Floortrust OÜ hagiavaldus Rommex OÜ vastu võla nõudes / Rommex OÜ vastuhagi Floortrust OÜ vastu võlgnevuse ja vara väljaandmise nõudes
Hagihind
Hagis 1 107 eurot Vastuhagis 5 465.37 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): Floortrust OÜ (registrikood esindajad 14962056, asukoht: Aruküla tee 6-19, 75301 Jüri alevik), seaduslik esindaja: G. R. (e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Aire Põder (e-post: [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): Rommex OÜ (registrikood 14512761, asukoht: Väike-Andrese, 46703 Kantküla), seaduslik esindaja: R. L. (e-post: xxxx), lepinguline esindaja: Katrin Paulus (e-post: [email protected]).
Kohtuistungi toimumise aeg
26. september 2024
Istungitel osalenud isikud
Hageja esindajad G. R., Aire Põder ja Indrek Põder; Kostja esindajad R. L. ja Katrin Paulus.
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt Rommex OÜ-lt hageja Floortrust OÜ kasuks 1 016 (üks tuhat kuusteist) eurot ja 12 senti, sh põhivõlgnevus 876 eurot ja seisuga 16.10.2024 arvestatud viivis 140.12 eurot. 1 (15)
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (1 016 eurolt) alates 17.10.2024 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Lõpetada menetlus Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu kahe liimipüssi SikaBond Dispenser-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk tagastamiseks kohustamise nõudes seoses vastuhagis kostja poolt menetluse käigus nõude täitmisega.
5.Jätta ülejäänud osas vastuhagi rahuldamata.
6.Jätta kõik hageja haginõude esitamisega seoses tekkinud menetluskulud kostja kanda.
7.Jätta kostja vastuhagi esitamisega seoses tekkinud menetluskulud 64% ulatuses vastuhagis kostja kanda ja 36% ulatuses vastuhageja enda kanda.
Määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
9.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Floortrust OÜ esitas 26.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 916.73 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 20.10.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Viru Maakohtu 23.10.2023 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale määrati tähtaeg nõude esitamiseks ja põhjendamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis.
3.06. novembril 2023 esitatud hagiavalduse kohaselt Floortrust OÜ (hageja) ja Rommex OÜ (kostja) vahel on 2022 aasta algusest sõlmitud suuline töövõtuleping. Lepingu objektiks oli hageja poolt ehitustööde teostamine. Poolte vahel kujunes välja praktika, mille kohaselt kostja edastas hagejale info objekti kohta, kus kostja vajas hagejat ehitustööde teostamisel, hageja edastas kostjale konkreetse objekti osas hinnapakkumise ning kui kostjale see sobis, siis lepiti suuliselt kokku tööde teostamises. Peale hageja poolset lepinguliste tööde teostamist, vaatas kostja tehtud tööd üle, võttis need vastu ning peale seda esitas hageja kostjale arve, mille kostja ka korrektselt tasus. Selliselt toimus poolte vahel koostöö u 1,5 aastat.
4.2022 aasta sügisel andis kostja hageja kasutusse temale kuuluvad parketi paigalduse pingutusrihmad ning 2023 aasta alguses ka parketi liimipüssid. Pooltel oli omavahel sõlmitud kokkulepe, et kui hageja teostab kostjale töövõttu parketi paigalduse osas, siis parketi paigaldamiseks kasutatava liimi soetab ka kostja. Seadmed andis kostja hagejale kasutada tasuta, st 2 (15)
2-23-139021 et poole ei leppinud kokku seadmete rentimises ega tasumises. Eeltoodu skeemi alusel toimis ka poolte vahel suulise töövõtulepingu sõlmimine 2023 aasta suve alguses, umbes maikuu lõpus/juunikuu alguses objektile Padi 20, Kiili, Kiili vald, Harju maakonnas (edaspidi Objekt). Kostja tellis hagejat alltöövõtu korras parketi (kalasabas) ja põrandaliistude paigalduse u 70 m2 pinnale (edaspidi lepingulised tööd). Hageja tegi kostjale hinnapakkumise, mille kohaselt kalasaba parketi paigaldus on 23 eurot m2, millest pooled arvestavad maha liimi; põrandaliistu paigaldus 3 eurot/m; maastiksvuuk 7 eurot/m. Kostja nõustus hageja hinnapakkumisega, kuid pooled ei leppinud kokku lepinguliste tööde teostamise tähtajas. Pooled leppisid kokku, et materjali hangib kostja. Hageja mäletab, et kostja ei fikseerinud konkreetselt, mis tähtajaks peavad hageja poolt parketi ja põrandaliistude paigaldustööd valmis saama. Hageja teavitas, et saaks alustada lepinguliste tööde teostamisega 10.06.- 11.06.2023 ning lõpetada töödega 18.06.2023. Kostjale nimetatud tähtajad sobisid.
5.11.06.2023, mil hageja teostas objektil lepingulisi töid, tuli objektile ka tööde tellija. Tellija uuris, kas hageja saab töödega valmis 14.06.2023. Hageja teavitas, et kuulub esimest korda sellisest tähtajast ning et kostja ei ole temale sellist tähtaega andnud. Hageja selgitas tellijale, et ta ilmselt ei jõua 14.06.2023 töödega valmis, kuid annab endast parima. 14.06.2023-ks oli hagejal olemasolevast parketist ca 65m2 paigaldatud ning ca 4 m2 parketti jäi paigaldamata, kuivõrd parketti ei olnud objektil sellises mahus (et kõik põrandapinnad saaks parketi alla). 2 päeva varem oli hageja kostjat teavitanud sellest, et parketti ei jagu. 15.06.2023 helistas kostja hagejale ning uuris, kas hageja saab minna objektile põrandaliiste paigaldama. Hageja selgitas, et pealelõunat umbes kella 16 paiku saab minna, kuivõrd ta on enne hõivatud. Kell 16:02 helistas kostja hagejale ning teavitas, et kuivõrd hageja ei olnud juba Objektile jõudnud, siis paigaldab ta ise põrandaliistud. 19.06.2023 kirjutas hageja kostjale ja uuris, kas Objektil Padi 20, Kiili sai kõik korda. Kostja hagejale ei vastanud. 3 päeva möödudes kirjutas kostja hagejale vastu, et ei nõustu tasuma hagejale tehtud tööde eest, kuivõrd tema olevat kogu parketi ülesvõtnud ning selle uuesti paigaldanud.
6.23.06.2023 esitas hageja kostjale tehtud tööde eest arve nr 23019 summas 876 eurot maksetähtajaga 26.06.2023.
7.Kostja esitas hagejale 23.06.2023 arve nr 1265 summas 4 543.20 eurot ning 27.06.2023 muudetud arve nr 1265 summas 4 236 eurot maksetähtajaga 30.06.2023. Kostja on arves nr 1265 (koostatud 27.06.2023) esitanud hageja vastu nõude parketiliimi, parketi liimipüsside, pingutusrihmade ning samade liimipüsside ja pingutusrihmade rendi nõude. Hageja vaidlustas koheselt kostja poolt esitatud arve ning selgitas kostjale, et pooltel puudus omavaheline kokkulepe kostja poolt antud seadmete rendis ja selle tasus. Eeltoodust tulenevalt on kostja võlgnevus hageja ees kokku summas 876 eurot. Hageja on enda lepingulised kohustused täitnud nõuetekohaselt, so teostas kostja poolt tellitud tööd sellises mahus, millises kostja hagejale võimaldas (materjale tarnis), kuid kostja ei ole enda lepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
8.Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist 38.16 eurot.
9.VÕS § 1131 lg 1 kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Üldreegel on, et sissenõudmiskulu hüvitamist saab nõuda iga üksiku rahalise kohustusega seoses. Seega kui võlausaldajal on õigus nõuda viivist mitme rahalise kohustusega viivitamise eest, saab ta nõuda 40-eurost sissenõudmiskulude 3 (15)
2-23-139021 hüvitamist iga kohustuse eest eraldi. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist kokku summas 40 eurot, so 1 tasumata arve eest.
10.Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 876 eurot, seadusjärgsed viivised 06.11.2023 seisuga summas 38.16 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja seadusjärgsed viivised protsendina põhivõlgnevusest kuni nõude kohase tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 876 eurot kokku.
KOSTJA VASTUS
11.Kostja vaidleb oma 27.11.2023 vastuses hagile täies ulatuses vastu. Hageja väidab, et poolte vahel on sõlmitud suuline töövõtuleping. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis sellist asjaolu tõendaks. Kostja tugineb asjas esitatud tõendamata väidete juures võimalusele vaielda paljasõnalistele hageja väidetele vastu vaid vastuväidetega. Hageja pole enda väiteid tõendanud ning kuniks hageja seda teinud pole, esitab kostja vastuväited ilma tõenditeta. Hageja väidetud tingimustel pole poolte vahel lepingut sõlmitud.
12.Hageja esitatu pinnalt ei ole võimalik tuvastada ühtegi väidetud töövõtulepingu tingimust ega kokkulepet ning kogu hageja nõue on selliselt täielikult põhjendamatu. Isegi hageja enda välja toodud asjaolud on ebaselged. Näiteks märgib hageja, et paigaldus telliti umbes 70m 2 pinnale. Kui kogu hageja nõue baseerub sisuliselt tööl, mis on väidetavalt tehtud ruutmeetri hinnaga (milline kokkulepe on samuti täielikult tõendamata), siis on arusaamatu, kuidas saab hageja väidetud kokkulepe olla samal ajal mahult umbkaudne ning samas rahaliselt väga täpselt määratletud. Kogu hagis väidetud kokkulepet iseloomustab hästi hagiavalduse punktis 1.3 sisalduv lausealgus: „Hageja mäletab, et...“ Kostja mäletab, et kõiki töid, mida kostja hagejalt tellis, teostas hageja kostja vahendite ja materjalidega, sealhulgas kostja parketi pingutusrihmade ning kahe kostjale kuuluva liimipüstoliga. Samuti andis kostja hagejale liimipüstolitesse mineva parketiliimi. Hageja on neid asjaolusid ka ise hagis kinnitanud.
13.Hagis väidetud sisuga lepingut pole poolte vahel sõlmitud. Pooltel puudusid fikseeritud kokkulepped, vaid igas töös lepiti tingimused kokku eraldi. Tegelikkuses toimus kokkuleppe sõlmimine maikuu keskpaiku, mis ajal pooled kooskõlastasid tööde tegemise aja. Kokkulepe jäi, et kostja teeb tööd 12.06-14.06.2023. Juuni alguses said pooled uuesti kokku ning hageja teatas, et kokkulepitud kuupäevadel ta tööd siiski teha ei saa. Pooled sõlmisid uue kokkuleppe, mille kohaselt alustas hageja töödega kokkulepitust varem. Sealsamas saavutati ka kokkulepe tööde lõpptähtaja osas, milleks jäi 14.06.2023.
14.Et hageja tegemata tööde ja puuduste pärast tellija lepingut üles ei ütleks, oli kostja sunnitud tööd jätma pooleli teisel objektil (mis asus Rootsis) ning minema objektile hageja töö puuduseid kõrvaldama. Hageja tehtud töö oli osaliselt vaja üles võtta ning uuesti paigaldada. Kõik puuduste kõrvaldamisega ning tööde lõpetamisega seotud kulud jäid kostja kanda. Kostjal kulus puuduste kõrvaldamiseks ja pooleliolevate tööde lõpetamiseks kolm tööpäeva.
HAGEJA VASTUS
15.Hageja ei nõustu oma 11.12.2023 vastuses kostja väidetega. Messengeris kostja seaduslik esindaja ise toob välja objekti ja uurib hagejalt, kuidas tööd sujuvad. Hageja on kostja poolt tellitud tööd teostanud ning hageja on kostjale teostatud tööde eest ka arved esitanud, mille kostja on tasunud. 4 (15)
2-23-139021
VASTUHAGI
16.09.04.2024 esitas ja 29.04.2024 täiendas vastavalt kohtu väljatoodule kostja vastuhagi. Vastuhagiavalduse kohaselt tugineb kostja nõue hageja vastu asjaoludel, mille tõele vastavust on hageja ise oma hagiavalduse p-s 1.2 kinnitanud: 2022. aasta sügisel andis kostja hageja kasutusse temale kuuluvad parketi pingutusrihmad ning 2023. aasta alguses parketi liimipüssid SikaBond Dispenser-1800 Power ja kohvri koos 20 parketi pingutusrihmade komplektiga 4000N. Kostja hinnangul ei saa nimetatud asjaolude üle vaidlust olla, kuivõrd mõlemad osapooled on antud asjaoludele menetluses tuginenud.
17.Hageja on aga märkinud hagis ebaõigesti, et poolte vahel oli sõlmitud hageja esemete kasutamiseks tasuta kasutusleping. Tegelikkuses oli poolte vahel sõlmitud rendileping, mille kohaselt hageja kohustus asjade kasutamise eest tasuma kostjale mõistlikku tasu, mis pidi kajastuma tasaarvestusena kostja ja hageja vahel sõlmitud alltöövõtulepingute eest makstavas tasus. Kuivõrd hageja renditasu töövõtulepingute täitmise eest makstavast tasust maha ei arvestanud, siis jäid renditasust tulenevad nõuded kostjale alles.
18.Kostja on korduvalt nõudnud hagejalt temale kuuluvat vara tagasi, sh 25.09.2023 e-kirjas, kuid põhjendamatult hageja ei ole kostjale vara tagastanud. Kostjal on vallasvara omanikuna õigus igal hetkel nõuda oma vara tagasi ebaseaduslikust valdusest. Hagejal puudub igasugune õigus kostja vara vallata. Siinsel juhul on vara tagastamata jätmisega hageja alusetult kostja arvel rikastunud, mille hüvitamist on kostjal igal juhul õigus nõuda.
19.Hageja ja kostja vahel ei ole siinse vastuhagi esitamise hetkeks ühtegi kehtivat lepingulist suhet, millest võiks tuleneda hageja õigus kostja asju vallata. Hageja on vaieldamatult teadlik, et kostja on soovinud oma asju tagasi. Pooltevahelise rendilepingu saab lugeda lõppenuks hiljemalt 25.09.2023 kuupäevast, mil kostja nõudis hagejalt e-kirja vahendusel vara tagastamist või vara tagastamata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist..
20.Nagu kostja on juba välja toonud, siis poolte vahel oli sõlmitud rendileping, mille kohaselt hageja kohustus asjade kasutamise ja kasutamisest loodava vilja eest maksma kostjale tasu. Pooled on vaieldamatult leppinud kokku, et hageja kasutab kutsetegevuse raames kostja vara ning kostja on nimetatud vara üle andnud. Seega on täidetud rendilepingu primaarsed tingimused. Hageja on asunud väitma, et tegemist on tasuta kasutamise lepinguga. Hageja on ettevõte, kes kasutas kostjalt renditud vallasvara oma kutsetegevuses (parketipõranda paigaldus) tulu teenimiseks. Teisisõnu kasutas hageja kostjalt renditud vara oma kutsetegevuses vilja loomiseks. Kostja enda kutsetegevuseks on samuti ehitusvaldkond, täpsemini elamu ja mitteeluhoonete ehitus. Kostja kasutas hagejat mõningatel puhkudel alltöövõtjana, milliste lepingute täitmise huvides hagejale kostja vara renditi. Hagejal puudus igasugune alus arvata, et tegemist on tasuta rendiga ning vastupidist näitavad ka hageja enda hagiga esitatud tõendid. Kostja pidas arvestust hagejale renditud vara kohta hinnaga 5 eurot päevas. Kostja märgib, et tegemist on ca 3-4 korda odavama rendihinna määraga keskmisest turul pakutavast hinnast analoogsetele tööriistadele. Hagejale andis kostja esimese liimipüssi ja parketi pingutusrihmade komplekti üle 27.03.2023 ning teise liimipüssi 17.05.2023. Kui arvestada lepingu lõppemise kuupäevaks 25.09.2023, kasutas hageja esimest liimipüssi ja parketi pingutusrihmade komplekti 182 päeva ning teist liimipüssi 131 päeva. Arvestades kokkulepitud mõistlikke tasumäärasid võlgneb rendilepingu alusel hageja kostjale 5 (15)
2-23-139021 esimese liimipüssi rendi eest 910 eurot (182*5), teise liimipüssi rendi eest 655 eurot (131*5) ja parketi pingutusrihmade komplekti rendi eest 182 eurot (182*1), kokku 1 747 eurot.
21.Analoogsete dispenserite (liimipüsside) rendihind on erinevates tööriistarendi ettevõtetes pikaajalise rendi (30+ päeva) puhul kuni 15 eurot päevas. Kuivõrd kostjale teadaolevalt vastuhagi esitamise hetkel ükski Eestis tegutsev tööriistade rendifirma kõnealust liimipüssi ei rendi, esitab kostja võrdluseks liimipüstoli rendipakkumised ettevõtte Makserv lehelt akusilikoonpüssi Makita BCG180RFEB hinnaga 9,60 eurot/päev ja ettevõtte Ramirent lehelt silikoonpüss Milwaukee M12PCG600-201C hinnaga 10,90 eurot/päev. Rendihinnad on esitatud ilma käibemaksuta. Parketi paigaldusrihmade puhul on ettevõtte Makserv lehe kohaselt päevane rendihind 2,40 eurot. Kostja rõhutab, et on andnud kostjale üle kohvri, kus on 20 paigaldusrihmade komplekti ning nimetatud rendihind vastab ühe komplekti hinnale. Kostja juhib tähelepanu, et mõlemad võrdluseks esitatud püssid on tööpõhimõttelt sarnased, kuid jõudluse poolest ligikaudu 3 korda nõrgemad kui hageja poolt renditud SikaBond liimipüssid. Suurema jõudlusega püsside rendihind on kõrgem, kuid täpse analoogia puudumise tõttu ei ole kostjal võimalik täpset hinda näidata. Esitatud tõendite pinnalt aga ei saa olla vaidlust selles, et kostja nõutud renditasu määr (liimipüsside eest 5 eurot/päev ja parketi paigaldusrihma eest 1 euro/päev) ei ületa analoogse liimipüssi ja parketi paigaldusrihmade komplekti turu keskmist rendihinda.
22.Hageja valduses on kostjale kuuluv vara ning hageja on seda menetluse raames korduvalt kinnitanud. Hageja ei ole kostja vara tagastanud. Kui hageja ei ole seda teinud põhjusel, et ta on kostja vara kaotanud või see on hävinenud, on kostjal õigus nõuda varalise kahju hüvitamist. Kostja ostis liimipüssid SikaBond Dispenser-1800 Power hinnaga 1100 eurot tükk. Kostjal on esitada arve ühe liimipüstoli kohta, kuid vaidlust pole, et hagejale sai üle antud kaks identset liimipüstolit. Hagejale üle antud liimipüstolid vastasid samadele omadustele ja seega saab lähtuda mõlema liimipüstoli väärtuse hindamise puhul ühe liimipüstoli arvest. Kostja juhib tähelepanu, et SikaBond Dispenser-1800 Power arve ei ole toote täishind ning vastab kasutatud toote hinnale. Kostjale teadaolevalt ei müüda toodet vastuhagi esitamise hetkel üheski Eesti e-poes ning välismaa suuremates e-poodides, näiteks Amazon.de-s, on toote hind uuena üle 2000 euro. Parketi paigaldusrihmade komplektide 4000N väärtus on 420 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esitatud hind ei ole toote täishind (komplekti täishind on 39,55*20=791 eurot) ning vastab kasutatud toote väärtusele. Hageja ei ole kostjale vastuhagi esitamise seisuga ühtegi parketi pingutusrihmade komplekti tagastanud. Eeltoodust tulenevalt nõuab kostja kahju hüvitamist summas 2 620 (2*1100 + 420) eurot.
HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE
23.Hageja leiab oma 22.05.2024 vastuses vastuhagile hageja hinnangul ei ole kostja põhistanud ega tõendanud mitte ühtegi enda tasunõude aluseks olevat asjaolu.
24.Hageja ei ole mitte kunagi sõlminud kostjaga rendilepingut, samuti ei ole kunagi toimund hageja ja kostja vahel läbirääkimisi rendilepingu sõlmimiseks. Pooled ei ole kunagi leppinud kokku kostja poolt hagejale antud esemete rendihinnas, ei rendiperioodis ega ka muudes renditingimustes. Hagejal ei ole olnud kunagi soovi sõlmida kostjaga rendilepingut, kuivõrd hageja ja kostja vahel kujunes välja praktika, mille kohaselt hageja andis kostjale temale kuuluvaid esemeid tasuta kasutada ning kostja andis vastupidiselt hagejale kostjale kuuluvaid esemeid tasuta kasutamiseks. Selline oli poolte vahel väljakujunenud praktika. Hageja on seisukohal, et ei ole eluliselt usutav, et pooled sõlmisid suulise rendilepingu, kuid ei leppinud kokku renditavate esemete hinnas, so rendi 6 (15)
2-23-139021 tasus ega muudes renditingimustes. Hageja selgitab maakohtule, et kostja andis hagejale kõik oma põrandakatete paigaldustööd, põhjendusega et ei soovi antud valdkonnas ise enam töötada/tegeleda. Kostja pakkus ise välja, et annab hagejale tööde teostamiseks Sika liimipüssid. Hageja poolt tehtava töö tasus leppisid hageja ja kostja alati enne tööde alustamist kokku suuliselt. Täiendavalt selgitab hageja, et kõik maksed/arveldused käisid läbi kostja/Rommex OÜ. Hageja/Floortrust OÜ ei esitanud kliendile (kellele ta teenust tegelikkuses osutas) kunagi arveid ning oli pelgalt ainult tööde teostaja rollis. Hageja poolt tehtud tööde eest esitas kliendile arve kostja ning tööde tegelik teostaja, so hageja esitas omakorda kostjale arve osutatud teenuse eest. Hageja selgitab, et tänasel päeval on välja kujunenud tavapraktika, kus mikroettevõtted sõlmivad alatihti omavahel suulisi töövõtulepinguid, kuid rendilepingud, millega antakse tasu eest teisele ettevõttele kasutada/teise isiku valdusesse endale kuuluvaid esemeid, vormistatakse kirjalikult. Samuti fikseeritakse alati ära ka lepingus renditasu jm renditingimused.
25.Kostja on andnud hagejale tasuta kasutada temale kuuluvad esemed. Nimetatud esemetega osutas hageja kostjale teenust, so põrandakatte paigaldust. Kostja ja hageja ei ole kunagi leppinud kokku esemete rendihinnas ega rendiperioodis. Samuti ei ole kostja hagejale antud esemete eest esitanud rendiarveid. Alles peale poolte vahel 26.06.2023 toimunud konflikti, mille käigus kostja lõhkus hagejale kuuluva väikekaubiku Toyota Proace küljeklaasi, esitas kostja hagejale väidetavad rendiarved. Hageja selgitab, et on kostja esitatud arved ka koheselt vaidlustanud ning selgitanud kostjale, et poolte vahel ei ole sõlmitud rendilepingut, mis annaks kostjale seadusliku aluse selliste arvete esitamiseks. Täiendavalt selgitab hageja maakohtule ning kostjale, et hageja ja kostja vahel toimus sõbralik koostöö kuni 2023 aasta juunikuuni.
KOSTJA VASTUS
26.Kostja rõhutab oma 11.06.2024 vastuses, et rõhutab selguse huvides, et on oma vastuhagis esitanud kaks nõuet: rendilepingust tuleneva võlgnevuse- ja viivisenõude (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning kostjale kuuluva vara hagejalt väljanõudmise ehk vindikatsiooninõude (resolutsiooni p 3). Alternatiivnõude vara hüvitamiseks on kostja esitanud juhuks, kui hageja on vindikatsiooninõude korras väljanõutava kostja vara hävitanud, kaotanud või selle väärtus on muu hageja süülise tegevuse tõttu oluliselt vähenenud.
27.Hageja väidab vastuses, et ei ole mitte kunagi sõlminud kostjaga rendilepingut. Samuti väidab hageja, et ei ole ka kunagi toimunud läbirääkimisi vastava rendilepingu sõlmimiseks. Lisaks ei ole hageja hinnangul eluliselt usutav, et pooled sõlmisid suulise rendilepingu. Hageja on selgitanud enda nägemust pooltevahelisest töösuhtest. Hageja on oma nägemuse kirjeldamisel piirdunud üksnes paljasõnaliste, tõendamata selgitustega. Jättes korraks kõrvale, et kostja ei nõustu ühegi hageja paljasõnalise asjaolukirjeldusega (kui just sõnaselgelt nõustumust ei väljenda), siis hageja selgituste paljasõnalisusest saab järeldada üht: kui poolte vahel olid lepingulised suhted, siis juba kasvõi hageja enda hagis tuginetud asjaoludelt nähtub, et pooltevahelised kokkulepped sõlmiti suuliselt. Eeltoodut silmas pidades on alusetu hageja väide, et ei ole eluliselt usutav, et poolte vahel on sõlmitud rendileping suuliselt ning et ka selle tingimused lepiti kokku suuliselt. Hageja on ise hagiavalduses tuginenud just suulise töövõtulepingu olemasolule. Hageja enda loogika järgi ei tohiks sellisel juhul olla ka see eluliselt usutav, et töövõtulepingu ja eelkõige just hageja hagiavalduses esitatud nõude aluseks olevad tasutingimused said kokku lepitud suuliselt.
28.Olenemata sellest, millise tõlgenduse hageja täpselt kostja vara valdamisele õiguslikult annab, ei tundu poolte vahel olevat vaidlust selles, et leping siiski kostja vara valdamiseks sai sõlmitud. Ka 7 (15)
2-23-139021 hageja väidetatud tasuta kasutamise leping on siiski võlaõiguslik leping. Poolte vahel on vaidlus vaid konkreetse lepingu sisu tõlgendamises. Kuna (i) hageja on vastu vaielnud rendilepingu sõlmitusele, (ii) kostja kahtlemata ei nõustu hageja paljasõnalise väitega tasuta kasutamise lepingu sõlmimise kohta ning (iii) pooltevaheline leping on sõlmitud suuliselt, siis kuulub poolte vahel sõlmitud lepingu sisu tõlgendamisel kohaldamisele VÕS § 29 sätetest tulenevad lepingu tõlgendamise põhimõtted.
29.Subjektiivsel tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas pooled ise sõlmitud lepingut mõistsid (vt RKTKo 3-2-1-118-13, p 12). Poolte ühist tahet võib tõendada nt tehingute omavaheline seotus, millele omakorda võib viidata tehingute või muude toimingute tihe ajaline järgnevus; kui ühist tahet ei suudeta tõendada, tuleb lähtuda mõistliku isiku positsioonist. Kuivõrd sõlmitud leping on suuline ja kõik lepingu tingimused said kokku lepitud suuliselt, ei ole võimalik poolte ühist tahet lepingust endast või selle sõnastusest tõendada ega tõlgendada. Poolte tahte hindamisel tuleb lähtuda mõistliku isiku vaatenurgast.
30.Poolte vaheliste tehingute omavahelist seotusest saab mõistliku isiku positsioonist järeldada järgmist: kostjale kui majandustegevuses tegutsevale isikule kuulub vara töövahendite näol (liimipüstolid, parketi pingutusrihmade komplektid), mida hageja tahtis kasutada oma majandustegevuse raames vilja omandamiseks (põrandakatte paigaldamine ning selle eest tasu saamine). Hageja sellist tahet saab järeldada sellest, et hageja on vastaval viisil kostja vara hageja enda väidete kohaselt kasutanud. TsÜS § 62 lg 1 kohaselt on esemest saadav kasu eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Asja viljaks sama sätte lg 2 kohaselt peetakse ka tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu. Selline tulu on eelkõige asja kasutamisest saadav tasu. Hageja on kinnitanud, et on kostjale kuuluvat vara kasutanud vilja omandamiseks (tasu saamiseks). Õiguskirjanduses on selgitatud, et tasuta kasutamise lepingu eesmärk ei ole eseme kasutamine koos vilja omandamise õigusega. (vt VÕS komm. väljaanne II, § 389, p 3.4). Õiguskirjanduses on eraldi rõhutatud, et kuna tasuta kasutamise lepingu eesmärk ei ole eseme kasutamine koos viljade omandamise õigusega, tuleks viljade saamise eesmärgil kasutusse andmisel sõlmida rendileping (vt VÕS komm. väljaanne II, § 389, p 3.6.3). Kuna hageja on selgelt vallanud kostjale kuuluvat vara viljade saamise eesmärgil, siis vaieldamatult ei vasta pooltevahelise lepingu sisu tasuta kasutamise lepingu eesmärgile. Juba ainuüksi eeltoodu viitab väga selgelt asjaolule, et poolte vahel ei olnud sõlmitud tasuta kasutamise lepingut. Pooltevaheline lepinguline suhe, mille alusel kostja hagejale tasu eest vilja omandamise eesmärgil oma vara kasutamiseks võimaldas, vastab rendilepingu olemusele. VÕS § 339 sätestab nii rendilepingu mõiste kui ka rentniku kohustuse maksta renti. Seega on rendilepingu näol tegemist olemuselt lepinguga, mille puhul eeldatakse tasu maksmise kohustust.
31.Vaidlus puudub, et pooled on sõlminud kõnealuse lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Õiguskirjanduses on selgitatud, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingud võivad olla oma sisult vähem määratletud kui väljaspool majandus- või kutsetegevust sõlmitud lepingud, sest tegemist on reeglina võrdset kauplemisjõudu omavate lepingupooltega, kes ei vaja kaitset lepingulise suhte pealesurumise eest, on kogemustega ning seotud tavade ja väljakujunenud praktikaga. Lepingute tasulisus tuleneb reeglina seadusest. Nii on ka rendilepingu puhul (VÕS § 339). Kokkuvõtteks, võttes arvesse mõistliku isiku seisukohast tuvastatavaid lepingutingimusi (hageja kasutas kostja vara vilja omandamise eesmärgil), siis on tegemist rendilepinguga, mis on olemuselt tasuline leping. 8 (15)
2-23-139021 26.09.2024 KOHTUISTUNG
32.Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja on esitanud kostjale arve ainult tema teostatud tööde eest. Hageja ei olnud teadlik kokkulepetest, mida kostja oli sõlminud tellijaga. Hageja kuulis alles töid teostades, millised kokkulepped tähtaegade osas oli Rommexil tellijaga. Tegelikkuses selgitas ka Rommexile, et ei ole reaalne sellise tähtajaga seda tööd ära teha. Hageja tegi endast kõik, et püüda need tööd lõpetada selleks tähtajaks, kuid siis selgus, et parketti ei jagunud ja ta ei saanud töid lõpuni teha. Mis puudutas liimi, liimi kogust ja paigaldamist, siis selle organiseeris kostja sellele objektile. Arvestades seda, et servad olid paigaldamata ja paigaldamata ei olnud need seetõttu, et tööd olid puudustega, vaid et parketti tuli puudu. Hageja objektilt lahkumise üheks põhjuseks oli, et ei olnud materjali, et töid lõpetada. Pooled vahetasid omavahel ilma tasuta igasuguseid seadmeid enda tööde teostamise raames. Mingit rendisuhet poolte vahel ei ole.
33.Kostja jäi vastuhagi juurde. Pooled tegutsesid majanduskutsetegevuses. Hageja pidi objektil tööd valmis saama. Tööde tegijana hageja ei saanud hageja ja kostja vahel kokkulepitud töid valmis. Ei ole tõendanud, et oleks ruutmeetri põhine kokkulepe. Arvel märgitud hind 65 ruutmeetri eest. Kust on hageja üldse selle summa võtnud, seda hageja ei ole tõendanud. Kui poolte vahel tööde tegemises kokku lepiti, siis oli kokkulepe selline, et tööd tuleb tervikuna valmis saada. Hageja ei saa öelda, et tal ei olnud tähtajad teada, sest ta saigi need hiljemalt teada, kui objektile läks ja sellest tööde tellijaga rääkis. Kui oleks teadnud, et ei jõua need valmis, ta oleks saanud tööst loobuda või oleks saanud öelda, et ma ei jõua, see ei ole võimalik. Kostja seaduslik esindaja pidi parketti üles võtma, liimi juurde panema, liistud paigaldama. Renditasu nõue - hageja oleks pidanud tõendama, et see tegevus on tasuta. Hageja tugineb sellele, et varem ka antud asju rendile tasuta. Hagi on esitatud seadmete puhul, mis olid pikaajaliselt hageja käes. Rendiperioodi lõpuks oleme lugenud
25.09.23.Ei ole kuidagi võimalik eeldada, et seamete üleandmine oleks võinud toimuda tasuta.
34.Kohus määras anda kostjale tähtaeg 7 päeva vastuhagi resolutsiooni täpsustamiseks tingimusel, kui vastuhagis kostja pärast istungit kostjale liimipüssid ja pingutusrihmad üle annab.
KOSTJA SEISUKOHT
35.Kostja 03.10.2024 selgituste kohaselt toimus peale istungit vastuhagi resolutsioonis nimetatud kostja vara üleandmine. Üks hageja poolt üle antud SikaBond Dispenser-1800 Power liimipüssidest oli kahjustatud sedavõrd, et see ei vastanud enam oma omadustele ning ei toiminud korrapäraselt. Seadmel oli üleandmisel puudu kolmest nupust üks. Puuduolev nupp on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamiseks. Puuduolevast nupust suuremaks probleemiks osutus sama liimipüssi mehhaaniline seisukord. Üleandmisel selgus, et liimipüssi varras, mille abil püss liimi väljastab, ei liigu. Kostja demonstreeris puudust koheselt pärast 26.09.2024 istungit toimunud vara üleandmisel hageja ja tema lepinguliste esindajate juuresolekul. Eelviidatud mehhaaniline puudus tähendab, et liimipüss ei täida enda põhifunktsiooni, milleks on liimitava parketi paigaldamiseks vajaliku liimi väljastamine. Üleantud kujul ei oma liimipüss vähimatki väärtust. Hagejale anti kostja poolt töökorras liimipüss, millisele seisukorrale antud liimipüss tagastamisel enam ei vastanud. Hageja ei esitanud vara üleandmisel ühtegi sisulist vastuväidet kostja poolt fikseeritud puudustele. Kostjale üleantud liimipüss ei vasta pärast hageja poolt tagastamist tema omadustele ja põhifunktionaalsusele. Üleantud kujul vastab liimipüss nullväärtusele. Sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda hagejalt kahju hüvitamist kogu liimipüssi väärtuse ulatuses. 9 (15)
2-23-139021
36.Kostja on esitanud vastuhagis tõendid lõhutud liimipüssi väärtuse kohta. Kostja esitas tõendid, et ostis liimipüssid hinnaga 1100 eurot tükk ning et uuena on toote väärtus üle 2000 euro. Kostjal ei ole tegelikkuses võimalik turult soetushinnaga liimipüssi asendada. Kostja on tutvunud Eesti turul olevate pakkumistega ning käesoleval dokumendi koostamise hetkel pole müügil ühtegi liimipüssi, mis vastaks üheaegselt kostja liimipüssi omadustele ja hinnaklassile (1100 eurot). Sellegipoolest nõustub kostja kahju hüvitamisega selliselt, et hageja hüvitab talle liimipüssi soetamiskulu, s.o 1100 eurot. Kokkuvõtvalt on hageja rahuldanud kostja vastuhagi nõude vara üleandmiseks osaliselt, andes lõpuks kostjale üle küll kõik kostjale kuuluva vara (või asendanud selle uuega), kuid vara osaks olev liimipüss on üleantud seisundis, mis ei vasta tema omadustele ja põhifunktsioonile. Sellest tulenevalt täpsustab kostja vastuhagi resolutsiooni. Ühtlasi märgib kostja, et jääb osaliselt vastuhagi resolutsiooni p-s 4.1 märgitud kahjuhüvitise nõude juurde. Kostja jääb ka resolutsiooni ps 1 nimetatud võlanõude juurde.
37.Nagu eespool on välja toodud, siis hageja on menetluse käigus rahuldanud valdavas osas kostja vara välja andmise nõude. Seetõttu kostja loobub oma 29.04.2024 vastuhagi tervikteksti resolutsiooni punktis 3 nimetatud nõudest. Nõude rahuldamine pärast hagi esitamist on oluline aspekt menetluskulude jaotusel. Kostja on selgitanud vastuhagis, et on hagejalt kohtueelselt korduvalt nõudnud vara tagastamist (vt vastuhagi p 11, hageja 11.12.2023 menetlusdokumendi lisa 4, kostja 16:22 e-kiri), kuid hageja oli kuni vastuhagi esitamiseni vara kostjale välja andmisest keeldunud. Seega oli a) vastuhagiavalduses vastava nõude esitamine põhjendatud ning b) hageja on kostja vastava nõude pärast vastuhagi esitamist valdavas osas rahuldanud.
HAGEJA VASTUS
38.Hageja oma 07.10.2024 seisukohas leiab, et kostja ei ole fikseerinud, millises seisus on ta andnud temale kuluvad esemed hagejale üle. Seega ei saa ka kostja esitada pretensioone esemete lõhkumises, kahjustamises vms hageja vastu. Hageja on juhtinud maakohtu tähelepanu asjaolule, et kostja ise on enne hagejale esemete andmist (liimipüssid) parandanud, st liiminud. Vastavad tõendid ja fotod on hageja maakohtule edastanud. Samuti on kostja ise enne hagejale esemete andmist esemeid kasutanud tööde teostamisel vähemalt 4 aastat (alates 2018 aastast). Samuti on nimetatud esemete turuväärtus ajas vähenenud, kuivõrd tegu on amortiseeruva kaubaga. Eeltoodust lähtuvalt palub hageja maakohtul jätta tähelepanuta kostja väited, et esemed olid kahjustatud, kriimustatud ning parandatud, kuivõrd kostja ise on nimetatud seadmeid/esemeid enne hageja kätte andmist parandanud. Tegemist ei olnud uute seadmetega ning ka poolte kirjavahetusest ilmneb, et tegemist oli probleemsete s.t pidevalt parandamist vajavate esemetega.
39.Asjaolu, et pingutusrihmad ei olnud kastis kokku keritud/pakitud ei mõjuta kuidagi nende töökvaliteeti. Samuti ei ole kostja poolt hagejale antud pingutusrihmade kogus kuskil fikseeritud. Hageja ei ole neid lugenud kastis üle, kuid usaldas kostja poolt esitatud väidet, et neid rihmasid oli
20.Samuti viitab hageja, et kostja vastuhagis on kostja märkinud 1 pingutusrihma hinnaks 39,55 eurot. Hageja ostis aga pingutusrihmad hinnaga 8,57 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt on kostja ilmselgelt ülepaisutanud pingutusrihmade väärtuse, mis ka soetamisel ei saanud olla 39,55 eurot. Arvesse tuleb võta nende kulumist ning amortisatsiooni.
40.Hageja selgitab, et juba kostjalt liimipüsside saamisel puudus ühel nendest nupp, mille kadumist/puudumist kostja hagejale ette heidab. Nimelt kostja poolt hagejale antud üks liimipüssidest juba kostja käest saades ei töötanud korrektselt ning sellel olev üks nuppudest „kukkus koguaeg käepidemesse“ ja seda tuli sealt välja tõmmata. Hageja selgitab, et tegemist ei ole 10 (15)
2-23-139021 nupuga, mis on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamiseks, vaid tegemist on päästiku lukuga, mis hoiab päästikut all, ilma et näppu päästikul hoidma peaks. Hageja selgitab täiendavalt, et põhjus miks hageja valduses oli kaks liimipüssi oligi see, et kumbki püss ei töötanud korrektselt. Alatasa oli üks püssist katki või ei töötanud. Kuna hageja ja kostja suhted olid enne käesoleva tsiviilasja menetlus sõbralikud, siis lasi hageja kostjale kuuluvaid liimipüsse oma kuludega remontida. Nt: ühel liimipüssil oli emaplaadi rike, mille parandas IT Buss. Liimipüssi kokku pannes ei lukustunud ilmselt päästik/nupp korralikult oma pesasse, mistõttu on nupp käepidemesse „kukkunud“. Tegemist on lihtsa remondiga, mis teeb liimipüssi jälle kasutuskõlblikuks. Hageja on edastanud maakohtule fotosid liimipüssidest just seetõttu, et näidata kohtule liimipüsside seisukorda. Fotodelt on nähtav, et enne hagejale liimipüsside andmist on nende käepidemed juba mustade teipidega kinni teibitud, samuti on kruvide kinnituskohad on puruks jne. Asjaolu et korpused ei seisa ilma teibita omavahel koos näitab juba seda, et need nupud ei pruugigi korrektselt funktsioneerida, sest korpus ümber nupu on lahti. Kostja ei ole enda vastuhagis märkinud, et on hagejale andnud üle koos liimipüssidega liimipüssi laadija ning ka 4 akut. Hageja on aga nimetatud esemed kostjale tagastanud. Nimetatud asjaolu näitab ilmekalt, et kostja ei olnud ise ka teadlik, mida täpselt, millises koguses ning millises seisukorras esemeid ta hagejale kasutada on andud.
41.Kostja on enda Messenger suhtluses öelnud hagejale, et ei soovi hagejale antud esemeid tagasi, tal ei ole nendega enam midagi teha ja isegi et hageja võib need asjad maha müüa. Hageja teadis mis seisukorras ning mis väärtusega kostja poolt antud esemed on. Hageja on seisukohal, et praeguses turusituatsioonis ei soovi keegi sellises seisus tööriistu endale soetada. Turgu oleks ainult parketipingutusrihmadele ja seda ka paar eurot tüki eest. Selliseid parketiliimi püsse ei soovi endale keegi soetada kostja poolt märgitud hinna eest. Kostja ei ole tõendanud, et liimipüsside väärtus oleks 1100 eurot või oli sellel hetkel, kui vara hageja kätte anti. Kostja ei ole esitanud maakohtule ostutšekki, mis tõendaks, et ta on nimetatud liimipüssid just sellise hinna eest soetanud. Kostja on soetanud väidetavalt liimipüssid 1100,00 euro eest ning selgitas, et liimipüsside väärtus uuena on 2000,00 eurot. Seega on kostja ise juba liimipüssid ostnud kasutatuna. Hageja juhib maakohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatud liimipüsside turuhind käesoleval ajahetkel ei ole enam kindlasti summas 1100,00 eurot, vaid on ajas langenud võttes arvesse seadmete amortisatsiooni ja kasutamistihedust. Hageja selgitab veelkordselt, et pole kordagi vara tagastamisest keeldunud, selle kohta pole ühtegi tõendit. Kostja on ise 04.08.2023 öelnud, et jäta asjad endale, peale seda aga 25.09.2023 nõudnud jälle vara tagasi. Kostja käitumine on olnud vastuoluline. Hageja tagastas koheselt peale maakohtus toimunud istungit kostjale kõik temale kuuluvad esemed.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
42.Kohus, tutvunud hagi ja vastuhagi avaldustega, vastustega hagiavaldustele ja poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, vastuhagi menetlus aga tuleb osaliselt lõpetada ja ülejäänud osas jätta rahuldamata. Hagi
43.Floortrust OÜ (hageja ja vastuhagis kostja) väidab hagis, et tema kui töövõtja ja Rommex OÜ (menetluses kostja ja vastuhagis hageja) kui tellija vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Lepingu kuupäeva hageja nimetanud ei ole, loeb selle sõlmituks 2022.a alguses. 10.06.202314.06.2023 teostas hageja alltöövõtu korras parketi ja põrandaliistude paigalduse objektil Padi 20, Kiili. 14.-ks juuniks 2023 paigaldas hageja umbes 65m2 parketi. Umbes 4m2 parketti jäi paigaldamata, kuivõrd parketti ei olnud objektil sellises mahus. 23.06.2023 esitas hageja kostjale 11 (15)
2-23-139021 tehtud tööde eest arve nr 23019 summas 876 eurot (dtl 32). Kostja ei ole arvet tasunud. Selle summa kostjalt väljamõistmist hageja menetluses nõuab.
44.Kostja kinnitab oma 27.11.2023 vastuses hagile, et tegelikkuses toimus kokkuleppe sõlmimine hagejaga 2023.a maikuu keskpaiku ja kokkulepe jäi, et hageja teeb tööd 12.06-14.06.2023. Kostja väidab, et hageja tehtud töö oli osaliselt vaja üles võtta ning uuesti paigaldada. Sellepärast kostja arvates hagejal ei ole tekkinud õigust nõuda tasu.
45.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 229 lg 2 esimese lause kohaselt tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
46.Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajana R. R. ütluste kohaselt tellis ta Rommex OÜ-lt objektile Padi 20, Kiili, kalasaba parketi paigalduse. Oli vaja 90 m 2 parketi paigaldada. Tunnistaja kinnitas, et parketi tõi kohale tema ja et umbes 80% tööst oli tehtud. Puudused kõrvaldas Rommex OÜ. Ilmnes, et parkett oli kohati põranda küljest lahti, kus ei olnud liimi üldse alla pandud. Tunnistaja kinnitas, et parketi oli puudu. Kuna parkett hakkas otsa saama, siis palus ta jätta paigaldamata ainult ühte tuppa. Tegelikult aga jäi paigaldamata 2 toas ja garderoobis (dtl 294-297).
47.Kuigi pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud, eeltooduga on kohus on tuvastanud, et tegelikult pooled on sõlminud töövõtulepingu, mille alusel hageja on kostja tellimisel teostanud parketi paigaldustööd. Töövõtulepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 635, mille lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Viidatud sättest tulenevalt on töövõtjal õigus nõuda tasu teostatud tööde eest. Pooled vaidlevad tasu suuruse üle. VÕS § 637 lg 1 järgi kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja väidete ja ka tunnistaja ütluste kohaselt kalasaba parketi paigaldamine on väga aeganõudev protsess. Sellepärast väidab hageja, et sellist mahtu ei olnud võimalik paigaldada 3 tööpäeva jooksul.
48.VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Kostja on keeldunud hagejale tehtud tööde eest tasumisest põhjusel, et hageja ei ole tööd lõpetanud ja töös esinenud puudused kõrvaldas kostja ise. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. Kostja ei ole määranud hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. See, et kostja on lõpetanud hageja alustatud tööd, s.o osaliselt kinni liiminud paigatatud parketti, paigaldanud puuduva parketti ja põrandaliistud, ei välista hageja õigust saada tasu teostatud töö eest. Hagejal on õigus nõuda tasu tegelikult teostatud tööde eest. 12 (15)
2-23-139021
49.Pooled vaidlevad tasu suuruse üle. Hageja on hagis toonud, et tegelikult leppisid parketi paigaldamise hinnas 23 eurot/m2. Samas on hageja esitanud arve 65 m2 paigaldamise eest summas 876 eurot ehk 13.48 eurot/m2 (dtl 32). Hageja on ka varem esitanud kostjale arved parketi paigaldamise eest hinnaga 7 eurot/m2 (dtl 86), 18 eurot/m2 (dtl 84) ja 35 eurot/m2 (dtl 83), 9 eurot/ m2 (dtl 82) ja 5.2 eurot/m2 (dtl 80, 81, 95) ehk keskmiselt 12.09 eurot/m 2. Need arved on kostja poolt tasutud (dtl 97, 98). Menetluses ei ole väidetud, et väga aeganõudva kalasaba parketi paigaldamise ruutmeetri keskmine hind on 13.48 eurost madalam. Tunnistaja ütluste järgi tegelikult paigaldatud oli 80% 90m2-st ehk 72 m2. Tunnistaja on kinnitanud, et hageja paigaldatud parketist võeti magamistoas pool ruutmeetrit või ruutmeeter üles ja elutoas lisati liimi. Lisaks garderoobis 2,5m2 oli paigaldamata.
50.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja hagi hagiavalduses toodud ulatuses (so 876 eurot) ilma hagi rahuldamise vajadust täiendavalt põhistamata.
51.VÕS § 113 lg 1 lause 1 ja 2 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Pooled ei ole kirjalikku lepingut sõlminud ega viivise määras kokku leppinud, mistõttu on kostjal kohustus tasuda viivist seadusjärgses määras. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Hageja lõpetas tööd 14.06.2023, kuid on esitanud arve 23.06.2023 tasumise tähtajaga 26.06.2023. Kohus leiab, et hageja on esitanud arve ja määranud arve tasumiseks mõistliku tähtaja. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates arve nr 23019 tasumiseks määratud päevale järgnevast päevast, s.o alates 27.06.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni (16.10.2024) summas 140.12 eurot (https://viivisekalkulaator.ee/debt) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagi
52.Seoses sellega, et hageja andis kostale parketi pingutusrihmad ja liimpüstolid üle on vastuhageja 03.04.2024 menetlusdokumendis oma nõuded täpsustanud. Tema nõueteks on vastuhagis kostjalt renditasu 1 747 eurot ja kahjuhüvitise 1 100 eurot väljamõistmine.
53.Vastuhageja väidab vastuhagis, et pooled on sõlminud parketi pingutusrihmade ja liimpüstolite rendilepingu. Vastuhagis kostja vaidleb rendilepingu sõlmimisele ja väidab, et pooled ei ole rendilepingut sõlminud, nad pidevalt laenasid teineteisele tööriistad ilma selle eest tasu nõudmata, vastuhageja nõudis renditasu üksnes pärast seda kui hageja vastuhagejale käesolevas menetluses esitatud nõude tasumiseks arve esitas ja vastuhageja tegi seda hageja nõudeõiguse vastuhageja vastu välistamiseks.
54.VÕS § 339 järgi rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase 13 (15)
2-23-139021 majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Käesolevas vaidluses ei ole pooled kirjalikku rendilepingut sõlminud. VÕS ei sätesta rendilepingu kohustuslikku vormi, seega saab rendilepingu sõlmida ka suuliselt. Samas vaidluse tekkimisel rendilepingu sõlmimise ja lepingu tingimuste üle peab üldjuhul nõude esitaja tõendama seda, milline oli lepingupoolte tahe ja millises renditasu suuruses kokku lepiti. Millised TsMS-iga lubatud tõendeid selleks esitada, on nõude esitaja otsustada.
55.VÕS § 16 lg 1 sätestatud pakkumust (oferti) lepingu sõlmimiseks vastuhageja vastuhagis kostjale teinud ei ole. Ei ole ka esitatud VÕS § 20 lg 1 sätestatud vastuhagis kostja nõustumust (aktsepti) rendilepingu sõlmimiseks. Parketi pingutusrihmade ja liimpüstolite üleandmisest ei piisa järeldamaks, et nende kasutama asumisega sõlmisid pooled rendilepingu, sest sellega ei ole võimalik tuvastada, et poolte tahteavaldused olid piisavalt selgelt väljendatud ja määratletud. Lepingus on oluline hind või tasu suurus, mis peab olema selgelt väljendatud ja läbi räägitud. Poolte kirjavahetuse (dtl 245 -255) järgi on pooled (ka vastuhageja vastuhagis kostjalt) küsinud ja laenanud tööriistad kasutamiseks. Seal ole juttu kasutamise eest tasu maksmisest. Kuna pooled ei ole asjade üleandmisel kokku leppinud, et asjade kasutamine eest tuleb maksta tasu, siis sellega on kohus tuvastanud, et poole suhe ei vasta rendilepingule, sest ei ole kokku lepitud tasu maksmises ega antud mõista, et tuleb maksta mõislik tasu.
56.Kohus ei nõustu vastuhagejaga selles, et poolte majandustegevuses tegutsemise tõttu tuleb eeldada, et nende vahel on sõlmitud tasuline rendileping. VÕS § 28 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Maakohtu arvates VÕS § 28 lg 1 sätestatud eeldus praegusel juhul kehtiks üksnes tingimusel, kui poolte käitumine kuni vastuhageja poolt arve esitamiseni (dtl 33, 34) kaudselt viitaks vastuhageja kavatsusele nõuda renditasu. Kuna vastuhageja esitas arve nr 1265 summas 4 543 eurot 23.06.2023, so samal päeval, mil hageja esitas vastuhagejale arve parketi paigaldustööde eest, siis nõustub kohus hagejaga, et rendiarve esitas vastuhageja sellega hageja nõude vastuhageja vastu välistamise eesmärgil. Vastuhageja esitas sama numbriga täpsustatud arve summas 4 236 eurot 27.06.2023.
57.Rendilepinguga seoses peab kohus vajalikuks märkida, et VÕS § 339 sätestatud rent kujutab ennast tasu perioodi eest. Vastuhageja on äriühing, kes on raamatupidamiskohustuslane tulenevalt raamatupidamisseaduse (RPS) § 2 lg 2. Vastuhageja on käibemaksukohustuslane (dtl 113) ja ta on lisanud ka rendiarvele käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 27 lg 1 esimese laiuse järgi maksustamisperiood on kalendrikuu. Vastuhageja ei ole igakuiselt renti nõudnud, rendiarveid esitanud ega nõuded hageja vastu oma raamatupidamisarvestuses kajastanud, mis omakorda samuti viitab sellele, et tahet vastuhagis kostjaga rendilepingu sõlmimiseks ja renditasu saamiseks vastuhageja avaldanud ei ole. Sellepärast kohus jätab vastuhagi renditasu 1 747 eurot nõudmiseks rahuldamata.
58.Ei nõustu kohus ka vastuhagiga liimipüstoli eest 1 100 eurot väljamõistmisega. 03.10.2024 menetlusdokumendis vastuhageja seda (1 100 eurot) nõuab põhjusel, et hageja poolt üle antud üks SikaBond Dispenser-1800 Power liimipüssidest oli kahjustatud, seadmel oli üleandmisel puudu kolmest nupust üks ja puuduolev nupp on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamise. Vastuhagis kostja on oma 07.10.2024 seisukohas selgitanud, et tegemist ei ole nupuga, mis on vajalik liimipüssi ohutuks kasutamiseks, vaid tegemist on päästiku lukuga, mis hoiab päästikut all, ilma et näppu päästikul hoidma peaks. Kohus nõustub vastuhagis kostjaga, et menetluses ei ole tõendatud, millises seisundis vastuhageja hagejale liimipüüsid üle andis. Sellises olukorras ei ole võimalik vastuhageja 14 (15)
2-23-139021 kasuks ka amortiseerinud liimisusi eest uue liimipüstoli hinda 1 100 eurot välja mõista. Kohus leiab, et vastuhagejale üleantud liimipüssid on kasutamiseks kõlblikud, mistõttu jätab ka selles osas vastuhagi rahuldamata.
59.TsMS § 405 lg 1 p 9 tulenevalt jätab kohus ka vastuhagi rahuldamata jätmist täiendavalt põhistamata.
60.Kohus peab vajalikuks märkida, et vastuhageja on vastuhagi resolutsiooni punktis 3 nõudnud asjade üleandmist. 03.10.2024 menetlusdokumendis vastuhagejal sellist nõuet enam ei ole, ta on sellest nõudest loobunud, sest vastuhagis kostja on pärast asja kohtuistungil arutamist asjad vastuhagejale üle andnud. Seega on tekkinud olukord, kus vastuhagis kostja on vastuhageja nõude pärast vastuhagi esitamist on osaliselt rahuldanud. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse selles osas seosest nõudest loobumisega. Menetluskulud
61.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
62.TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik hageja nõude esitamisega seoses tekkinud menetluiskulud kostja kanda.
63.TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna vastuhagis kostja on vastuhageja nõude on osaliselt rahuldanud, s.o tagastanud asjad vastuhagejale menetluse kestel, siis TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 5 analoogia alusel on põhjendatud jaotada vastuhagi menetluskulusid võrdeliselt vastuhagi rahuldamise ulatusega. Vastuhageja on nimetanud vastuhagi hinnaks 5 465.37 eurot (dtl 213), sh asjade üleandmiseks kohustamise nõue 3 500 eurot. Kuna vastuhagi on rahuldatud 64% ulatuses (3 500 : 5 465.37 x 100%), siis kohus jätab vastuhagi esitamisega tekkinud menetluskulud 64% ulatuses vastuhagis kostja kanda ja 36% ulatuses vastuhageja enda kanda.
64.Kohus on nõudnud pooltelt menetluskulude nimekirjade esitamist ja on küsinud ka seisukohad menetluskulude, kuid, seni menetluses toimunu arvestades, peab põhjendatuks määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast asjas tehtud lõpplahendi jõustumist.
65.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik 15 (15)
2-23-139021 Tartu Ringkonnakohtu 14.03.2025 kohtuotsuse
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. oktoobri 2024 otsus osas, milles maakohus mõistis Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ kasuks välja viivise seisuga 16.10.2024 140,12 eurot ning viivise alates 17.10.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras, jättis Rommex OÜ vastuhagi täielikult rahuldamata ning määras kindlaks vastuhagiga seotud menetluskulude jaotuse.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Floortrust OÜ hagi Rommex OÜ-lt viivise väljamõistmiseks, rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi, mõista Floortrust OÜ-lt Roomex OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot, tasaarvestada Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ 876 euro suuruse nõudega ning jätta vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses Rommex OÜ kanda.
4.1.Rahuldada osaliselt Floortrust OÜ hagi ning mõista Rommex OÜ-lt Floortrust OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot.
4.2.Rahuldada osaliselt Rommex OÜ vastuhagi ning mõista Floortrust OÜ-lt Rommex OÜ kasuks välja võlgnevus 876 eurot.
4.3.Tasaarvestada Floortrust OÜ 876 euro suurune nõue Rommex OÜ vastu Rommex OÜ 876 euro suuruse nõudega Floortrust OÜ vastu ning lugeda, et pooltel puuduvad teineteise vastu hagist ja vastuhagist tulenevad nõuded.
4.4.Lõpetada menetlus Rommex OÜ vastuhagis Floortrust OÜ vastu ühe liimipüssi SikaBond Dispansert-1800 Power ja parketi pingutusrihmade komplekti 4000N 20 tk tagastamiseks.
4.5.Jätta Floortrust OÜ hagiga seotud menetluskulud Rommex OÜ kanda ning Rommex OÜ vastuhagiga seotud menetluskulud 55% ulatuses Floortrust OÜ kanda ja 45% ulatuses Rommex OÜ kanda.
5.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
6.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras. 7. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud poolte endi kanda. 16.10.2024 kohtuotsus 2-23-139021 jõustus osaliselt 18.04.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Lea Herne referent
16 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.