Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Määruse tegemise aeg ja koht

14.03.2025, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Kohtujurist

Sandra Maide

Tsiviilasja number

2-25-1218

Tsiviilasi

Lidia&Concessa OÜ avaldus Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks Menetluse lõpetamine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja: Lidia&Concessa OÜ (registrikood 12127208), Lepinguline esindaja: Lia Niitaru Asjast puudutatud isik: Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu (registrikood 80427586)

RESOLUTSIOON

Lõpetada tsiviilasja 2-25-1218 menetlus. Jätta kõik menetluskulud Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu kanda. Mõista Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistult Lidia&Concessa OÜ kasuks välja hüvitatavate menetluskulude katteks 422,50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

1

2-25-1218 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Lidia&Concessa OÜ avaldus Tallinn, Pikk tn 43 korteriühistu vastu kindlustushüvitise väljamõistmiseks. Kostja esitas 11.02.2025 teate, et on avaldaja nõude rahuldanud (dtl 22) ning esitas selle kohta ja maksekorralduse (dtl 24). Kohus küsis 13.02.2025 avaldajalt, kas ta soovib menetluse lõpetada ning avaldaja esitas 14.02.2025 hagist loobumise avalduse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama sätte lõige 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses. Käesolevas tsiviilasjas olev nõue tuleneb korteriomanike ja korteriühistu vahelistest kohustustest, sellist menetlust on võimalik algatada ainult korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel (TsMS 613 lg 1 p 1). Arvestades eeltoodut võib avaldaja avalduse tagasi võtta TsMS § 477 lg 6 alusel. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Hindamaks, kelle kanda käesoleval juhul on õiglane menetluskulud jätta, saab lähtuda TsMS §-st 168, mille lõige 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Avaldaja on taotlenud tema menetluskulude jätmiseks puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on oma 25.02.2025 kirjas selgitanud, et tema hinnangul tuleks avaldaja menetluskulud jätta avaldaja kanda, kuna poolte vahel toimusid avalduse kohtusse esitamise hetkel läbirääkimised. Puudutatud isik ei ole oma väidet läbirääkimiste kohta tõendanud. Kuna käesolevas menetluses on puudutatud isik avaldaja nõude rahuldanud ning see tõttu loobus avaldaja avaldusest ning puudutatud isik ei ole ka oma väidet läbirääkimiste kohta tõendanud, siis on kohus seisukohal, et TsMS § 168 lg 5 eeldused on täidetud ning jätab avaldaja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja on taotlenud menetluskulude summas 497 eurot välja mõistmiseks ja puudutatud isiku kanda jätmiseks. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Lähtudes eeltoodust tuleb kohtul hinnata, mis suurusjärgus on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 alusel tuleb avalduse esitamisel hagita menetluses tasuda riigilõiv summas 50 eurot. Kuna avaldaja on tasunud riigilõivu summas 50 eurot, siis see on põhjendatud ja vajalik kulu. Hageja õigusabikulud on hageja poolt 21.02.2025 dokumendi alusel järgmised: