Võlaõigus › Võõrandamislepingud

maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kokku on hagejal hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 296,93 eurot. Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimuste punkti 2.9 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viiviseid. Juhul kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Hageja edastas nõude Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks, mille alusel Julianus Inkasso OÜ alustas menetlust ja Julianus Inkasso OÜ edastas 27.01.2015 kostjale võlateatise. Hageja edastas sissenõudmiseks põhisummas 340,46 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. 10% antud summast on 34,05 eurot. Tuginedes eeltoodule palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 340,46 eurot, viivised 296,93 eurot ja leppetrahvi 34,05 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja ei ole arvete nr 80097153 ja nr 800087367 esitamist põhistavat eraisiku kliendikaardilepingut nr xxxx hagejaga sõlminud ega ka arvetel kajastuvat mootorikütust hagejalt kunagi ostnud. Lepingul on õige kostja nimi ja isikukood, kuid mobiiltelefoninumber 58452123 pole kunagi temale kuulunud, samuti ka e-kirja aadress xxxx. Kostja postiaadressiks pole kunagi olnud xxxx. Alates 19.06.2004 elab kostja aadressil XxxxTallinn, mis on ka tema posti aadress viimased 12 aastat. Kostja pole kunagi kasutanud isiku tuvastamiseks telefoni teel salasõnana ema neiupõlve nime: lambad. Lepingul on märge nagu kostja oleks selle elektrooniliselt allkirjastanud. Kostja ei ole lepingut mingil moel allkirjastanud ja ta ei ole teinud selle sõlmimiseks ka kellelgi mingit tahteavaldust. Hageja pole tõendanud digiallkirjastamist vastava kinnituskirja esitamisega. Kuna kostja ei ole lepingut sõlminud, siis ei ole ta ka teadlik kliendilepingu üldtingimustest. Kostja kinnitab, et arvetel kajastuvat mootorikütust ta ei ole ostnud, mistõttu puudub ka kohustus neid arveid tasuda. Kuna kostja ei ole lepingut sõlminud ega üldtingimustega seetõttu ka tutvunud, ei ole tal kohustust tasuda ka leppetrahvi. Kohtu põhjendused

esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Hageja on esitanud kohtule tõendi, milles AS SEB Pank kinnitab, et Xxxx on autentinud ennast SEB pangalingi kaudu 05.10.2014 kell 19:35 (tlk 75). Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud tõend ei kinnita, et kostja oleks vaidlusaluse lepingu digitaalselt allkirjastanud. Kohtu hinnangul ei tähenda autentimine dokumendi digitaalselt allkirjastamist. Autentimine on kellegi või millegi autentsuse kontroll ning seega üksnes üheks osaks digitaalsel allkirjastamisel. Esitatud tõend kinnitab üksnes asjaolu, et Xxxx on ennast 05.10.2014 SEB pangalingi kaudu kuskile sisse loginud. Samas ei nähtu kohtu hinnangul tõendist konkreetselt kuhu või mille jaoks seda tehtud on. Dokumenti, nt digitaalallkirja kinnituslehte, millest nähtuksid andmed allkirjastatud failide ja allkirjastajate kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Samuti on kostja vande all antud seletustes kinnitanud, et ta ei ole lepingut hagejalt kütuse ostmiseks sõlminud ning ei ole digitaalallkirja kuskile andnud (tlk 100-101). Hinnates nimetatud tõendeid kogumis on kohus seisukohal, et kostja ei ole kliendikaardilepingut allkirjastanud ning seega ei ole pooled kliendikaardilepingut sõlminud. Asjaolu, et kostja on eeldatavasti andnud kolmandatele isikutele oma paroole ei oma kohtu hinnangul käesolevas asjas tähtsust, kuna tsiviilasjas ei ole kinnitust leidnud, et kostja ise või kolmandad isikud tema eest oleksid kliendikaardilepingu üldse allkirjastanud. Kuna kohus leidis, et leping on kostja poolt allkirjastamata, siis ei pea kohus vajalikuks hinnata muid kostja poolt väljatoodud vastuväiteid, s.h väited kostja andmete kohta lepingus. Samuti jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata tõendi tlk 79 – kriminaalmenetluse alustamine. Nimetatul ei ole kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga. Üksnes arvete esitamisest ei tulene aga nende tasumise kohustus. Kohus jätab seega hagi rahuldamata.

