Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-19624
Tsiviilasi
GP hagi MG vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.04.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
GP apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja GP (isikukood XXXXXXXXXX) Vastustaja/kostja MG (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Annemarie Kunila
Kohtuistungi toimumise aeg
07.09.2016
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 07.04.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude. Samuti tühistada otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt ja jaotada uuesti menetluskulud. Ülejäänud osas jätta resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt; 2) Mõista MG-lt välja GP kasuks tekitatud varalise kahju hüvitamiseks 100 eurot; 3) Jätta rahuldamata GP hagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks; 4) Maakohtu- ja apellatsioonimenetluse kulud jätta 1% ulatuses kostja ja 99% ulatuses hageja kanda; 5) Menetluskulud määrab kindlaks asja sisuliselt lahendanud maakohus TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.31.12.2015 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks, paludes peale varalise kahju nõude vähendamist 01.04.2016 mõista kostjalt välja varalise kahju hüvitamiseks 5700 eurot ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 2000 eurot.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja Rahumäe Juudikalmistu hauaplatsi J I 4-16 kasutaja. Enne seda oli hauaplatsi kasutaja BŠ ning hageja on tema pärija. Vaidlusalusele hauaplatsile oli 52 aastat tagasi IŠ sugulaste poolt istutatud 2 umbes 10-aastast elupuud. 2015.a kevadel soovis kostja korrastada naaberhauaplatsi piiret ning leidis, et 1 puudest on ühe oma tüvega kasvanud hauaplatsi betoonist piirde sisse. 07.08.2015 avastas hageja, et 1 puudest on maha saetud. Samuti on lahti kangutatud ja kõrvale visatud hageja kasutuses oleva hauaplatsi jalutsiotsa betoonpiire.
3.Hageja on kostja tegevuse tõttu ilma jäänud elujõulisest 62-aastasest elupuust. Samasuguse puu taastamine ei ole võimalik. Elupuu hävitamisega tekitatud varalise kahju hüvitamiseks tuleb kostjalt välja mõista 3900 eurot.
4.Uue betoonpiirde paigaldamise kuludeks (kuna vana taastada ei saa) hindas hageja mitte vähem kui 1800 eurot.
5.Hauaplatsi välisilme on kostja poolt rikutud, millega on solvatud hageja lähisugulase mälestust ning hageja pingutused surnud tädi ülesandel hauaplatsi hooldajana tegutseda on hävitatud. Hageja hindas temale tekitatud mittevaralise kahju suuruseks 2000 eurot.
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal ei ole nõudeõigust, mis tuleneks hauaplatsi J I 4-16 kasutamisest. Kalmistu kasutamise eeskirjad kehtestab Eesti Juudiusu Kogudus. Hauaplatsi suuruseks on 1,25x2,5m ja seega oli kostja poolt
eemaldatud puu väljaspool hageja kasutuses olevat hauaplatsi. Kostja taotles puu maha võtmiseks ja hauaplatsi äärise eemaldamiseks luba Tallinna linnalt (Tallinna Keskkonnaameti hallatavalt asutuselt Tallinna Kalmistud) ja seejärel Eesti Juudiusu Koguduselt. Kostja leidis, et ei ole oma tegevusega hagejale kahju tekitanud. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus tegi 07.04.2016 otsuse, millega lõpetas menetluse varalise kahju 2300 euro hüvitamiseks ja jättis hagi varalise kahju hüvitise 5700 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Menetluskulud jäid hageja kanda ja kohus rahuldas kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis hagejalt kostjale välja menetluskulud 1008 eurot.
8.Hageja esitas maakohtule hagi põhinõudes 10 000 eurot. 01.04.2016 kohtuistungil hageja loobus varalise kahju 2300 euro väljamõistmise nõudest (vt 01.04.2016 istungi protokoll, t lk 102). Kostja ei vaielnud nõudest osalisele loobumisele vastu. Kohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse kostjalt varalise kahju 2300 euro väljamõistmiseks.
