Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 21.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number: 2-26-101023/17
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.05.2026
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1491

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Addis Tammiku

Kohtujurist

Kaja Aljama

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. mai 2026, Paide

Tsiviilasja number

2-26-101023

Tsiviilasi

Q.N-i (Y.B) hagi Y.B Q.N-i nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 2867,58 eurot (318,62 x 9)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Q.N (isikukood XXX; elukoht XXX-i, X maakond), seaduslik esindaja M.W (isikukood XXX; lapse eestkostja) Kostja Y.B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

20. mai 2026 kohtu eelistungil

(Y.B) vastu elatise

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Mõista Y.B Q.N-ilt (isikukood XXX) lapse Q.N-i (isikukood XXX) kasuks välja igakuine elatis alates 7. aprillist 2026 kuni Q.N-i täisealiseks saamiseni (X) 318,62 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada võimalikke summasid, mida kostja on hagejale tasunud elatisena alates 7. aprillist 2026.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

4.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud ja kohus on määranud asjas kohtu eelistungi ning kohustanud kostjat ilmuma isiklikult 20.05.2026 istungile, ei ole kohtu eelistungile ilmunud. Kohtukutses on selgitatud, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kohus kohustas kostjat ilmuma isiklikult 20.05.2026 istungile. Kostja ei ilmunud 20.05.2026. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hageja taotles kohtu eelistungil asjas tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 2 sätestab, et kohus võib tagaseljaotsuse teha muu hulgas juhul, kui kostja ei ilmunud isiklikult kohtusse, kuigi kohus kohustas teda seda isiklikult tegema, ilma et kostja või tema esindaja oleks teatanud kohtule mõjuvast põhjusest ilmumata jätmiseks või oleks seda põhistanud. Kohtul on see õigus sõltumata sellest, et istungil osaleb kostja esindaja. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega pole seda põhistanud. Kohtukutse on kätte toimetatud kostjale 09.05.2026 TsMS § 314 1 lg 2 alusel. Kostjat teavitati kohtuistungi toimumise ajast piisava etteteavitusega ning talle selgitati kohtuistungilt puudumise tagajärgi. Kohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.