoha järgi arutada Pärnu Maakohtus, eraldas Tartu Maakohus 08. aprilli 2026 määrusega nende kostjate osas elatise vähendamise nõude iseseisvaks menetluseks tsiviilasjana nr 2-26-8016 ja edastas tsiviilasja läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule.
2.Hageja R.N 16. märtsi 2026 avalduses soovib, et kohus vähendaks või kustutaks alimendi summad. Hetkel alimentide summa on kokku 120+ tuhat eurot ja hageja arvates pole reaalne, et seda summat kunagi makstud saab, kuna kui ta teenib kuus miinimumpalga, jääb alles pool palgasummast, aga miinus iga kuu on 1000 – 1500 eurot. Hageja palve on vähendada või kustutada mingi osa alimentidest, kuna hageja kannab karistust ja vanglast vabanedes soovib
Tsiviilasi nr 2-26-8016 minna ka ausale tööle ja elada seaduskuulekat elu. Hageja on nõus, et peab lapsi toetama, aga kui pole, mille eest, ei saa seda ka teha. Miinus tiksub iga kuu + veel kohtutäitur, kes küsib sama summa, mis on sissenõutav summa. Hageja R.N palub võtta tema taotlus alimentide vähendamiseks menetlusse ja palub vabastada teda riigilõivust ja soovib saada riigipoolset õigusabi.
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1 alusel kohus 01. juunil 2026 kohtumäärusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna hagiavalduses toodud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud ei ole selged ning menetlusosaliste andmed puudulikud. Kohus kohustas hagejat 14 päeva jooksul alates kohtunõude kättetoimetamisest kõrvaldama hagiavalduses järgmised puudused: 1) esitama hagiavalduse seadusega nõutud hagiavalduse vormis, so (digi)allkirjastatuna trükituna A4 formaadis, hagiavalduse sissejuhatuses peab olema märgitud kohtu nimi (Pärnu Maakohus), hageja enda andmed ja kostjate (laste) ning kostjate seadusliku esindaja (ema) andmed (nimed, isikukoodid, elu/viibimiskoht, sidevahendid). Selles asjas on hagejaks hagiavalduse esitaja R.N ja kostjateks on laps A.Y ja I.O, kellele R.N peab elatist maksma. Laste ema W.Q on selles asjas kostjate seaduslik esindaja ja tema andmed tuleb ka hagiavalduse sissejuhatusse märkida 2) märkima hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud ja põhjendada nõuet: esitada andmed hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatiste suuruste kohta (mis lahendi alusel ja kui palju hageja praegu maksab/peab maksma kummalegi lapsele), andmed oma sissetulekute suuruse kohta ja säästude puudumise kohta, võimaliku töövõimetuse kohta, andmed enda väljaminekute kohta, sh palju maksab/peab maksma teistele ülalpeetavatele; märkima, milline oli hageja majanduslik olukord juunis 2024, kostjate kasuks elatise väljamõistmiseks kohtuotsuse tegemise ajal ning mil määral on hageja majanduslik olukord tänaseks muutunud (hageja sissetuleku ja kulude muutumine viimase kahe aasta jooksul). Võimalusel lisada asjaolusid kinnitavad tõendid (konto väljavõte, palgatõend, kuludokumendid jms). 3) märkima hagiavalduses R.N selgelt väljendatud nõude kostjate A.Y ja I.O vastu – kui palju kummagi lapse kohta hageja taotleb välja mõistetud elatist vähendada? Kui suurt elatist kummalegi lapsele on hageja nõus edaspidi maksma?; samuti mis kuupäevast alates ja mis ajani vähendamist taotleb? (kõige varasem aeg, millest vähendamist saab taotleda, on alates hagi esitamisest, so alates 16.03.2026 ja kõige kauem kuni lapse täisealiseks saamiseni).
4.Kohus selgitas hagejale, et seadus ei näe ette elatise võlglase õigust taotleda kohtult juba sissenõutavaks muutunud elatise võla „kustutamist“ võla suuruse tõttu või ajutiste makseraskuste tõttu (nt seetõttu, et vanem viibib vanglas ja tal sissetulekut sel ajal ei ole). Alaealine laps ei saa ise endale ülalpidamist teenida, kuid ta vajab igakuiselt toitu, eluaset, ülalpidamist ka nendel kuudel, kui üks vanem ei tööta – sel juhul langeb teisele vanemale lapse ülalpidamisel topeltkoormus ja elatise võlg kogunebki, kuni võlgnikust vanem saab tööle asuda ja hakata uuesti maksma jooksvat elatist ja selle kõrvalt tasuma ka võlga osas, milles lapsed on pidanud vahepeal vähemaga hakkama saama. Vanema esmane ülesanne on maksta jooksvat elatist. Ta peab tegema endast oleneva, et asuda jooksva elatise kohustust täitma esimesel võimalusel, sh otsima piisava palgaga tööd, et anda lastele ülalpidamist regulaarselt ja piisavas ulatuses. Alaealise lapse kui nõrgema poole kaitseks on ette nähtud erinevad meetmed, sh täitemenetluse seadustikus sunnimeetmed, et vanem täidaks ülalpidamiskohustust lapse ees. Elatise võlast ei vabastata võlgnikku ka pankrotimenetluse kaudu. Võlast saab vabaneda vaid juhul, kui see on aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lg 5 alusel 10 aastat on möödunud eraldi igast elatise maksest, kuid mitte enne lapse täisealiseks saamist) või kui kohustatud vanem suudab tõendada nõude täitmist sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis (TMS § 221 lg 1).
5.Samuti kohus selgitas, et perekonnaseaduse § 102 lg 2 järgi ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem ei ole võimeline andma teisele isikule Lk 2 / 4
Tsiviilasi nr 2-26-8016 ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Sama säte ütleb, et kohus võib mõjuval põhjusel elatist siiski vähendada ja mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hagiavalduses ei ole nendele asjaoludele tuginetud, kui sellised asjaolud esinevad, tuli hagejal need hagiavalduses kirjeldada.
6.Samuti kohus selgitas hagejale riigi õigusabi andmise aluseid, kohustust esitada vastaval blanketil nõuetekohase sisu, põhjenduse ja majandusliku seisundi andmetega taotlus puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul, võimalusel tõendid säästude puudumise kohta (viimase 4 kuu konto väljavõtted).
7.Hageja R.N sai 01. juuni 2026 puuduste kõrvaldamise määruse kätte elektrooniliselt avaliku e-toimiku kaudu. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks lõppes 17. juunil 2028. Kohus hoiatas hagejat 01. juuni 2026 määruses, et tähtaja möödumisel puuduste kõrvaldamata jätmisel kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest TsMS § 340 1 lg 1-2 alusel. Avaldaja ei ole puudusi kõrvaldanud ega taotlenud täiendavat tähtaega.
8.TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on rikutud hagiavalduse olulisi vorminõudeid. R.N hagi on menetlemist takistavate puudustega: esitatud nõue ja selle aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Lisaks hagiavalduses puuduvad kostjate ja nende seadusliku esindaja andmed. Sellist hagiavaldust menetlusse võtta ja kostjale edastada ei saa. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud, hageja puudusi ei ole kõrvaldanud.
9.TsMS § 186 lg-te 5 ja 6 (koostoimes TsMS § 180 lg 1 p 3) alusel, kui kohus on menetlusabi, sh riigi õigusabi, taotluse esitajalt nõudnud andmeid tema majandusliku seisundi kohta ning kui taotluse esitaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta või vastanud esitatud küsimustele või on seda teinud ebapiisavalt, ei määra kohus menetlusabi andmist ulatuses, mida ei ole põhistatud.
10.Eeltoodu alusel kohus jätab hagi menetlusse võtmata ja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
11.TsMS § 372 lg 4 teine lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Elektrooniliselt esitatud dokumente kohus füüsiliselt ei tagasta. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). See tähendab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise järel, kui hageja kõrvaldab hagiavalduses seni esinenud ja kohtu poolt viidatud puudused, saab hageja pöörduda kohtusse uuesti sama nõudega samal alusel sama kostja vastu.
12.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus määrab menetlust lõpetavas lahendis kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral kannab menetluskulud hageja. Hagivalduse menetlusse võtmise otsustamise eelselt (puuduste kõrvaldamise staadiumis) ei ole teisi menetlusosalisi osalenud ning ei ole tekkinud kulusid, mille hüvitamist hagejalt nõuda. Hageja kanda jäävad tema enda võimalikud kulud. Seetõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
(allkirjastatud digitaalselt) Lk 3 / 4
Tsiviilasi nr 2-26-8016 Heli Käpp kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.