2-15-11653/72 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahend.ee

1.05.08.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista perioodi 05.04.2013.a kuni 31.07.2015.a eest ühekordne kahjuhüvitis 5748,63 eurot ning igakuine perioodiline hüvitis 231,46 eurot alates 01.08.2015.a kuni kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse lõppemiseni. Igakuine hüvitis vastavalt muutub, kui muutub hagejale makstav töövõimetuspensioni suurus või kutsehaigusest tingitud püsiva töövõime kaotuse protsent ning hageja kohustamist iga-aastaselt igakuist hüvitist indekseerima tekstiilitööstuse tegevusala töötajate eelmise aasta palkade juurdekasvutempoga, mis avaldatakse Statistikaameti veebilehel www.stat.ee. Hageja palus ka kostjalt mõista välja mittevaraline kahju kohtu poolt kindlaksmääratud suuruses. Hagiavalduse kohaselt diagnoositi hagejal 05.04.2013.a kutsehaigus, mis seisneb ülekoormushaiguses ja väljendudes müofastsiaalsetes valudes õlavöötmes ja kätes; kroonilises vasaku rotaatormanseti kahjustuses, subakromiaalses impingemendis ning biitsepslihase kõõluse tendinopaatias ja tendiniidis. Kutsehaiguse põhjustasid töö sundasendites; pidev koormus kätele, seljale; korduvad ühetaolised liigutused, haaramised ja hoidmised sõrmedega. Kutsehaigus kujunes välja 1980.a kuni 2012.a. Kostja juures (endise ärinimega AS M) ja tema õiguseellaste juures töötas hageja 24.11.1980.a kuni 13.06.2008.a, s.o 10 064 kalendripäeva ning kolmanda isiku juures (endise ärinimega AS A) perioodil 11.09.2008.a kuni 22.11.2012.a, s.o 1534 kalendripäeva õmblejana. 24.11.1980.a tööle asudes õmbles hageja kostja juures peamiselt dresse, mille kummi ja nn kortsukummi peale õmblemine nõudis vasakule käele suurt pingutust. Seejärel jätkas hageja töötamist overlock õmblusmasinaga. Samuti tuli pesupükstele kumme peale venitada. Kuna kummid olid tihti kõvad, siis tuli rakendada käte (eriti suur pinge koondus vasakule käele) abil suurt jõudu. Töö toimus valdavalt istuvas asendis ja ühetaoliste liigutustena. Õmblemistöö seisnes istuvas asendis käte abil kangadetailide sättimises, juhtimises ja hoidmises. Kõige koormavamad olid kätele ühetaolised liigutused, ühetaolises asendis käte pinges hoidmine, detailide teisaldamine ning suurt täpsust nõudvad tööd. Kuna puudus võimalus toetada küünarvarsi ja vähendada seeläbi käte hoidmise koormust, oli töö ajal lisaks kätele pinges ka selja ja õlavöötme lihased. Kutsehaigus tekitas hagejale 40%-lise püsiva töövõime kaotuse alates 05.04.2013.a. Hageja viimane tekstiilitööstuse tegevusalal tegutsev tööandja, kolmas isik, lõpetas erakorraliselt hagejaga sõlmitud töölepingu hageja töövõime vähenemise tõttu. Peale seda ei ole hagejal õnnestunud enda senist sissetulekut taastada. Kostja jättis hagejale korraldamata nõuetekohased juhendamised, väljaõpped, andmata selgitused ohutegurite osas, puudusid juhendamiste registreerimise päevikud ning kostja ei jälginud

Tsiviilasi nr 2-15-11653 hagejat, kas tehtav töö on sobilik tema füüsilistele võimetele või mitte. Kostja ei ole võtnud nõuetekohaselt kasutusele töötajate tervise kaitseks ettenähtud töötervishoiualaseid ennetusabinõusid. Kostja pole hageja töötamise aja jooksul viinud läbi nõuetekohast riskianalüüsi ega -hindamist, seda hagejale tutvustanud ega kohaldanud vajalikke abinõusid ega koostanud selle põhjal tegevuskava. Sellel põhjusel ei saanud ka tervishoiutöötajad adekvaatselt hinnata hageja tervisliku seisundi sobilikkust õmbleja töökohale. Õigeaegse ravima asumise korral ja vastavate töökorralduslike meetmete rakendamisel oleks kostja saanud hagejale diagnoositud kutsehaigust ilmselt ära hoida. Kostja on jätnud teostamata süstemaatilise sisekontrolli. Kostja jättis raskuste teisaldamisega seotud ohutegurid kõrvaldamata või vähendamata. Riidepakid, mida hageja teisaldas, kaalusid rohkem kui 3 kg. Kostja ei juhendanud hagejat, kuidas on võimalik tervisele ohutul viisil teisaldada riidepakke. Kostja ei ole korraldanud hagejale nõuetekohaseid ja õigeaegseid tervisekontrolle. Kostja jättis hageja töökeskkonnas tagamata ohutu sisekliima, kohaldamata vajalikud abinõud ja teostamata töökeskkonna ohutegurite mõõdistamised. Kui hageja töötas kostja õiguseellaste juures, siis ventilatsioonisüsteemi kas ei olnud üldse olemas või see ei töötanud. Ruumide õhutamiseks avati aknad, mille tagajärjel tekkis tuuletõmbus. Suvel kerkis sisetemperatuur isegi kuni 32 kraadini. Talvel langes töökeskkonna temperatuur sageli alla 19 kraadi. Kostja ei ole rakendanud õigusaktides ettenähtud töötervishoiualaseid abinõusid, et kaitsta hageja tervist füsioloogiliste ohutegurite eest. Õmblustöö eeldas hagejalt sundasendites töötamist, samuti olid tööülesanded monotoonse iseloomuga. Kostja ei näinud hagejale ette tööaja sisse arvestatavaid regulaarseid ja piisava tihedusega vaheaegasid. Hagejale väljastatud töötool oli tihtipeale töökorrast väljas, mistõttu muutus töötamine veelgi raskemaks. Samuti puudus hagejal võimalus reguleerida töölaua kõrgust. Hoolimata hageja korduvatest pöördumistest tööandja poole, ei teinud kostja tooli töökorda. Kostja ei ole arvestanud hageja töökeskkonna kohandamisel viimase kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul. Kostja ei andnud hagejale lisapuhkust. Kostja on soodustanud enda käitumisega hagejal kutsehaiguse väljakujunemist. Hageja sissetulek perioodil november 2011.a kuni oktoober 2012.a oli 937,40 eurot. Hageja eriala kvalifitseerub EMTAK järgi tegevusalale “Tekstiilitootmine”. Arvestades seda on 31.07.2015.a seisuga sissenõutavaks muutnud varalise kahju hüvitis kokku 5748,63 eurot ja alates 01.08.2015.a on igakuine perioodiline hüvitis 231,46 eurot. Hagejal diagnoositud haigused annavad hagejal tunda tema igapäevaelus: kuna käed on haiged, on raskendatud ning takistatud kätega erinevate igapäevatoimetuste ja majapidamistööde teostamine. Samuti valutavad pidevalt hageja käed ja õlad (esineb pidev pigistustunde ja närvesööv valu). Kutsehaigus on põhjustanud ka hirmureaktsiooni, mis seisneb ebakindluses tulevikus suhtes. Hageja üldine heaolu tase ja turvatunne tuleviku suhtes on langenud. Kostja on tööohutuse kohustuste rikkumisega toonud kaasa hagejale kahju tekkimise. Äärmiselt raske, kui mitte võimatu on tänapäeval leida tööandjat, kes julgeks või sooviks kutsehaiguse diagnoosiga töötajat palgata. Kui hagejale poleks kutsehaigust väljakujunenud ja sellega kaasnevalt töövõime vähenenud, oleks ta saanud töötamist jätkata. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et hageja tegi tööd vastavalt töölepingule ja tööandja korraldustele ning kostja ei ole teinud hagejale kordagi ettekirjutusi töörežiimi eiramise kohta. Hageja kutsehaigus on kujunenud välja järjepidevalt perioodil 1980.a kuni 2012.a. Kuna hageja püsiva töövõime kaotuse põhjus on üksnes kutsehaigus, on tõendatud, et hagejale tekkis varaline kahju kutsehaiguse tagajärjel. Käesoleval juhul on kostja teostanud hagejale 28 aasta jooksul üksnes ühe tervisekontrolli. Tervisekontrolli 13.02.2006.a otsuse kohaselt oli kostja kohustatud suunama hageja järgmisesse kontrolli detsembris 2007.a . Kostja jättis hageja tervisekontrolli suunamata. Kolmanda isikuga sõlmis hageja täiesti eraldiseisva töölepingu u 3 kuud peale kostjaga töölepingu lõpetamist ehk 11.09.2008.a neljakuulise

2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja töötasu arvestati tükitööna. Õmblejate töötasu on olnud koguaeg ja kõikjal väike. Hageja oli omaalgatuslikult ja alati huvitatud oma töötasu suurendamisest ja tegi omaalgatuslikult tihti rohkem tööd, jättis pidamata töös ettenähtud puhkepausid ja töötas tihti üle ettenähtud tööaja. Kostja juures töötanud õmblejatele oli ettenähtud tööülesannete vaheldumine, s.h töötamine erinevate õmblusmasinatega. Hageja töötas overlock tüüpi õmblusmasinaga. Hageja ei soovinud töötada teiste masinatega, vaid avaldas soovi jätkata ja töötada justnimelt overlock tüüpi õmblusmasinaga. Hageja ja kostja vaheline töösuhe on peatunud vähemalt kahel korral ajaks, mil hageja viibis lapsehoolduspuhkusel, s.o eeldusliku kestusega kokku vähemalt kolm aastat. Kostjapoolne tööohutuse, -tervise ja -keskkonna alane tegevus nii Pärnu õmblusvabrikus, kui ka üle Eesti teistes tootmisüksustes on toimunud lähtudes ja ranges vastavuses parasjagu kehtiva seadusega ja olnud vastavate järelevalve- ja kontrollorganite järjepideva valve ja kontrolli all. Kostja on viinud läbi vajalikud mõõtmised, kaardistamised, koostanud riskianalüüsid, tegevuskavad, ohutusjuhendid, töötajate juhendamised ja koolitamised jms. Tööohutuse, -tervise ja -keskkonna osas on olnud valitud tööandja ja töötajate esindajad, esmaabiandjad ja viidud läbi nimetatud isikute koolitused. Kostja töötajate tervise osas on olnud kostjal alati leping tervishoiuteenuse osutajaga, kes on olnud aktiivselt kaasatud töötaja tervise ohutuse tagamise toimingutesse. Töötajad on läbinud tervisekontrolli vastavalt seaduses sätestatud nõuetele ja riskianalüüsi põhjal tervishoiuarsti poolt määratud vajalikkusele. Ei ole eluliselt usutav, et kostja kui kunagine riiklik ja nõukogudeaegne tootmisüksus oleks saanud eksisteerida ilma toona kehtinud seaduseid järgimata ja täitmata ning see ei olnud mõeldav ka seaduste muutmise perioodil – mistahes suuremad tootmisüksused on alati olnud riigipoolse pidevama järelevalve all. Ei ole ilma vastavaid seaduseid järgimata ja täitmata saanud eksisteerida ka kostja. Kostjat ei ole hageja kutsehaigusest teavitatud ja seega ei ole kostja saanud hageja kutsehaigestumist uurida ega oma seisukohta/raportit esitada Tööinspektsioonile. Tööinspektsioon uuris hageja kutsehaigestumist hageja tööandja kolmanda isiku osas, kuid ei ole seda teinud kostja osas. Tööinspektsioon ei ole pöördunud kostja poole kordagi, et kaasata kostja hageja kutsehaigestumise uurimisse, küsida kostjalt asjas olulist tähtust omavaid dokumente või mistahes muud infot. Tööinspektsiooni uurimine hageja kutsehaigestumisest kostja juures töötamise kestel on läbi viimata. Tööinspektsiooni väide „võis mõjutada“, ei ole piisav, et tuvastada ja tõendada

Tsiviilasi nr 2-15-11653 kostjapoolset tegevust (s.h võimalik tegevusetust), põhjuslikku seost ja süüd hageja kutsehaigestumisel. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõtte ei ole kasutatav õiguspärase tõendina käesolevas asjas, sest eelpool viidatud asjaoludel on arvata, et Tööinspektsiooni poolt uurimises tehtud kokkuvõte rajaneb valedel alustel, eeldustel ja ka järeldustel ning ei kajasta seeläbi õiguspärast kokkuvõtet ka kolmanda isiku tööohutuse, -tervise ja -keskkonna osas. Töötervishoiuarsti teatisest ei selgu, kas või kui suure osa määratud 40%-st on põhjustanud kutsehaigus või kui suure osa hageja isikust/tervisest tingitud muud võimalikud asjaolud. Puuduvad andmed selle kohta, millal hakkasid hagejal kaebused tema tervise osas avalduma. Hageja viibis puhkusel 28 kalendripäeva aastas, s.o vähemalt 784 kalendripäeva 28 aasta kohta ja haiguslehel alates 04.10.2004.a kuni vähemalt 2004.a lõpuni, s.o vähemalt 89 kalendripäeva. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole alates 23.11.2012.a õnnestunud taastada oma senist sissetulekut ega saada tööd temal diagnoositud kutsehaiguse tõttu. Hageja nõue mittevaralise kahju osas tuleb jätta rahuldamata hageja enda tegevusest, s.h tegevusetusest tuleneval riskil, kuna hageja ei järginud õigusakte ja kostja poolt loodud tingimusi ja võimalusi. Kostja täiendavate seisukohtade kohaselt sõlmisid 15.05.2008.a kostja ja kolmas isik müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs ja kolmas isik ostis M tekstiiliga seonduvad tegevused Pärnus, sealhulgas varad ja töötajad, mille peamine tegevuskoht on XXX, Pärnu, Eesti ja mis on seotud tekstiiltoodete lõikamise ja õmblemisega. Kostja müüs ja kolmas isik ostis ettevõtte seisuga 15.05.2008.a. Ettevõtte valdus ja omand läks kostjalt üle kolmandale isikule. Kolmas isik jätkas sama või sarnast majandustegevust ja kolmandale isikule läks üle hageja tööleping, sh töölepingust tulenevad õigused ja kohustused hageja suhtes 15.05.2008.a seisuga. Kostja ei ole seega kohane kostja. 