9.Kohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt on vaidluse all, kas hageja on hauaplatsi J I 4-16 lepingu pooleks, et tal tekiks sellest lepingust nõudeõigus kostja vastu. Nimetatud hauaplatsi osas oli sõlmitud kasutusleping nr J-388, mille pooleks oli BŠ (t lk 7). BŠ suri 24.09.2014 ning tema üheks pärijaks on hageja (t lk 8-10). Puudub vaidlus, et kalmistu asub Tallinna linna omandis oleval maa-alal. Tulenevalt kalmistuseaduse (KalmS) § 6 lõikest 1 haldab kohaliku omavalitsuse või riigi omandis oleval maa-alal asuvat kalmistut kohalik omavalitsus. KalmS § 7 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse hallatava kalmistu kasutamise eeskirja kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Tallinna Linnavolikogu 06.05.2010 määrusega nr 24 on kehtestatud „Tallinna kalmistute kasutamise eeskiri“ (edaspidi kasutamise eeskiri). Kohtu hinnangul vastab hauaplatsi kasutusleping üürilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 321 lõike 5 esimese lause järgi, kui üürniku abikaasa või perekonnaliige ei astu üürilepingusse, lähevad üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üle üürniku pärijale. Kasutamise eeskirja § 9 lõige 2 täpsustab, et matmiskoha kasutaja surma korral on tema perekonnaliikmel, matjal või pärijal õigus astuda kasutuslepingusse matmiskoha kasutaja asemele. Matja võib astuda kasutaja asemele juhul, kui ta on ise pärija, kui pärija puudub või ta loobub matmiskohast matja kasuks. Kasutuslepingusse astumise vormistab kalmistu haldaja kirjalikult matmiskoha kasutaja surmatõendi esitamisel. Antud juhul on hageja matmiskoha kasutaja pärija ning ta on astunud kasutuslepingusse oma tegevusega. Asjaolu, et kalmistu haldaja ei ole kirjalikult kasutuslepingusse astumist vormistanud, ei takista hageja kasutusõiguse teostamist. Seega on põhjendatud lugeda hageja hauaplatsi J I 4-16 kasutajaks.
10.Puudub vaidlus, et kostja saagis kalmistul tema kasutuses oleva hauaplatsiga piirnevalt alalt 07.08.2015 maha elupuu ning tõstis maa seest välja naaberhauaplatsi ühe betoonist hauapiirde, mille ots oli vastu kostja kasutuses olevat hauaplatsi (olukord fikseeritud fotol, t lk 19). Kostja on koostanud hauaplatsi mõõtude, betoonpiirde ja elupuu asukoha kohta skeemi, millel kajastatud andmetele hageja vastu ei vaidle (t lk 47; kohtuistungi protokoll t lk 101). Hageja on skeemil kajastatud asjaolud omaks võtnud.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on kahjustanud hageja omandit – elupuud ja hauaplatsi betoonpiiret. Hageja nõude aluseks on VÕS § 1043 ja § 1045 lõike 1 punkt 5. Esmalt tuleb tuvastada objektiivne teokoosseis, kas kostja on toime pannud õigusvastase teo ning seejärel tuleb anda hinnang, kas kostja tegevus on põhjuslikus seoses tekkinud
kahjuga (VÕS § 127 lõige 4). Hageja nõuab kostjalt maha võetud elupuu väärtuse hüvitamist 3900 eurot (VÕS § 132 lõige 2) ja betoonpiirde taastamise maksumust 1800 eurot (VÕS § 132 lõige 1).
12.Vaidluse lahendamisel omab tähtsust, millised on kalmistul kohaldatavad eeskirjad. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kalmistu asub Tallinna linna omandis oleval maa-alal. Tallinna kalmistute haldajaks on Tallinna linna asutus Tallinna Kalmistud (kasutamise eeskirja § 3 lõige 1). Kostja, kes soovis tema kasutuses olevat hauaplatsi korrastada ning seda takistasid elupuu ja betoonpiire, pöördus vaidlusaluses küsimuses asutuse Tallinna Kalmistud poole. Tallinna Kalmistud poolt välja antud tõendiga on tõendatud, et kuigi tegemist on Tallinna linna maa-alal asuva kalmistuga, on selle haldamine ja nõuete kehtestamised osaliselt üle antud Eesti Juudiusu Kogudusele (t lk 48). Seega, lisaks kasutamise eeskirjale, reguleerivad kalmistu haldamist ka usulise ühenduse kasutamise eeskirjad.
13.Hageja leidis, et kostjal ei olnud õigust maha võtta elupuud, mis kasvas hageja poolt kasutataval hauaplatsil. Pooled vaidlevad selle üle, kas elupuu kasvas hauaplatsi piirides. Kasutamise eeskirja § 19 lõike 4 järgi loetakse hauaplatsile paigutatud hauatähised ja piirded hauaplatsi kasutaja omandiks. Hauatähiste või piirete teisaldamine või eemaldamine tuleb kalmistu haldajaga kirjalikult kooskõlastada (kasutamise eeskirja § 19 lõige 5). Kasutamise eeskirja § 6 lõike 4 punkti 1 järgi on ühe hauakohaga hauaplatsi mõõtmed on 1,25x2,5m. Puudub vaidlus, et hageja kasutas hauaplatsi mõõtudega 1,7x2,5m (t lk 48; skeem t lk 47). Eesti Juudiusu Koguduse pearabi on andnud kostjale nõusoleku elupuu mahavõtmiseks ja betoonpiirde eemaldamiseks (t lk 49, 50). Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hagejal oli õigus teistsuguste mõõtmetega hauaplatsi kasutamiseks.
14.Kohus leidis, et hagejal ei saa olla kostja vastu varalise ja mittevaralise kahju nõuet, mis tuleneb kostja poolt elupuu mahavõtmisest. Esmalt on kohus tuvastanud, et elupuu kasvas väljaspool hageja kasutuses olevat hauaplatsi. Teiseks, elupuu takistas naaberhauaplatsi hooldamist ja kolmandaks, kostjal oli nõusolek elupuu maha võtmiseks. Isegi, kui eeltoodud eeldusi ei esineks, ei olnud hageja elupuu omanikuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) ega kasutamise eeskirja § 19 lõike 4 alusel. TsÜS § 54 lõike 1 järgi on kinnisasja olulised osad sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Seega oli kalmistule istutatud puu Tallinna linna omand.
15.Deliktide puhul, kus teo õigusvastasus tuleneb kahjulikust tagajärjest (VÕS § 1045 lõike 1 punktid 1, 2, 3 ja 5), on üldjuhul seaduse kaitse-eesmärk VÕS § 127 lõike 2 mõtte kohaselt piiritletud VÕS-i 7. peatüki vastavate sätetega, mis reguleerivad hüvitisnõude ulatust kahjustatud õigusobjektide liikide kaupa. Hageja saab nõuda mittevaralist kahju VÕS § 134 lõike 4 alusel. Kuna hageja ei olnud elupuu omanikuks, ei saa talle elupuu maha võtmisest tulenevalt tekkida mittevaralist kahju.
16.Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda VÕS § 132 lõike 1 alusel betoonpiirde taastamise kulutuste hüvitamist, kuna kohus ei ole tuvastanud kostja õigusvastast käitumist ega hagejale kahju tekkimist. Kohus on tuvastanud, et hageja betoonist hauapiire ei vastanud kalmistul sätestatud eeskirjadele ning kostjal oli luba betoonpiirde eemaldamiseks. Samuti on asjas tuvastamist leidnud, et kostja ei ole asja hävitanud ega rikkunud. Betoonpiire on maa seest välja võetud ning see on asetatud hauaplatsi kõrvale (t lk 19).
Asjaolu eest, et betoonpiire on maa sisse tagasi panemiseks liiga pikk, kostja ei vastuta. Kui betoonpiirde pikkus vastaks nõuetele (1,25m), saaks selle maa sisse tagasi panna.
17.TsMS § 162 lõike 1 ja § 168 lõike 4 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuludeks on lepingulise esindaja kulud 1473 eurot (t lk 98). Kostja esindaja tunnitasu suuruseks on 130 eurot käibemaksuta. Hageja esindaja ei vaielnud vastu tunnitasu suurusele, kuid vaidlustas ajakulu. Kohus leidis, et kostja avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Varem on Riigikohtu tsiviilkolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-9213; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13). Arvestades asja mahtu ja keerukust leidis kohus, et 120 eurot käibemaksuta on mõistlik tunnitasu suurus. Põhjendatud ajakuluks pidas kohus: hagiavaldusega tutvumine, informatsiooni kogumine ja vastuse koostamine 3h; 15.03.2016 menetlusdokumendi koostamine ja selleks vajalikud toimingud 2h; 01.04.2016 kohtuistungiks valmistumine ja kohtuistung 2h; kokku 7h. Eeltoodu alusel rahuldas kohus kostja avalduse osaliselt summas 840 eurot. Kostja ei ole käibemaksu-kohustuslane ning menetluskulud tuleb välja mõista käibemaksuga, kokku 1008 eurot. Apellatsioonkaebus
18.09.05.2016 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult ja mõista kostjalt välja varaline kahju 5700 eurot ja mittevaraline kahju 2000 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
19.Kohus on otsuse tegemisel tuginenud ennekõike asjaolule, et kostja saetud elupuu asus väidetavalt väljaspool hageja hauaplatsi piire, täielikult on hindamata jäetud eemaldatud vaidlusaluse hauaplatsi jalutsiosas eemaldatud betoonpiirde küsimus. Selliselt on kohus rikkunud menetlusnorme.
20.Kohus, tuginedes otsuse tegemisel asjaolule, et kostja on vaidlusaluseks tegevuseks nõusoleku saanud Juudiusu Koguduse pearabilt, on vääralt kohaldanud kasutamise eeskirja vastavaid sätteid, kohaldamata on KalmS § 7 lõige 1. Puuduvad volitusnormid, millega Tallinna linna maa-alal asuva kalmistu haldamist ja nõuete kehtestamist saab kohaliku omavalitsuse volikogu või Tallinna Kalmistud edasi anda Juudiusu Kogudusele, sh puuduvad volitused, mis oleks võimaldanud pearabil anda kostjale nõusolek elupuu maha võtmiseks ja betoonpiirde eemaldamiseks. Lisaks näeb kasutamise eeskirja § 19 lõige 5 ette, et hauatähiste või -rajatiste teisaldamine või eemaldamine tuleb kirjalikult kooskõlastada kalmistu haldajaga. Rahumäe Juudikalmistu territoorium kuulub Tallinna linna omandisse, mistõttu on kõnealuse kalmistu haldajaks KalmS § 6 lõike 1 tähenduses kohalik omavalitsus. Seadusele vastav kooskõlastus kostjal puudub. Kasutamise eeskirja § 1 lõike 3 järgi kuulub Rahumäe kalmistu muinsuskaitsealuste mälestiste hulka ning § 23 lõike 3 punkti 2 järgi on kalmistu kaitsevööndis keelatud mh maha võtta ja välja juurida puid ja põõsaid Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti loata. Hagejale teadaolevalt puudub kostjal ka nimetatud luba.
21.Kui lähtuda kasutamise eeskirja § 6 lõike 4 punktist 1, mille järgi ühe hauakohaga hauaplatsi mõõtmed on 1,25x2,5m, on kohus hinnanud selles osas vääralt tõendeid. Kohus on valesti hinnanud hauaplatsi täpset asukohta, arvestades selle keskkohta, millest tulenevalt on ka valesti arvestatud hauaplatsi piire, leides, et saetud elupuu asus väljaspool hauaplatsi piire. Kasutamise eeskirjas on jäetud reguleerimata vanadest ajaloolistest hauaplatsidest jäänud piirid. KalmS jõustus 01.01.2012, kasutamise eeskiri 01.01.2011. Eeskirja § 25 lõige 1 nägi ette, et senisel matmiskoha kasutajal on kohustus
esitada kalmistu haldajale taotlus kasutuslepingu sõlmimiseks kolme aasta jooksul pärast eeskirja jõustumist. Tõendamist on leidnud, et praeguse vaidluse objektiks olevat hauaplatsi kasutas hageja õiguseellane BŠ, kes sõlmis 2012.a hauaplatsi kasutamise lepingu, mis siiski ei vasta kõigile eeskirja § 7 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kasutuslepingus puuduvad andmed hauaplatsi suuruse kohta. Tallinna Kalmistute poolt koostatud matmiskoha kasutamise lepingu üldtingimustes puuduvad samuti viited hauaplatsi suurusele. Ei ole mõeldav ega usutav, et seadusandja ja/või kalmistu haldaja eesmärgiks on olnud tekitada või jätta erinevate hauaplatside vahele vaheribasid, mida peaks kalmistu haldaja ise hooldama. Kalmistutel on tavapärane praktika, et hauaplatsid külgnevad üksteisega. Ilmselgelt on BŠ allkirjastanud hauaplatsi kasutamise lepingu, pidades silmas looduses kujunenud hauaplatsi suurust ning väljakujunenud tava antud vallas. Ka hauaplatsi lepingu tüüptingimuste punkti 20.1 järgi ei loeta varasemaid poolte vahel sama lepinguobjekti suhtes sõlmitud suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid ning tehtud suulisi ja kirjalikke avaldusi kasutuslepingu osaks. Seega on igati asjakohane eeldada, et vaidlusalune hauaplats on tegelikkuses nende mõõtmetega, mis on välja kujunenud selle kasutamise tulemusena ning külgnedes ilma vaheribadeta kõrvalolevate hauaplatsidega. Hauaplatsi lepingu tüüptingimuste punkti 14.1 järgi, kui hauaplatsi kasutamisel ei ole järgitud kujunduspõhimõtteid, tähistatakse vastav hauaplats hoiatussildiga nõudes kujunduspõhimõtete järgimist, sh edastatakse matmiskoha kasutajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hoiatus nõuete järgimata jätmise eest. Hageja hauaplatsil ei ole matmiskoha kasutusse andja paigaldanud ühtegi hoiatussilti, samuti ei ole hagejale ega tema õiguseellasele edastatud hoiatusteadet. Seega on hageja kasutuses olev hauaplats igati õiguspärane, vastavas suuruses ning nõuetekohaselt tähistatud ja kujundatud.
22.Tegemist on hauaplatsiga, mis oli kasutusele võetud juba vähemalt 64a tagasi. Hageja hinnangul on kasutamise eeskirja § 6 „Matmiskoha suurus“ eesmärgiks reguleerida uute hauaplatsidega seonduvat, mitte kehtestada vanade olemasolevate hauaplatside suurusi. Seadusandja on jätnud reguleerimata vanade hauaplatsidega seonduvad küsimused, eelkõige nende suuruse. Kui eeldada, et kasutamise eeskirja § 6 lõikes 4 sätestatud hauaplatside mõõtmed oleksid kehtivad ka vanadele hauaplatsidele, oleks enamik vanu kasutusel olevaid hauaplatse vastuolus sätestatuga. Rahumäe Juudikalmistu väljavõtetest nähtub, et hauaplatsid on väga omapäraste kujude ning erinevate mõõtmetega. Kasutamise eeskirjas ette nähtud mõõtmeid ei peaks kohaldama vanadele hauaplatsidele ja kasutamise eeskiri on selles osas vastuolus põhiseadusega (PS). Apellant palub tunnistada viidatud eeskirja vastuolus olevaks PS-ga osas, mis puudutab hauaplatside mõõtmete kohaldamist vanadele hauaplatsidele.
23.Vastavalt hauaplatsi lepingu tüüptingimuste punktidele 10.3.4 ja 11 peavad hauatähised ja piirded olema terved ning antud kohustused tuleb matmiskoha kasutajal, seega hagejal, täita oma kulul. Hageja ei ole soovinud betoonpiirde eemaldamist ning väär on kanda üle vastutus ning kulude kandmine betoonpiirde korrastamise eest hagejale. Vastustaja seisukoht
24.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
25.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise ja
materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude, mis on esitatud hauaplatsi betoonpiirde kahjustamise alusel. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt (TsMS § 657 lõike 1 punkt 2). Osas, milles maakohus jättis rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõude, mis esitati elupuu mahasaagimisest tulenevalt, ja osas, milles maakohus jättis rahuldamata mittevaralise kahju nõude, tuleb otsuse põhjendusi osaliselt muuta, kuid maakohtu lõppjäreldusega hagi selles osas rahuldamata jätmise kohta kolleegium nõustub (TsMS § 657 lõike 1 punkt 21). Seoses hagi osalise rahuldamisega muudab kolleegium maakohtumenetlusega seotud kulude jaotust.
26.TsMS § 651 lõike 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas ei vaidlustatud maakohtu otsust menetluse osalise lõpetamise ulatuses. Seega on selles osas otsus TsMS § 456 lõike 2 punkti 1 alusel jõustunud. Samuti ei ole vaidluse all enam hageja õigused hauaplatsi J I 4-16 kasutuslepingu poolena.
27.Hageja ja kostja poolt esiletoodud elulistest asjaoludest lähtuvalt andis maakohus pooltevahelisele õigussuhtele asjakohase õigusliku hinnangu – hagi saaks rahuldamisele kuuluda deliktiõiguslikku vastutust ja kahju hüvitamise üldpõhimõtteid reguleerivate VÕS-i sätete alusel. Deliktiõiguse aluseks on põhimõte, et isik peab teisele isikule enda poolt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitama. VÕS §-st 1043 tulevalt tuli hagejal hagi rahuldamiseks maakohtus tõendada, et kostjale etteheidetav tegu tõi kaasa hagejale sellise kahju, mille hüvitamist ta saab nõuda ja et kostja käitus õigusvastasuselt. Kostjal tuli vastutusest vabanemiseks tõendada kas mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist.
28.Tsiviilasja materjalidest nähtub, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste eluliste asjaolude üle: kostja saagis vaidlusaluse elupuu maha 2015.a suvel; kostja tõstis 2015.a suvel välja hageja kasutuses oleva hauaplatsi betoonist otsapiirde, milline asetses otsaga kostja kasutuses oleva hauaplatsi piirde vastas (foto t lk 20); väljatõstetud hauapiiret ei ole algsesse asukohta tagasi pandud; kostja poolt tema kasutuses olevale hauaplatsile paigaldatud uus piire on endisest mõni sentimeeter laiem, mistõttu hageja platsi piire senisesse asukohta senises pikkuses ei mahu.
29.Osas, milles maakohus jättis rahuldamata varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded, mis esitati elupuu mahasaagimisest tulenevalt, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et hagejale ei saanud selle teoga kahju tekkida, kuna hageja hauaplatsi kasutajana ei olnud selle puu omanikuks (TsÜS § 54 lõige 1, Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja § 19 lõige 4). Asjaolu, et Rahumäe kalmistu maa-ala on Tallinna linna omandis, on hageja ise 12.02.2016 menetlusdokumendis (t lk 57) esile toonud ja selles osas poolte vahel vaidlust ei ole. Hageja seisukoht, nagu tuleks seda puud käsitleda hauatähisena, ei ole kooskõlas ka Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja § 19 lõikega 3. Nimetatud sättest saab järeldada, et hauatähisena tuleb käsitleda risti, hauaplaati, -kivi, -sammast vm tähist ning eristatakse hauatähist, piirdeid ja haljastust. Sama nähtub eeskirja § 19 lõikest 7 ja §-st 20. Kuna seonduvalt elupuu maha saagimisega ei ole tõendatud hagejal kahju tekkimine, ei kontrolli kohus selles osas muude kahjunõude rahuldamiseks vajalike eelduste esinemist.
30.Tallinna kalmistute kasutamise eeskirja § 19 lõike 4 kohaselt loetakse haua piirded hauaplatsi kasutaja omandiks. Puudub vaidlus, et kostja eemaldas hageja hauaplatsi piirde ega pannud seda peale vajaduse möödumist tagasi, samuti, et piiret ei saa endisesse paika endises pikkuses tagasi panna, vaid seda tuleb lühendada vähemalt u 3cm võrra. Seega on tõendatud, et kostja rikkus hageja omandit asja kahjustamise näol. Hageja tõi maakohtus esile, et väljakangutatud betoonpiirde remontimisega ja tagasi asetamisega tekivad tal kulud (t lk 58). Sama tõi ta esile ringkonnakohtu istungil. Kostja tõi ringkonnakohtu istungil esile, et tema kasutaks piirde tagasi asetamiseks ja lühemaks tegemiseks töömeeste abi. Eeltooduga loeb kolleegium tuvastatuks, et piirde parandamine tekitab hagejale otsest varalist kahju (VÕS § 132 lõige 3, 128 lõige 3). VÕS § 132 lõike 3 kohaselt hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid nning väärtuise vähememist. Selliselt kahju tekitamine on õigusvastane vastavalt VÕS § 1045 lõike 1 punktile 5. Kostja poolt esiletoodud asjaolud (vaidlus hageja kasutuses oleva hauaplatsi mõõtmete üle, Eesti Pearabi luba piirde eemaldamiseks jmt) ei välista kostja süüd. Ka Pearabi 19.01.2016 selgitusest (t lk 50) nähtub, et ta andis kostjale loa hageja kasutuses oleva hauaplatsi piirde ajutiselt eemaldamiseks. Asjaolu, et piire enam endisesse kohta ei mahu, on otseselt seotud kostja uue piirde valikuga. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja pidi piirde tagasi asetamata jätmisel nägema ette, et hauaplatsi kasutajal tekib sellega seoses varaline kahju (VÕS § 127 lõige 3).
31.Hüvitamisele kuuluva kahju suuruse tuvastamisel võtab kolleegium arvestuse aluseks hageja poolt esitatud odavaima hinnapakkumise 325 eurot (t lk 70), kuid arvestab seejuures, et käesolevas asjas ei ole kahju hüvitamiseks vajalik mitte uue piirde ehitamine, vaid 1⁄4 täispiirdest lühendamine ja tagasi asetamine. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ei ole senini piiret lühemaks teinud ega tagasi pannud ning hindas parandamise ja tagasi asetamise kuludeks 50-60 eurot piirde meetri kohta (pikkus 1,7m). Kostja parandamise ja tagasi asetamise võimalike kulude suurust esile ei toonud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et betoonist piirde lühendamiseks ja algsesse asukohta tagasi asetamsieks on eakal hagejal vaja leida vähemalt üks töömees koos vajaliku tööriistaga, tuleb mõistlikuks ja vajalikuks kahjuhüvitise suuruseks tuvastada 100 eurot.
32.Seonduvalt hageja mittevaralise nõudega on kolleegium seisukohal, et selle rahuldamiseks puudub alus. VÕS § 128 lõike 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lõike 4 kohaselt on asja kaotsimineku või hävimise korral isikul õigus lisaks varalise kahju hüvitisele nõuda mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu. Käesolevas asjas on tõendatud, et kahjustatud asja on võimalik parandada ja asetada tagasi oma endisele kohale ning kasutada endisel otstarbel edasi, mistõttu ei ole põhjust analüüsida hageja võimalikku erilist huvi asja suhtes.
33.Eelpool käsitlemata poolte väited kolleegiumi arvates asja lahendamisel tähtsust ei oma, mistõttu nende osas, sh hageja kasutuses oleva hauaplatsi suuruse kohta, menetlusökonoomia põhimõttele tuginedes käesolevas otsuses seisukohta ei võeta.
34.Apellant on kaebuses palunud jätta kohaldamata Tallinna kalmistuste eeskirja § 6 „Matmiskoha suurus“ osas, millega määratletakse hauaplatside mõõtmed enne eeskirja
kehtima hakkamist kasutusele võetud hauaplatsidele ning tunnistada eeskiri selles osas põhiseadusega vastuolus olevaks. Kolleegium märgib, et põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõike 2 esimese lause kohaselt on kohtu algatatava konkreetse normikontrolli lubatavuse eelduseks kontrollimiseks esitatud sätte asjassepuutuvus. Kohtupraktika järgi on säte asjassepuutuv juhul, kui kohus peaks seda kohtuasja lahendamisel kohaldades otsustama selle põhiseadusele mittevastavuse korral teisiti kui põhiseadusele vastavuse korral (Riigikohtu lahend nr 3-4-1-10-00, punkt 10; nr 3-4-1-5-02, punkt 15). Kuna eelnevalt jõudis kolleegium järeldusele, et käesoleva asja lahendamisel hageja kasutuses oleva hauaplatsi suurus tähtis ei ole, ei saa pidada eeskirja § 6 PSJKS § 14 lõike 2 esimese lause mõttes asjassepuutuvateks.
35.Eelnevalt rahuldas ringkonnakohus nii hagi kui apellatsioonkaebuse osaliselt. Seega tuleb jaotada ümber ka menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel. Arvestades hagi ja kaebuse rahuldamise ulatust, jäävad menetluskulud mõlemas astmes 1% ulatuses kostja ja 99% ulatuses hageja kanda. Seega jaotas ringkonnakohus menetluskulud viisil, mis eeldab mõlema menetlusosalise kulude rahalist kindlaksmääramist. Maakohus määras kindlaks ainult kostja kulude rahalise suuruse. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-142-15 punktidest 21 ja 22 tulenevalt määrab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks juhul, kui seda on eelnevalt teinud ka maakohus (TsMS § 177 lõige 2). Ka lahendites nr 3-2-1-28-16 (punktis 17) ja nr 3-2-1-145-15 (punktis 22) on Riigikohus asunud seisukohale, et menetlusökonoomiliselt on üldjuhul põhjendatud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse üle kõigi kohtuastmete menetlustes otsustatakse korraga. Seega määrab ka käesolevas asjas menetluskulude suuruse kindlaks maakohus peale käesoleva lahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lõige 4).
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.