04. juuni 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-131189
Tsiviilasi / hagi ese
Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus Xi (X) vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
3615,19 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, aadress Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Lepinguline esindaja Brittany Tuul
Kostja
X (isikukood XXX, aadress xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 04.06.2026.a kell 10.00
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagiavaldus Xi (X, isikukood XXX) vastu krediidi 2716,19 eurot tagastamise ning intressi 196,19 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulu 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 407,93 eurot ja alates 15.10.2024.a põhinõude 2716,19 eurot tasumata osalt kuni täitmiseni viivise 20,9% aastas tasumise nõuetes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
2.Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kanda.
3.Jätta Xi (X, isikukood XXX) menetluskulud kindlaks määramata ja Aktiva Finance Group OÜ-lt (registrikood 10746479) Xi kasuks välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 2 1 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks
õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 30.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xi (kostja) vastu 3566,26 euro tasumise nõudes. Kohus tegi 02.09.2024 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas 20.09.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 30.09.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus jättis 30.09.2024 määrusega avalduse käiguta ja kohustas hagejat esitama nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja esitas 14.10.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu raha tasumise nõudes. Kohus jättis 18.12.2024 hagiavalduse käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas puuduste kõrvaldamise avalduse 08.01.2025. Kohus võttis hagi 14.01.2025 menetlusse. Kohtuistung toimus 04.06.2026.
2.Hageja nõuab kostjalt krediidi 2716,19 eurot tagastamist, intressi 196,19 eurot, laenuhaldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulude 20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 407,93 eurot ning alates 15.10.2024 põhinõude 2716,19 tasumata osalt viivise 20,9% aastas tasumist. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega. AS Inbank Finance (krediidiandja) ja kostja sõlmisid 30.03.2020 lepingu nr L89003501938. Kostja kinnitas, et on tutvunud ja nõustunud lepingu lahutamatuks osaks olevate Inbank AS-i üldtingimustega. Lepingus lepiti kokku intressimäär 17,9% aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks on 22,62% ning krediidi kogukulu on 6262,33 eurot. Krediidi kulukuse määra arvutamise eeldused on välja toodud lepingu euroteabelehes. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäev, maksete tähtpäevad, laenulepingu sõlmimise tasu, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 21. Krediidiks oli laen summas 4438 eurot, osamakse suurus on 146,80 eurot, osamaksete arv on 42, lepingutasu on 95 eurot, lepingu haldustasu kuus on 2,50 eurot, intressimäär aastas on 17,90%, laenu kogukulu 6262,33 eurot, krediidi kulukuse määr 22,62% aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 08.01.2021 lepingu nr L89004756106, mille alusel sai kostja laenu summas 2000 eurot. Osamakse suurus on 81,97 eurot, osamaksete arv on 36, lepingutasu on 40 eurot, lepingu haldustasu kuus on 2,50 eurot, intressimäär aastas on 22,90%, krediidi kulukuse määr 30,54% aastas. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 11.02.2022 kokkuleppe lepingu nr L89003501938 muutmiseks, mille tulemusel kannab leping numbrit L89007831947. AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 21.02.2023 kokkuleppe lepingute nr L89004756106 ja nr L89007831947 muutmiseks, mille tulemusel kannab leping numbrit L89011512252. Kostja kohustus täitma lepingutest tulenevaid kohustusi vastavalt kokkulepitud maksegraafikule ning tasuma lisaks lepingujärgsed tasud, sealhulgas sissenõudmiskulud vastavalt lepingu tingimustele. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Krediidiandja saatis 04.01.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja saatis 25.01.2024 kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, sest kostja ei tasunud enda võlgnevust täiendava tähtaja jooksul. Krediidiandja loovutas 30.01.2024 nõuded kostja vastu hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatis nõude loovutamisest saadeti kostjale. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 715,79 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2716,19 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus summas 196,19 eurot. Kostjal on laenuhaldustasu võlgnevus summas 23,60 eurot. Kostjal on sissenõudmiskulude võlgnevus summas 20,00 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 2716,19 eurot alates 26.01.2024 kuni hagiavalduse esitamiseni 14.10.2024 lepingujärgses määras 20,9% aastas summas
407,93 eurot ning edaspidi kuni põhinõude täitmiseni. Juhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitab hageja alternatiivselt nõude ümberarvestuse VÕS § 4034 lg 7 alusel. Krediidiandja hindas enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Krediidiandja omandas teabe kostja majandusliku seisundi kohta kostja poolt esitatud laenutaotluse andmete, Pensioniregistri andmete, Maksu- ja Tolliameti andmete ning maksehäireregistri andmete alusel. Krediidiandja tuvastas Pensioniregistri andmete põhjal, et kostja 6 kuu keskmised kinnipeetud pensionimaksed olid 162 eurot, millest järeldusena oli kostja keskmine sissetulek ligikaudu 540 eurot kuus. Krediidiandja tuvastas Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal, et kostja 11 kuu keskmine sissetulek oli 533,96 eurot kuus. Krediidiandja võttis arvesse ka kostja poolt laenutaotluses esitatud andmeid, mille kohaselt oli kostja igakuine sissetulek vastavalt 1500 eurot ja 1300 eurot ning muud finantskohustused vastavalt 120 eurot ja 154 eurot kuus. Krediidiandja lähtus krediidivõimelisuse hindamisel tegelikust sissetulekust ligikaudu 540 eurot kuus ning võrdles seda kostja finantskohustustega. Krediidiandja arvutas, et pärast laenumakse tasumist jäi kostjale igakuisteks kulutusteks lepingu nr L89003501938 puhul 273,20 eurot ja lepingu nr L89004756106 puhul 304,03 eurot. Krediidiandja kontrollis maksehäireregistritest kostja varasemat maksekäitumist ning tuvastas, et krediiditaotluste esitamise ajal puudusid kehtivad ja varasemad maksehäired. Krediidiandja tuvastas kostja isiku ning tugines krediidiotsuse tegemisel kostja esitatud andmetele, mille õigsust kostja kinnitas. Krediidiandja analüüsis kogutud teavet tervikuna ning hindas selle põhjal kostja krediidivõimelisuse piisavaks ja otsustas krediidi väljastada.
Kostja ei vastanud hagiavaldusele kohtu määratud tähtaja jooksul.
II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus toimetas kostjale kohtukutse kätte 18.12.2025 e-toimikus (dtl 179). Kostja ei ilmunud 04.06.2026 kohtuistungile. Kostja ei teatanud kohtule istungile ilmumata jätmise takistusest. Istungile ilmunud hageja esindaja taotles asja sisulist lahendamist. Kohtu hinnangul olid hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus lahendas hagiavalduse 04.06.2026 kohtuistungil sisuliselt ning kuulutas otsuse TsMS § 454 lg-s 1 sätestatud korras resolutsiooni ettelugemisega.
5.Kohus vormistab otsuse vastavalt TsMS § 454 lg-le 2 1 alljärgnevalt kirjalikult. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele kohus rajas oma järeldused.
6.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu 30.03.2020 autolaenuleping nr L89003501938, Teenuseleping. Hageja on soovinud tarbijakrediidilepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 52-58). Lepingudokumendist nähtuvalt on lepingudokument pdf-vormingus dokumendifail, mis sisaldub ASICE-vormingus failis. Pdf-vormingus fail on allkirjastatud kostja poolt 30.03.2020 kell 10.41 digitaalselt (dtl 52). Kohus leiab, et pooltevahelistel lepingutel on tarbijakrediidilepingu tunnused VÕS § 402 lg 1 mõistes, sest lepingud on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses tegutseva krediidiandja ja tarbijast kostja vahel ning krediidiandja on lepingutega võtnud endale kohustuse anda kostjale krediiti. Kohus kohaldab pooltevahelistele lepingutele seaduses tarbijakrediidilepingu kohta sätestatut. Kohus leiab, et kostja on teinud elektroonilises vormis tahteavalduse tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks, mis vastab võlaõigusseaduse (VÕS) § 404 lg-s 1 sätestatud
vorminõudele. Lepingudokumendi kohaselt anti kostjale krediiti 4438 eurot, mis tuli tagastada 42 igakuise osamaksega, millest esimese osamakse tähtpäev oli 10.05.2022 ja viimase osamakse oma 10.10.2023 (dtl 53).
7.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 11.02.2022 kokkuleppe autolaenu lepingu muutmiseks, mille jõustumisel kannab leping numbrit L89007831947. Hageja on soovinud kokkuleppe sõlmimist tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 68-73). Lepingudokumendist nähtuvalt on lepingudokument pdf-vormingus dokumendifail, mis sisaldub ASICE-vormingus failis. Pdf-vormingus fail on allkirjastatud kostja poolt 18.02.2022 kell 11.57 digitaalselt (dtl 68). Lepingudokumendi kohaselt oli laenu/võlgnevuse summa 2784,36 eurot, mis tuli tagastada 55 igakuise osamaksega, millest esimese osamakse tähtpäev oli 10.03.2022 ja viimase osamakse oma 10.09.2026 (dtl 69).
8.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et AS Inbank ja kostja sõlmisid tarbijakrediidilepingu 08.01.2021 väikelaenuleping nr L89004756106, Teenuseleping. Hageja on soovinud tarbijakrediidilepingu sõlmimist tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 60-66). Lepingudokumendist nähtuvalt on lepingudokument pdf-vormingus dokumendifail, mis sisaldub ASICE-vormingus failis. Pdf-vormingus fail on allkirjastatud kostja poolt 08.01.2021 kell 13.58 digitaalselt (dtl 60). Kohus leiab, et kostja on teinud elektroonilises vormis tahteavalduse tarbijakrediidilepingu sõlmimiseks, mis vastab VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõudele. Lepingudokumendi kohaselt anti kostjale krediiti 2000 eurot, mis tuli tagastada 36 osamaksega, millest esimese osamakse tähtpäev oli 15.02.2021 ja viimase osamakse oma 15.01.2024 (dtl 61-62).
9.Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 21.02.2023 kokkuleppe väikelaenu lepingu nr L89004756106 ja autolaenu lepingu nr L89007831947 muutmiseks, mille jõustumisel kannab leping numbrit L89011512252. Hageja on soovinud kokkuleppe sõlmimist tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 75-81). Lepingudokumendist nähtuvalt on lepingudokument pdf-vormingus dokumendifail, mis sisaldub ASICE-vormingus failis. Pdfvormingus fail on allkirjastatud kostja poolt 21.02.2023 kell 13.49 digitaalselt (dtl 75). Lepingudokumendi kohaselt oli laenu/võlgnevuse summa 3431,98 eurot, mis tuli tagastada 28 igakuise osamaksega, millest esimese osamakse tähtpäev oli 15.03.2023 ja viimase osamakse oma 15.06.2025 (dtl 76).
10.Lepingudokumendid sisaldavad järgmises sõnastuses kostja kinnitusi. Lepingu nr L89003501938 ja lepingu nr L89004756106 lepingudokumendid sisaldavad kinnitust: „Teenuselepingu sõlmimisega kinnitate, et Teie poolt esitatud andmed on terviklikud, tõesed, asjakohased ja piisavad ning olete: 1. tutvunud ja nõustute Teenuselepingu lahutamatuks osaks olevate Laenulepingu tingimustega (edaspidi Teenusetingimused), Inbank AS'i üldtingimustega, Digikanalite kasutamise tingimustega, Hinnakirjaga, Kliendiandmete töötlemise põhimõtetega ning et tingimusi eraldi ei allkirjastata; 2. enne Teenuselepingu sõlmimist kätte saanud ja tutvunud Teabelehega, saanud üksikasjalikku teavet Teenuselepingu ja tingimuste sh õiguste, kohustuste ja laenamisega seotud ohtude kohta; 3. hinnanud oma varalist olukorda ja laenuvajadust ning soovite sõlmida Teenuselepingu selles sisalduvatel tingimustel“ (dtl-d 53 ja 61). Lepingu nr L89007831947 ja lepingu nr L89011512252 lepingudokumendid sisaldavad kinnitust: „Kokkulepe sõlmimisega kinnitate ja nõustute, et kokkulepe muudab Teenuselepingut ning see on toimunud kooskõlas Teie tahtega, Te olete tingimused läbi lugenud, saanud üksikasjalikku teavet õiguste ja kohustuste kohta ning olete kokkuleppest täielikult aru saanud ja sellega nõus“ (dtl-d 69 ja 76). Kohtu hinnangul nähtub lepingudokumendist, et AS-i Inbank Finance ja kostja vahel sõlmitud lepingu nr L89011512252 osaks tüüptingimustena on Inbank AS-i üldtingimused ning AS-i Inbank Finance laenulepingu tingimused (VÕS § 35 lg-d 1-3, § 37 lg 1).
11.Alates 27.04.2021 kehtivate Inbank AS-i üldtingimuste punkt 5.2 sisaldab järgmist tingimust: „5.2. Teenuseleping jõustub Teenuselepingus märgitud kuupäevast, kui Teenuselepingus või Teenusetingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Teenuseleping kehtib kuni Teenuselepingu
tähtajani või Teenuselepingu ülesütlemiseni või Teenuselepingu lõpetamiseni Poolte kokkuleppel“ (dtl 84). Alates 01.07.2021 kehtivate AS-i Inbank Finance laenulepingu tingimuste punkt 2.2 sisaldab järgmist tingimust: „2.2 Teenuseleping jõustub Laenu summa väljamaksmisega punktis 3.1 sätestatud tingimustel ja korras tagasiulatuvalt alates Teenuselepingu sõlmimisest, kui Teenuselepingus ei ole kokku lepitud teisiti“ (dtl 78). Krediidiandja maksis 30.03.2020 lepingu nr L89003501938 alusel välja laenusumma 4438 eurot (dtl 59). Krediidiandja maksis 08.01.2021 lepingu nr L89004756106 alusel välja laenusumma 2000 eurot (dtl 67). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et AS Inbank Finance ja kostja on teinud tahteavaldused tarbijakrediidilepingute sõlmimiseks, milleks on 30.03.2020 autolaenuleping nr L89003501938 ja 08.01.2021 väikelaenuleping nr L89004756106. Lepingu nr L89007831947 ja lepingu nr L89011512252 puhul nähtub lepingudokumentidest, et pooled sõlmisid vastavalt 11.02.2022 ja 21.02.2023 kokkulepped varasemate lepingute muutmiseks ning kokkulepete kohaselt kannavad lepingud numbreid L89007831947 ja L89011512252 (dtl-d 69 ja 76). Tulenevalt lepingu osaks olevast tüüptingimusest, mis sisaldub alates 01.07.2021 kehtivate AS-i Inbank Finance laenulepingu tingimuste punktis 2.2, on krediidiandja tahteavalduseks tarbijakrediidilepingu sõlmimisel laenusumma väljamaksmine. Seega tuleb lepingud lugeda sõlmituks.
12.Kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (vt nt RKTKo 3-2-1-83-13, p 12; RKTKo 3-2-1-111-08, p 23; RKTKo 3-2-1-137-09, p 12). Kohus kontrollib seetõttu omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust. Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062 lg 1). Hagejal on koormis välja tuua ja tõendada asjaolud, millest nähtub krediidi kulukuse määr ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma tarbijakrediidilepingu sõlmimise aja seisuga. Samuti on hageja kohustatud välja tooma ja tõendama asjaolud, millised andmed ja eeldused krediidi kulukuse arvutamiseks (VÕS §§ 406 ja 406 1) on märgitud tarbijakrediidilepingusse (sh osundama lepingutingimusele, milles vastavad andmed või eeldused on märgitud) (VÕS § 404 lg 21). Kohtu hinnangul ei ületa kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingutes märgitud krediidi kulukuse määrad ning lepingus märgitud tingimusi arvestatud välja arvutatud krediidi kulukuse määrad lepingute sõlmimise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmine tarbimislaenude kulukuse kolmekordset määra. Seega ei ole tarbijakrediidilepingud VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised.
13.VÕS § 4034 lg-t 9 tuleb mõista selliselt, et kui tarbijaga sõlmitud krediidilepingut muudetakse nii, et krediidisumma ehk tarbija käsutusse antud rahasumma või selle kokkulepitud ülemmäär märkimisväärselt suureneb, siis tuleb tarbija krediidivõimelisust uuesti hinnata. Selle summa suurenemisel ei ole tähendust nt intressi suurenemisel ega ka lisanduval lepingutasul. Kui krediidisumma ei suurene, ei pea krediidiandja laenusaaja krediidivõimelust lepingute refinantseerimisel kontrollima (RKTKo 09.10.2024 2-20-1490, p 26). Krediidiandja andis kostjale krediiti 30.03.2020 autolaenulepingu nr L89003501938 ja 08.01.2021 väikelaenulepingu nr L89004756106 alusel. Hilisemate lepingumuudatuste järgi ei antud kostjale täiendavat krediiti. Seetõttu omab asjas tähtsust üksnes 30.03.2020 ja 08.01.2021 lepingute sõlmimisel kostja krediidivõimelisuse kontrollimine.
14.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem
kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. VÕS § 4034 lg 1 p 1 sätestab krediidiandja kohustuse omandada teave, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. VÕS § 4034 lg 6 sätestab krediidiandjale keelu sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu, kui krediidiandja ei ole krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus leiab, et kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust, ei saa krediidiandja olla VÕS § 4034 lg 6 mõistes tarbija krediidivõimelisuses. Kui krediidiandja sõlmib sellele vaatamata tarbijaga tarbijakrediidilepingu, on krediidiandja rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Üldjuhul tuleb krediidiandjal (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023 221-13098, p 18). Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et krediidivõimelisuse hindamisel võttis krediidiandja arvesse kostja taotluses esitatud teavet, Maksu- ja Tolliameti esitatud teavet, Pensioniregistri ning maksehäireregistri andmeid. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et krediidiandja küsis enne lepingute sõlmimist kostjalt pangakonto väljavõtte ning hindas kontolt nähtuvat teavet. Kohus on seisukohal, et kostjalt pangakonto väljavõtte, millele laekus kostja regulaarne sissetulek, nõudmata ja hindamata jätmisega on krediidiandja rikkunud VÕS § 403 4 lg 1 p 1 sätestatud kohustust teabe omandamise kohustust ning VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud lepingu sõlmimise keeldu. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 4034 lg 7.
15.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Hageja ei ole hagiavaldust põhjendanud sellega, et kostja on tahtlikult jätnud krediidiandjale teabe esitamata või on seda võltsinud. Hagejal on tulenevalt VÕS § 403 4 lg-st 13 koormis tõendada VÕS § 4034 lg 7 lauses 4 sätestatud eeldused VÕS § 403 4 lg 7 lausetes 1-3 kohaldamata jätmiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet krediidiandja kostjalt küsis ning mille kostja jättis tahtlikult krediidiandjale esitamata. Hageja ei ole kostjalt teabe küsimise ja kostja poolt vastamata jätmise kohta tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja kirjeldanud, millist teavet kostja võltsis ning krediidiandjale esitas. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt teabe võltsimist ning sellise võltsitud teabe krediidiandjale esitamist. Kohus leiab seetõttu, et pooltevahelisele võlasuhtele kohaldatakse VÕS § 4034 lg 7 lausetes 1-3 sätestatut.
16.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt anti kostjale krediiti kokku 6438 eurot, mis tuli tagastada osamaksetega, mille koosseisu lisaks tagastatavale krediidile kuulusid intress ja lepingu igakuine haldustasu. Kostja pidi lepingute sõlmimisel maksma lepingutasu, mis arvati krediidisummast maha või mida tuli täiendavalt lepingute muutmisel tasuda. Pooled
nimetatud asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja need eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kohus on tuvastanud krediidiandja ja kostja vahel tarbijakrediidilepingu sõlmimise ning krediidisumma kostjale üleandmise. VÕS § 4034 lg 7 lausetest 1 ja 2 tulenevalt on krediidiandjal õigus nõuda kostjalt laenusumma 6438 eurot tagastamist ning VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi. Muid kulusid krediidiandjal kostjalt õigus nõuda ei ole. Kohus jätab eeltoodut arvestades hagiavalduse haldustasu 23,60 eurot tasumise nõudes.
17.Lepingupooled leppisid kokku krediidi tagastamises ja haldustasu ning intressi tasumises osamaksega. Seetõttu peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need kostjale teatavaks tegema (VÕS § 4034 lg 7 ls 3). Tagasimaksete uuesti määramine on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud seadusega. Krediidiandja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega teinud neid kostjale teatavaks, sh ei ole määratud intressimakseid VÕS §-s 94 sätestatud ulatuses intressi maksmiseks. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagiavalduse intressi 196,19 eurot tasumise nõudes rahuldamata. Kuivõrd krediidiandja ei ole määranud uuesti tagasimakseid, ei ole võimalik hinnata, millises suuruses ning millal muutusid sissenõutavaks graafikujärgsed tagasimaksed. Kohus jätab seetõttu rahuldamata hagiavalduse sissenõutavaks muutunud viivise 407,93 eurot tasumise nõudes.
18.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt oli kostja viivituses 21.02.2023 kokkuleppe järgsete 15.10.2023, 15.11.2023, 15.12.2023 ja 15.01.2024 osamaksete tegemisega. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub tagastamata laenusumma ning võlgnetav intress VÕS § 4034 lg 7 ls 3 järgi. Kohtul ei ole võimalik ilma uuesti määratud tagasimaksete suurust ja koosseisu teadmata võimalik hinnata, millises ulatuses tuleb kostja poolt tehtud tagasimaksete arvel täidetuks lugeda laenusumma tagastamise ja intressi maksmise kohustused. Samuti ei saa kohus hinnata, kas tarbijakrediidileping on kehtivalt üles öeldud, sest teada ei kostja võlgnevuse suurus ja koosseis kostjale täiendava täitmise tähtaja määramisel ning lepingu ülesütlemisel. Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemise eelduste esinemist VÕS § 416 lg 1 järgi, mistõttu puudusid ülesütlemisavaldusel õiguslikud tagajärjed.
19.Krediidiandja ja kostja vahel sõlmitud 21.02.2023 kokkuleppe nr L89011512252 järgi tuli krediit tagastada hiljemalt 15.06.2025. Kuivõrd krediidi tagastamise tähtpäev on saabunud, ei saa krediidiandja tagasimakseid uuesti määrata. Krediidiandja on kostjale andnud krediiti kokku 6438 eurot. Kostja oli tasunud krediidiandjale lepingute alusel 7198,44 eurot ning krediidiandja pidas kostjale üleantavast krediidisummast kinni 95 eurot, mis tuleb lugeda krediidi tagasimaksmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kostja krediidi seisuga tagastanud. Kostja on krediidi tagastanud, mistõttu jätab kohus hagiavalduse krediidi 2716,19 eurot tagastamise nõudes rahuldamata. Põhinõude lõppemise tõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt viivise tasumist. Kohus jätab rahuldamata hagiavalduse hageja nõudes viivise protsendina tasumiseks põhinõudelt 2716,19 eurot alates 15.10.2024.
20.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude 20 eurot tasumist pärast lepingu lõppemist tehtud sissenõudmistoimingute eest. Inbank AS-i üldtingimuste ja hinnakirja järgi on ette nähtud sissenõudmistoimingute hüvitamine, kui need on tehtud pärast lepingu lõppemist. VÕS § 113 2 lg 2 sätestab sissenõudmiskulude piirmäärad pärast lepingu lõppemist. Hageja ei tõendanud lepingu ülesütlemise eelduste esinemist. Seetõttu ei ole täidetud sissenõudmiskulude hüvitamise nõude eeldus. Kohus jätab hagiavalduse sissenõudmiskulude 20 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
21.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
22.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole asjas menetlustoiminguid teinud, sh hagile vastanud ja istungile ilmunud. Seetõttu puuduvad kostjal menetluskulud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.