05.01.2016.a menetlusdokumendis esitas kostja aegumise vastuväite, leides, et hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on aegunud. Vastuseks hageja vastuväidetele, märkis kostja, et hageja võeti tööle õmbleja õpilasena 24.11.1980.a ja viidi üle õmbleja-motoristi ametikohale 25.08.1981.a. Hageja õpiperiood oli üheksa kuud. Õppeklass oli olemas ning seal töötasid instruktorid, kelle ülesanne oli töötajate väljaõpe, juhendamine, s.h nii masinate tundmise, töövõtete, kui ergonoomika osas. Instruktoritele lisaks olid meistrid ja instrueerijad ja enne mistahes töötaja iseseisvale tööle lubamisele eelnes kvalifikatsiooni eksam. Kvalifikatsiooni eksam oli kohustus ja selle läbis ka hageja, misjärel omistati tema teadmistele ja oskustele õmbleja-motoristi kolmas kategooria. Väljaõppele ja juhendamistele lisaks toimusid õppeklassis ka töötajate täiendavad instrueerimised ja koolitamised. Hageja on korraldanud hagejale väljaõppe ja juhendamise. Hageja on pidanud enda oskusi ja teadmisi tõendama kvalifikatsiooni eksamil. Hageja ametikohale olid kehtestatud mitmed juhendid ja korrad, sh töökaitse nõuded õmblejale, ohutusjuhend õmblejale ja ergonoomika õmblejale, õmblusmasina kasutusjuhend jms. Tööinspektsioon ei teinud kostjale ettekirjutusi. Kostja on korraldanud nõuetekohase hageja töökeskkonna, sh viinud läbi riskianalüüsid ja mõõdistamised. Õmblejate töö oli ettenähtud masina tagant masina taha liikumisega, et tagada töö vahelduslikkus ja töötaja liikuvus (erinevad asendid, töövõtted). Hageja tootlikus oli 150%. Hageja tööülesannete täitmine käis vabarütmiga, st hagejale toodi detailid ette ja hageja täitis oma tööülesanded vastavalt enda valitud rütmile ja koormusele ning kui ettetoodu sai otsa, toodi järgmine osa jne. Kohustuslikku mahtu ettenähtud ei olnud. Töötajate tööaeg ja vahepausid olid korraldatud. Kostja poolt olid ette nähtud ka võimlemispausid, mida viisid läbi spordiinstruktorid ja kostja poolt korraldatuna toimus ka mitmeid spordiüritusi. Hagejal oli võimalus enda töökoormust ja vahepause teatud osas ise reguleerida. Kostja teadmisel hageja suitsetas, mis andis talle täiendava võimaluse enda töökoormuse ja vahepauside võtmist reguleerida. Hageja tööülesannete täitmisel ei kaasnenud hagejal raskuste teisaldamist. Hagejale kanti materjal ette. Hageja viibis lapsehoolduspuhkuse tõttu töölt eemal vähemalt 3 aastat. Hageja ei ole tõendanud, et tal ei ole 2012.a lõpetatud

4.Pärnu Maakohus tegi 26.02.2016.a otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 6406,68 eurot ja kolmanda isiku kasuks 585 eurot. Otsuse kohaselt on deliktiõigusliku nõude esitamise eeldused nii võlaõigusliku kui ka tsiviilkoodeksi kohaselt samad. Kohus nõustus kostjaga et, et Tööinspektsioon on tuvastanud töötervishoiu ja tööohutuse rikkumisi konkreetselt kolmanda isiku suhtes, kuid uurimiskokkuvõte sisaldab endas järeldusi ka kostja suhtes. Vaidlust ei ole selles, et hagejal on SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas 05.04.2013.a diagnoositud kutsehaigus, mille on põhjustanud töö iseloomust lähtuvad ohutegurid. Puuduvad aga asjaolud selle kohta, millal hakkasid hagejal kaebused tema tervise osas avalduma, mida oleks arstil võimalik tuvastada hageja terviselooga tutvumisel. Seega ei ole järeldusele jõudmine kohtu hinnangul jälgitav. Arst on lähtunud eeldusest, mille järgi võis kutsehaigestumist mõjutada töötamine kostja ja kolmanda isiku juures. Teatises on lähtutud kogu perioodist, mil hageja on töötanud õmblejana alates 1980.a, seega sisaldab tõend üksnes hüpoteesi, et kutsehaigus on tekkinud ajal, mil hageja töötas kostja ja kolmanda isiku juures. Hageja nõuab perioodilist kahju hüvitamist, kuid esitatud Sotsiaalkindlustusameti 26.03.2015.a otsusest nähtub, et kutsehaigus on tuvastatud perioodini 30.04.2017.a, seega ei ole kohtul tõendeid hageja püsiva tervisekahjustuse olemasolu kohta. Tõenditest nähtub, et kutsehaiguse raviga on alustatud 2012.a, kuid varasemate haigestumiste kohta, mis oleks seotud kutsehaigusega, ei ole tõendeid esitatud. Perearsti poolt 12.10.2015.a väljastatud tõendist nähtub, et hagejal oli valu õlaliigese piirkonnas, mis aga ei võimalda kaugele ulatuvaid järeldusi teha, sest valu võib põhjustada mistahes muu asjaolu, millel ei pruugi olla seotust töö tegemisega. Seega ei ole asjas tõendatud kutsehaiguse tekkimine, kui hageja töötas kostja juures. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõttest nähtus, et kolmas isik, kelle suhtes kontroll teostati, ei ole tervisekontrolle teinud. Töötaja tervis on halvenenud kolmanda

Tsiviilasi nr 2-15-11653 isiku juures töötades, seega saab selle tõendi põhjal teha järeldusi asjaolude kohta, mis on seotud hageja töötamisega kolmanda isiku juures. Tööinspektsiooni uurimiskokkuvõte ei võimalda teha järeldusi kostja tegemata jätmiste osas, sest järeldused on kostja suhtes tehtud puuduliku informatsiooni põhjal ja on seetõttu puhtalt oletuslikud. Tööandja (kostja) tegevusetusega põhjustatud kahju tuvastamiseks, mis seisneb tervistkahjustavate tingimustega töö korraldamises, on vaja tuvastada, milles oli tööprotsess vastuolus õigusaktidega kehtestatud nõuetega või millega tööandja eiras tööohutuse nõudeid. Hageja poolt ei ole kohtule esitatud sellist võimalikku kutsehaigestumise olustikku kostja juures töötamise ajal, mis oleks põhjuslikus seoses kutsehaiguse tekkimisega. Kohus leidis, et asjas on leidnud tõendamist, et kostja on seaduses sätestatud tööohutus ja –tervishoiunõudeid täitnud. Kohus leidis, et kostja ei ole õigusvastase tegevusetusega hagejale kahju põhjustanud. Kohus leidis, et kostja juures on olnud arvestatav juhendmaterjal, kuidas pidi töötaja ohuteguritega arvestama. Nimetatud järeldust kinnitasid ka tunnistaja UK ütlused, kelle sõnade kohaselt toimusid kostja juures töötajate, sh hageja juhendamised, mille käigus õpetati töövõtteid nii kiiremaks töö tegemiseks kui ka selleks, et töötaja saaks end tööprotsessi käigus hoida (ergonoomilised töövõtted). Nimetatud ütlustega riimus kostja esitatud tõend – „ettekirjutus 22.01.2001.a. Järelkontroll“, millega Tööinspektsioon on teinud ettekirjutuse Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendamise korra järgimise ülevaatamiseks ja töötajate juhendamiseks. Sellele ettekirjutusele on kostja 05.03.2001.a Tööinspektsioonile teatanud, et parandused on vastavalt korrale tehtud ja viiakse läbi töötajate väljaõppekursus. Samuti nähtub kostja vastusest Tööinspektsiooni ettekirjutusele 06.08.2001.a, et on teostatud töökeskkonna mõõdistused ja riskianalüüsid. Hagiavalduses seatud väide, et juhendamise kohustusi ei ole täidetud, ei leidnud kinnitust. Tunnistaja H-MK ütlustest, kes oli hageja brigadir, nähtus samuti, et enne uute tööülesannete saamist on töötajaid instrueeritud ja õpetati uusi töövõtteid. Seejuures tuleb võtta arvesse asjaolu, et enne tööle asumist on 1980.a hageja läbinud ettevalmistuskursused, mis tunnistaja UK ütluste järgi sisaldasid õigeid ja töötajat säästvaid töövõtteid. Väljaõppe läbimise kohta saab kinnitust kohtule esitatud hageja tööraamatust, millest nähtub sissekanne 24.11.1980.a „tööle võetud õmbleja õpilasena 1j.“, seejärel on 25.08.1981.a hageja üle viidud tööle nimetusega „õmbleja-motorist 3 järk.“ Nii tunnistaja UK kui ka H-MK on andnud kohtule ütluseid, millest nähtub, et enne tööle asumist on väljaõpe olnud põhjalik ja ka jooksvalt toimus õmblejatele vajalik väljaõpe. Kostja ei ole esitanud varasemaid, s.o 1980ndate aastate juhendmaterjali, kuid see ei oma ka asjas tähtsust, sest esiteks kostja on tõendanud kohtule esitatud juhendmaterjalide ja Tööinspektsiooni kontrolli aktidele (ettekirjutustele) tuginedes, et kostja juures oli sisse viidud tööohutuse kontroll ja kontrolliti järjepidevalt reeglite täitmist, ja teiseks ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei teadnud kostja tegevusetuse tõttu ohuteguritest, mille tõttu ei osanud oma tervist hoida tervist kahjustavates tingimustes töötamise ajal (põhjuslik seos). Tööohutuse ja -tervise nõudeid on kostja piisava põhjalikkusega järginud. Samuti on hageja töökohal läbi viidud ohtude ja riskide hindamise ja planeeritavate ning vajalike tegevuste kaardistamine, mille kohta on kostja esitanud tõendina väljavõtte overlock töökohtade ergonoomiline korrastamise (riskianalüüs) ja riskianalüüs 28.09.2004.a, millest nähtub, et kostja on kaardistanud õmblejate tervist ohustavad töökeskkonna ohutegurid. Seega on ainetud hageja väited, et kostja poolt on rikutud kohustust korraldada töökeskkonna riskianalüüse. Kohtu hinnangul on kostja riskianalüüsid läbi viinud. Hageja on töötanud spetsiifilise masinaga overlock, mille kasutamine oli kostja juures reglementeeritud, seega on kostja selgitanud välja kutsehaiguste ohutegurid. Õige ei ole ka hageja väide, et kostja rikkus Sotsiaalministri 27.02.2001.a määruse nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ sest ei ole hinnanud riski töötaja tervisele, rakendamata abinõusid selle

Tsiviilasi nr 2-15-11653 vältimiseks või vähendamiseks. Kostja on kohtule esitanud „Töökaitse juhend raskuste käsitsi teisaldamisel“ 01.02.1994.a, samuti on tunnistaja UK andnud ütluseid, et instrueerimine on kostja juures toimunud. Tunnistaja ütluste järgi ei olnud hagejal ka vaja pidevalt raskusi tõsta, sest seda tegi tema eest brigadir, hageja pidi valmis töö restile panema. Brigadiri H-MK selgituste kohaselt tuli hagejal tõsta valmis tehtud töö kärusse, mis sõltuvalt kanga raskusest võis olla 3-10 kg – põhiliselt tõstis raskuseid ikkagi brigadir, mis nähtub UK poolt tunnistajana antud ütlustest. Tõenäoliselt ei saaks ka rikkumise olemasolul hagejale kahju tekkida, sest õmbleja (hageja) ei olnud isik, kelle tööülesanne oleks olnud järjepidevalt raskuste teisaldamine. Kohus leidis, et hageja kirjeldatud rikkumist riskianalüüside tegemata jätmisel või juhendmaterjali tutvustamata jätmisel ei ole aset leidnud, mida kinnitavad täiendavalt kostja tõendid – Tööinspektsiooni 12.05.2004.a kontrollakt, Tööinspektsiooni 19.05.2004.a kontrolli ettekirjutus, et Tööinspektsioon on järjepidevalt kontrollinud kostja tegevust töötervishoiu ja – ohutuse valdkonnas (sh riskianalüüsid ja mõõdistused). Selle kontrolli tulemusena on kostja võtnud ette muudatusi töökeskkonna parandamiseks, mille kohta on kostja kohtule tõendina esitanud AS M töökeskkonnanõukogu 2004.a aruande, millest nähtub, et on teostatud töökeskkonna mõõdistused ja riskianalüüs, paigaldatud uus ventilatsioon ja teostati ventilatsiooni mõõdistus, samuti soetati juurde 14 reguleeritavat tooli. Kohtule on esitatud AS M töökeskkonna 28.09.2004.a koostatud riskianalüüs, milles on analüüsitud ohutegureid, ohustatud isikuid ja meetmeid riskide ohjamiseks. Hageja vastupidised väited tööohutuse ja tervishoiu nõuete rikkumise kohta on asjas kummutatud. Nimetatud dokumentidest nähtub, et tegemist on ametlike mõõtmisprotokollidega ja fikseeritud tulemustega, mis lükkavad ümber hageja väited korrapäraste mõõtmiste tegemata jätmise kohta. Nõuetest kinnipidamist on samuti kostja juures kontrollitud, mille kohta on kostja esitanud 17.12.1982.a akti, millest nähtub et järelevalveorgani poolt kontrolliti kostja töötingimuste olukorda, mille käigus selgus, et mikrokliima, st temperatuur tööruumides, niiskus ja õhu liikumise kiirus. Tööhügieeni arsti aktist 25.02.1991.a töötingimuste kohta nähtub aga, et mikrokliima tingimused olid head, kuid ventilatsioon ei töötanud nõuetekohaselt, sama nähtub TK 04.04.1990.a kontrollaktist. See-eest Pärnu Tervisekaitsetalituse 25.09.1996.a kontrollaktist nähtub, et tööruumid olid korralikult sundventileeritud ja olid teostatud korralised mõõtmised, puudusi ei tuvastatud. Kohtu hinnangul oli ruumide ventileerimisel puudusi, mis tuvastati kontrollide ajal, kuid see ei olnud valdav ja töötervishoiu reeglitest on järelevalve tulemusena kinni peetud. Tunnistajate UK ja H-MK ütlustest nähtub, et temperatuur võis 19801990ndatel olla suvel liiga kõrge ja talvel jällegi liiga madal. Tunnistajate ütlustest nähtub, et ventilatsioon oli olemas, kuid sellega oli pidevalt probleeme, mis ei taganud normaalset sisekliimat ning alates 2000.a on korralik ventilatsioon tagatud. Küll aga nähtub tunnistaja UK ütlusest, et tööaega oli võimalik reguleerida, st töötajad said tööle tulla varem, kui päevane temperatuur ei ületanud norme. Seega ei ole leidnud tõendamist hageja väide, et kostja ei taganud norme rikkudes normaalset sisekliimat. Tunnistajatena üle kuulatud UK ja H-MK kinnitasid oma ütlustega, et hageja oli kostja juures töötades huvitatud overlock tüüpi masinaga töötamisest, sest see tuli temal kiiremini välja ja ta soovis sellega töötada. Ka tunnistaja UK ütlustest nähtub, et hagejat rakendati töödel, kus ta oli efektiivsem ja see oli kindlasti overlock masin, mida ta ka ise tahtis kõige enam kasutada. Tunnistajate ütlustest nähtub, et töötajatele oli tagatud vähemalt kolm tööpausi – kaks 15 minuti pikkust ja lõunapaus 30 minutit, seejuures kasutas hageja puhkepause rohkem, sest oli suitsetaja. Kohus leidis, et hageja väited justkui ei olnud puhkamise võimalused üldse tagatud, on ebaõige. „Ületunnitöö“ eest sai hageja töötasu, mida arvestati nn „tükitööna“ ja mingit tööandja poolset sundi selleks brigadiri H-MK ütluste järgi ei olnud, see oli töötaja enda valik. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et hageja enda soov oli töötada masinaga overlock ning