TsMS § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus rahuldab hageja taotluse protokolli parandamiseks hageja soovitud viisil. Kohus on ekslikult hageja asemel protokolli kirjutanud kostja. Kohus jätab kostja taotluse protokolli parandamiseks rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm ning kajastab kohtu hinnangul õigesti istungi käiku ning protokollis on istungil väljendatut kajastatud piisavas ulatuses. Menetluskulud

Seega ei ole käesoleval juhul hageja 19.09.2016 esitatud taotlus kostja 14.09.2016 avalduse läbi vaatamata jätmiseks ja avalduse materjalide hulgast välja arvamiseks põhjendatud ning kohus jätab selle tähelepanuta. 7.2 Kostja avaldas lepingulise esindaja kuludeks maakohtus kokku 680 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusteenust järgmiselt (tl 124-126, 137, 138): - nõupidamine kostjaga seoses XxxxAS-i 24. märtsi 2016.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitatud nõudega Xxxxvastu asjas nr 2-16-105846, avalduse õiguslik analüüs, tutvumine varasemalt kostjale esitatud võlateadete ja arvetega ning avaldusele vastuse koostamine. Ajakulu 1 tund 14 minutit. - tutvumine hagiavaldusega ja selle õiguslik analüüs. Ajakulu 2 tundi 7 minutit. - hagiavaldusele vastuse koostamine koos tõendite kogumise ja edastamisega. Ajakulu 3 tundi 24 minutit. - tutvumine hageja 20.06.2016 menetlusdokumendiga ja sellele vastuse koostamine ühes täiendavate tõendite esitamisega. Ajakulu 1 tund 14 minutit. - ettevalmistus 12.septembri 2016.a kohtuistungiks koos täiendava nõupidamisega kostjaga. Ajakulu 58 minutit. - osutatud õigusabi 12.09.2016.a. kohtuistungil. Ajakulu 1 tund 43 minutit. 7.3 Kostja väljatoodud kulu – nõupidamine kostjaga seoses XxxxAS-i 24. märtsi 2016.a maksekäsu kiirmenetluse avaldusega esitatud nõudega Xxxxvastu asjas nr 2-16-105846, avalduse õiguslik analüüs, tutvumine varasemalt kostjale esitatud võlateadete ja arvetega ning avaldusele vastuse koostamine. Ajakulu 1 tund 14 minutit – on kohtu hinnangul põhjendamata kulu. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus tegi kostjale makseettepaneku. Kostja esitas makseettepanekule vastuväite. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kõik dokumendid kohtule esitanud kostja isiklikult, mitte esindaja vahendusel (tl 12, 13). Samuti on kostja kohtuga suhelnud isiklikult ja dokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud (tl 10, 11). Esindaja olemasolu maksekäsu kiirmenetluses kostjal ei nähtu. Esimese menetlusdokumendi esitas kostja esindaja kohtule 27.05.2016 (kostja vastus hagile). Eeltoodust tulenevalt on eeltoodud kostja lepingulise esindaja kulud põhjendamata. 7.4 Kostja väljatoodud kulu – tutvumine hagiavaldusega ja selle õiguslik analüüs. Ajakulu 2 tundi 7 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 17.05.2016 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos lisadega (tl-d 20-43, hagi sisuline osa tl-d 20-24, hagi lisad tl-d 27-43). Kohus on seisukohal, et 2 tundi ja 7 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg, et analüüsida hagiavaldust ja sellele lisatud tõendeid. Sh õiguslikult analüüsida hagiavaldust. Seejuures arvestab kohus hagiavalduse sisulist mahtu ja tõendite mahtu (hagiavalduse sisuline maht on kokku 4,5 lehte ja lisad on kokku 16 lehte). Seega on kostja kulu põhjendatud 127 eurot ulatuses.

7.5 Kostja väljatoodud kulu – hagiavaldusele vastuse koostamine koos tõendite kogumise ja edastamisega. Ajakulu 3 tundi 24 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 27.05.2016 esitas kostja vastuse hagile (tl 50-60, vastuse sisuline osa tl 50-53, vastuse lisad tl 55-60). Kohus on seisukohal, et 3 tundi ja 24 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg kostja vastuse koostamiseks koos tõendite analüüsimisega (tõendeid on kostja vastuses analüüsitud). Seejuures arvestab kohus kostja vastuse sisu ja selle mahtu ja tõendite mahtu. Seega on kostja kulu põhjendatud 204 eurot ulatuses. 7.6 Kostja väljatoodud kulu – tutvumine hageja 20.06.2016 menetlusdokumendiga ja sellele vastuse koostamine ühes täiendavate tõendite esitamisega. Ajakulu 1 tund 14 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 20.06.2016 esitas hageja kohtule vastuse (tl 71-79, vastuse sisuline osa tl 71-73, vastuse lisad tl 75-79). Kohus määras kostjale hageja seisukoha osas arvamuse andmiseks tähtaja (tl 81). 28.06.2016 esitas kostja kohtule vastuse (vastuse sisuline osa tl 84, 85). Kohus on seisukohal, et 1 tund ja 14 minutit on põhjendatud ja vajalik aeg hageja vastusega ja sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ning koostada kostja vastus ning teha toimingud menetlusdokumendi kohtule esitamiseks. Seejuures arvestab kohus kostja vastuse sisulist mahtu ja hageja vastuse sisulist mahtu (hageja vastuse sisuline maht on kokku umbes 2 lehel). Seega on kostja kulu põhjendatud 74 eurot ulatuses. 7.7 Kostja väljatoodud kulu – ettevalmistus 12.septembri 2016.a kohtuistungiks koos täiendava nõupidamisega kostjaga. Ajakulu 58 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 12.09.2016 toimunud maakohtu istungiks ettevalmistumine oli esindaja kohustus. Kohus leiab, et arvestades kohtuvaidluse sisu ja keerukusastet ning asjaolu, et tegemist on maakohtu kohtuistungiga, on istungi ettevalmistumiseks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on põhjendatud esindaja nõupidamine kostjaga. Esindaja on kohustatud teavitama klienti õigusteenuse osutamisega seotud tegevusest. Seega ei saa kliendiga suhtlemist pidada ebavajalikuks kuluks. Seega on kostja kulu põhjendatud 58 eurot ulatuses. 7.8 Kostja väljatoodud kulu – osutatud õigusabi 12.09.2016.a. kohtuistungil. Ajakulu 1 tund 43 minutit – on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik kulu. 12.09.2016 toimus Harju Maakohtu kohtuistung. Kohtuistung kestis 1 tund ja 43 minutit (ajavahemikul kell 10.00-10.45 ja 11.00-11.58). Kostja esindaja osales nimetatud kohtuistungil. Seega on istungil osalemise kulu põhjendatud.

Seega on kostja kulu põhjendatud 103 eurot ulatuses. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kostja esindaja on märkinud, et tema tunnitasu on 60 eurot ja kohtuistungil osalemise ajaks on 1 tund ja 43 minutit. Seega on kulu kokku 103 eurot, mitte 143 eurot nagu kostja lepinguline esindaja on ekslikult arvutusveana märkinud. Kostja on palunud kohtuistungil osalemise kuludena välja mõista 143 eurot, kuid kohus rahuldab kostja nõude 103 eurot ulatuses. 7.9 Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu on 60 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks muuhulgas lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kostja lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele). Kohus on seisukohal, et tunnitasu suurus 60 eurot on põhjendatud ja vajalik ja ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejuures arvestab kohus, et käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist hagimenetlusega – lepingu alusel võlgnevuse väljamõistmise nõue. Samuti arvestab kohus poolte esitatud menetlusdokumentide ja tõendite mahtu. 7.10 Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt ning hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista menetluskuludena lepingulise esindaja kulud summas 566 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja avaldas, et lepingulise esindaja kulude suuruseks kokku on 680 eurot. Kohus rahuldas avalduse lepingulise esindaja kulude 566 eurot ulatuses (ilma käibemaksuta). Seetõttu jätab kohus rahuldamata avalduse lepingulise esindaja kulude 144 eurot (ilma käibemaksuta) kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. 7.11 Hageja on 19.09.2016 esitatud dokumendis seisukohal, et FIE Xxxx avaldus ei kuulu mitte mingil juhul rahuldamisele, kuna käesolevas menetluses ei ole FIE Xxxx kui võlausaldaja menetlusosaliseks. Esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtuvalt palub kostja menetluskulud välja mõista võlausaldajale FIE Xxxx. Kohus märgib, et kostja esindaja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et õigusabi osutati kostjale ning kohus saab TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus on seega seisukohal, et kuigi kostja esindaja on märkinud ennast menetluskulude kindlaksmääramise avalduses võlausaldajaks, siis ei takista see menetluskulude nimekirja ja tsiviilasja materjalide põhjal menetluskulude väljamõistmist kostja kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.