Veebivabrik OÜ hagi W.Q vastu 3955 euro 24 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
4356 eurot 74 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Veebivabrik OÜ (registrikood 16148609, asukoht XXX 24–7, XXX), lepinguline esindaja Tanel Riivits (e-post XXX) Kostja W.Q (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX-i)
Asja lahendamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Veebivabrik OÜ 16.01.2026 hagi W.Q vastu 3955 euro 24 sendi suuruse kahju hüvitamiseks ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega.
2.Mõista W.Q-lt Veebivabrik OÜ kasuks välja kahjuhüvitis 3955 eurot 24 senti ning edasiulatuv võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates 17.01.2026 kuni kahjuhüvitise (3955 eurot 24 senti) tasumiseni.
3.Jätta menetluskulud W.Q kanda. Mõista W.Q-lt Veebivabrik OÜ kasuks välja menetluskulud 1382 eurot 80 senti (sh km) ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (1382 eurot 80 senti) tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte rohkem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Veebivabrik OÜ (hageja) esitas 15.01.2026 W.Q (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 3955 euro 24 sendi suurune kahjuhüvitis ning viivised äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 järgi, mis sätestab, et juhatuse liige, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Hagiavalduse kohaselt oli kostja ajavahemikul 27.01.2021–10.10.2023 hageja ainus juhatuse liige. Alates 10.10.2023 on hageja juhatuse liige Roman Juur. Hageja tegevusala oli arvutialaste konsultatsioonide pakkumine. Hageja tegi rahakasutuse kohta analüüsi, kust nähtus, et kostja on hageja juhatuse liikmena kasutanud hageja vara enda huvides. Vaatama korduvatele nõudmistele ei ole kostja hagejale üle andnud kassa jääki ega esitanud konto väljavõttelt nähtuvate ebaselgete kuludega seotud algdokumente. Kostja tegevusetustest saab järeldada vaid seda, et kostja on hageja endise juhatuse liikmena kasutanud hageja vara isiklikes huvides, rikkudes seeläbi oluliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja kahjunõue kostja kui endise juhatuse liikme vastu hõlmab hagejale üle andmata kassa jääki 3017 eurot 84 senti (319,01 + 2560,71 + 3958,12 – 3820) ning kahjuhüvitist ettevõtlusega mitteseotud maksete eest 937 eurot 40 senti. Hageja on hagiavaldusele lisanud äriühingu konto väljavõtted perioodil 07.04.2021–22.06.2022 ja toonud välja sularaha väljaja sissemaksed, ülekanded kolmandale isikule ja ettevõtlusega mitteseotud kulude tarbeks tehtud ülekanded. Kui kostja ei oleks kandnud hageja vara arvel ettevõtlusega mitteseotud kulusid, oleks hagejal vara rohkem, kostja rikastus alusetult hageja vara arvelt kantud kulude kandmisega, kuivõrd ta ei pidanud ise samu kulusid kandma enam. Järelikult kostja tegevuse ja hageja saadud kahju vahel on selge põhjuslik seos VÕS § 127 lg 4 mõttes. Hageja pöördus 07.01.2026 kostja poole nõudekirjaga, milles soovis sularaha kassa üleandmist ning ettevõtlusega mitteseotud kulude hüvitamist hiljemalt 12.01.2025. Vaatama korduvatele nõudmistele ei ole kostja hagejale üle andnud kassa jääki ega esitanud konto väljavõttelt nähtuvate kuludega seotud algdokumente. Hageja palub kostjalt välja mõista: kahjuhüvitis 3955 eurot 24 senti
edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud kehtivas määras viivis kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 17.01.2026 kuni kahjuhüvitise (3955 eurot 24 senti) täieliku tasumiseni.
Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1014 eurot kuue tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (sh km). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohuslane ning tal puudub võimalus käibemaksu tagasisaamiseks. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Samuti palus hageja menetluskuludelt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2.Tartu Maakohus võttis 02.03.2026 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päeva pikkuse tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte TsMS § 314 1 1g 2 kohaselt 23.04.2026. Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus hiljemalt 14.05.2026 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võib TsMS § 407 lg 1 järgi rahuldada hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud ning TsMS § 407 lg-te 4–5 1 mõttes tagaseljaotsuse tegemist välistavaid tingimusi ei esine. Tegemist ei olnud abieluasja ega põlvnemisasjaga ning asi allus TsMS § 79 mõttes Tartu Maakohtule. Kostjale toimetati menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid kätte. Kohus on kostjale menetlusse võtmise määruses TsMS § 393 lg 2 p 3 kohaselt selgitanud, millised on hagile vastamata jätmise tagajärjed, muuhulgas selgitas kohus, et sellisel juhul saab teha tagaseljaotsuse ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus teeb TsMS § 444 lg 3 järgi otsuse põhjendava osata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
5.1.Hageja esitas koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja (dtl 47), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 490 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1014 eurot kuue tunni osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (sh km). Hageja kinnitas TsMS § 176 lg 5 kohaselt, et kõik kulud on kantud seoses praeguse tsiviilasja kohtumenetlusega ning TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja palus märkida menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lg 4 kohaselt, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrast viivist. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta hageja menetluskuludele.
5.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 490 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus mõistab lepingulise esindaja kulud TsMS § 175 lg 1 kohaselt välja vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohus lähtub Riigikohtu juhistest, et
menetluskulude kindlaksmääramisel ei pea kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Kohus peab menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17-124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
5.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ning menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud ajakulu taotletud kuus tundi, kuid põhjendatud juristi tunnitasu määr 148 eurot 80 senti (sh km). Juristi õigusteenuse keskmine hind on senises kohtupraktikas olnud 100–120 eurot. Kohus leiab, et eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 1382 eurot 80 senti (sh km) (490 + 892,8). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.