Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Karin Mölder 12.06.2026.a Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-22-14766 OÜ Balticpur hagi Tuulesoojus OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes 1500 eurot Hageja: OÜ Balticpur (registrikood 14884741, asukoht Pärna allee 3-12, Tartu) Hageja esindaja: advokaat Kristjan Kers (e-post [email protected]) Kostja: Tuulesoojus OÜ (registrikood 11021790, asukoht Töökoja tn 4a, Tallinn) Kostja esindaja: vandeadvokaat Kristiina Pralla (e-post [email protected]) 02.04.2026 istung, edasi kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Mõista Tuulesoojus OÜ-lt välja kahjuhüvitis 1170 eurot OÜ Balticpur kasuks.
3.Mõista Tuulesoojus OÜ-lt OÜ Balticpur kasuks välja viivis põhinõudelt (1170 eurolt) alates 03.10.2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Mõista Tuulesoojus OÜ-lt välja viivis 9,60 eurot OÜ Balticpur kasuks.
5.Menetluskulud jätta 85,5% ulatuses kostja kanda ja 14,5% ulatuses hageja kanda.
6.Mõista Tuulesoojus OÜ-lt OÜ Balticpur kasuks välja menetluskulu 2557,13 eurot.
Mõista OÜ-lt Balticpur Tuulesoojus OÜ kasuks välja menetluskulu 346,26 eurot.
8.Tasaarvestada OÜ Balticpur ja Tuulesoojus OÜ vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud ning mõista Tuulesoojus OÜ Balticpur kasuks välja menetluskulu 2210,87 eurot.
9.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Tuulesoojus OÜ-l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Balticpur OÜ (hageja) esitas 03.10.2022 Harju Maakohtule hagi Tuulesoojus OÜ (kostja) vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 22.06.2022 töövõtulepingu Pärnu, Rohu 46-4 soojustustöödele, mille kohaselt kohustus hageja tegema kokkulepitud töö ja kostja selle eest tasuma. Hageja tegi tööd mahus 11,6 m 3 hinnaga 215 eurot / 1m3 ehk kokku 2992,80 euro eest. Tööde summale lisandus käibemaks, sest hageja on käibemaksukohustuslane ning pakkumises tõi hageja välja, et hinnale lisandub käibemaks. Hageja esitas kostjale tehtud töö eest 03.08.2022 arve nr 22065 summas 2992,80 eurot. Kostja ei tasunud väljastatud arvet arvele märgitud tähtajaks (08.08.2022). 16.08.2022 tegi hageja kostjale esimese meeldetuletuse ja 23.08.2022 tegi hageja kostjale korduva meeldetuletuse tasumata arve kohta. Kostja jättis hageja e-kirjad tähelepanuta ning ei vastanud neile. Hagejal ei õnnestunud kostjaga ühendust saada. Vaatamata asjaolule, et hageja on kostjale mitu korda teatanud, et hageja on valmis kostjale vastu tulema ning sõlmima maksegraafiku, kui kostja soovib võlgnevuse ajatada.
3.Hageja pöördus 13.09.2022 advokaadibüroo poole, sest tahtis kostjalt välja nõuda põhivõlgnevuse 2992,80 eurot ja lisanduva viivise. Hageja sõlmis samal päeval kliendilepingu. Hageja lepinguline esindaja hakkas koostama hagiavaldust kostja võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. 16.09.2022 saatis hageja lepinguline esindaja hagejale kooskõlastamiseks valmis hagiavalduse. Hageja lepinguline esindaja edastas samas kirjas
hagejale riigilõivu rekvisiidid. 19.09.2022 tasus hageja riigilõivu. Hageja kirjutas 20.09.2022 kell 09:33 kostjale ning teatas, et hageja on ette võtnud kohtutee. Kostja vastas 21.09.2022 kell 09:54 ning teatas, et ta ei ole maksmisest kunagi keeldunud ning lubas arve ära maksta. Hageja teatas 21.09.2022 kell 21:58, et kostja tasus arve. 22.09.2022 pöördus hageja lepinguline esindaja kostja poole kohtuväliselt e-posti teel. Kostja vastas samal päeval ning teatas, et ei nõustu esitatud nõuetega. Hageja kandis kostja hooletuse tõttu õigusabikulutusi. Hageja nõuab varalise kahju hüvitamist ja tasutud arvest tekkinud viivise maksmist.
