AS Kiviõli Soojus hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
746,38 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Lihtmenetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kiviõli Soojus (registrikood 10245027, asukoht: Aasa 19, 43125 Kiviõli)
Hageja esindaja:
Marie Tsine (OÜ Condor Inkasso, Peterburi tee 53, 11415 Tallinn, [email protected])
Kostja:
A. V. (isikukood xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
Riho Viik, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista A. V.lt AS Kiviõli Soojus kasuks 509 (viissada üheksa) eurot 62 senti, millest põhivõlgnevus on 472,11 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 37,41 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda.
Välja mõista A. V.lt AS Kiviõli Soojus kasuks menetluskulud 297 (kakssada üheksakümmend seitse) eurot 36 senti. 3.2 Välja mõista A. V.lt AS Kiviõli Soojus kasuks viivis menetluskuludelt (297,36 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.AS Kiviõli Soojus esitas 01.06.2016. a Viru Maakohtule hagi A. V. vastu põhivõlgnevuse 472,11 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 236,88 euro ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt on Kiviõlis xxx korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud A. V.. Võla tekkimise ajal korteriühistut elamus moodustatud ei olnud. Hageja on kaugkütteettevõte, kes võrguettevõtjana varustas korterelamut Keskpuiestee 53, sh kostja korteriomandit soojusenergiaga. Hageja esitas kostjale arveid ajavahemikul 31.10.2009. a kuni 31.05.2010. a kokku summas 472,11 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates arvete maksetähtajast kuni hagiavalduse esitamiseni kogusummas 236,88 eurot seadusjärgse viivisemääraga 0,022% päevas ning lisanduva viivise alates hagi kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tugineb käsundita asjaajamise sätetele.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja hagi ei tunnista (tl 38-40).
4.Kostja märgib, et ta ei ela ega pole Kiviõlis xxx kunagi elanudki. Ka oli korter kostja teada juba tollal täiesti elamiskõlbmatu nagu kogu majagi ja ta ei saanukski selles elada. Ostu mõte oli lootus, et kohalik omavalitsus selle korda teeks, et see sellega turuväärtuse omandaks, kuid tööstuse languse tõttu eelistasid elanikud järgnevatelgi aegadel Kiviõlist ära kolida ja maja jäigi remontimata. Hageja peab kostja hagi (arved 2009 - 2010. aastast) aegunuks ja palub seepärast rakendada aegumist. Kostja pole ennast varjanud ega vahepeal võlga osaliseltki tasunud, ka ei saanud ta tollal hagejalt mingeid arveid. Talle ei ole antud üle mingeid hagejaga sõlmitud lepinguid eelmiselt korteriomanikult. Kostja on kogu aeg arvanud, et eksisteeris kunagi ammu asutatud korteriühistu, millel oli hagejaga leping ja aegumine oleks seega 3 aastaga. Temaga ei ole hageja mingeid lepinguid sõlminud. Sellise siduva lepingu olemasolu ei ole tõendanud ka hageja. Viiviste arvutamine on arusaamatu või ekslik. Kui hageja teatab, et arved on aastatest 2009 - 2010, siis arusaamatuks jääb, miks hagis on viivist arvestatud alates 2006. aastast. Hageja nõuab viivist liiga pika aja eest. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-25-08 järgi võib VÕS § 1023 lg 1 järgi käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest, kuid kulutuste hüvitamist ... võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Antud juhul peab kostja mahajäetud maja kütmist ebamõistlikuks kulutuseks, mistõttu temalt pole alust väidetavalt tehtud kulutusi nõuda. Keskpuiestee 53 Kiviõli maja ja sealhulgas selles kostjale kuuluv korter xxx olid täielikult amortiseerunud ja selles ei elanud ei kostja ega tema teada teisi isikuid. Kompromissina on kostja valmis võõrandama korteri tasuta hagejale.
HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE
5.Vastuseks kostja vastusele märkis hageja (tl 50-55), et korteriomandi xxx Kiviõli linn omanikuks on alates 22.06.2009. a A. V. ja hageja on esitanud kohtule nõude kostja kui korteriomandi omaniku vastu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud kandma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Seega kostja väide, et ta pole kunagi elanud aadressil xxx, on asjakohatu, kuna korteriomandi kohustused tulevad seadusest (KOS § 13 lg 1). Hageja on edastanud kostjale tasumiseks arved iga kuu postkasti, kuna hagejale ei olnud teada teisi kontaktandmeid. Lisaks märgib hageja, et arve mitte kättesaamine ei vabasta kohustuse täitmisest. Hageja on seisukohal, et käesoleva võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine. Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-13 p 13). Kostja ei ole hagejaga soojusenergia müügilepingut sõlminud ja seega puuduvad poolte vahel lepingulised suhted ning sellest tulenevalt saab hageja nõude kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena. Hageja juhib kostja tähelepanu asjaolule, et korteriomanike varustamine soojusenergiaga on elutähtis teenus (avalikes huvides oluline) ja soojusettevõtja (Kiviõli Soojus AS) on üldhuviteenuse osutaja. VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada
mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi. Hageja on lähtunud Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004. a määrusega nr 18 kehtestatud „Kiviõli linna kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamise kord, soojusettevõtja arenduskohustus ning elanikkonnaga kasutatus soojusenergia arvestamise kord“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/8201/2036/17062004_m18_lisa.pdf ) ja Kiviõli Linnavalitsuse 28.08.2008 määrusega nr 8 „Soojusenergia piirhinna kooskõlastamine“ (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/405072012006 ). Seega on hageja osutanud teenust ja taganud kütteteenuse osutamise kuni kostjale kuuluva korteriomandi asukohaks oleva elumaja liitumispunktini. Lisaks märgib hageja esindaja, et AS Kiviõli Soojuse põhitegevuse (soojuse müük) hinnakujundust reguleerib Konkurentsiamet. Lähtudes eeltoodust on hageja seisukohal, et VÕS §-s 1018 sätestatud eeldused on käsundita asjaajamise regulatsiooni kohaldamiseks täidetud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hagiavalduses esitatud nõue kostja vastu on aegunud. Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (Riigikohtu lahend 3-2-1-57-13 p 13). Käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes (Riigikohtu lahend 3-2-1-44-11 p 35). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata 2009 - 2010. a arved, hageja esitas nõude kohtule 01.06.2016. a, seega enne aegumistähtaega. Hagiavalduses on ekslikult märkinud viivise arvestamise tabeli teises reas „viivise arvestuse algus“ viivise arvestamise kuupäevad, õiged viivise arvestuse alguse aastad on 2009 – 2010. Seega tegelikkuses on viivise nõue hagiavalduses märgitud summas õige, so 236,88 eurot. Hageja et ei küta korterelamut Keskpuiestee 53 alates juunikuust 2010. a, kuivõrd Kiviõli Linnavolikogu 30.09.2010. a otsusega tunnistati Keskpuiestee 53 elumaja ekspluatatsioonikõlbmatuks. Korterelamu Keskpuiestee 53 kütmise osas kinnitab hageja, et mais 2010. a edastati korterelamule Keskpuiestee 53 veel soojust ja siis lõpetati kütmine. AS Kiviõli Soojus fikseerib iga kuu majja mineva soojuse soojusmõõtjaga. Eeltoodut kinnitab ka kostjale edastatud soojusenergia teenuse eest esitatud 31.05.2010. a viimane arve. Hageja märgib, et korterelamu Keskpuiestee 53, Kiviõli linn, keskküttesüsteem on linna kaugküttesüsteemiga ühendatud läbi soojussõlme, mille kaudu varustatakse soojusega kõiki hoones paiknevaid kortereid. Kuna korteriomand aadressil xxx, Kiviõli linn, on korterelamu lahutamata osa ja hoone küttesüsteem on kogu korterelamu kaasomandis, ei saa eraldada ühte korterit hoone küttesüsteemist. Hageja kinnitab, et korterelamus Keskpuiestee 53 oli tühjasid kortereid palju, kuid osades elasid elanikud sees ning seetõttu, et saanud AS Kiviõli Soojus varem lõpetada kütmist, kuna kesküttesüsteem on üks ja üksikuid kortereid ei saa keskküttesüsteemist välja jätta. Hageja märgib, et korteri küttesüsteemist lahtiühendamist saab teostada lähtudes Kiviõli Linnavolikogu 17.06.2004. a määruse punktis 3.1.3 sätestatud korras ja teistest seaduste ning õigusaktide nõuetest (Ehitusseadus § 2 lg 6.4, Korteriomandiseadus §§ 1, 2 lg 2, 12 lg 1 jne). Hageja märgib, et kostja ei ole avaldanud soovi korteri küttesüsteemist lahtiühendamiseks ja alternatiivküttele üleminemist. Vastuses tegi hageja kostjale kompromissettepaneku.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning tõendite esitamise kohustus lasub pooltel. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Tulenevalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab
8.Vaidlust ei ole selles, et korteri xxx omanik on kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt alates 02.07.2009. a A. V. (registriosa nr 2510208, tl 9), et poolte vahel ei ole sõlmitud soojusenergia müügilepingut. Hageja AS Kiviõli Soojus on kaugkütte võrguettevõtja, kes varustas korterelamut Keskpuiestee 53 soojusenergiaga (*hageja väitel edastati soojust korterelamule veel 2010. a maikuus ning siis kütmine lõpetati).
9.Kohus ei nõustu hagejaga, et asjaolud, et ta xxx korteriomandit elamiseks ei kasutanud, korter oli elamiskõlbmatu ning kostjal oli lootus, et kohalik omavalitsus selle korda teeks, et korter turuväärtuse omandaks, et kostja soojusenergias arveid kätte ei saanud, vabastab teda soojusenergia eest maksmise kohustusest.
9.1.Korteriomanik peab arvestama sellega, et kinnisvara soetamisel tuleb tasuda kinnisvaraga seonduvad kulutused (küttekulud, maamaks, teenuste tarbimise tasud jms) isegi juhul, kui omanik korterit elamiseks ei kasuta. KOS § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud kandma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused.
10.Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõue on aegunud. Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelise võlasuhte aluseks on käsundita asjaajamine.
10.1.Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanikud tarbivad ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuseid ja teisi korteriomandi kasutamiseks vajalikke teenuseid (nt küte) lepinguta, siis on tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab korteriomanike kui soodustatud isikute huvile ja tegelikule tahtele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 p 2 järgi (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-13 p 13). Kostja ei ole hagejaga soojusenergia müügilepingut sõlminud ja seega puuduvad poolte vahel lepingulised suhted ning sellest tulenevalt saab hageja nõude kvalifitseerida käsundita asjaajaja tasunõudena.
10.2.Käsundita asjaajamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 esimese lause järgi kümme aastat nõude sisse nõutavaks muutumisest (Riigikohtu lahend 3-2-1-57-13 p 13). Käsundita asjaajamisest tulenevat nõuet ei saa lugeda seadusest tulenevaks korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeks TsÜS § 154 mõttes (Riigikohtu lahend 3-2-1-44-11 p 35). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja poolt tasumata 2009 - 2010. a arved, hageja esitas nõude kohtule 01.06.2016. a, seega enne aegumistähtaega.
11.Kohus ei nõustu kostjaga, et korterelamu kütmine oli ebamõistlik kulutus VÕS § 1023 lg 1 mõttes, sest maja elamu oli mahajäetud.
11.1.Hageja selgitustest tuleneb, et korterelamut köeti maikuuni 2010. a (kaasa arvatud). Kiviõli Linnavolikogu 30.09.2010. a otsusega tunnistati Keskpuiestee 53 elumaja ekspluatatsioonikõlbmatuks. Kostjale on esitatud arved perioodi eest 01.10.2009. a kuni 31.05.2010. a (tl 10-19). Hageja on kinnitanud, et korterelamus Keskpuiestee 53 oli tühjasid kortereid palju, kuid osades elasid elanikud sees ning seetõttu, et saanud AS Kiviõli Soojus
varem lõpetada kütmist, kuna kesküttesüsteem on üks ja üksikuid kortereid ei saa keskküttesüsteemist välja jätta.
11.2.VÕS § 1023 lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Seega saab hageja VÕS § 1023 järgi nõuda kostjalt mõistliku tasu käsundita asjaajamise eest. Hageja nõuab mõistlikku tasu, kuna soojusettevõtjale on kehtestatud müüdava soojuse piirhind, millest kallimalt soojusettevõtja soojust müüa ei tohi.
12.Perioodil 31.10.2009. a kuni 31.05.2010. a esitatud arvetest nähtub, et kostjale on arvestatud soojusenergia tasu 472,11 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud.
12.1.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
12.2.AS Kiviõli Soojus on võrguettevõtja kaugkütteseaduse (KKütS) mõttes ning tagab vastavalt KKütS § 14 lg 1 ja § 8 lg 2 kaugküttepiirkonnas Keskpuiestee 53 asuva tarbijapaigaldise kaudu korterelamu soojusenergiaga varustuse ehk osutab kaugkütteteenust. KKütS § 2 p 9 järgi on tarbija isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust, KKütS § 8 lg 1 kohaselt peab tarbija ostma soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud.
13.Kostja märgib, et viivise arvutamine on arusaamatu või ekslik, sest hageja on arvestanud viivist alates 2006. aastast.
13.1.Hageja on vastuses kostja vastusele selgitanud, et on hagiavalduses viivise arvestuse tabelis märkinud 2009 – 2010 aastate viivise asemel ekslikult 2006- 2007 aastad.
13.2.Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõuab viivist liiga pika aja eest. Hageja arvestab viivist alates 26.01.2009. a arve 53910 tasumisega viivitamise eest ning järgnevate arvete (58414, 61117, 2212, 4915, 7619, 10322 ja 11229) tasumisega viivitamise eest kuni hagi esitamiseni, so viivitatud päevade eest 2 379 päeva kuni 2 167 päeva (6,6 kuni 6 aastat).
13.3.Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
13.4.Kuna kostja ei ole soojusenergia eest tasunud, on hageja õigustatud viivist nõudma.
13.5.Vastavalt VÕS § 6 lg 2, ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu.
13.6.Hea usu põhimõtte kohaldamine on õiguse kohaldamine, mida kõigi astmete kohus saab teha sõltumata poolte õiguslikest väidetest (vt nt Riigikohtu 05.01.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-10, p 39, lahend tsiviilasjas 3-2-1-43-13 p 14).
13.7.VÕS-i kõrval sätestab hea usu põhimõtte ka TsÜS § 138, mille lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus mitte ainult võlaõiguslikes suhetes, vaid ka teistes eraõiguse valdkondades. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
13.8.Kohus nõustub, et teatud juhtudel võib õiguskaitsevahendi kasutamine olla ebaproportsionaalne ja seega hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus võib hea usu põhimõtte järgimise eesmärgil piirata ka õiguskaitsevahendite kasutamist.
13.9.Viivis on seadusest tulenev õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel, kandes kompensatsioonilist iseloomu. Viivise suurust tuleb võrrelda kohustise rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahju suurusega ning hinnata selle proportsionaalsust.
13.10.Kohus möönab, et tulenevalt hageja esitatud arvelduste seisust on kostja jätnud aastate vältel oma maksekohustuse täitmata ning tegemist võib olla oma kohustuste pahauskse täitmata jätmisega, kuid mitte millegagi ei ole põhjendatud ka hageja endapoolne aastatepikkune viivitamine oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Hagejal oli võimalus esitada võlgnevuse nõue kostja vastu kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuid hageja on seda teinud alles 01.06.2016. a.
13.11.Kohus rahuldab hageja nõude viivise osas osaliselt ning mõistab kostjalt välja viivise arvates arvete alusel tasumisele kuuluvate summade tasumisele järgnevast päevast, kuid mitte rohkem kui ühe aasta (arvestuslikult 360 päeva) eest. Ühe aasta jooksul oli hagejal võimalus esitada võlgniku vastu maksekäsu kiirmenetluse avaldus, hagi või inkassonõue.
13.12.Kuna kohus vähendab sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse suurust, siis kohus esitab omapoolsed arvestused viivise kujunemise osas. Kohus arvestab viiviseid seadusjärgse viivisemääraga 0,022 % päevas alates iga arve sissenõutavaks muutumisest ühe aasta eest alljärgnevalt: Arve number
15.Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (TsMS § 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
16.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.1.Arvestades TsMS § 163 lg 1 jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
16.2.Kohus rahuldab hagi osaliselt (72%). Seega 72% hageja menetluskuludest kannab kostja.
16.3.Hageja menetluskulu on menetluses tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 420 eurot (lisandub käibemaks).
16.4.Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt 2 tunni ulatuses. Seega on hageja põhjendatud õigusabikulud 240 eurot (120 eurot x 2 tundi), millele lisandub käibemaks 48 eurot, kokku õigusabikulud koos käibemaksuga 288 eurot.
16.5.Kohus nõuab kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 297,36 eurot.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.