Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Määruse peale on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et esineb alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Antud juhul on Tartu tööpiirkonna kohtutäitur Ivi Kalmet pärija nõudel läbi viinud Axxxxx Rxxxxxxxx pärandvara inventuuri. Pärandvara inventuuri kohta koostatud aktist (tl.3) nähtub, et kohtutäitur on kindlaks teinud pärandajale kuuluva alljärgneva vara ja kohustused: 1) SEB Progressiivne Pensionifond osakud, pensionikonto nr 99802402707, saldo 19.05.2016. a seisuga 940.31; 2) arvelduskonto nr EE641010002021611000, mille saldo seisuga 30.05.2016. a oli 0,00 eurot; 3) kohtutäitur Katrin Velleti nõue, mille aluseks on Harju Maakohtu 15.12.2005. a kohtulahend 2/92-5981/05, nõude jääk 1103,73 eurot (täiteasi nr 031/2006/2929); 4) kohtutäitur Aive Kolsari nõue, mille aluseks on Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 09.05.2007.a. kohtulahend tsiviilasjas nr 2-06-7922, nõude suurus 549,97 eurot, täiteasi nr . 192/2007/2642; 5) kohtutäitur Jaanika Pajuste nõudeavaldus summas 15,34 eurot, mille aluseks on kohtuvälise menetleja lahend KM007305 alusel algatatud täiteasi nr . 185/2009/1416. 6) Swedbank AS nõue 15,00 eurot arvelduskontol EE682200221018732534 oleva miinuse arvel. Inventuuri käigus välja selgitatud pärandaja vara väärtus, mis oli 30.05.2016. a seisuga 940,31 eurot (pensionifondi osakud ), ei kata ära pärandvaral lasuvaid kohustusi, mis on kokku 1685,64 eurot, lisaks inventuuri tegemise kulu 42 eurot. Pärandaja kohustused ületavad tema vara väärtuse peaaegu kahekordselt.

Nimetatud asjaolusid arvestades, saab järeldada, et pärandvara arvel ei ole võimalik rahuldada pärandaja võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine, mistõttu esineb maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 mõistes. Pärandvaras ei ole ka piisavalt vara, et kanda pankrotimenetluse kulusid. Vara pärandvarasse tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi ei ole selgunud. Ka võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole nõustunud pankrotimenetlust rahastama ega ole kohtu määratud tähtaja jooksul deposiiti nõutud summat kandnud. Seega, olenemata võlgniku maksejõuetusest, tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tulenevalt PankrS §-st 28 tuleb kohtul välja tuua võlgniku maksejõuetuse põhjus. Antud juhul on pärandvaral lasuvateks kohustusteks võlaõiguslikud nõuded (aluseks jõustunud kohtulahendid) ja nõuete sissenõudmisega seotud kulud (täitemenetluse kulud). Arvestades kohustuste iseloomu, leiab kohus, et maksejõuetus ei ole tingitud raskest juhtimisveast või kuriteo tunnustega teost, vaid maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 4 avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus PankrS § 150 lg 4 järgi otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb jätta pankrotimenetluse kulud avaldaja kanda. Käesolevas asjas ei ole kohus määranud ajutist haldurit ja seega ei ole tekkinud menetluskulusid ajutise halduri tasu näol. Teadaolevaks menetluskuluks on pankrotiavalduselt tasutud riigilõiv summas 10 eurot, mis jääb avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.