4.Hagejale kaasnes varaline kahju õigusabikulude näol kokku summas 1380 eurot. Kokku kulus hagejal toimingute tegemiseks 7 tundi 40 minutit. Hageja seaduslikul esindajal kulus esimese hagi koostamiseks 7 tundi. Hagejale osutatud õigusteenus hõlmas hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, tõendite kogumist ja läbitöötamist, õiguslikku analüüsi, hagiavalduse lisade komplekteerimist ning nõupidamist hagejaga. Veel 40 minutit kulus hageja lepingulisel esindajal läbirääkimistele kostjaga (kostja vastustega tutvumine, nõupidamine kliendiga, kulude hüvitamise ettepaneku koostamine). Kostja vastuväited
5.Kostja on seisukohal, et hagejal puudus vajadus peale arve tasumist pöörduda õigusabi saamiseks advokaadi poole. Kostja leiab, et hagi koostamise kulud on üle paisutatud. Hagis on esitatud ainult hageja esindaja kulud, kuid puuduvad faktilised materjalid, mis tõendaksid kulutuste tegemist. Kostja leiab, et ainult seaduste ja riigikohtu lahendite esitamise eest ei pea ta hageja esindajale tasu maksma. Seaduse kohaselt peab hagis olema esitatud vaidluseseme faktid, millele tuginetakse, kuid neid hagis ei esitatud. Kostja leiab, et hagi koostamisele käesoleva kaasuse puhul ei kuluks aega enam kui 1 h.
6.24.04.2026 esitas kostja seisukoha, milles märgib, et pooled sõlmisid 22.06.2022 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja 28.07.2022 teostama katuselae soojustustöid kostja objektil aadressiga Rohu tn 46-4, 80038 Pärnu linn. Pooled leppisid e-kirja teel kokku, et hageja teeb tööd hinnaga 215 eurot/m3, millele lisandub käibemaks. Poolte töövõtuleping piirdus eelnimetatud oluliste tingimuste osas vastastikuste kokkuleppe saavutamisega. Ühtki täiendavat tingimust pooled omavahel ei arutanud. Oluline on, et pooled ei sõlminud ühtki erikokkulepet maksetingimuste (arve tasumise tähtaja ega viivise) osas.
7.Hageja ei ilmunud 28.07.2022 kostja objektile soojustustöid tegema. Hageja ei teavitanud enda tulemata jätmisest kostjat ette, mistõttu sõitis kostja 27.07.2022 õhtul Tallinnast Pärnusse eesmärgiga hagejaga järgneval hommikul objektil kohtuda. Kostja sai alles 28.07.2022 hommikul telefoni teel teada, et hageja ei tule kokkulepitud töid tegema. Hageja lubas tulla soojustustöid tegema hoopis 01.08.2022, kuid ei pidanud enda lubadusest kinni. Taaskord, andis hageja alles sama päeva hommikul telefoni teel kostjale teada, et jätab objektile tulemata. Ka sel korral, oli kostja juba Pärnusse kohale sõitnud, et hagejaga objektil kokku saada. Pooled leppisid 01.08.2022 kokku, et hageja tuleb töid teostama 03.08.2022. Hageja tuli sel korral kostja objektile kohale ja väljastas samal päeval kostjale teostatud tööde eest arve nr 22065 kokku summas 2992,80 eurot. Hoolimata vastava pooltevahelise kokkuleppe puudumisest, märkis hageja arvele tasumise tähtpäevaks 08.08.2022 ja viivisemääraks 0,5% päevas. Kostja ei võtnud hageja poolt teostatud tööd vastu. Pooled ei allkirjastanud ühtki tööde vastuvõtmist kinnitavat akti, kusjuures hageja isegi ei saatnud
kostjale allkirjastamiseks ühtegi akti. Kostja ei kinnitanud ka mistahes muul moel hageja tööde vastu võtmist, sest hageja poolt teostatud soojustustööd ei vastanud lepingutingimustele.
