Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 14.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number
2-24-126160
Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
B2 Impact OÜ hagi A.Y vastu võlgnevuse nõudes 2466,93 eurot Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja W.B Kostja A.Y (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
Asja läbivaatamine
kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
hindamisel proportsionaalsuse põhimõttest. Hageja selgitas veelkord, et kuna kostja taotletud krediidisumma oli lepingu xxx puhul 1465 eurot ja sellele vastavalt osamakse 57,95 eurot ning lisalaenu lepingu xxx puhul oli taotletud krediidisumma 1999,73 eurot jäi maksimaalne taotletav krediit alla 2000 eurot ning krediidiandjal oli sisereeglite kohaselt lubatud anda krediiti ilma pangakonto väljavõtet küsimata. See aga ei tähenda, et krediidivõimelisust ei kontrollitud. Krediidiandaja tugines tarbija poolt laenutaotluses esitatud andmetele, kontrolliti sissetuleku õigsust Maksu- ja Tolliameti päringu andmetest ning samuti tehti päring kontrollimaks ega kostjal ei ole avatud maksehäireid ega maksuvõlgasid. Lisaks olid kostja poolt täidetud lisalaenu saamise tingimused - kostja krediidivõimelisus ei olnud halvenenud ning taotletav krediit jäi kostja maksevõime piiresse. Krediidiandja poolt võeti majapidamiskuludes aluseks Statistikaameti arvestusliku elatusmiinimum, mis lepingu xxx puhul oli 289,00 eurot ning mis ühtis kostja poolt esitatuga ning lisalaenu lepingu xxx puhul 641,00 eurot. Arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti tagasi maksta. Hageja leidis, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et vaatamata hageja poolt esitatud selgitustele ja tõenditele on leping(ud) sõlmitud vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes, esitas hageja nõude ümberarvestuse. Hageja tõi välja, et kostja on kokku saanud lepingute alusel krediiti summas 2035 eurot ning tagasimakseid on lepingute katteks tehtud kokku summas 1336,92 eurot. Seetõttu kujuneks hageja nõudeks 698,08 eurot. 17.01.2025 menetlusdokumendi kohaselt on kostja VÕS § 403 4 lg 7 tuleneva uue tagasimaksegraafiku kohaselt jäänud osaliselt võlgnevusse 15.10.2024 (summas 3,81 eurot) ning täielikult 15.11.2024 (summas 16,04 eurot) ja 15.12.2024 (summas 16,04 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemise eeldused (hagiavalduse punkt 1.3.4) täidetud. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandjal alus lepingu uuesti ülesütlemiseks, mida krediidiandaja on ka teinud, öeldes lepingu uuesti üles 17.01.2025 seisuga. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kohtul uus lepingu ülesütlemise teatis kostjale kätte toimetada kohtumenetluse kaudu. Hageja viitab, et tahteavalduse saab lugeda kättetoimetatuks ka kohtumenetluses (v.a kui pole kasutatud mõnda kättetoimetamisfiktsiooni; Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-53-16) ning peale lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetamist saab lugeda, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt saadu tagastamist. Hageja palus, et kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust xxx tulenev põhivõlgnevus 698,08 eurot ja seadusjärgne intress 9,80 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1) ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja enda poolt öeldud andmetega, tehti päringud Maksu- ja Tolliametisse, Rahvastikuregistrisse, Krediidiinfosse ning Krediidiregistrisse. Päringute tulemusel nähtus, et enne lepingu xxx sõlmimist oli kostja keskmine sissetulek MTA andmete põhjal 967 eurot ning enne lisalaenu lepingu xxx sõlmimist 2100 eurot. Päringute tulemustest nähtus, et kostjal puudusid mistahes maksehäired ja võlgnevused laenu saamise hetkel ning ülalpeetavaid oli kostjal 1. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei saa jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandjad kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandjad oleksid kostjalt nõudnud mingeid täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on krediidiandja jätnud iga hagi aluseks oleva lepingu puhul sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 17). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija krediidivõimelisuses.
tehtud kokku summas 1336,92. Uue tagasimaksegraafiku kohaselt jäi kostja osaliselt võlgnevusse 15.10.2024 (summas 3,81 eurot) ning täielikult 15.11.2024 (summas 16,04 eurot) ja 15.12.2024 (summas 16,04 eurot) osamakse tasumisega, mistõttu ei ole lepingu ülesütlemise eeldused (hagiavalduse punkt 1.3.4) täidetud. Hageja leidis, et esineb alus lepingu ülesütlemiseks ning leping öeldi üles 17.01.2025 seisuga. Hageja palus kohtul uus lepingu ülesütlemise teatis kostjale kätte toimetada kohtumenetluse kaudu. Hageja leiab, et peale lepingu ülesütlemise teatise kättetoimetamist saab lugeda, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt saadu tagastamist.
poolt 17.01.2025 esitatud menetlusdokumendis hagi aluse muutmiseks käesolevas tsiviilasjas ning ei menetle muudetud hagi, st kohus ei käsitle hagi alusena hageja poolt 17.01.2025 menetlusdokumendis väljatoodut.
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.