3.Määrata ajutise pankrotihalduri XXXX töötasuks 320 eurot, millele lisandub käibemaks 64 eurot ning vajalike kulutuste hüvitamine summas 32 eurot, millele lisandub käibemaks summas 6,40, kokku 422,40 eurot.
4.Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Svetlana Pildeni ajutise pankrotihalduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Business Law Firm OÜ
2-16-13183 (registrikood 11308575) arvelduskontole nr 10220061434016 SEB Pank AS-s. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
5.Avaldada teade menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6.Toimetada kohtumäärus Rahandusministeeriumile.
kätte
avaldajale,
ajutisele
pankrotihaldurile
ning
7.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 4 täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruskaebust ei saa esitada viie (5) kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud
1.XXXXesitas 01.09.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt nähtub pärimismenetluse käigus läbi viidud pärandvara inventuurist, et võlgniku pärandvarast ei jätku kõigi võlgniku vastu esitatud nõuete rahuldamiseks. Avalduse kohaselt on pärimistunnistusest nähtuvalt võlgniku pärijad tema ning XXXX. Avaldaja palub kuulutada välja võlgniku pärandvara pankrot kuna avaldaja, kui pärija, ei ole nõus pärandaja kohustuste rahuldamisega oma vara arvel. Pankrotiavalduselt on tasutud seaduses sätestatud määras riigilõivu (10 eurot).
2.14.09.2016 võttis kohus määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Svetlana Pildeni ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 05.10.2016.
3.Ajutine pankrotihaldur XXXXesitas 03.10.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on XXXX sündinud XXXX.a. Alates 21.07.1981 kuni 24.09.1984 oli ta abielus XXXX. Abielust on sündinud tütar XXXX. Alates 19.12.1985 oli ta abielus XXXX. Abielu kehtis kuni pärandaja surmani. Võlgniku viimaseks elukohaks oli XXXX, kus ta elas oma elukaaslase juures. Vastavalt elukaaslase selgitusele tegi ta viimasel ajal juhutööd, kindel töökoht puudus. Pärandaja suri terviserikke/pikemaajalise haiguse tõttu. Võlgniku vara Raha: Järelepärimiste tulemusena selgus, et pärandaja nimele on avatud konto SEB Pank ASs, mille saldoseis on 0,07 eurot. Teenuselepingutest tulenevad võlgnevused AS-I SEB Panga ees 2,30 eurot. Pärandaja üleelanud abikaasa kontode saldo 5,83 eurot, surma kuupäeva seisuga on seega pärandvara hulka kuuluv osa on 2,98 eurot.
2-16-13183 Kinnisvara: Registrikeskuse andmete kohaselt ei kuulu ega pole kuulunud pärandajale või tema abikaasale kinnisvara. Vallasvara: Maanteeameti andmetel ei olnud pärandaja nimele sõidukeid registreeritud. Aktsiad, osakud: puuduvad. Võlgniku kohustused Inventuuri käigus ning ajutise halduri poolt on tuvastatud järgmised kohustused: Võlausaldaja Nõude suurus, EUR Alus KT Kristina Feinman 42,00 inventuuri läbiv.eest ITM Inkasso OÜ 392,13 Täiteasi nr 186/2013/848 SEB Pank AS 2,30 võlgnevus Liisingulepingust tulenev nõue ja teenuselepingutest Swedbank AS* 24223,99 tulenev võlgenvus 24660,42 *Vastavalt elukaaslase poolt antud seletusele tegemist oli sõiduauto liisingulepinguga, kuid liisitud sõiduautot pole pärandaja ise kasutanud, teda kasutati ära liisingulepingu vormistamiseks. Antud asjaolu tõttu oli elukaaslase teadaolevalt algatatud kriminaalmenetlus. Halduril puudub võimalus vastava päringu tegemiseks (Arhiiviandmete väljastamine on piiratud). Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et sissenõutavaks muutunud kohustusi summas vähemalt 24660,42 eurot, pärandvarasse kuuluva vara hinnanguliseks väärtuseks on 2,98 eurot. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 või lg 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui summat kohtu deposiit ei tasuta, siis teeb ajutine pankrotihaldur ettepaneku lõpetada pärandvara pankrotimenetlus raugemisega. Ajutise halduri aruanne sisaldab ajutise halduri töötasu aruannet, mille kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 4 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 384 eurot (sisaldab käibemaksu summas 64 eurot) ning vajalike kulude katteks 38,40 eurot (sisaldab käibemaksu summas 6,40. Ajutine haldur palub ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575) arvelduskontole nr 10220061434016. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 (lisandub käibemaks) eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest.
4.05.10.2016 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja oma avalduse ja ajutine haldur oma aruande juurde. Kohus määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1400 eurot ning tegi ettepaneku võlgnikule, võimalikele võlausaldajatele või kolmandatele isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 5 kalendripäeva jooksul kohtumääruse väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates.
2-16-13183
5.Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.10.2016. Seisuga 05.10.201610.10.2016 ei ole kohtu tagatiste kontole ega NAP kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1-3 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 9 lg 2 kohaselt kohaldatakse võlgniku surma korral võlgniku vara suhtes esitatud pankrotiavaldusele võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Ajutine pankrotihaldur on kindlaks teinud, et võlgniku kohustused ületavad vara kordades. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ning on leidnud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus nõustub ajutise halduriga, et maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et puuduvad vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
7.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 4 tundi, arvestusega 80 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 384 eurot (sisaldab käibemaksu summas 64 eurot) ning vajalike kulude katteks 38,40 eurot (sisaldab
2-16-13183 käibemaksu summas 6,40. Juhul, kui kohus pankrotti välja ei kuuluta, siis palub ajutine haldur ajutise halduri tasu osaliselt summas 397 (lisandub käibemaks) eurot mõista pankrotimenetluse raugemisel välja riigi vahenditest. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise pankrotihalduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot Business Law Firm OÜ (registrikood 11308575) arvelduskontole nr 10220061434016. Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
8.PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.