8.Hageja nõudis kostjalt 16.08 ja 23.08.2022 e-kirjades enda 03.08.2022 väljastatud arve nr 22065 tasumist. Kostja ei vastanud hageja pöördumistele, sest kostja hinnangul ei olnud hageja väljastatud arve sissenõutavaks muutunud. Kostja ei olnud isegi veel hageja poolt teostatud töid vastu võtnud. Hageja kirjutas kostjale uuesti umbes kuu aega hiljem, 20.09.2022, et „Teavitan teid, et oleme võtnud ette kohtutee, teil on võimalik veel meiega kokkuleppele jõuda, arve tasumises. Kui korraga pole võimalik tasuda, siis võime pakkuda ka järelmaksuga. Palun anda teada kuidas otsustate.“ Kostja tasus järgmisel päeval hageja väljastatud arve tervikuna, et kohtuvaidlust vältida. Kostja loeb end hageja tööd vastu võtnuks hageja arve tasumisega ehk 21.09.2022. Kostja sai alles peale hageja arve tasumist teada, et hageja oli pöördunud advokaadibüroo poole kostja vastu hagiavalduse koostamiseks. Nimelt, saatis hageja advokaat 22.09.2022. a kostjale e-kirja, milles nõudis hageja poolt kohtuvälisele õigusabile tehtud kulutuste hüvitamist. Kostja peab hageja nõuet põhjendamatuks. Kostja ei pea hageja õigusabikulude eest vastutama, eelnevat eriti olukorras, milles hagiavalduse tellimine oli ennatlik ja ebavajalik. Hageja tellitud õigusabiteenus ei mänginud mingit rolli hageja poolt kostjale väljastatud arve tasumises.
9.Kostja ei nõustu ühegi hageja esitatud nõudega ja vaidleb hagiavaldusele tervikuna vastu. Kostja ei ole hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud, mistõttu puudub alus kostjalt nii kahju hüvitamise kui ka viivise nõudmiseks. Alternatiivselt, kui peaks leidma, et kostja oli lepingurikkumises, tuleb hagi rahuldamata jätta hea usu põhimõttest tulenevatel kaalutlustel. Alternatiivselt, kui kohus ei pea hagi rahuldamata jätmist võimalikuks, palub kostja kohtul kahju hüvitist vähendada. Kahju hüvitise vähendamise aluseks on nii hageja käitumine kui ka hageja nõude põhjendamatult suur ulatus. Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud asja materjalidega, sh arutanud asja kohtuistungil ja uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
11.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
12.VÕS (võlaõigusseadus) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub, et pooled sõlmisid
22.06.2022 e-kirja teel töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja 28.07.2022 teostama katuselae soojustustöid kostja objektil aadressiga Rohu tn 46-4, Pärnu (dtl 10-11). Vaidlus puudub ka, et hageja teostas soojustustööd 03.08.2022 ja esitas samal kuupäeval kostjale arve nr 22065 summas 2992,80 eurot maksetähtajaga 08.08.2022 (dtl 12).
13.Poolte vahel on vaidlus, millal muutus töövõtulepingust tulenev tasunõue sissenõutavaks. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tulenevalt
VÕS §
637 lg 4 kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
14.Riigikohus on selgitanud, et tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (Riigikohtu 21.06.2018 otsus tsiviilasjas 2-16-5851, p 16). Kohus saab poolte poolt esitatust aru, et pooled leppisid kirjavahetuses kokku üksnes sellest, et hageja teostab 28.07.2022 katuselae soojustustöid kostja objektil aadressiga Rohu tn 46-4, Pärnu ning et hageja teeb tööd hinnaga 215 eurot/ m 3, millele lisandub käibemaks. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Vaidlus puudub, et pooled ei leppinud kokku töö vastuvõtmises tellija poolt. Järgnevalt hindab kohus, kas töö vastuvõtmine tellija poolt on töö omadustest tulenevalt tavaline. Õiguskirjanduses on selgitatud, et teatud töövõtulepingute puhul on töö vastuvõtmine niivõrd tavaline, et seadus nõuab seda ka eraldi kokkuleppeta. Töö vastuvõtmist saab tavaliseks pidada eelkõige mahukate tööde, nt ehitustööde korral, mille puhul on töö vastuvõtmine tellija kirjalikult vormistatava dokumendi alusel tavapärane (P. Varul jt., Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. § 637 komm., p 3.6.2. d). Kohus on seisukohal, et ehitustöövõtu puhul on töö eraldi vastuvõtmine tavaline. Kohus saab poolte poolt esitatust aru, et nimetatu üle puudub ka vaidlus. Seega on kohus seisukohal, et hageja tasunõue muutus sissenõutavaks töö vastuvõtmisest. Vaidlus puudub, et pooled töö vastuvõtmis-üleandmisakti sõlminud ei ole.
15.Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud (Riigikohtu 13.03.2024 otsus tsiviilasjas 2-19-18463, p 12).
16.Hageja on VÕS § 821 lg 1 p 1 ning VÕS 637 lg 3 ja 4 alusel lugenud, et tasunõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 06.09.2022 (dtl 5, dtl 120). Kostja väidab, et tööd olid puudustega, kuid ta ei hakanud neile tähelepanu juhtima. Kohus leiab, et see väide on vastuolus asjas esitatud tõenditega. 21.09.2022 e-kirjast (dtl 4) nähtub, et 21.09.2022 ei olnud kostjal tööde
osas selliseid vastuväiteid, et ta keelduks arve tasumisest ja esimene kord, kus kostja tugineb, et tehtud töö on puudustega või tehtud hilinenult, on alles hagivastuses. Kostja väide, et tööd saab lugeda vastuvõetuks alles tasumisega, ei ole põhjendatud – kostja ei ole enne hagivastust kunagi väitnud, et ta arvet ei tasu põhjusel, et tööd on puudusega. Tellijal oli kohustus töö mõistliku aja jooksul üle vaadata ja puudustes teatada, neid kirjeldada (VÕS § 644). Kohus tuvastab, et kostja oli töödega rahul, oli nõus nende eest maksma, mingil hetkel tekkisid rahalised raskused ning kostja ka ei vastatud hageja meeldetuletustele (dtl 120, ajamärge 00:13:43). Lisaks on kostja hagejale 21.09.2022 arve nr 22065 tasunud, millest saab kohtu hinnangul järeldada, et kostjal ei olnud vastuväiteid hageja poolt tehtud töödele.
17.VÕS § 638 II lause kohaselt töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi võlgnevuse kohta (16.08.2022 ja 23.08.2022, dtl 13-15), milles on palunud viivitamatult võlgnevus tasuda. Kohtu hinnangul saab nimetatu alusel asuda seisukohale, et hageja on kostjale määranud täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks, sh tööde vastuvõtmiseks.
18.VÕS § 643 kohaselt, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Puudub vaidlus, et kostja töös esinevatele väidetavatele puudustele enne käesolevat tsiviilasja tuginenud ei ole. Hageja on välja toonud (dtl 172), et ehituse töövõtulepingute üldtingimuste (ETÜ 2013) p 10.2.5 kohaselt tuleb tellijal allkirjastada akt või esitada puuduste nimekiri 10 päeva jooksul. Seega nõustub kohus hagejaga, et hageja nõue oli hiljemalt 06.09.2022 muutunud sissenõutavaks.
19.VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaselt kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest.
20.Vaidlus puudub, et poolte vahel puudus kokkulepe tehtud tööde eest tasumise tähtaja osas. Kostja on 02.04.2026 kohtuistungil märkinud, et arve väljastati kostjale 03.08.2022 (dtl 121, ajamärge 00:25:50). TsÜS § 69 lg 2 järgi on tahteavaldus kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus on TsÜS § 69 lg 2 kohaldamisel varem selgitanud, et ekiri on jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kolleegium varasema seisukoha järgi saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda ekirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse (Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas 3-2-1-129-15, p 18). Seega saab lugeda, et kostja sai 03.08.2022 arve kätte 04.08.2022.
21.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 136 lg 6 järgi kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval.
Tulenevalt TsÜS § 136 lg 8 kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Kohus tuvastab, et 30-päevane arve tasumise tähtaeg saabus 03.09.2022. Kuna nimetatud kuupäeva puhul oli tegemist nädalavahetusele langeva päevaga, tuli kostjal hagejale arve nr 22065 tasuda hiljemalt 06.09.2022 VÕS § 82 1 lg 1 p 1 alusel. Vaidlus puudub, et kostja tasus hagejale arve nr 22065 alles 21.09.2022.
22.Kohus tuvastab, et algne teadmine nii hagejale kui ka arvest nähtuvalt kostjale oli, et kostja peab tasuma arve nr 22065 hiljemalt 08.08.2022 (dtl 12). Teadmine, et arve nr 22065 muutus sissenõutavaks septembri 2022. a alguses (06.09.2022), on juristide abiga saadud teadmine. Seega arve tasumise meeldetuletuste saamise ajal pidi kostja möönma, et tal on võlgnevuses arve (dtl 122, ajamärge 00:35:14). Kohus tuvastab, et hageja on saatnud kostjale esimese meeldetuletuse võlgnevuse kohta 16.08.2022 (dtl 13) ja teise meeldetuletuse 23.08.2022 (dtl 14-15). Seega pidi kostjale hiljemalt 16.08.2022 olema teada, et ta on arve nr 22065 tasumisega võlgnevuses.
23.VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lisaks leidis Riigikohus, et professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 26 ja 29). Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (Riigikohtu 03.04.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11, vt ka 28.09.2020 otsus tsiviilasjas 2-168751, p 28).
24.Hageja on esitanud kohtule e-kirja, milles hageja pöördus seoses kostja vastu nõudega 13.09.2022 advokaadi poole (dtl 17). Advokaat Rober Sarv vastas hageja 13.09.2022 ekirjale 13.09.2022, et võtab asja töösse (dtl 18) ja 16.09.2022 saatis advokaat hagiavalduse hagejale kooskõlastamiseks (dtl 19). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd hageja saatis kostjale korduvalt meeldetuletusi arve nr 22065 tasumise kohta, millele kostja ei reageerinud, oli hageja poolt põhjendatud 13.09.2022 advokaadi poole pöördumine kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega oli kohtu hinnangul käesoleval juhul õigusabi kasutamine vajalik, kuna kostja oli arve tasumisega viivituses ja ta ei vastanud hageja meeldetuletustele. Kostja tasus hagejale arve alles pärast hageja poolt 20.09.2022 saadetud teavitust, et hageja on ette võtnud kohtutee (dtl 21). Ka kostja ise möönab, et kostja tasus järgmisel päeval hageja väljastatud arve tervikuna, et kohtuvaidlust vältida (24.04.2026 seisukoha p 6, dtl 156).
25.Kostja on seisukohal, et hageja 20.09.2022 e-kiri on õiguslikult käsitletav hageja ettepanekuna kostja väidetava rikkumise heastamiseks. VÕS § 107 lg 1 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui: 1) heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja 2) heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja 3) kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kohustust rikkunud pool võib rikkumise heastada pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest ning pakutavast heastamise viisist ja ajast. Heastamise teade peab sisaldama teavet, mis võimaldab kahjustatud poolel mõistlikult otsustada, kas heastamisest keeldumine on konkreetsetel asjaoludel õigustatud või mitte (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, § 107 komm., p 5.2.1). Käesoleval juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et ta oleks hagejat teavitanud heastamise soovist. Kostja on 21.09.2022 üksnes vaidlusaluse arve tasunud ja sellest hagejat teavitanud. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja ei teavita hagejat rikkumise heastamise soovist, peab ta arvestama, et võlausaldaja võib olla astunud juba samme temalt võlgnevuse sissenõudmiseks ja on kandnud ka sellega seoses kulusid. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja 20.09.2022 kirja saaks käsitleda ettepanekuna rikkumise heastamiseks, vaid üksnes kompromisspakkumisena, millele viitab ka märge e-kirjas: „teil on võimalik veel meiega kokkuleppele jõuda, arve tasumises“.
26.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja käitumine oli vastuoluline ja pahatahtlik, mistõttu on tema nõude maksmapanek hea usu põhimõtte vastane. Hageja on 20.09.2022 e-kirjas teavitanud kostjat, et hageja on ette võtnud kohtutee, kuid kostjal on veel võimalik hagejaga kokkuleppele jõuda. Seega nähtub nimetatud e-kirjast, et hageja on juba alustanud või alustamas kohtuteed kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks. Seega pidi kostjal tekkima põhjendatud kahtlus, et hagejal võivad olla tekkinud juba kulud seoses advokaadi poole pöördumise või hagiavalduse koostamisega. Hageja ei ole kordagi 20.09.2022 e-kirjas märkinud, et kompromissile jõudmise korral oleks asi ammendavalt, sh tekkinud kohtueelsete õigusabikulude osas lahendatud. Lisaks on hageja märkinud 23.08.2022 meeldetuletuses, et võlgnevuse küsimuse lahendamisel kohtu kaudu võivad tekkida täiendavad kulutused (dtl 15). Kohus leiab, et hageja pöördumine advokaadi poole kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole olnud hageja pahatahtlik tegevus, vaid tema seadusest tulenev õigus. Seega on kohus seisukohal, et hageja käitumine seoses kostjalt kohtueelsete õigusabikulude sissenõudmine ei ole hea usu põhimõtte vastane. Kostja ei ole veenvalt põhistanud ega tõendanud hageja käitumise hea usu põhimõtte vastasust.
27.Järgnevalt hindab kohus, kas hageja poolt kantud kohtueelsed õigusabikulud on mõistliku suurusega.
28.Hageja on hagiavalduses välja toonud, et talle on tekkinud kohtueelne õigusabikulu summas 1380 eurot. Kokku kulus hagejal toimingute tegemiseks 7 tundi 40 minutit. Hageja seaduslikul esindajal kulus esimese hagi koostamiseks 7 tundi. Hagejale osutud õigusteenus hõlmas hagiavalduse ettevalmistamist ja koostamist, tõendite kogumist ja läbitöötamist, õiguslikku analüüsi, hagiavalduse lisade komplekteerimist ning nõupidamist hagejaga. Veel 40 minutit kulus hageja lepingulisel esindajal läbirääkimistele kostjaga (kostja vastustega
tutvumine, nõupidamine kliendiga, kulude hüvitamise ettepaneku koostamine). Hageja on esitanud kohtule advokaadi poolt koostatud hagiavalduse (dtl 137-151), mille sisulise osa maht on 13 lehekülge. Kohus leiab, et võttes arvesse asja keskmist keerukust ja asja sisulise osa mahtu, võis hagiavalduse koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele põhjendatult kuluda kokku 6 tundi. Hageja on välja toonud, et tal kulus lisaks 40 minutit, s.o 0,67 tundi läbirääkimistele kostjaga. Hageja on esitanud kohtule e-kirja (dtl 23), millest nähtub, et advokaadibüroo Emerald Legal juriidiline assistent on pöördunud kostja poole seoses nõude tasumisega. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et hageja on kostja poole kohtueelselt võlgnevuse sissenõudmiseks pöördunud ning et tal on seoses sellega tekkinud kulu. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on üksnes ettepanekuga võlgnevuse tasumiseks ning tegemist ei ole mahuka e-kirjaga, võis selle koostamisele põhjendatult kuluda 0,5 tundi.
29.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud kohtueelse õigusabi ajakulu kokku on 6,5 tundi.
30.Hagejale osutati kohtueelselt õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 180 eurot advokaadi puhul on põhjendatud. Seega kujuneb hageja põhjendatud kohtueelseks õigusabikuluks 1170 eurot (6,5x180).
32.Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleval juhul esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks nullini. Kohus on tuvastanud, et kostja ei täitnud oma kohustust tähtaegselt, mistõttu tuli hagejal kostjalt võlgnevuse sissenõudmiseks pöörduda advokaadi poole. Seega tingis hageja poolt advokaadi poole pöördumise vajaduse kostja poolt enda kohustuste mittetäitmine. Ainuüksi asjaolu, et hagejal oleks olnud võimalik saata kostjale advokaadi vahendusel kohtuväline nõudekiri või esitada kohtule maksekäsu kiirmenetluse avaldus, ei muuda hageja poolt kantud kulusid põhjendamatuks. Hagejal on õigus ise otsustada, kuidas ta soovib enda õigusi kaitsta ja nõudeid maksma panna.
33.Hageja taotleb kohtueelsetelt õigusabikuludelt kui varalise kahjuhüvitiselt seadusjärgses määras viivise väljamõistmist alates hagi kohtule esitamisest kuni täitmiseni. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele kostjalt välja viivise põhinõudelt (1170 eurolt) alates hagi esitamisest, s.o 03.10.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Hageja palub kostjalt välja mõista ka töövõtulepingu alusel töötasu arve nr 22065 tasumisega viivitamise eest viivis perioodi 06.09.2022-21.09.2022 eest summas 9,60 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,
millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 06.09.2022. Kuivõrd kostja tasus hagejale töövõtulepingu järgse töötasu arve alles 21.09.2022, oli kostja arve tasumisega viivituses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 06.09.2022-21.09.2022 eest summas 9,60 eurot.
35.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1170 eurot, viivise põhinõudelt (1170 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 03.10.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni ning töövõtulepingu järgse töötasu arve tasumisega viivitamise eest viivise 9,60 eurot.
36.Kõik kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
37.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
38.Käesoleva hagi hind on 1500 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hageja nõude osaliselt summas 1282,92 eurot ehk hageja nõudest rahuldatakse 85,5%, jätab kohus menetluskulud 85,5% ulatuses kostja kanda ja 14,5% ulatuses hageja kanda
39.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
40.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 280 eurot ja õigusabikulu 3405 eurot.
41.TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. Hagi hind on 1500 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt tuleb RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda 280 eurot riigilõivu. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja 19.09.2022 tasunud hagi esitamiselt 280 eurot.
42.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
43.Kohus kontrollib järgnevalt hageja õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust. Hageja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirjade kohaselt järgmised: Kuupäev 29.09.2022 05.10.2022 19.10.2022 10.11.2022 15.11.2022 20.12.2022 08.02.2023
koostamine, suhtlus kliendiga Menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 Kokku: 18,89
44.Kohus leiab, et hageja ajakulu õigusabile on ülemäärane. Võttes arvesse hageja 10.02.2023 seisukoha mahtu (sisuline osa 0,5 lk), võis selle koostamisele kohtu hinnangul põhjendatult kuluda 0,5 tundi. Istungiks ettevalmistamise põhjendatud ajakulu on 1 tund. Kohus leiab, et 04.05.2026 vastuse ajakulu on ülepaisutatud. Hageja 04.05.2026 vastus sisaldab enamasti juba varasemalt menetluses esitatud seisukoht, samuti ei ole tegemist sisuliselt mahuka vastusega (5 lk). Kohus leiab, et kostja 24.04.2026 vastusega tutvumise ja 04.05.2026 vastuse koostamise ajakulu kokku on 4 tundi. Ülejäänud osas olid hageja poolt väljatoodud toimingud menetluskulude nimekirjas menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Seega on põhjendatud ajakulu 15,06 tundi.
45.Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 180 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 180 (käibemaksuta) eurot ei ületa keskmise sarnase
õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja põhjendatud õigusabikulu on seega 2710,80 eurot (käibemaksuta).
46.Hageja menetluskuluks kokku on seega 2990,80 eurot (280+2710,80).
47.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks õigusabikulu 5323,20 eurot.
48.Kostja esindaja poolt menetluses tehtud toimingud ning nendele kulunud aeg olid menetluskulude nimekirjade kohaselt järgmised: Kuupäev 20.10.2022 22.10.2022 24.10.2022 01.04.2026 02.04.2026 02.04.2026 02.04.2026 02.04.2026 07.04.2026 08.04.2026 08.04.2026 13.04.2026 14.04.2026 16.04.2026 17.04.2026 22.04.2026 23.04.2026 23.04.2026 27.04.2026
Toiming Aeg Kliendiga kohtumine probleemiga tutvumise eesmärgil ja kaitse
strateegia kooskõlastamine Hagiavaldusega tutvumine ja kostjaga konsulteerimine esitatud 5,5 faktimaterjali tõele vastavuse suhtes Kostja vastuse koostamine hagiavaldusele koos õiguslike
andmed eelmise esindaja menetluskulude kohta 28.04.2026 Dokumendi koostamine – menetluskulude nimekiri 0,5 Kokku: 34,68
49.Kohus leiab, et kostja poolt tehtud toimingute ajakulu on ülemäärane. Võttes arvesse asja keskmist keerukust ja hagi vastuse sisulise osa mahtu (10 lk) ja selle sisu, võis selle koostamisele ja sellega seonduvatele toimingutele (kliendiga kohtumine, hagiavaldusega tutvumine) põhjendatult kuluda 4 tundi. Kohus leiab, et 02.04.2026 e-kirjavahetuse ajakulu ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et võimalike kompromissi tingimuste ja edasise menetlusplaani arutamiseks ning istungiks ülevaate koostamiseks võis põhjendatult kuluda 0,5 tundi. Istungiprotokolliga tutvumise ja sellest kliendile ülevaate tegemise (08.04 ja 14.04 toimingud) ning kondikava koostamise põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 1 tund. Võttes arvesse, et 24.04.2026 seisukoha puhul on tegemist sisuliselt kostja tervikvastusega, võis selle koostamisele põhjendatult kuluda 5 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamise (sh teabepäringud kliendile, 23.04-28.04 toimingud) põhjendatud ajakuluks on 0,5 tundi. Ülejäänud osas olid kostja poolt väljatoodud toimingud menetluskulude nimekirjas olid menetluses vajalikud, kooskõlas menetluse käiguga, toimingutele märgitud aeg ei ole ülemäärane ja on vastavuses asja keerukusega. Seega on põhjendatud ajakulu 14,6 tundi.
50.Kostja on märkinud, et õigusteenust osutati tunnihinnaga 120-180 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et õigusteenus tunnihinnaga 120-180 (käibemaksuta) on põhjendatud tunnihind. Seega kujuneb kostja põhjendatud õigusabikuluks 2388 eurot ((4x120)+(10,6x180)).
51.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud 85,5% ulatuses kostja kanda ja 14,5% ulatuses hageja kanda, tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu 2557,13 eurot (2990,80x85,5%) ja hagejalt välja mõista menetluskulu 346,26 eurot (2388x14,5%).
52.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 2210,87 eurot (2557,13-346,26).
53.TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
54.TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.