Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise koht ja aeg
Tartu, 14. märts 2025
Tsiviilasja number
2-23-139021
Tsiviilasi
Floortrust OÜ hagi Rommex OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks Rommex OÜ vastuhagi Floortrust OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning vara väljaandmiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4222,19 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rommex OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (kostja, vastuhagis hageja): Rommex OÜ (rk: 14512761), esindaja Katrin Paulus Vastustaja (hageja, vastuhagis kostja): Floortrust OÜ (rk: 14962056), esindajad Aire Põder ja Indrek Põder
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ kasuks välja viivise seisuga 16.10.2024 140,12 eurot ning viivise alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, jättis Rommex OÜ vastuhagi täielikult rahuldamata ning määras kindlaks vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Floortrust OÜ hagi Rommex OÜ-lt viivise väljamõistmiseks, rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi, mõista Floortrust OÜ-lt Roomex OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot, tasaarvestada
Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ 876 euro suuruse nõudega ning jätta vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses Rommex OÜ kanda.
4.1.Rahuldada osaliselt Floortrust OÜ hagi ning mõista Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot.
4.2.Rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi ning mõista Floortrust OÜ-lt Rommex OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot.
4.3.Tasaarvestada Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ vastu Rommex OÜ 876 euro suuruse nõudega Floortrust OÜ vastu ning lugeda, et pooltel puuduvad teineteise vastu hagist ja vastuhagist tulenevad nõuded.
4.4.Lõpetada menetlus Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu ühe liimipüssi SikaBond Dispansert-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk tagastamiseks.
4.5.Jätta Floortrust OÜ hagiga seotud menetluskulud Rommex OÜ kanda ning Rommex OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses Rommex OÜ kanda.
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
7.Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Floortrust OÜ (hageja) esitas 26.09.2023 Rommex OÜ (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna kostja esitas nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 20.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu 916,73 euro saamiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.11.2023 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 876 eurot, seadusjärgne viivis põhivõlalt alates 27.06.2023 kuni nõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 876 eurot, ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 2022. a algusest sõlmitud suuline töövõtuleping hageja poolt ehitustööde teostamiseks. 2022. a sügisel andis kostja hageja kasutusse temale kuuluvad parketi paigalduse pingutusrihmad ja 2023. a alguses ka parketi liimipüssid. Kostja andis asjad hagejale kasutada tasuta.
2
2023. a suve algul (mai lõpus/juuni alguses) tellis kostja hagejalt alltöövõtu korras u 70 m 2 kalasaba parketi ja põrandaliistude paigaldamise objektile Kiilis Padi 20. Hageja tegi hinnapakkumise, mille kohaselt kalasaba parketi paigaldus on 23 eurot/m 2, millest arvestatakse maha liim, põrandaliistu paigaldus 3 eurot/m ja maastiksvuuk 7 eurot/m. Kostja nõustus hinnapakkumisega, kuid tööde teostamise tähtaega kokku ei lepitud. Kokku lepiti, et materjali hangib kostja. Hageja teavitas, et saab töödega alustada 10.06.–11.06.2023 ning lõpetada 18.06.2023. Kostjale see tähtaeg sobis. 11.06.2023 tuli objektile tööde tellija ja uuris, kas hageja saab tööd valmis 14.06.2023. Hageja selgitas, et kostja ei ole talle sellist tähtaega andnud ning ilmselt ta ei jõua, kuid annab endast parima. 14.06.2023 oli hageja paigaldanud ca 65 m2 parketti, ca 4 m2 jäi paigaldamata, kuivõrd parketti ei olnud objektil piisavalt. Hageja oli kostjat kaks päeva varem teavitanud, et parketti ei jagu. 15.06.2023 helistas kostja ja uuris, kas hageja saab minna objektile põrandaliiste paigaldama. Hageja vastas, et saab minna kella 16 paiku. Kell 16.02 helistas kostja ning teatas, et kuivõrd hageja ei olnud objektile jõudnud, siis paigaldab ta põrandaliistud ise. 19.06.2023 kirjutas hageja kostjale ja uuris, kas objektil sai kõik korda. Kostja teatas kolme päeva pärast, et ei tasu tehtud tööde eest, väites, et ta olevat kogu parketi üles võtnud ja uuesti paigaldanud. 23.06.2023 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 23019 summas 876 eurot maksetähtajaga 26.06.2023. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt, s.o teostas kostja tellitud tööd mahus, millises kostja seda võimaldas (materjale tarnis), kuid kostja ei ole hageja arvet tasunud. Kostja esitas 23.06.2023 hagejale arve nr 1265 summas 4543,20 eurot ja 27.06.2023 muudetud arve nr 1265 summas 4236 eurot maksetähtajaga 30.06.2023 parketiliimi, liimipüsside, pingutusrihmade ning samade liimipüsside ja pingutusrihmade rendi eest. Hageja vaidlustas kostja arve, selgitades, et pooltel puudus kokkulepe seadmete rendis ja selle tasus.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled hagis toodud sisuga lepingut sõlminud. Pooled leppisid 2023. a mai keskel kokku, et hageja teeb kõnealuse töö 12.-14.06.2023. Juuni alguses teatas hageja, et kokkulepitud kuupäevadel ta tööd teha ei saa. Pooled sõlmisid uue kokkuleppe, mille järgi alustas hageja töödega varem, kuid lõpptähtajaks jäi 14.06.2023. Et tellija hageja tegemata tööde ja puuduste pärast lepingut üles ei ütleks, oli kostja sunnitud jätma teisel objektil tööd pooleli ning minema hageja töö puuduseid kõrvaldama. Hageja tehtud töö oli osaliselt vaja üles võtta ja uuesti paigaldada. Kõik puuduste kõrvaldamise ja tööde lõpetamisega seotud kulud jäid kostja kanda. Kostjal kulus puuduste kõrvaldamiseks ja tööde lõpetamiseks kolm tööpäeva.
3.Kostja esitas 09.04.2024 kohtule vastuhagi, milles palus mõista hagejalt välja kostja kasuks rendivõlg 1747 eurot ja seadusjärgses määras viivis rendivõlalt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Samuti palus kostja kohustada hagejat andma välja kostja vara: kaks liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekt 4000N 20 tk, alternatiivselt mõista hagejalt välja kostja kasuks kahjuhüvitis 2620 eurot ja seadusjärgses määras viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et kostja andis 2022. a sügisel hageja kasutusse temale kuuluvad parketi pingutusrihmad ning 2023. a alguses kaks parketi liimipüssi ja kohvri koos 20 parketi pingutusrihmade komplektiga 4000N. Poolte vahel oli sõlmitud rendileping, mille järgi kohustus hageja tasuma asjade kasutamise eest kostjale mõistlikku tasu, mis pidi kajastuma tasaarvestusena poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingute tasus. Kuivõrd hageja renditasu töövõtulepingute tasust maha ei arvestanud, jäid renditasu nõuded kostjale alles.
3
Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt vara tagasi, sh 25.09.2023 e-kirjas. Hageja ei ole vara tagastanud. Hagejal puudub õigus kostja vara vallata. Vara tagastamata jätmisega on hageja alusetult kostja arvel rikastunud. Rendilepingu saab lugeda lõppenuks hiljemalt 25.09.2023. Hageja kasutas renditud vara oma kutsetegevuses tulu teenimiseks. Kostja kasutas hagejat alltöövõtjana, milliste lepingute täitmise huvides hagejale kostja vara renditi. Majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kostja nõuab hagejalt esimese liimipüssi ja parketi pingutusrihmade komplekti eest renti alates 27.03.2023 ning teise liimipüssi eest 17.05.2023. Seega võlgneb hageja esimese liimipüssi renti 910 eurot (182 × 5), teise liimipüssi renti 655 eurot (131 × 5) ja parketi pingutusrihmade komplekti renti 182 eurot (182 × 1), kokku 1747 eurot. Analoogsete liimipüsside rendihind on tööriistarendi ettevõtetes pikaajalise rendi puhul kuni 15 eurot päevas. Kostja nõutud renditasu (liimipüsside eest 5 eurot/päev, parketi pingutusrihmade eest 1 eurot/päev) ei ületa turu keskmist rendihinda. Juhul kui vara on kadunud või hävinenud, on kostjal õigus nõuda varalise kahju hüvitamist. Kostja ostis liimipüssid hinnaga 1100 eurot tükk (mis on kasutatud liimipüssi hind, uuena on hind Amazon.de-s üle 2000 euro). Parketi pingutusrihmade komplekti väärtus on 420 eurot ilma käibemaksuta (mis on kasutatud toote väärtus, komplekti täishind on 791 eurot). Kostja täpsustas 03.10.2024 oma nõudeid ning palus mõista hagejalt välja kostja kasuks rendivõlg 1747 eurot, kahjuhüvitis 1100 eurot ning seadusjärgses määras viivis rendivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete rahuldamiseni. Kostja loobus vara väljaandmise nõudest, kuna hageja on menetluse käigus selle nõude valdavas osas rahuldanud. Nõude täpsustuse kohaselt andis hageja peale 26.09.2024 kohtuistungit kostjale üle parketi pingutusrihmad ja liimipüssid. Üks üle antud liimipüssidest on sedavõrd kahjustatud, et ei oma enam väärtust. Seadmel on puudu nupp, mis on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamiseks, ning varras, mille abil püss liimi väljastab, ei liigu, mis tähendab, et liimipüss ei täida oma põhifunktsiooni. Kostja oli hagejale üle andnud töökorras liimipüssi. Sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist kogu liimipüssi väärtuse ulatuses.