Tsiviilasi nr 2-15-11653 juhul, kui nimetatud masinale tööd ei olnud, töötas hageja teise masinaga, seetõttu ei ole leidnud kinnitust hagis esitatud väide, mille järgi ei võimaldatud töötajale vahelduvaid tööülesandeid. Kohtule esitatud 17.12.1982.a ja 04.04.1990.a aktidest nähtuvad kostja juures probleemid töötoolidega, samas nähtub tõendist – TKK nõukogu 07.12.2004.a aruandest, et õmblejatele muretseti toole juurde. Tunnistajate H-MK ja UK ütlustest nähtub, et toolid olid töötajatel vanad, kõik ei saanud pöörlevaid toole ja osad olid katkised. UK ütluste järgi toodi õmblustsehhi nn õmblejatele mõeldud toole 1990ndate keskel, enne seda olid kehvemad toolid, samas oli mehhaanikute poolt tagatud toolide parandamine, kui need katki läksid. Kohus leidis, et hageja ei ole rikkunud töötervishoiu nõudeid, sest hagejale oli tagatud töökorras tool, mida sai kasutada töö tegemiseks ja mida vajadusel remonditi tööandja poolt. Kohus nõustus kostjaga selles, et nõudeid ei saa vaadelda sellisena nagu neid tänapäeval saaks mõista. Pöörlevaid toole hakati Eestis kasutama 1990ndatel (UK ütlused), mida ka kostja töötajatele muretses, varasemalt kasutati selleks tööks sobivaid toole, mida vastavalt vajadusele remonditi. Kohtule esitatud 26.08.1991.a aktist on näha, et kostja on töötajate suhtes korraldanud suuremahulise ja süsteemse tervise kontrolli. Kohtule on esitatud lepingud Pärnu haiglaga, Pärnu Tervisekaitsetalituse teatis, samuti tervishoiualaste teenuste lepingust nr MS-2018 05.09.2000.a M AS-iga ja lepingust 18.10.2004.a M OÜ-ga, millest nähtub, et kostja on tellinud töötajatele tervisekontrolli. Seega oli kostja juures reguleeritud töötervishoiualane tegevus. Kostja on kohtule esitanud ühe hageja suhtes läbi viidud tervisekontrolli, mille kohta on OÜ M teinud 12.01.2006.a tervisekontrolli otsuse. Nimetatud otsusest nähtub, et tervisekontrolli alus on ohutegur sundasend ja tehti ettepanek regulaarseteks puhkepausideks ja taastusraviprotseduuride läbiviimiseks, samas lubati hagejal õmblejana edasi töötada. Kohus leidis, et hagiavalduses nimetatud asjaolu, et kostja on jätnud korraldamata tervisekontrollid, on ebaõige. Töötervishoiuarsti 12.01.2006.a otsusest nähtub, et järgmine kontroll tuleb läbi viia detsembris 2007.a, mida kostja ei teinud. Siiski ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et hagejal oleks pärast töötervishoiuarsti kontrolli kuni kostjaga töölepingu lõpetamiseni 13.06.2008.a. tervis halvenenud, millest saaks teha järelduse, et kostja tegematajätmise tulemusena 2007.a lõpus oleks hageja tervislik seisund oluliselt halvenenud. Perearsti 12.10.2015.a väljastatud tõend, milles märgitakse 07.03.2006.a valu õlas, ei kinnita iseenesest hageja kutsehaiguse väljakujunemist. Kostja poolt oli tagatud kogu hagejat puudutav tööohutust ja –tervishoidu puudutav normistik, mis oli vajalik selleks, et töötaja sai ohuteguritega arvestada, st tööandja ei rikkunud tööohutuse norme, seetõttu ei olnud tema tegevus töötaja suhtes õigusvastane. Varad ja töötajad (sh töölepingud) ei ole 15.05.2008.a üle läinud kolmandale isikule ja seetõttu on konkreetse kostja puhul tegemist õige kostjaga. Kostja ei tõendanud, et kolmandale isikule oleks üle antud terviklik majandusüksus koos sinna juurde kuuluvate töötajatega. Puudub vaidlus, et hagejal diagnoositi kutsehaigus 08.04.2013.a, mis kajastas tööandjate nimed, kelle juures töötamise tagajärjel on kutsehaigus välja kujunenud. Seega tuleb kohtu hinnangul lähtuda nimetatud kuupäevast aegumise algusena, sest hageja sai siis teada tervisekahjust (kutsehaigusest) ja kahju tekitanud isikutest. Seega aeguks hageja kutsehaiguse asjaolul põhinevad kahjunõuded 08.04.2016.a. Menetluskulude osas leidis maakohus, et põhjendatud on hagiavaldusega tutvumine, vastuste koostamise aeg ja istungiks ettevalmistamise aeg, arvestades et tegemist oli väga mahuka vaidlusega. Kostja suhtlemine kliendiga ja e-kirja saatmine ei ole vajalik menetluskulu kokku 10 tundi 20 minutit, sest see ei ole kulu, mis oleks tekkinud vahetult asja arutamisest ja ei nähtu seetõttu toimikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) ei võimalda aga mõista

5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Pärnu Maakohtu 26.02.2016.a otsuse ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi täies ulatuses. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohtu otsus on üllatuslik. Maakohus hindas kutsehaiguse väljakujunemise asjaolu erinevalt mõlemast poolest. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kutsehaigus on kujunenud välja muu hulgas kostja juures töötamise tagajärjel. Seega pooled ei vaidle selle üle, et kutsehaigus on kujunenud välja kostja õiguseellaste ja kolmanda isiku juures töötamise tagajärjel. Maakohus andis üllatuslikult kutsehaiguse väljakujunemisele pooltest erineva hinnangu, leides, et kutsehaiguse tekkimine kostja juures ei ole tõendatud. Seega on maakohus rikkunud TsMS § 436 lõiget 4. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Kutsehaiguse väljakujunemine kostja juures on tõendatud. Töötervishoiuarsti teatises sätestatust teistsuguse kutsehaiguse väljakujunemise perioodi kohta ei ole tõendeid esitatud. Hageja esitas töötervishoiuarsti teatise kutsehaiguse diagnoosimise kohta, mille kohaselt on kutsehaigus kujunenud välja aastatel 1980.a kuni 2012.a, kui hageja töötas õmblejana kostja ja kolmanda isiku juures. Kutsehaiguse väljakujunemise perioodi on kinnitanud ka Tööinspektsioon enda koostatud uurimiskokkuvõttes. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja töötas kostja juures õmblejana ning hageja töökeskkonnas esinesid kutsehaiguse põhjustanud ohutegurid. Kutsehaiguse tekitanud ohutegurite olemasolu kostja töökeskkonnas kinnitavad ka kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad. Tööraamatu väljavõtte kohaselt on hageja töötanud õmblejana kostja ja kolmanda isiku juures perioodil 24.11.1980.a kuni 22.11.2012.a. Seega on tõendatud, et hageja kutsehaigus kujunes välja kostja õiguseellaste ja kolmanda isiku juures töötamise tagajärjel. Nende tõenditega on tõendatud ka kutsehaiguse väljakujunemise aeg. Kostja ei ole toonud kohtu ette tõendeid, mille kohaselt kutsehaiguse tekkimist ei ole kostja juures töötamine mõjutanud. Üldtuntud on asjaolu, et NSVL ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaegadel olid töötingimused märkimisväärselt raskemad kui tänapäeval. Veelgi enam, ei ole tõenäoline, et hageja kutsehaigus kujunes välja nelja viimase aasta jooksul kolmanda isiku juures töötamise tagajärjel (kostja ei ole toonud kohtu ette selliseid väited ega tõendeid). Maakohus jagas ebaõigesti tõendamiskoormise. Kuna eelduslikult on tööandja valduses kogu vajalik töötervishoiualane dokumentatsioon, on kostja kohustus tõendada, et ta on täitnud tööohutus- ja töötervishoiunorme (vt RKTKo 3-2-1-68-11, p 10). Kostja juures esinesid hagejale kutsehaiguse põhjustanud töökeskkonna ohutegurid. Samuti on vastuoluline ja ebaõige maakohtu seisukoht, et hageja poolt ei ole kohtule esitatud sellist võimalikku kutsehaigestumise olustikku kostja juures töötamise ajal, mis oleks põhjuslikus seoses kutsehaiguse tekkimisega.

Tsiviilasi nr 2-15-11653 Hageja on hagiavalduses põhistanud kostja rikkumiste ja diagnoositud kutsehaiguse vahelisi põhjuslikke seoseid. Kuna hagejale on diagnoositud töötervishoiuarsti poolt kutsehaigus ja kohus on tuvastanud kostja töökeskkonnas kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite olemasolu, esineb põhjuslik seos töötingimuste ja töövõime kaotuse kaasa toonud tervisekahjustuste vahel. Maakohus pani ebaõigesti tööandja õigusvastase käitumise tõendamiskoormise hagejale. Kostja ei ole tõendanud, et ta on hagiavalduses nimetatud töötervishoiualaseid norme nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud. Kostja on käitunud õigusvastaselt. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, jättis oluliste tõenditega arvestamata ja otsuse olulises osas põhjendamata. Vaidlustatud lahendis on maakohus lugenud kostja käitumise õiguspäraseks üksnes selle põhjal, et kostja on esitanud hulgaliselt dokumente, mis on otseselt või kaudselt seotud töötervishoiu korraldamisega ettevõttes. Kohus ei ole neid dokumente sisuliselt analüüsinud ega tuvastanud, kas nimetatud dokumentatsiooni kohaselt on kostja rakendanud asjakohaseid ja õigeid meetmeid hagejale diagnoositud kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite ennetamiseks. Oluline on tuvastada, kas asjaomastest tõenditest selgub, et tööandja on võtnud kannatanu suhtes kasutusele piisavad ja asjakohased meetmed kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite vältimiseks. Maakohus luges üldsõnaliselt tõendatuks, et esitatud dokumentidega on piisavalt tõendatud tööandja käitumise õiguspärasus. Samas ei selgu otsusest, milliseid õigeid ja ergonoomilisi töövõtteid ning asendeid hagejale tutvustati. Veel jättis maakohus täielikult arvestamata hageja väiteid, mille kohaselt ei ole juhendamisi, riskianalüüse, sisekontrolle, tervisekontrolle ja ohutegurite mõõdistamisi tehtud õigeaegselt. Kutsehaigus kujuneb reeglina välja pikema aja jooksul. See tähendab, et tööandja saab töötajal kutsehaiguse tekkimist vältida ennekõike ennetavate, õigeaegsete ja asjakohaste (nõuetekohaste ja piisavate) meetmete rakendamisega. Hageja peamised väited kostja õigusvastase tegevuse kontekstis seisnevadki just selles, et kostja ei ole rakendanud õigusaktides ettenähtud abinõusid kutsehaiguse vältimiseks õigeaegselt ja nõuetekohaselt. Maakohus jättis nende hageja põhiliste väidetega arvestamata. Seega rikkus kohus oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8). Kostja ei ole hagejat nõuetekohaselt ja õigeaegselt juhendanud ergonoomilistest töövõtetest ja -asenditest. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Maakohtu otsus ei rajane asjas kogutud tõenditel. Maakohus luges tõendatuks, et kostja teostas õigeaegse ja nõuetekohase juhendamise järgmiste tõenditega ning asjaoludega: kostja juures on olnud arvestatav juhendmaterjal, kuidas pidi töötaja ohuteguritega arvestama; tunnistajate ütlused; 22.01.2001.a ettekirjutusega nr i07 järelkontroll; tööraamatu sissekanded. Maakohus jättis kõnealuses küsimuses otsuse olulises osas põhjendamata. Samuti ei ole kohus analüüsinud hageja väiteid nõuetekohase ja õigeaegse kostjapoolse juhendamis- ning väljaõppekohustuste täitmata jätmise kohta. Töötervishoiualase juhendamise käigus peab tööandja töötajale teatama tervistkahjustavatest faktoritest ning töötaja tuleb välja õpetada töötama viisil, et töötegemise protseduur toimub nii, et töö käigus oleks tagatud tervisekahjustuste vältimine. Juhul, kui tervist kahjustavaid faktoreid täielikult vältida ei saa, tuleb tööandjal kindlustada, et ohufaktorite mõju oleks võimalikult minimaalne, st töö toimuks tervisele ohutul viisil. Kostja tekitas olukorra, kus hagejal puudus võimalus ergonoomiliste juhistega tutvuda ja kaitsta enda tervist töökeskkonnas esinevate terviseriskide eest. Kohtu ette toodud juhendite kohaselt ei selgitanud kostja täpsemalt, kuidas vältida füüsilist ülekoormust, ühetaolisi korduvaid liigutusi ja sundasendite liigset tervistkahjustavat mõju. Juhendamiskohustuse täitmata jätmine põhjustas olukorra, kus hagejal polnud teada teda ohustavad ohutegurid ning õiged ja ohutud töövõtted, mille rakendamise korral oleks olnud võimalik vältida või vähemalt vähendada kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite negatiivset toimet töötaja tervisele. Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et hagejat on nõuetekohaselt ja õigeaegselt juhendatud. Vastupidine maakohtu järeldus on ebaõige ning vastuolus esitatud

Tsiviilasi nr 2-15-11653 tõenditega ja töötervishoiuõiguse põhimõtetega. Kostja poolt esitatud dokumendid ei sisalda õpetusi sellest, millised on õiged kehahoiakud, istumisasendid ja töövõtted. Veel puuduvad nendes dokumentides juhised õige töötooli ja - laua kõrguse kohta. Nimetatud dokumendid on üldsõnalised ning sisaldavad vähesel määral üksnes õpetusi, mille abil on võimalik hoida ära tööõnnetusi, aga mitte kutsehaiguseid. Eeltoodud väidetega ja asjaoludega jättis maakohus otsuse tegemisel arvestamata. Õpetused on töötajale üliolulised, et hagejale kutsehaiguse põhjustanud ohutegureid vältida. Maakohus ei ole analüüsinud, kas kostja on viinud hagejale läbi õigeaegseid ja nõuetekohaseid juhendamisi kutsehaiguse põhjustanud ohutegurite vältimiseks. Kostja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, et hagejat on nende järgi juhendatud, kuna nendel puudub hageja allkiri. Maakohus jättis kõnealuse vastuväitega otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata. Tüüpeeskirjade järgi pidi kostja administratsioon juhendamised vormistama vastavates päevikutes, mis pidid olema juhendaja ja hageja poolt allkirjastatud. Kostja ei ole toonud kohtu ette hageja allkirjaga varustatud tõendeid (juhendamise päevikud koos hageja allkirjadega), millest nähtub, et hagejat on õigeaegselt ja nõuetekohaselt juhendanud. Seega on tõendamata kostja väited juhendamiskohustuse nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kohta. Kostja esitas töökaitsealase juhendamise registreerimispäeviku tiitellehe, jättes kohtu ette toomata päeviku sisu, mis tekitab põhjendatud kahtluse, et hageja osas vastavad sissekanded puuduvad. Töökaitsealase juhendamise registreerimispäevik kannab kuupäeva 06.12.1999.a, kuid hageja asus kostja juurde tööle juba 24.11.1980.a. Eeltoodust nähtub, et kostja ei ole teostanud hagejale juhendamisi õigeaegselt. Maakohus jättis eeltoodud asjaoludega ja väidetega otsuse tegemisel arvestamata. Tööinspektsiooni ettekirjutuse kohaselt on tuvastatud puudused töötajate juhendamises. Maakohus jättis eeltoodud asjaoluga ja tõendiga otsuse tegemisel arvestamata. Sisulise ja nõuetekohase juhendamise puudumist tõendavad üheselt H-MKe 25.01.2016.a istungil vande all antud ütlused, mille kohaselt tööergonoomikat kostja töötajatele ei tutvustanud. Tunnistaja selgitas, et tööandja ei õpetanud õmblejale, milline on õige tööasend õmblusmasina taga istumiseks, et vältida võimalikke tervisekahjustusi. Kostja juhendamine piirdus tööõnnetuse vältimise ning töö kiiremaks tegemiseks juhiste andmisega, mis ei ole asjakohased kutsehaiguse ennetamise kontekstis. Maakohus ei arvestanud nimetatud tunnistaja ütlustega. Kostja poolt esitatud esimene juhend pärineb alles 25.03.1993.a. Vastav juhend oli üldsõnaline ega sisaldanud õpetusi kutsehaiguste ennetamiseks. Maakohus ei arvestanud nimetatud asjaoluga otsuse tegemisel. Otsusest ei ole jälgitav, mille alusel luges kohus tõendatuks, et kostja on eelviidatud töötervishoiunormid nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud. Maakohus ei analüüsinud hageja väidete alusel, kas hageja sai vajaliku väljaõppe koolitusluba omavas õppeasutuses, koolituskeskuses või ettevõttes ning kas vastav väljaõpe sisaldas tehniliste ja ohutusnõuete tundmaõppimist. Ei ole kontrollitav, millisele Tööinspektsiooni kontrollaktile ja ettekirjutusele maakohus otsuses viitab. Maakohtu järeldus on vastuoluline asjas kogutud tõenditega ning Tööinspektsiooni ettekirjutuste ja kontrollaktide alusel ei saa lugeda tõendatuks, et hageja suhtes on kostja asjaomaseid töötervishoiualaseid kohustusi nõuetekohaselt ja õigeaegselt täitnud. Tööinspektsiooni dokumentatsioon kinnitab hageja väidet, et kostja on rikkunud töötajate juhendamiskohustust. Üheski kostja poolt esitatud dokumendis ei ole tuvastatud, et tööandja on nõuetekohaselt ja õigeaegselt töötervishoiualast juhendamiskohustust täitnud. Kohus on ekslikult lugenud kostja juhendamiskohustuse hageja suhtes täidetuks Tööinspektsiooni dokumentide alusel. Tööandja kohustus viia töötajale läbi ergonoomiaalane juhendamine ei saa olla pelgalt formaalne, vaid kostja kohustuse saab lugeda nõuetekohaselt täidetuks üksnes juhul, kui juhendamine on piisav ja sisuline, arvestades konkreetse töötaja töökeskkonda, -tingimusi ja -ülesandeid. Maakohus ei arvestanud sellega ning lähtus otsuse tegemisel pelgalt dokumendi pealkirjast ja esitatud dokumentide hulgast.

Kostjal puudus nõuetekohane ning õigeaegne riskianalüüs ja toimiv kutsehaiguste ennetussüsteem. Vastupidist ei ole kostja tõendanud. Maakohus ei ole arvestanud hageja väidetega, mis puudutavad puudulikku kutsehaiguste ennetussüsteemi (sh tegevuskava ja sisekontrolli tegemist) ja õigeaegset riskianalüüsi tegemata jätmist. Nõuetekohase, õigeaegse ja piisavalt põhjaliku riskianalüüsi ning selle alusel koostatava tegevuskava ja ajakava puudumine tingis olukorra, kus kostja jättis kutsehaiguste ohutegurid välja selgitamata ja vajalikud abinõud tarvitusele võtmata. Kirjeldatud kostja õigusvastane käitumine lõi eeldused hageja kutsehaiguse väljakujunemisele. Maakohus ei arvestanud eeltoodud asjaoludega ja väidetega. Kostja esitatud dokumentide kohaselt on Tööinspektor tuvastanud, et II korruse õmblustsehhis on kostjal jäänud korraldamata riskianalüüs. Seega on maakohtu seisukoht, et kostja on teostanud nõuetekohase ja õigeaegse riskianalüüsi, vastuolus tsiviilasjas kogutud tõenditega. Maakohus tuvastas, et kostja teostas esmakordselt riskianalüüsi 28.09.2004.a. Kostja ei ole tegelenud riskide tekkimise vältimisega, riskide kõrvaldamisega või vähendamisega ega kohandanud tööd, töökohta ja töökorraldust hagejale võimalikult sobivaks. Maakohus ei ole analüüsinud kostjapoolse riskianalüüsi alusel tegevus- ja ajakava koostamise kohustuse nõuetekohast täitmist. Ka tunnistaja H-MK kinnitas vande all, et temale ei ole kostja kunagi kõnealust tegevuskava tutvustanud. Maakohus jättis eeltoodud hageja väitega ja tõendiga otsuse tegemisel arvestamata. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud hageja väidetega täiendava riskianalüüsi puudumise kohta. On eluliselt usutav, et 28 aasta jooksul hageja töökeskkond muutus, mistõttu tekkis kostjal kohustus täiendava riskianalüüsi läbiviimiseks. Maakohus jättis hageja väited ja selgitused kostja täiendava riskianalüüsi tegemise kohustuse rikkumise kohta täies ulatuses arvestamata. Maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata hageja väidetega, mis puudutavad Sotsiaalministri 27.02.2001.a määrust nr 26 „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. H-MK vande all antud ütluste kohaselt tuli hagejal tõsta valmistehtud töö kärusse, mis sõltuvalt kanga raskusest võis olla kuni 10 kg. Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud hageja väitega kostja poolt määruse nr 26 § 4 loetletud abinõude tarvitusele võtmata jätmise kohta. Maakohus jättis arvestamata hageja väidetega seoses kostja poolt õigeaegselt tegemata riskianalüüsist tingitud puuduliku tervisekontrolli tulemustega. Kostja õigusvastasest tegevusest tulenevalt tekkinud olukord, kus töötervishoiuteenuse osutajal puudus ülevaade hageja töötingimustest, mistõttu ei saanud avastada võimalikult vara hageja võimalikke kutsehaiguse ilminguid. Kõnealuste asjaoludega ja väidetega on maakohus jätnud otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata. Maakohus ei ole analüüsinud hageja väiteid ja selgitusi seoses kostjapoolsete sisekontrolli tegemise kohustuste rikkumistega. Kostja ei teostanud eelkirjeldatud tingimustele vastavat süstemaatilist sisekontrolli, mida kinnitas vande all H-MK 25.01.2016.a istungil antud ütlustega. Puudub viide tõendile, mille alusel on kohus leidnud, et overlock masina kasutamine oli reglementeeritud ning selle tulemusel on kostja selgitanud välja kutsehaiguste ohutegurid. Kostja ei ole teostanud nõuetekohaseid ja õigeaegseid tervisekontrolle. Vastupidine maakohtu järeldus on vastuolus asjas kogutud tõenditega. Kostja esitatud aktist ei nähtu, et hagejale teostati tervisekontrolle. Samuti ei selgu kostja esitatud dokumendist, kelle vahel on leping sõlmitud. Seega pole tegemist asjakohase tõendiga ning vastav dokument ei tõenda hageja suhtes tervisekontrolli kohustuse täitmist. Kostja esitatud dokumendist selgub, et kostja ei ole õmblejaid üleüldse tervisekontrolli saatnud. Vastavad vastuväited on hageja esitanud 25.09.2015.a menetlusdokumendis, kuid maakohus jättis nendega otsuse tegemisel põhjendamatult arvestamata. Kostja esitatud dokumentidelt selgub, et kostja on osadele töötajatele jätnud tervisekontrolli teostamata. Maakohus ei ole nende tõenditega arvestanud. 13.02.2006.a tervisekontrolli otsusest selgub, et kostja on korraldanud hagejale 28 aasta jooksul üksnes ühe tervisekontrolli. Kostja ei suunanud hagejat detsembris 2007.a korduvasse

Tsiviilasi nr 2-15-11653 tervisekontrolli. Maakohus ei ole põhjendamatult arvestanud hageja väidetega konkreetsete tervisekontrollidega seotud kohustuste rikkumiste kohta. Hageja töö oli tervistkahjustava iseloomuga, kuna õmbleja tööga kaasnes sundasendis viibimine ja luu- ja lihaspinge talumine käte ning õlavöötme piirkonnas. Kostja on rikkunud nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrollide läbiviimise kohustust. Lisaks ei ole tervisekontrollide käigus kunagi kontrollitud hageja luu- ja lihaskonna seisundit. Maakohus ei analüüsinud otsuses hageja väiteid, mille kohaselt ei ole hagejat suunatud tervisekontrolli kutsehaiguse põhjustanud ohuteguritega seonduvalt. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et hagejale väljastati töökorras ja reguleeritav töötool. Seega on tõendatud, et kostja ei ole hagejale taganud alati töökorras töötooli olemasolu. Kostja esitatud dokumendi kohaselt tuvastati, et koduõmbluses on õmblejate toolid lagunenud. Maakohus jättis analüüsimata hageja väited seoses hageja tervisele ohutu töökeskkonna kujundamisega. Tool, mida kostja hagejale võimaldas, ei olnud nõuetekohaselt reguleeritav. Samuti oli see pidevalt töökorrast väljas. On tõendatud, et kostja ei taganud hagejale töökorras ja reguleeritavaid töötoole. Kostja ei ole taganud hageja töökeskkonnas nõuetekohast ventilatsiooni ja sisekliimat. Maakohus jõudis alusetult järeldusele, et kostja on ventilatsiooni ja sisekliima tagamisega seotud kohustused täitnud nõuetekohaselt. Pooled ei vaidle, et hagejale on kutsehaiguse põhjustanud füsioloogilised ohutegurid. Vaidlus puudub ka selles, et kutsehaigus avaldub just hageja luu- ja lihaskonnas ning selja piirkonnas. H-MK vande all antud ütluste kohaselt tuli hagejal tõsta valmistehtud töö kärusse, mis sõltuvalt kanga raskusest võis olla kuni 10 kg. Kostja esitatud tõendist selgub, et määramata on vibratsiooni parameetrid, sundventilatsioonide töö efektiivsus ja kahjulike gaaside kontsentratsioon; sundventilatsioonil on puudulik konstruktsioon; õmblustsehhi III korruse õmblussaali õhutemperatuur oli lubatust kõrgem. Kostja esitatud dokumendist selgub, et brigadiride toa akna klaas on katki. Purunenud klaas põhjustas ruumides tuuletõmbuse. Samuti tuvastati, et ventilatsioon ei tööta. 25.01.2016.a istungi tunnistaja H-MK kinnitas vande all, et hageja töökeskkonnas tõusis temperatuur suvel isegi kuni 30 kraadini, töölised tõusid vahepeal püsti ja ütlesid, et lähevad minema. Talvel isegi -14 kraadini. Tunnistaja kinnitas, et kõnealune temperatuuri probleem oli kostja juures kogu tema töötamise perioodi 1965.a kuni 2005.a. Tõendid kinnitavad, et kostja ei taganud hageja töökeskkonnas normidele vastavat sisekliimat ja ventilatsiooni. Maakohus jättis nimetatud tõenditega ja asjaoludega otsuse tegemisel arvestamata. Maakohus ei ole arvestanud hageja väiteid Sotsiaalministri 28.12.1995.a määruse nr 66 “Tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormid ja –eeskirjad TKNE-5/1995” rikkumiste kohta. Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, mille järgi saab tööandja kohustused tervisele ohutu sisekliima tagamiseks lugeda täidetuks sellega, et töötajad said tööle tulla varem, kui päevane temperatuur ei olnud normi piires. Maakohus ei analüüsinud otsuses kostja rikkumisi seoses hagejale lisapuhkuse võimaldamata jätmisega. Kostjal tuli anda hagejale vähemalt 5 kalendripäeva tasustatud lisapuhkust ühes aastas. Kostja ei ole hagejale lisapuhkust võimaldanud. Maakohus jättis otsuse tegemisel arvestamata hageja väidetega, mille kohaselt ei ole kostja rakendanud abinõusid raskuste teisaldamisest tuleneva terviseriski kõrvaldamiseks. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei ole leidnud kinnitust hagiavalduse väide, mille järgi ei võimaldatud töötajale vahelduvad tööülesanded, on vastuoluline ja ebaõige. Maakohus tuvastas ise, et vahelduva töö puudumine oli kostja töökeskkonnas terviseriski allikas. Maakohus ei arvestanud vahelduva töö põhimõtetega, vaid luges töö vahelduvaks pelgalt formaalse tööülesande vaheldumisega, hindamata seejuures, kas endised ohutegurid töö rotatsiooniga kadusid. Kostja ei tõendanud, et ta on teinud hageja töö talle füüsiliselt kergemaks ning naissugupoolele sobivamaks (nt tagada töö rotatsioon, et vähendada sarnaste ohuteguritega pidevat kokkupuute aega jms).

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid