lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-119104/10

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 10.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-15-119104/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1279
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMs § 231Tõendamisest vabastamise alusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 394Kostja vastus hagileTsMS § 408 lg 1Mõlema poole puudumine kohtuistungiltVÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-15-119104

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

2-15-119104

Otsuse tegemise aeg ja koht

10 oktoober 2016, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Olev Mihkelson

Kohtuasi

Eesti Energia AS hagi V. P. ́i vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 1 139,83 eurot

Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised esindajad

ja

nende

26.09.2016 Hageja:

Eesti Energia AS (RK 10421629, asukoht: Lelle 22 11318 Tallinn)

Hageja esindaja:

Kaili Muru-Mölder (volikirja alusel, epost: [email protected] )

Kostja:

V. P. (IK xxx, elukoht: Estonia pst 38-51 Kohtla-Järve; e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Eesti Energia AS hagi V. P. ́i vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista kostjalt V. P. ́ilt (IK xxx) Eesti Energia AS (RK 10421629) kasuks võlgnevus summas 891,24 eurot (kaheksasada üheksakümmend üks eurot, 24 senti) s.h põhivõlgnevus 681,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210,18 eurot.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
Välja mõista kostjalt V. P. ́ilt Eesti Energia AS kasuks viivis alates 29.12.2015 kuni põhinõude (681,06 eurot) tasumiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa.
4.Jätta menetluskulud kostja V. P. ́i kanda ja välja mõista V. P. ́ilt Eesti Energia AS kasuks hageja menetluskulude hüvitamiseks 236 eurot (kakssada kolmkümmend kuus eurot).
5.Väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS-i kontole EE08 1010 0020 5941 3005 SEB`s, EE23 2200 0011 8000 5555 Swedbank`is, EE70 3300 3320 9900 0006

Danske Bank`is või EE43 17000 1700 0115 797 Nordea Pangas viitenumbriga 77220500009. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.Hagi asjaolude kohaselt võrguettevõtja ja kostja vahel on sõlmitud võrgu- ja elektrileping nr 41024125 tarbimiskohaga xxx võrguteenuse varustamiseks. Võlgnevuse tõttu kostja tarbimiskohas 08.04.2015 võrguühendus katkestati. Võrguettevõtja on loovutanud kõik tasunõuded hagejale. Kuivõrd kostja ei olnud sõlminud 2013. aasta 1. jaanuariks avatud tarne elektrilepingut ühegi elektrimüüjaga, osutati talle sellest kuupäevast alates üldteenust. Vastavalt tüüptingimuste p 15.1 on Elektrilevi OÜ nimetatud elektrimüüja Eesti Energia AS. Tulenevalt Elektrilevi OÜ nimetatud müüja Eesti Energia AS üldteenuse tüüptingimuste p 4.1 maksab Ostja Müüjale elektrienergia tarbimise ja muud Tüüptingimustest tulenevad tasud arvetel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile ning vastavalt p 5.5 kui Ostja ei maksa arvet maksetähtpäevaks, on Müüjal õigus nõuda Ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata põhivõlgnevuselt 0,1% päevas. Eesti Energia AS on elektrienergiat edastanud ja Elektrilevi OÜ võrguteenust osutanud, esitanud arved, aga kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 891,24 eurot, s.h põhivõlgnevus 681,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 210,18 eurot ning viivis alates 29.12.2015 kuni põhinõude (681,06 eurot) tasumiseni 0,1% päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 236 eurot.
2.19.07.2016 saatis kostja kohtule venekeelse allkirjastamata e-kirja. 24.09.2016 saatis kostja kohtule allkirjastama kirja, mis on grammatiliselt ebakorrektne ja keeleliselt ebaselge.
3.26.09.2016 toimus kohtuistung. Hageja esindaja ja kostja olid teadlikud kohtuistungi toimumisest, kui kumbki kohtuistungile ei ilmunud. Kostja nimelt saadeti kohtule allkirjastamata e-kirja, milles teatati, et kostja ei saa istungile ilmuda seoses tervislike põhjustega, ühtegi tõendit kostja kohtule ei esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.26.09.2016 toimus kohtuistung, kumbki pool kohtuistungile ei ilmunud. Hageja on hagiavalduses kinnitanud, et on nõus asja kirjaliku menetlemisega. TsMS § 408 lg 1 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus lahendada asja sisuliselt.
6.Hagi ese: võrgu- ja elektrilepingust tulenev nõue summas 681,06 ning viivisenõue (kokku 891,24 eurot).
7.Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) pooled sõlmisid 28.10.2010 võrgu- ja elektrilepingu, mille kohaselt osutab võrguettevõtja võrguteenust, müüja müüb elektrienergiat ning ostja tasub võrguteenuse ja elektrienergia eest. 2) hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud, so osutas võrguteenust ja müüs elektrienergiat.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud. Kostja nimelt on kohtule esitatud allkirjastamata ekirjad, mida kohus ei saa TsMS § 394 kohaselt lugeda kostja vastuseks hagile. TsMS § 230 lg 1 ja 2 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Kostja nimelt kohtule esitatud vene- ja eestikeelsed e-kirjad on allkirjastamata. Eestikeelne ekiri on grammatiliselt ebakorrektne ja keeleliselt ebaselge. Nimetatud kirjades ei ole võimalik kostja esitanud hagile ühtegi põhistatud vastuväidet ega ka tõendit oma seisukoha tõendamiseks. Kuna kostja ei ole kohtule esitanud vastuväiteid ega tõendeid, ei ole vaidlustanud faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja kohtule ei ole esitatud kostja poolt allkirjastatud muid avaldusi kust võiks ilmneda vaidlustamise tahe, siis vastavalt TsMs § 231 lg.4 tuleb eeldada kostja omaksvõttu. Hageja põhivõlgnevuse nõue põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 681,06 eurot.
10.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et kokkulepitud viivise määr tasumata summalt on 0,1% päevas. Hageja on arvestanud esitatud arvetelt viivist kokku seisuga 28.12.2015 summas 210,18 eurot (tl 18). Lisaks palub hageja välja mõista viivise 0,1% päevas tasumata põhivõlgnevuselt alates 29.12.2015 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et viivisenõue on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 210,18 eurot ja viivis alates 29.12.2015 0,1 % põhivõlgnevuselt (681,06 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevuse summa.

11.Hageja palub väljamõistetud summad kanda Eesti Energia AS-i kontole EE08 1010 0020 5941 3005 SEB`s, EE23 2200 0011 8000 5555 Swedbank`is, EE70 3300 3320 9900 0006 Danske Bank`is või EE43 17000 1700 0115 797 Nordea Pangas viitenumbriga 77220500009.
12.Maakohus, hinnates kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid (tl 21-22, 39-76) leiab, et hageja on piisavalt oma hagi eset ja alust tõendanud ning sellest tulenevalt tuleb hagi tervikuna rahuldada.

MENETLUSKULUD

13.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab maakohus menetluskulud TsMS § 162 alusel kostja kanda. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 200 eurot ja kohtutäituri tasu summas 36 eurot, kokku 236 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt on põhjendatud. Menetluskulude tasumine on tõendatud kohtule esitatud maksekviitungitega. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja