Tartu Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
14.oktoober 2016, kell 16.00, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-203
Tsiviilasi
Blank Konsultatsioonid OÜ hagi OÜ Bakan Invest vastu kahju hüvitamise ja viiviste nõudes.
Tsiviiasja hind
4873,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Blank Konsultatsioonid OÜ registrikood: 11316120 Kõrgemäe 19A-2, Viljandi linn, Viljandi maakond, 71005 Hageja esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Advokaadibüroo RS MERCATORIA Pärnu mnt 17, Tallinn 10141 Tel: +372 5694 6044 E-post: [email protected] Kostja: OÜ Bakan Invest Registrikood: 11349668 Katlamaja, Krabi küla, Varstu vald, Võru maakond, 66102 Epost: [email protected] Kostja esindaja Maia Ploom, OÜ Catrex õigusbüroo, epost: [email protected];
Viimase kohtuistungi toimumise aeg
10.august 2016
2 (16)
kohtuotsuse tegemise hetkeni ning sealt edasi 0,022% päevas välja mõistetud kahju hüvitiselt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt.
3 (16)
Asjaolu, et hageja lepinguobjekti ülevaatuse käigus puudust ei tuvastanud, ei välista kostja vastutust ja VÕS § 218 lg 4 ei ole kohaldatav. Esinesid puudused, mida ei olnud võimalik tavapärase ülevaatuse käigus tuvastada. Sooja tarbevee häired ilmnesid 2015 aasta septembri lõpus, hageja teatas sellest kostjale telefoni teel, edasi järgnes poolte kirjavahetus, kus hageja väljendab rahulolematust küttesüsteemi üle, OÜ Cerbos hooldustehnik vaatas objekti üle ja tegi 14.12.2015 hinnapakkumise, seejärel esitas hageja kostjale pretensiooni. Hageja poolt tehtud kulutusi tõendavad OÜ Cerbos hinnapakkumised, mis on seotud puuduste kõrvaldamisega. Hagejale tekkis kahju ulatuses, mis vastab puuduste kõrvaldamiseks tehtavatele kulutustele. Hageja on lasknud puudused kõrvaldada veebruaris 2016 OÜ-l Arliga ja teostatud tööde maksumuseks kujunes 4761,46 eurot. OÜ Cerbos tegi küll hinnapakkumise, kuid neil ei olnud võimalik vastavaid töid teostada seoses teiste töödega. Elanikele sooja vee tagamiseks ei olnud hagejal muud võimalust kui tellida tööd OÜ-st Arliga, kes lubas tööd teostada OÜ Cerbos esitatud hinnapakkumise järgi. Tööde käigus ilmnesid lisatööd ja seetõttu ka tööde maksumuse summa suurenemine. Kulutuste suurust tõendab müügipakkumine. Hageja edastas 18.detsembril 2015 kostjale kirjaliku kahju hüvitamise nõude, milles palus kostjal hüvitada asja lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamiseks tehtavate kulutused summas 4 453,18 eurot. Kostja teatas 04.jaanuaril 2016 hagejale, et on pretensiooni kätte saanud. Kostja vastus
4 (16)
OÜ Cerbos müügipakkumine on esitatud 9.jaanuaril 2016 so üle 4 kuu pärast müügitehingut. Müügipakkumine ei ole tõend, ei nähtu, milles seisnes tarbeveega varustamise probleem, millal probleem tekkis. Müüja teebki pakkumisi endale sobivas suunas. OÜ-l Cerbos puudub ehitusekspertiisiks vajalik pädevus MTR-is, seega ei saa arvamus olla tõendiks tarbevee süsteemi puuduste kohta. OÜ-l Arliga puudub pädevus ehitamiseks ja ekspertiisiks ja seega ei ole nende poolt 15.jaanuaril 2016 koostatud diagnostika tõendiks. Arusaadav ei ole, mis tähendab sõna diagnostika ja mis on dokumendi eesmärk. Sellises mahus tööde teostamiseks oleks olnud vajalik Viljandi Linnavalitsuse poolt kinnitatud projekt, vastus päringule tõendab, et hageja poolt teostatud tarbevee tootmise süsteemi ümberehitustööd on ebaseaduslikud ja hageja soovib saada kostjalt raha ebaseadusliku ümberehituse eest. Tõendiks oleks saanud olla maha monteeritud soojusvaheti ja akumulatsioonipaak, samuti fotod nende olukorrast peale süsteemist eemaldamist. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes tarbevee süsteemi probleem ning selle põhjus, tõendatud ei ole ka väited, et müügilepingu sõlmimise hetkel oli soojusvaheti juba katlakiviga kaetud ning akumulatsioonipaak tugevalt roostetanud. Kütteprobleemi osas ei ole hageja nõuet esitanud. Tõendatud ei ole, et puudused olid olemas juba müügilepingu sõlmimise ajal. Hageja on puudustest teatanud hilinemisega, kohaldada tuleb VÕS § 220 lg 3 ja kostjalt enam kahju nõuda ei saa. Kostja sai esimese pretensiooni 4 jaanuaril 2016, millel oli kuupäev 18.detsember 2015, kuid ilmselt ei saadetud seda korraga kostjale ära, hageja ei teinud ettepanekut puuduste likvideerimiseks. Tõendatud ei ole kahju suurust. Hageja enda esitatu kohaselt teatati probleemist septembris 2015, sellele ei reageeritud, süsteemi muudeti nii, et elanikud hakkasid tarbeveena kasutama küttesüsteemi vett. Kui hageja oleks probleemi tekkimisel kohe tellinud torustiku ehk süsteemi läbi pesu, oleks tema kulutused olnud minimaalsed. Ilmselt on hagejal olnud idee kogu sooja- ja küttesüsteemi tootmise süsteem ümber ehitada ja soovib seda teha kostja kulul. Hageja hakkas süsteemi ümber ehitama alles 2016 alguses, sooja vee süsteemi on ümber ehitatud, vanast süsteemist on säilinud ainult katel. Hageja poolt ei ole tõendatud teostatud tööde remondimaksumust, hinnapakkumine ei tõenda hagi nõuet. OÜ Cerbos esitatud hinnapakkumises on märgitud katlamaja paigalduse lisamaterjal 384 eurot, katlamaja torustiku soojustuse paigaldus 200 eurot, katlamaja ümberehitus, lammutamine maksumusega 1 200 eurot, summadele lisandub käibemaks. Hinnapakkumises nimetatud tööd ei ole seotud soojusvaheti või paagi remondiga, vaid on ära näidatud ka muud hageja tellitud tööd, pakkumises ei ole eristatavad haginõudes näidatud tööde maksumused. Kuna hageja ostis remonti vajava veesüsteemiga maja ja kui kostjal tuleks mingi osa paagi ja soojavaheti maksumusest hüvitada, ei saa see olla uute detailide maksumus, arvestada tuleb kuluprotsenti. Hageja püüab hagiga alusetult rikastuda. Kostja ei ole rikkunud sõlmitud lepingu tingimusi, hageja oli VÕS § 219 kohaselt kohustatud ostetud asja viivitamatult üle vaatama. Isegi, kui puudused lepinguobjektis olid olemas, ei täitnud hageja kohustust lepinguobjekt üle vaadata. Hageja väidete kohaselt sai ta probleemist teada septemberi lõpus, kostjale teatas sellest alles 18.detsembril 2015 so kaks ja pool kuud pärast objekti ostmist. Mõistlik aeg oli detsembriks möödunud ja hageja ei saa enam asja lepingutingimustele
5 (16)
mittevastavusele tugineda, isegi kui need puudused olid müügi hetkel olemas. Reaalselt ei saanud kumbki lepingupool teada akumulatsioonipaagi ja selle sees oleva soojavaheti seisundist. Kuna osteti vana, remonti vajav maja, siis ei saadud välistada asjaolu, et võib esineda varjatud puudusi. Kostja kaalub vastuhagi esitamist, sest hageja viivitas elektrilepingu enda nimele sõlmimisega ja kostja pidi Eesti energiale tasuma elektri tarbimise eest ajavahemikul 01-17.09.2015. Kohtu põhjendused
6 (16)
Riigikohtu seisukoha järgi vastutab müüja müüdud asja puuduste eest eelkõige siis, kui : - puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); - puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3) ; - ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); - sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); - ostja on teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudustest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1), müüja puudustest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2), (vt RKTKo nr 3-2-1-129-12 p 15). 7.1 VÕS § 218 lg 1 sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Viidatud sätte lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, asja omaduste kohta kokkuleppe puudumisel ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Elamuseaduse (ES) § 7 lg 1 p 2 alusel on Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kehtestatud Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine (eluruumide nõuded). Viidatud määruse punkti 9 teise lause kohaselt peab eluruum olema tagatud külma vee saamise võimalusega samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Vesi peab vastama EVS 663-1995 "Joogivesi" nõuetele. Kuigi külma vee saamise osas puudub poolte vahel vaidlus, asub kohus seisukohale, et ka sooja vee tagamine on vajalik, sest elanikele oli tagatud ka varasemalt soe tarbevesi. Seega ostes isegi remonti vajava maja, tuleb eeldada, et sellel oleks säilinud tavaline elustandard sh sooja tarbevee olemasolu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et üldteada asjaoluna kasutatakse eluruumi elamiseks ja tavapäraste eluruumide kasutamise tagab ka sooja vee olemasolu. 7.1.1 Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud OÜ Cerbos poolt 9.01.2016 koostatud hinnapakkumise nr 152646 (tl 7-8). Hinnapakkumise kirjelduse kohaselt on Kalevi 23 a, Viljandi olemasolev tarbevee soojusvaheti katlakiviga ummistunud, akumulatsioonipaak isolatsiooni all tugevalt roostetanud, vajalik oleks selle väljavahetamine ja eraldi soojaveeboileri paigaldamine. Hinnapakkumise kogusumma koos käibemaksuga on 4 453,18 eurot. Samuti on hageja esitanud OÜ Arliga 01.02.2016 koostatud arve nr 10250, millest nähtuvalt on katlamaja renoveerimine, akumulatsiooni paagi vahetus, boileri paigaldus, kogumaksumus koos käibemaksuga 4 761,46 eurot. Kostja on omapoolsete väidete tõendmaiseks esitanud OÜ Cerbos poolt 30.06.2014 koostatud arve-saatelehe nr 141116, millest nähtuvalt teostatud katla hooldustööd koos käibemaksuga summas 336,98 eurot (tl 47). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja poolt esitatud müügipakkumised ja arved kasutatavad tõenditena, sest osaühingutel puudub ekspertiisi tegemise pädevus ja puuduvad vastavad ehitusload. Kohus nõustub kostja vastuväidetega, kuid leiab, et hageja poolt esitatud andmeid saab hinnata TsMS § 272 järgi dokumentaalsete tõenditena. OÜ Cerbos poolt esitatud hinnapakkumine ja OÜ Arliga esitatud arve sisaldab andmeid teostatud tööde kohta. Tunnistaja A. G. (OÜ Arliga omanik) ütluste kohaselt on ta katlasüsteemidega tegelenud 18 aastat, viimased 8 aastat enda ettevõttes. Käis katlamajas ja küttesüsteemi ülevaatuse käigus avastas, et süsteem oli roostes, katla kaitseklapp oli lekkima hakanud, kaitseklapile oli peale keeratud veel
7 (16)
teine kaitseklapp, mis on lubamatu, automaatika ei toiminud, avastatud rooste viitas sellele, et leke oli olnud aastaid. Süsteem oleks toiminud, aga puudustega, vett ei oleks saanud. Akumulatsioonipaak oli roostetanud, seda ei olnud väljast märgata, oli pealt kaetud villa ja fooliumiga. Süsteemi remontida ei olnud mõttekas, kõik süsteem oleks tulnud välja vahetada. Spiraali võttis lahti, proovis seda surveõhuga läbi puhuda, aga see oli nii roostes, et ei tulnud ühtegi õhumulli ka teiselt poolt välja. Koostas ülevaatuse käigus diagnostika. 15.01. 2016 A. G. poolt koostatud diagnostikast nr 1501160 nähtuvalt on Kalevi 23a, Viljandi katlamajas omavahel kahe paagiga ühendatud akumulatsioonipaak, millest ühes on tarbevee tootmiseks soojusvaheti (täielikult ummistunud katlakiviga, tarbevesi võetakse küttesüsteemi akumulatsioonipaagist nii, et üks inimene laseb süsteemi vett juurde, et surve ei langeks ja teised pesevad. Akumulatsioonipaak on lekete tulemusena isolatsiooni alt tugevalt roostes, selle keevitamine ja uue soojusvaheti paigaldamine ei ole võimalik, vajalik akumulatsioonipaagi väljavahetamine ja soojaveeboileri paigaldus. Puudub ka kütteautomaatika väline andur, mille olemasoluta on automaatika kasutu (tl 82). Tunnistaja M. Z. (ühiselamu elanik, katlasüsteemiga tegeleva isiku) ütluste kohaselt ilmnes probleem kuu aega peale müüki, ei tea milles probleem oli aga kadus ära tarbevee surve, kui kraanist sooja vett lasta, siis mingi aeg tuli ja siis jäi vaikseks. Soe vesi oli olemas, probleem oli survega. Vana omaniku ajal kõik toimis. Teatas sellest uuele omanikule, läks aega enne kui midagi ette võeti, lõpuks vahetati kogu süsteem ära. Selle ootamise ajal majas elavad mehed tegutsesid, tarbevee paagi toru võeti ära ja pandi asemele voolik, mis läks keskküttepaaki, keskküttepaagi vett hakati kasutama tarbeveeks, seal oli üks kraan, kust sai survet juurde lasta, aga see ei toiminud. Praegu on paigaldatud uus katlasüsteem, on pelletiküte, enne oli puuküte. Eeltoodust järeldab kohus, et tunnistaja M. Z. ütlustega on tõendatud, et kostja poolt hagejale müüdud kinnistul asuvas ühiselamus ilmnesid sooja tarbevee kasutamisega probleemid, probleemi lahendamiseks ühendasid majaelanikud ise toru abil süsteemi selliselt, et küttesüsteemi vett hakati kasutama sooja tarbevee saamiseks. OÜ Arliga töötaja A. G. ütlustega ja tema poolt koostatud hinnapakkumisest ning diagnostikast nähtuvalt oli probleem selles, et tarbevee tootmiseks vajalik soojavaheti oli katlakiviga täielikult ummistunud, akumulatsioonipaak kauakestvate lekete tulemusena roostetanud, katse süsteemi survega puhastada ei õnnestunud, seega oleks olnud vajalik akumulatsioonipaagi vahetus ja uue boileri paigaldus. Kohus leiab, et eeltooduga on tuvastatud kostja poolt hagejale müüdud kinnistul asuva ühiselamu katlamaja süsteemi puudused ja VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaselt ei sobinud süsteem eriliseks otstarbeks, antud juhul sooja tarbevee saamiseks. Vastuseks kostja väidetele, et hageja vaatas ise ostetava asja üle ja müügiesemeks oligi remontivajav elamu, märgib kohus, et ka remontivajavas ja eluruumina kasutuses olevas elamus olev katlamaja süsteem peab olema vähemalt tavapärases olukorras. Kohus möönab, et poolte kokkuleppel saab müüa ka mittetoimiva katlasüsteemiga ühiselamu (asja), kuid sellisel juhul oleks tulnud see asjaolu pooltevahelises müügilepingus selgelt märkida. Müügilepingust nähtuvalt on kostja so müüja kinnitanud, et ehitis (ühiselamu) vajab remonti, vee – ja kanalisatsioonitorustikud on vanad, hageja so ostja kinnitanud, et on müügilepingu eseme üle vaadanud. Kui katlasüsteem vajas remonti, oleks kohtu arvates tulnud see ka sõnaselgelt müügilepingusse märkida. Seega on kohus tuvastanud, et ühiselamus asuva katlasüsteemiga seotud sooja tarbevee süsteem ei toiminud ja kostja on rikkunud müügilepingu tingimusi, sest olemasoleva süsteemi kaudu ei olnud võimalik tavapärasel viisil saada sooja tarbevett.
8 (16)
7.2 Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kas ülalkirjeldatud puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale, kas kostja sellest asjaolust teadis, kas kostja vastutab tuvastatud müügilepingu rikkumise eest. Müügilepingu punktis 3.1 on pooled kokku leppinud, et lepingu sõlmimisega antakse hagejale üle eseme kaudne valdus ning üürnikud jäävad otsesteks valdajateks tähtajatute üürilepingute alusel. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle otsese valduse üleandmisel. Kohus uuendas tsiviilasja menetluse ja palus pooltel esitada omapoolne seisukoht viidatud lepingupunkti tõlgenduse osas ja millal poolte arusaama kohaselt on lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üle läinud ostjale. Hageja vastuse kohaselt on lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko hagejale üle läinud üleandmis-vastuvõtmise akti allkirjastamisega. Hageja märgib vastuses sedagi, et nimetatud asjaolu ei mõjuta asja sisulist lahendmaist, sest puudused esinesid tunduvalt varem eseme juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko üleminekuga. Kostja vastuse kohaselt on hageja lepingu eseme kaudne valdaja, otsest valdust ta saanud ei ole, otsese valduse saaks siis, kui majas elavad isikud välja kolivad. Kostja märgib, et seega ei olegi hagejal nõudeõigust, sest VÕS § 214 lg 2 järgi läheb asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ostjale üle asja üleandmisega. Pooltevahelise lepingu punkti 3.2 järgi müüja ja ostja allkirjastavad lihtkirjalikus üleandmise-vastuvõtmise akti, mis loetakse ostja poolt antud täitmise kviitungiks ning milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva seisuga. Koostatud akti kohaselt on maja üle antud 31.08.2015 ja sellest päevast läks kostja arvates hagejale üle maja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ning hagejal oleks nõudeõigus juhul, kui tal see õigus muudel põhjustel oleks olnud. Kohus nõustub poolte seisukohaga, mille järgi on vaidluse all olev ühiselamu üle antud kostja poolt hagejale alates 31.08.2015 so üleandmis-vastuvõtmise akti sõlmimisega. VÕS § 214 lg 2 järgi asja juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega. Kinnisasjade puhul on asja juhusliku hävimise või kahjustamise riisiko ülemineku hetk reeglina reguleeritud lepingus. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 3.2 ongi pooled kokku leppinud, et üleandmis-vastuvõtmise akt on täitmise kviitungiks ning selles märgitakse valduse üleandmise kuupäev. Eeltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et müügilepingu objektiks olev kinnistu koos seal asuva ühiselamuga läks hagejale üle 31.08.2015 so üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise kuupäeval. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et akumulatsioonipaagile ei saanud tekkida rooste ja soojusvaheti ei saanud katlakiviga ummistuda ca 4 kuu jooksul so ajaperioodil, kui kinnistul asuv ühiselamu oli hageja valduses. Hageja poolt kostjale esitatud kirjalik pretensioon on koostatud 18.12.2015 (tl 15-27), kostja on kinnitanud pretensiooni kättesaamist 04.01.2016 (tl 11-12). Seega on kohus tuvastanud, et puudus oli olemas ka ajal, mil hagejale läks üle juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko. 7.3 VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Pooled ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest kohus saaks järeldada, et tuvastatud puuduse oleks põhjustanud hageja enda tegevus. Seega on kohus tuvastanud, et puudus ei tulenenud hagejast so ostjast.
9 (16)
7.4 VÕS § 218 lg 4 kohaselt müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja on esile toonud asjaolu, et hageja oli teadlik ostetaval kinnistul asuvast remonti vajavast ühiselamust ning remonti vajas ka katlasüsteem. Hageja on kostja käest 12.septembril 2015 e-kirjaga küsinud katla vahetuse kohta ja kostja on vastanud, et kuna katlale on tehtud hooldus, siis ainuke mis võib katki minna on ventilaatori mootor, muidu peaks katel kestma ilma suurema remondita 10-15 aastat (tl 10). Kohus nõustub poolte esiletoodud asjaoludega, et akumulatsioonipaak oli isolatsiooni all, roostet ei olnud võimalik välisel vaatlusel märgata, tunnistaja M. Z. ütlustest nähtuvalt tema mingeid lekkeid ei märganud, A. G. ütluste kohaselt ilmnes akumulatsioonipaagi rooste pärast soojustuse ja isolatsiooni eemaldamist. Ka hageja poolt kostjale saadetud küsimus viitab sellele, et akumulatsioonipaagi seisukorrast ei olnud ta teadlik, sest siis oleks koheselt järgnenud küsimus ka akumulatsioonipaagi ja soojusvaheti kohta. Eeltoodu alusel kohus leiab, et ilmselt ei olnud hageja so ostja lepingu sõlmimise ajal puudusest teadlik ega pidanudki seda teadma. 7.5 VÕS § 221 lg 2 järgi ei või müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ja ka müügilepingust ei nähtu, et poolte vahel oleks sõlmitud müüja vastutust piirav kokkulepe või ei saa müüja sellele tugineda. 7.6 VÕS § 220 lg 3 järgi kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja vastuväite kohaselt on puudustest teatatud hilinemisega ja hageja on kaotanud hüvitise nõude õiguse. Kohus leiab, et hageja so ostja saab tulenevalt VÕS § 221 lg 1 p-st 2 lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale ( vt RKTKo nr 3-2-1-147-11 p 13). Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja teatanud kostjale puudustest so esitanud pretensiooni, mis on jõudnud kostjani 04.01.2016, valdus läks hagejale üle 31.08.2015 ja kuna tegemist oli varjatud puudusega ja hageja esialgselt ei teadnudki, milles puudus seisnes, selgitas selle välja päringute kaudu OÜ Arliga ja OÜ Cerbos abiga, siis on hageja teatanud puudustest õigeaegselt. Kohtu arvates väärib märkimist asjaolu, et kui ühiselamu elanikud teatasid hagejale küttesüsteemi puudustest, ei teadnud hageja milles probleem seisneb ja kostja teavitamiseks pidigi hageja tegeliku põhjuse välja selgitama. 7.7 VÕS § 221 lg 1 p1 järgi võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle vaadata ei lasknud või selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Tahtlus eeldab müüjapoolset asja teadlikku kahjustamist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks küttesüsteemi osaks olevaid akumulatsioonipaaki ja soojusvahetit teadlikult kahjustanud. Pigem on tegemist asja sihipärasel kasutamisel tekkinud tagajärgedega so akumulatsioonipaagil rooste tekkimisega ja soojusvaheti spiraali ummistus katlakiviga. VÕS § 221 sätestab asja
10 (16)
lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise erisused. Viidatud sätet sõnastusest tulenevalt kohalduvad erisused juhul, kui kostja ei ole asja üle vaadanud või asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teavitatud. Poolte vahel sõlmitud müügilepingust nähtuvalt on pooled kinnitanud, et on lepingu eseme üle vaadanud. Seega ei ole antud juhul VÕS § 221 sätted kohaldatavad.
11 (16)
Drazice boiler 200 l summa 394,86 eurot; ES2 25-60/180 Askoll boilerile, summa 98,88 eurot; termostaatsegisti tarbeveel 35-65C 3⁄4, summa 37,34 eurot, mudafilter summa 5,62 eurot; osaliselt katlamaja ümberehitust ja lammutust summa 300 eurot. Pooltevahelisest e-kirjavahetusest nähtuvalt on hageja kostjale 06.oktoobril 2015 teatanud, et probleemiks on küttesüsteemi jama, ajutise lahenduse eest tuleks maksta ca 800 eurot (tl 63). Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kinnistul asuv ühiselamu oli ehitatud 1962 aastal ja 2014 aastal remonditi ainult katel. Kohus nõustub kostjaga, et seega pidi hageja eeldama, et tegemist vana vee soojendamise süsteemiga. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamis eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuseks olevad asjaolud ei oleks esinenud. Kohus, arvestades lisaks eeltoodule ka avalikult kättesaadavaid andmeid, n Viljandis asuva OÜ BB-Raud poolt pakutavate, samas ka n Toru-Jüri OÜ pakutavaid akumulatsioonipaakide ja soojusvahetite maksumust. lisatarvikuid ja paigaldust, peab mõistlikuks hüvitiseks 1000 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus kindlaks kahjuhüvitise summa suuruse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1200 eurot koos käibemaksuga.
12 (16)
hetkeni ning sealt edasi 0,022% päevas välja mõistetud kahju hüvitiselt kuni selle täieliku tasumiseni kostja poolt. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viidatud sätte lg 3 kohaselt kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. OÜ Arliga poolt on Blank Konsultatsioonid OÜ-le esitatud arve nr 10250 esitatud 01.veebruar 2016, maksetähtajaga 7 päeva (tl 61). Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, millal hageja viidatud arve tasus, samas puuduvad ka andmed arve mittetasumise kohta. Lähtudes VÕS § 113 lg 3 leiab kohus, et kostjalt tuleb viivis välja mõista alates 09.veebruarist 2016 kuni otsuse kuulutamiseni so 14.oktoober 2016 ja sealt edasi vastavalt VÕS § 113 lg 1 kuni väljamõistetud hüvitise tasumiseni. Kohus arvestab viivist hüvitise summalt so 1200 eurolt. Kohus arvestab viivisemäärana VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Alates 09.veebruarist 2016 kuni 14.oktoober 2016 on kostja olnud viivituses kokku 249 päeva. Viivise protsent ajavahemikul 09.02.2016 kuni 30.06.2016 aastas 8,05%, 0,021 % päevas, seega 37,74 eurot, ajavahemikul 01.07.2016 kuni 14.10.2016 aastas 8%, päevas 0,021, seega 27,80 eurot, kokku viivis 65,55 eurot. Alates 15.10.2016 tuleb kostjalt hageja kasuks viivis välja mõista VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses, arvestades juba sissenõutavaks muutunud viivist ja asjaolu, et kogu viivisenõue ei või ületada põhivõlgnevust so 1200 eurot.
13 (16)
jätab hageja menetluskuludest 25% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskuludest 75% ulatuses hageja kanda.
14 (16)
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.04.2017 otsusega:
15 (16)
Annemai Joab kantselei juhataja
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.