4.Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja ei ole sõlminud ega soovinud sõlmida kostjaga rendilepingut, poolte vahel ei ole toimunud läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks, pooled ei ole leppinud kokku esemete rendihinnas, rendiperioodis ega muudes renditingimustes. Poolte vahel oli praktika, mille kohaselt hageja andis endale kuuluvaid tööriistu kostjale tasuta kasutamiseks ning kostja andis talle kuuluvaid tööriistu hagejale tasuta kasutamiseks. Kostja andis hagejale kõik oma põrandakatete paigaldustööd, sest ei soovinud enam selles valdkonnas töötada. Kostja pakkus ise välja, et annab hagejale tööde teostamiseks liimipüssid. Seega oli poolte vahel sõlmitud kõnealuste asjade tasuta kasutamise leping. Hageja on kostjale korduvalt selgitanud, et tagastab kostja vara kohe, kui kostja tasub hageja 23.06.2023 arve nr 23019. Kostja esitas rendiarved alles peale poolte vahel 26.06.2023 toimunud konflikti, mille käigus lõhkus kostja hageja kaubiku küljeklaasi. Hageja on arved koheselt vaidlustanud ja selgitanud, et poolte vahel ei ole rendilepingut. Kostja soovib jätta hagejale tööde eest tasumata. Hageja tagastas asjad kostjale peale maakohtu istungit. Hageja leidis, et kuivõrd kostja ei ole fikseerinud, millises seisus ta asjad hagejale üle andis, ei saa kostja esitada pretensioone asjade kahjustamise osas. Liimipüsse oli enne hagejale üleandmist vähemalt neli aastat kasutatud, neid oli parandatud, need ei töötanud korrektselt ja hageja lasi neid pidevalt omal kulul remontida. Juba kostjalt liimipüsside saamisel puudus ühel neist nupp (päästiku lukk), mille puudumist kostja hagejale ette heidab. Põhjus, miks hageja valduses oli kaks liimipüssi, oligi see, et kumbki püss ei töötanud korrektselt. Kostja ei ole tõendanud, et liimipüssi väärtus oleks 1100 eurot või oli sellel hetkel, kui vara hagejale anti. Kostja käitumine on olnud 4
vastuoluline. Kostja on 04.08.2023 öelnud, et jäta asjad endale, 25.09.2023 on aga nõudnud neid tagasi.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 16.10.2024 otsusega hagi ning mõistis Rommex OÜ-lt välja Floortrust OÜ kasuks 1016,12 eurot, sh põhivõlgnevus 876 eurot ja viivis 16.10.2024 seisuga 140,12 eurot, ning viivis põhinõudelt (1016 eurolt) alates 17.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus lõpetas menetluse Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu kahe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk tagastamiseks kohustamiseks seoses Floortrust OÜ poolt menetluse käigus nõude täitmisega. Ülejäänud osas jäeti vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagi esitamisega seoses tekkinud menetluskulud Rommex OÜ kanda ning vastuhagi esitamisega seoses tekkinud menetluskulud 64% ulatuses Floortrust OÜ ja 36% ulatuses Rommex OÜ kanda. Kulud määratakse rahaliselt kindlaks pärast lahendi jõustumist. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled sõlminud suulise töövõtulepingu, mille alusel on hageja kostja tellimisel teostanud parketi paigaldustööd. Hageja väidete ja tunnistaja A.A. ütluste kohaselt on kalasaba parketi paigaldamine väga aeganõudev töö ning hageja väitel ei olnud sellist mahtu võimalik paigaldada kolme tööpäeva jooksul. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on keeldunud tööde eest tasumisest põhjusel, et hageja ei ole tööd lõpetanud ja töös esinenud puudused kõrvaldas kostja. See, et kostja lõpetas hageja alustatud tööd, s.o liimis osaliselt kinni paigaldatud parketi, paigaldas puuduva parketi ja põrandaliistud, ei välista hageja õigust saada tasu tegelikult teostatud tööde eest. VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hagiavalduse kohaselt lepiti parketi paigaldamise hinnaks kokku 23 eurot/m2. Samas on hageja esitanud arve 65 m2 paigaldamise eest summas 876 eurot ehk 13,48 eurot/m 2. Hageja on varem esitanud kostjale parketi paigaldamise eest arveid (mille kostja on tasunud) ruutmeetrihinnaga 7 eurot, 18 eurot, 35 eurot, 9 eurot ja 5,2 eurot ehk keskmiselt 12,09 eurot. Menetluses ei ole väidetud, et väga aeganõudva kalasaba parketi paigaldamise ruutmeetri keskmine hind on 13,48 eurost madalam. Tunnistaja A.A. ütluste järgi oli paigaldatud 80% 90 m2-st ehk 72 m2. Tunnistaja on kinnitanud, et hageja paigaldatud parketist võeti magamistoas pool ruutmeetrit või ruutmeeter üles ja elutoas lisati liimi ning garderoobis oli 2,5 m 2 paigaldamata. Kohus rahuldas hagi hagiavalduses toodud ulatuses (876 eurot) ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata, viidates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 p-le 9. Lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr 23019 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast (27.06.2023) kuni põhinõude tasumiseni. Vastuhagis esitatud renditasu nõude 1747 euro saamiseks jättis kohus rahuldamata. Rendilepingu saab sõlmida ka suuliselt, samas vaidluse tekkimisel peab üldjuhul nõude esitaja tõendama, milline oli lepingupoolte tahe ja millises renditasu suuruses kokku lepiti. VÕS § 16 lg-s 1 sätestatud pakkumust liimipüsside ja parketi pingutusrihmade osas lepingu sõlmimiseks kostja hagejale teinud ei ole. Esitatud ei ole ka VÕS § 20 lg-s 1 sätestatud hageja nõustumust rendilepingu sõlmimisega. Parketi pingutusrihmade ja liimipüsside üleandmisest ei piisa järeldamaks, et nende kasutama asumisega sõlmisid pooled rendilepingu, sest sellega ei ole võimalik tuvastada, et poolte tahteavaldused olid piisavalt selgelt väljendatud ja määratletud. Lepingus on oluline hind või tasu suurus, mis peab olema selgelt väljendatud ja läbi räägitud. 5
Poolte kirjavahetuse järgi on pooled (ka kostja hagejalt) küsinud ja laenanud tööriistu kasutamiseks. Kasutamise eest tasu ei ole nõutud. Kohus ei nõustunud kostjaga, et majandustegevuses tegutsemise tõttu tuleb eeldada, et poolte vahel oli sõlmitud tasuline rendileping. VÕS § 28 lg-s 1 sätestatud eeldus kehtiks praegusel juhul üksnes tingimusel, kui poolte käitumine kuni kostja poolt arve esitamiseni kaudselt viitaks kostja kavatsusele nõuda renditasu. Kuna kostja esitas arve nr 1265 summas 4543 eurot 23.06.2023, s.o samal päeval, mil hageja esitas kostjale arve parketi paigaldustööde eest, siis nõustus kohus hagejaga, et kostja esitas rendiarve hageja nõude välistamise eesmärgil. Kostja esitas sama numbriga täpsustatud arve summas 4236 eurot 27.06.2023. Kohus ei nõustunud ka liimipüssi eest 1100 euro nõudega. Kostja nõuab seda põhjusel, et hageja poolt üle antud liimipüssidest üks oli kahjustatud, kuna sellel puudus nupp. Hageja on selgitanud, et tegemist on päästiku lukuga, mis hoiab päästikut all ilma, et näppu peaks päästikul hoidma. Kohus nõustus hagejaga, et tõendatud ei ole, millises seisundis kostja hagejale liimipüssid üle andis. Sellises olukorras ei ole võimalik mõista kostja kasuks välja amortiseerinud liimipüssi eest uue liimipüssi hinda 1100 eurot. Kohus leidis, et kostjale üle antud liimipüssid on kasutamiseks kõlblikud. Kuna kohus rahuldas hagi, jättis kohus hagi esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd hageja on menetluse kestel asjad tagastanud, siis vastuhagi menetluskulud jaotas kohus TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 alusel võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega, s.o 64% hageja ja 36% kostja kanda, arvestades, et kostja on nimetanud vastuhagi hinnaks 5465,37 eurot, sh asjade üleandmiseks kohustamise nõue 3500 eurot.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Rommex OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16.10.2024 otsuse tühistamist osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata (v.a otsuse resolutsiooni p 4) ja menetluskulude jaotuse osas, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta Floortrust OÜ hagi rahuldamata ning mõista Floortrust OÜ-lt Rommex OÜ kasuks välja rendivõlg 1747 eurot, kahjuhüvitis 1100 eurot ja seadusjärgses määras viivis rendivõlalt ja kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõuete rahuldamiseni. Alternatiivselt palus Rommex OÜ saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus Rommex OÜ jätta Floortrust OÜ kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohus menetles õigusvastaselt ja pooli sellest teavitamata nii hagi kui vastuhagi lihtmenetluse sätete alusel. Vastuhagi põhinõue kohustada hagejat välja andma kostja vara on mittevaraline. Vastuhagi põhinõuete hind oli 5247 eurot (1747 + 3500), mis ületab lihtmenetluse piiri. Otsuses puuduvad põhjendused hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise kohta; 2) puudub otsuses arvutuskäik nii paigaldatud parketi ulatuse kui ka tasumäära osas. Hageja ei ole esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks parketi paigaldamist 65 m2 ulatuses. Kohus on tunnistaja A.A. ütluste alusel tuvastanud, et parketi paigaldus oli tellitud 90 m 2-le, parkett jäi paigaldamata kahes toas ja garderoobis ning paigaldatud parkett oli kohati põranda küljest lahti, kuna sinna ei olnud liimi üldse alla pandud. Tunnistaja ütluste pinnalt on selge, et parketti oli paigaldatud oluliselt vähem kui 90 m2. Kohus ei ole hinnanud, mille alusel parketi paigaldamise eest esitatud arvetel kajastuv tunnitasu erineb mitmekordselt. Kui arveid on esitatud ruutmeetrihinnaga 7 eurot ja 35 eurot, on selge, et need ei ole esitatud sarnase töö eest. Asjas puuduvad väited ja tõendid selle kohta, milline oli esitatud arvetel näidatud töö sisu, et kohtul oleks võimalik hinnata arvete
6
asjakohasust. Kohus ei ole võtnud arvesse, et vaidlusaluse töö tegi hageja kostja vahendite ja materjaliga. Seega sai hageja nõuda tasu vaid tööjõu eest. Kohus on leidnud, et tegemist oli väga aeganõudva tööga ning et menetluses ei ole väidetud, et selle keskmine hind oleks madalam kui 13,48 eurot/m2. Kumbki pool ei ole eeltoodud väiteid esitanud. Tasunõude rahuldamiseks puuduvad asjaolud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel puudus kehtiv leping. Hageja tehtud töö ei saavutanud eesmärgiks olnud tulemust (VÕS § 635 lg 1) ega vastanud lepingutingimustele (VÕS § 641). Seda kinnitas tunnistaja, kes nõudis puuduste kõrvaldamist ja tööde lõpule viimist. Kostja on hagejat tekkinud kahjust teavitanud ja teinud hagejale 25.09.2023 tasaarvestusavalduse. Hageja ei keeldunud tasaarvestusest. Seda, et kostja pidi hageja töö puudused kõrvaldama, kinnitas tunnistaja; 3) kuulub renditasunõue rahuldamisele. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poolte vahel puudus rendisuhe või et selline suhe toimus kokkuleppeliselt ilma tasuta. Kostja on esitanud õiguslikud põhjendused rendisuhte tuvastamisest, mida kohus ei ole käsitlenud. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud suuline leping kostja vara kasutamiseks. VÕS § 339 kohaselt on rendileping olemuselt leping, mille puhul eeldatakse tasu maksmise kohustust. VÕS § 28 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Kui on kindlaks tehtud, et leping on kehtiv ilma hinnakokkuleppeta, määratakse hind lõike 2 järgi; 4) kuulub liimipüssi kahjustamise hüvitamise nõue rahuldamisele. Kohus ei ole selgitanud, mis alusel peab ta liimipüssi puuduseid väheolulisteks või miks need ei ole aluseks vähemalt osaliselt liimipüssile tekitatud kahjustuste hüvitamisele. Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata kostja tõendid selle kohta, et vara väärtus on hageja ebaseaduslikus valduses vähenenud nullini. Liimipüssi ei olnud võimalik pärast tagastamist eesmärgipäraselt kasutada, sest varras, mille abil püss liimi väljastab, ei liigu. Ei ole eluliselt usutav, et hageja võttis vastu katkised liimipüssid ja sai jätkata parketi paigaldamistöödega, mis eeldavad liimimist. Kostja tõendite järgi maksab liimipüss uuena ligikaudu 2000 eurot. Seega on kostja arvestanud, et tegemist on kasutatud asjaga.
7.Floortrust OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme. Kohus teavitas pooli asja lahendamisest lihtsustatud korras 26.09.2024 kohtuistungil mitu korda. Apellandil sellele vastuväiteid ei olnud. Kohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti; 2) on apellant tunnistaja ütlusi moonutanud. Tunnistaja ütles, et osaliselt oli pandud liimi parketi alla vähe, mitte et liimi ei olnud üldse pandud; 3) ei ole apellant poolte nõudeid tasaarvestanud. Poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping parketi paigaldamiseks. Apellandi väitel oli vastustaja töö puudustega, kuid apellant ei andnud vastustajale võimalust puuduseid kõrvaldada ega ole ka tõendanud, et tehtud tööd ei vastanud lepingutingimustele. Tööde lõpetamata jätmist ei saa vastustajale ette heita, sest vastustaja ei saanud töid lõpetada apellandist tingitud põhjusel (parketti tuli puudu, mida on kinnitanud ka tunnistaja). Vastustaja tehtud tööd on valminud ja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Apellant ei ole tõendanud töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise eelduseid. Samuti ei ole apellant esitanud tasaarvestusavaldust ning apellandil
7
puuduvad vastustaja vastu nõuded, mida tasaarvestada. Vastustaja vaidlustas koheselt apellandi alusetu 26.06.2023 arve nr 1265.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas Floortrust OÜ hagi viivise väljamõistmiseks, jättis Rommex OÜ vastuhagi täielikult rahuldamata ning määras kindlaks vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab rahuldamata Floortrust OÜ hagi viivise väljamõistmiseks, rahuldab osaliselt Rommex OÜ vastuhagi ja mõistab Floortrust OÜ-lt Rommex OÜ kasuks välja võlgnevuse 876 eurot, tasaarvestab poolte rahuldatud nõuded ning jätab vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja kanda. Kuigi maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lõpetas menetluse Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu kahe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N (20 tk) väljaandmiseks seoses Floortrust OÜ poolt nõude täitmisega (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), tuleb seoses vastuhagi osalise rahuldamisega muuta selles osas maakohtu otsuse resolutsiooni ja lugeda, et menetlus on lõpetatud ühe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 820 tk) osas seoses Floortrust OÜ poolt nõude täitmisega. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 405 lg-t 1, kuna on menetlenud lihtmenetluse korras kostja vastuhagi nõuet, mis oli põhinõude osas suurem kui 3500 eurot, ega teavitanud menetlusosalisi asja lahendamisest lihtsustatud korras. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu. Kostja nõudis vastuhagis hagejalt 1747 euro võlgnevuse väljamõistmist ning kahe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N (20 tk) väljaandmist. Alternatiivselt nõudis kostja hagejalt kahe liimipüssi ja pingutusrihmade komplekti eest kahjuhüvitise 2620 euro väljamõistmist. 03.10.2024 täpsustas kostja vastuhagi nõuet ning palus hagejalt mõista välja võlgnevuse 2847 euro (1747 eurot + 1100 eurot ühe kasutuskõlbmatu liimipüssi eest). Kuigi esialgses vastuhagis oli kostja nõude suurus kokku 4367 eurot (1747 + 2620), siis pärast nõude täpsustamist jäi kostja nõude suuruseks 2847 eurot. Seega oli maakohtul õigus menetleda ka kostja vastuhagis esitatud nõuet TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud lihtmenetluse korras. Õiguskirjanduses (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. § 405 komm 3.2) on asutud seisukohale, et kui nõue menetluse käigus väheneb, on kohtul õigus hakata lihtmenetluse erisusi kohaldama ning seega võib tsiviilasi muutuda lihtmenetluse asjaks tagantjärele. Ka siis, kui hagi ja vastuhagi nõuded jäävad eraldivõetuna lihtmenetluse asja piiresse, kuid liidetuna ületaksid põhinõuded TsMS § 405 lgs 1 ettenähtud väärtuse, on lihtmenetluse erisuste kohaldamine võimalik. Sellest järelduvalt on ekslik kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et TsMS § 405 lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda nõude suurusest vastuhagi menetlusse võtmisel. TsMS § 405 lg 3 kohaselt võib kohus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil asja menetleda, ilma et selle kohta oleks vaja teha eraldi määrust. Menetlusosalistele tuleb siiski teatada nende õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud.
8
Nimetatud sättest tulenevalt peab kohus menetlusosalistele selgitama, et asja menetletakse lihtmenetluse korras. Riigikohus on 15.10.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14 (p 13) märkinud, et isegi juhul, kui kohus on selgitamiskohustust rikkunud ning jätnud menetlusosalistele teatavaks tegemata, mis osas kohus tavamenetluse reeglitest kõrvale kaldub, ei järeldu sellest siiski, et asja ei lahendatud lihtmenetluses, kuna see, kas tegemist on lihtmenetluse asjaga või mitte, sõltub üksnes nõude väärtusest. Seda ei mõjuta ka asjaolu, et maakohus ei märkinud otsuses, et kaebust selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetleda. Praegusel juhul on kohus menetlusosalised 26.09.2024 kohtuistungil ära kuulanud ning selgitanud pooltele mh seda, et kohus arvestab kohtuotsuse tegemisel poolte kohtuistungil antud seletusi. Maakohus on hagejale selgitanud, et tal on võimalus liimipüstolid ja pingutusrihmas koheselt kostjale tagastada ning asja on võimalik lahendada lihtsustatud korras. Eeltoodu kinnitab, et maakohtul oli õigus lahendada asja TsMS § 405 lg-s 1 sätestatud lihtsustatud korras, mh arvestada tõendina menetlusosaliste seletusi, mis ei ole antud vande all. Maakohtu otsus sisaldab nii kirjeldavat kui põhjendavat osa ning maakohus jättis 06.11.2024 määrusega põhjendatult rahuldamata kostja taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastupidine seisukoht ei ole õige.
10.Maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja tasunõude 876 eurot. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohtu otsuses puudub arvutuskäik hageja paigaldatud parketi koguse kui ka tasumäära osas, ei ole õige. Tunnistaja A.A. ütlustega on tõendatud, et parketti oli vaja paigaldada 90m 2 ning sellest oli hageja poolt paigaldatud 80%, s.o 72m2. Hageja tehtud töö puudusena on tunnistaja märkinud, et magamistoas tuli võtta üles ca üks ruutmeeter parketti ja elutoas tuli lisada liimi. Hageja nõudis tasu 65m2 eest, seega väiksemas ulatuses, kui tunnistaja A.A. (kinnistu omaniku) ütluste kohaselt oli korteris parketti pandud. Hageja lähtus tasunõude esitamisel parketi paigaldamise tasust 13,48 eurot/m 2. Maakohus on nimetatud tasu võrrelnud poolte vahel varasemalt kokkulepitud parketi paigaldamise tasudega (vt maakohtu otsuse p 49) ning põhjendatult leidnud, et hageja nõutud tasu on keskmine, mida kostja on varasemalt hagejale maksnud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja ei ole nõudnud tasu lähtudes tunnitasu määrast ning seetõttu on kostja põhjendamatult tuginenud apellatsioonkaebuses ebaõigele tunnitasu määrale.
11.Hageja tagastas 26.09.2024 aktiga kostjale kaks liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N (20 tk). Kuna üks tagastatud liimipüssidest oli kahjustatud, nõudis kostja hagejalt kahju 1100 euro väljamõistmist. Maakohus jättis kostja kahjutasu nõude rahuldamata. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ning leiab, et kostja kahjutasu nõue on osaliselt põhjendatud. 26.09.2024 poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis on fikseeritud, et üks liimipüss töötab ja teine ei tööta. Mittetöötaval liimipüssil on nupp puudu ja seade on katki. Veel on aktis märgitud, et üleantud asjade seisukord on kontrollitud visuaalselt ning fikseeritud videoga. Maakohus on jätnud nimetatud poolte allkirjastatud akti sisuliselt hindamata ja põhjendamatult leidnud, et liimipüssid on kasutamiseks kõlblikud. Kui hageja leidis, et vaatamata aktis fikseeritud puudustele on liimipüstol töökorras, tulnuks hagejal seda tõendada. Selliseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Kuna kostja andis hagejale liimipüssid töö tegemiseks, siis eelduslikult olid need töökorras ning tõendamata on hageja väide, et üks liimipüssidest võis juba talle üleandmisel olla katkine.
9
Asja materjalide kohaselt ostis kostja kasutatud liimipüssi 2022. a augustis ja maksis selle eest 1100 eurot. Liimipüssi seisukord selle tagastamisel fikseeriti 26.09.2024 üleandmisevastuvõtmise aktis. Seega ei saanud liimipüssi väärtus kostjale tagastamisel olla sama, mis selle ostmisel ca kaks aastat tagasi. Seda on möönnud ka kostja, kui märkis apellatsioonkaebuses, et tema kahjunõue tuleks vähemalt osaliselt rahuldada. Samas ei ole kostja tõendanud, milline oli liimipüssi väärtus selle tagastamisel 2024. a septembris. TsMS § 233 lg 1 kohaselt, kui menetluses on tuvastatud kahju tekkimine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlike suurte kuludega, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. TsMS § 233 lg 2 kohaselt käesolevas paragrahvi lõikes1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on liimipüssi väärtuse kindlakstegemine 2024. a septembri seisuga seotud ebamõistlike raskustega ning seetõttu määrab liimipüssi väärtuse ringkonnakohus oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Ringkonnakohus määrab liimipüssi väärtuseks 2024. a septembri seisuga 876 eurot ja rahuldab kostja vastuhagi osaliselt.
12.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel ei olnud rendisuhet liimipüsside ja parketi pingutusrihmade hagejale kasutusse andmisel ning tegemist oli asjade tasuta kasutamiseks andmisega VÕS § 389 tähenduses. Maakohus jättis põhjendatult rahuldamata kostja renditasu nõude 1747 eurot. Vastuhagi põhjenduste kohaselt andis kostja 2022. a sügisel hageja kasutusse parketi pingutusrihmad ning 2023. a alguses liimipüssid, seega oluliselt varem vaidlusaluse parketi paigaldamiseks 2023. a suvel. Hageja on vastuses vastuhagile kinnitanud, et poolte vahel olid pikaajalised koostöösuhted ning tööriistade teineteisele tasuta kasutamiseks andmine oli pooltevaheline igapäevane praktika. Kostja nõudis esmakordselt renti pärast tema poolt hagi esitamist. Asjade varasema teineteisele tasuta kasutamiseks andmise tõendamiseks on hageja esitanud pooltevahelise sõnumivahetuse. Ka 25.09.2023 e-kirjas nõudis kostja seaduslik esindaja hagejalt tagasi liimipüsse ja parketi pingutusrihmasid, kuid ei nõudnud nende kasutamise eest renti. VÕS § 25 lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises on nad kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Poolte esitatud asjaoludest nähtuvalt olid liimipüssid ja parketi pingutusrihmad hageja valduses juba enne lepingu sõlmimist Kiilis Padi 10 kinnistule parketi paigaldamiseks ning kostja ei ole tõendanud senise pooltevahelise praktika muutmist. Apellatsioonkaebuse p-s 60 on kostja kinnitanud, et poolte tahte väljaselgitamisel tuleb mh lähtuda poolte väljakujunenud praktikast. Maakohus on kostja renditasu nõude rahuldamata jätmisel pooltevahelist väljakujunenud praktikat arvestanud ning põhjendatult leidnud, et kostja ei ole tõendanudsenise väljakujunenud praktika muutmist. Õiguskirjanduses (vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad P. Varul jt. § 389 komm 3.6.1.) on märgitud, et kui kasutusse andmise eesmärk on lepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi vilja saamine, kuid eseme kasutamine on tasuta, tuleb leping lugeda tasuta kasutamise lepinguks, mitte rendilepinguks. Kostja viidatud VÕS § 28 lg 1 kohaselt üksnes eeldatakse, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud on
10
tasulised. Praegusel juhul on hageja nimetatud eelduse ümber lükanud ning tegemist ei ole rendilepinguga, mille alusel nõuab kostja hagejalt renti 1747 eurot.
13.TsMS § 445 lg1 teise lause kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Antud asjas rahuldas ringkonnakohus hageja nõude kostja vastu 876 euro väljamõistmiseks ja kostja nõude hageja vastu 876 euro väljamõistmiseks. Tegemist on tasaarvestatavate nõuetega, mis tuleb kohtuotsuse resolutsioonis tasaarvestada. VÕS § 197 lg 2 esimese lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses alates ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuna tasaarvestuse toimumise korral lõpevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse olukorra tekkimise hetkest, lõpeb sama ajahetke seisuga ka õigus nõuda viivist. Kostja teatas 25.09.2023 e-kirjas hagejale, et ta loeb hageja poolt Kiilis Padi 20 kinnistul tehtud töö tasunõude tasaarvestatuks enda nõudega hageja vastu. Apellatsioonkaebuse p-s 46 kinnitas kostja, et 25.09.2023 tasaarvestusest tulenevalt puudub hagejal nõue kostja vastu. VÕS § 197 lg-st 2 tulenevalt lõppesid alates 25.09.2023 poolte viivisenõuded ning seetõttu tuleb jätta poolte viivisenõuded rahuldamata. Maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja viivis 16.10.2024 seisuga 140,12 eurot ja alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, tuleb tühistada.
15.Maakohus jättis seoses hagi rahuldamisega hagiga seotud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel põhjendatult kostja kanda. Kostja nõudis hagejalt maakohtus 4367 (1747+2620) euro väljamõistmist. Hageja tagastas kostjale ühe liimipüssi ja pingutusrihmade komplekti (1100+420) ning ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise ühe liimipüssi eest 876 eurot. Seega rahuldati kostja vastuhagi kokku 2396 euro ehk 55% ulatuses (2396 eurot 4367-st) ning TsMS § 163 lg 1 teise alternatiivi alusel jätab ringkonnakohus vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses hageja ja 45% ulatuses kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt, st jättis rahuldamata apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti hagi rahuldamata jätmist, ning rahuldas apellatsioonkaebuse osas, milles taotleti ühe liimipüssi eest hüvitise väljamõistmist. Eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Maakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud ning seetõttu määrab poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.