lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-25-128489/10

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 04.06.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-128489/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
04.06.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-12-29
Volikiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2025-07-21

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Baltic Parking OÜ14979179(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Liisi Vernik

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. juuni 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-128489

Tsiviilasi

Baltic Parking OÜ hagi M. M. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1308,34 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Baltic Parking OÜ (registrikood 14979179) Hageja lepinguline esindaja: A. J. Kostja: M. M. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M. M.elt Baltic Parking OÜ kasuks leppetrahvi võlgnevus 735 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 48,74 eurot ja alates 23.01.2026 viivis arvestatuna võlgnevuselt (735 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Baltic Parking OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. M. (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus 02.01.2026 kohtumäärusega edastas tsiviilasja kohtualluvusel Harju Maakohtule. Harju Maakohus kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 487 lg 1 ja § 147 lg 5 kohustas 02.01.2026 määrusega hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma riigilõivu 14 päeva jooksul. 22.01.2026 esitatud hagiavalduse kohaselt parkis kostja sõiduki registreerimismärgiga XXX 09.05.2025, 10.05.2025, 11.05.2025, 12.05.2025, 14.05.2025, 16.05.2025, 17.05.2025, 18.05.2025, 19.05.2025, 20.05.2025, 21.05.2025, 22.05.2025, 23.05.2025, 25.05.2025 ja 26.05.2025 hageja poolt parkimist opereeritavas xxx, Tallinn, parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu hageja nõuab leppetrahvide 735 euro (15x49 eurot) tasumist. Parklas tohtis parkida parkimiskellaga 2 tundi tasuta või parkimistasu makstes. Kostja sõiduki parkimise algusaega parkimiskellaga ei fikseerinud ja ei olnud ka parkimistasu parkimise eest maksnud. Selle alusel koostas hageja leppetrahvi nõuded, mis kostja on jätnud hagejale tasumata. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks ja kostja on parkimisega nendega nõustunud (sõlminud lepingu), st poolte vahel on kehtiv parkla kasutusleping sõltumata sellest, millisel alusel hageja parklat valdab. Transpordiameti andmetel oli kostja sõiduki omanikuks parkimistrahvide koostamise ajal. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulu 450 eurot või alternatiivselt õiglast sissenõudekulude hüvitist kohtu äranägemisel. Hageja sissenõudmiskulu on seotud päringuga Transpordiametile ja Rahvastikuregistrisse sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja on Transpordiametisse tehtud päringuga tuvastanud selle, et parkimiskorda rikkudes pargitud sõiduk kuulus kostjale või oli kostja vastutav kasutaja. Rahvastikuregistrisse tehtud päringuga sai hageja teada, milline on kostja elukoht ja hageja saatis kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile meeldetuletuskirju. Hagejal ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi kokkuleppeid. Hageja märgib, et hagiavalduses esitatud meeldetuletuste saatmisega seotud kulud on vaid tühine osa võla sissenõudega kaasnenud kuludest. Tegelikkuses on hageja saatnud kostjale kordades rohkem meeldetuletusi

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 20.07.20262-26-113859/3Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-12320/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.07.20262-25-121675/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ning pidanud kostja andmete saamiseks tegema päringuid, tasuma võla sissenõudmisega tegelevatele töötajatele palka, pidama üleval kõnekeskust ning ostma, arendama ja hooldama riist- ja tarkvara, tasuma kontori üüri-, koristus- ja sidekulusid jne. Orienteeruvalt on need järgmised: 1) meeldetuletuste saatmine (posti, e-kirja või SMS-iga) 15 eurot; 2) päringud (rahvastikuregister, maanteeamet jt) 35 eurot; 3) võla menetlemise tööjõukulud kohtuvälises sissenõudmise protsessis 15–25 eurot nõude kohta; 4) IT-süsteemid (tarkvara, arendus, hooldus jms) 5–10 eurot; 5) üldhalduskulud (rent, koristus, side) 3–5 eurot. Seega ligikaudne sissenõudmiskulude suurus ühe nõude kohta ligi 76 eurot. Meeldetuletuskirja saatmisega seotud ja nõutud kulu on tervikuna põhjendatud kulu. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse nõuetele vastavalt õigeaegselt täitnud. Ent ka meeldetuletuskirja saatmine on kostja huvides, kuna sellele reageerimine oleks võimaldanud kostjal kulusid kokku hoida, st säästnud teda kohtukuludest. Hageja arvestab viivist alates leppetrahvidele tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras. Kokku on kostjal hagiavalduse esitamise seisuga hagejale tasumata viiviseid summas 48,74 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista leppetrahvi võlgnevuse 735 eurot, sissenõudmiskulu 450 eurot või alternatiivselt õiglane hüvitis kohtu äranägemisel, sissenõutavaks muutunud viivise 48,74 eurot ja viivise tagastamata põhinõudelt (735 eurolt) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 23.01.2026 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja tunnistas oma vastuses põhivõlga summas 735 eurot, kuid vaidlustas sissenõudmiskulud summas 450 eurot ja viivise ulatuse, kuna kostja peab neid ebamõistlikeks ja ebaproportsionaalseteks. Kohtu põhjendused

1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 20.04.2026 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja on sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise ajal 09.05.202512.05.2025, 14.05.2025, 16.05.2025-23.05.2025 ja 25.05.2025-26.05.2025 (dtl 191-192). Nimetatud sõiduk pargiti 09.05.2025-12.05.2025, 14.05.2025, 16.05.2025-23.05.2025 ja 25.05.2025-26.05.2025 hageja opereeritavale parkimisalale (dtl 160-175). Nimetatule ei ole ka kostja vastuväiteid esitanud.
6.Kohus selgitab, et parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes - nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-16, p 18). Hageja ja parkija vahel tekib parkimisega eraõiguslik õigussuhe. Kohtupraktikas on selliste vaidluste puhul lähtutud eeldusest, et sõidukit kasutab omanik või vastutav kasutaja (kes ka on eelduslikult sõidukit parkinud), kuid omanikul/vastutaval kasutajal on võimalik tõendada, et sõidukit kasutas kolmas isik. Eraõiguslikes suhetes peab sõiduki omanik säilitama vastavaid andmeid oma õiguste kaitseks kauem kui kuus kuud, nt hagi võimaliku aegumise perioodi jooksul, mis on tavapäraselt kolm aastat (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16116867).
7.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt

Riigikohtu lahend 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 09.05.202512.05.2025, 14.05.2025, 16.05.2025-23.05.2025 ja 25.05.2025-26.05.2025 xxx Tallinn parklas parkimisel. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja ei tõendanud, et hagiavalduses loetletud aegadel kasutas sõidukit keegi teine konkreetne füüsiline isik. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.

8.Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõuetega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on määranud kostjale leppetrahvid kokku summas 735 eurot (15x49 eurot), mis on tasumata. Kostja sõiduk oli pargitud hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Hagile lisatud fotodest nähtub, et leppetrahvinõuded on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (dtl 160-175). Kuna leppetrahvid on pandud sõiduki kojamehe vahele samal ajal kui rikkumine avastati, siis on leppetrahvinõuded esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei

ole kostja sellistele erandlikele asjaoludele tuginenud. Samuti ei ole kohus sellist erandlikku asjaolu esinemist tuvastanud. Hageja esitas kostjale vaidlusalused leppetrahvinõuded koheselt pärast rikkumise tuvastamist, paigutades need sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, mis on tõendatud fotodega.

9.Hagejal on VÕS § 82 lg 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus leppetrahvi tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli leppetrahvi järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 735 eurot hagejale tasumata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista leppetrahvide eest 735 eurot.
10.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu 450 eurot. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 punktid 1-3 sätestavad, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot; sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Hageja sissenõudmiskulu ületab VÕS § 113 2 lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul erandlikke asjaolusid. Kohtule ei nähtu ja hageja pole põhistanud, et sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Seega pole kohtu hinnangul sissenõudmiskulu 450 eurot põhjendatud. Ka on kostja leidnud, et sissenõudmiskulu 450 eurot on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne. VÕS § 1132 lg 5 kohaselt sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel võetakse muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist. Kostja ei ole küll otseselt nõudnud sissenõudmiskulude vähendamist, kuid leiab, et sissenõudmiskulu suurus on ebamõistlik ja ebaproportsionaalne, mistõttu on kohtu

hinnangul käesoleval juhul VÕS § 162 kohaldamine kohane. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu 450 eurot on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul tuleks sissenõudmiskulu suuruse puhul lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. VÕS § 7 lõigete 1 ja 2 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Arvestades võlasuhte olemust (leppetrahvid) ja praktikat, millises summas leppetrahvi nõuete puhul sissenõudmiskulu nõutakse, on 450 euro nõudmine ebamõistlik. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kuivõrd leppetrahvide võlgnevus on 750 eurot, siis on kohtu hinnangul põhjendatud sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista sissenõudmiskulu 40 eurot.

11.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise. VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 1001125050900039755 viivis perioodi eest 24.05.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,38 eurot. Leppetrahvi nr 10011250510000398248 viivis perioodi eest 25.05.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,36 eurot. Leppetrahvi nr 10011250511000398344 viivis perioodi eest 26.05.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,35 eurot. Leppetrahvi nr 10011250512000398602 viivis perioodi eest 27.05.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,33 eurot. Leppetrahvi nr 10011250514000399638 viivis perioodi eest 29.05.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,30 eurot. Leppetrahvi nr 10011250516000399966 viivis perioodi eest 31.05.2025 kuni 22.01.2026 moodustab

3,27 eurot. Leppetrahvi nr 10011250517000400333 viivis perioodi eest 01.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,26 eurot. Leppetrahvi nr 10011250518000400536 viivis perioodi eest 02.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,24 eurot. Leppetrahvi nr 10011250519000400836 viivis perioodi eest 03.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,23 eurot. Leppetrahvi nr 10011250520000401167 viivis perioodi eest 04.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,21 eurot. Leppetrahvi nr 10011250521000401548 viivis perioodi eest 05.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,20 eurot. Leppetrahvi nr 10011250522000401822 viivis perioodi eest 06.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,18 eurot. Leppetrahvi nr 10011250523000402367 viivis perioodi eest 07.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,17 eurot. Leppetrahvi nr 10011250525000402527 viivis perioodi eest 09.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,14 eurot. Leppetrahvi nr 100112505260004002843 viivis perioodi eest 10.06.2025 kuni 22.01.2026 moodustab 3,12 eurot. Kokku moodustub viivisevõlgnevus 48,74 eurot, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista.

12.Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvide võlgnevus summas 735 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 48,74 eurot ja alates 23.01.2026 viivis arvestatuna võlgnevuselt (735 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni võlgnevuse tasumiseni. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hagi osaliselt ning kostja koheselt tunnistas põhivõlga ja oli ka menetluses kohtu poolt pakutud kompromissiga nõus (dtl 215), siis on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
14.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja