Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
AS-i Remedia hagi Provodkative Oy vastu võla saamiseks ja Provodkative Oy vastuhagi AS-i Remedia vastu kahju hüvitamiseks 07.10.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Provodkative Oy apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
44 052,35 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
19.09.2016
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja/vastuhagis kostja (vastustaja) AS Remedia (registrikood 10055096), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Leppik ja advokaat Tavo Tiits Kostja/vastuhagis hageja (apellant) Provodkative Oy (endise nimega Global Drinks Finland Oy, välismaine registrikood 0855145-6), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Künnapas
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.12.2015 otsus osas, millega maakohus määras kindlaks ja mõistis välja Provodkative Oy-lt menetluskulud 1440 eurot ületavas osas ja saata tsiviilasi selles osas maakohtule uueks lahendamiseks. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Provodkative Oy apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Kohtuotsuse tervikresolutsioon, välja arvatud uueks arutamiseks saadetavas osas, on järgmine:
1.Rahuldada AS-i Remedia hagi Provodkative Oy vastu võla saamiseks.
2.Välja mõista Provodkative Oy-lt põhinõue 37 081,83 eurot ja viivis 10 840,70 eurot AS-i Remedia kasuks.
3.Välja mõista Provodkative Oy-lt viivised põhinõudelt (37 081,83 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
4.Jätta Provodkative Oy vastuhagi AS-i Remedia vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata.
5.Mõista Provodkative OY-lt välja AS-i Remedia kasuks hüvitis maakohtu menetluskulude katteks 1440 eurot ja apellatsioonimenetluse kulude katteks summas 849,70 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Provodkative Oy-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras AS-i Remedia kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud, hageja nõue ja hageja vastuväiteid vastuhagile
1.28.11.2013 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista lepingulise võlgnevuse 37 081,83 eurot ja seadusjärgses märas viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest. 27.09.2010 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu, mille kohaselt pidi hageja korraldama koššerviina tootmist ja müüki kostja kaubamärgi all, kasutades selleks kostja oskusteavet ja disaini. Kostja oli koostöö lepingu punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt kohustatud kompenseerima hagejale tootmiskulud ning materjalide hankimiskulud. Kostja jättis hagejale tasumata erinevate toodete ja teenuste alusel esitatud arvete eest 37 081,83 eurot. Osad arved väljastati ettevõttele ROY A.A. Ltd, kuid nende eest pidi maksma kostja. 04.10.2013 saatis hageja kostjale võlateate arvete tasumiseks kogusummas 37 231,29. 14.10.2013 vastas kostja hagejale ning nõudis, et hageja hüvitaks kostjale 110 943,71 eurot väidetavalt defektsete toodete eest, mille kostja soovib tagastada. 31.10.2013 vastas hageja, et ta kostja nõuet ei tunnista ja nõudis uuesti arvete tasumist. Vaidluse kohtuväline lahendamine tulemusi ei andnud. Hageja on kõik oma lepingulised kohustused täitnud ja kõik materjalid ja tooted kostjale üle andnud. Tulenevalt poolte vahelisest praktikast ja tavast oli kostjal kohustus tasuda ka ROY A.A Ltd-le adresseeritud arved nr A1745/12 ja A289/13. Arve nr A289/13 alusel müüdud tooted olid kvaliteedinõuetele vastavad vähemalt juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal. Hageja teostas partii nr 890213 osas 22.02.2013 ja 02.08.2013 kontrolli ning alkoholisisaldus oli lepingule vastav, so 32%. Tootmisprotsessi iseärasuse tõttu ei olnud võimalik, et valminud tooted olid kvaliteedinõuetele mittevastavad. Hageja kirjeldab hagis tootmisprotsessi iseärasusi. Kõrgema alkoholisisaldusega toode oleks eeldanud hagejalt täiendavaid piiritusekoguseid, olnud majanduslikult ebamõistlik ja kajastunuks hageja raamatupidamises. Hageja on teinud päringud kahele teisele ostjale,
kes kinnitasid, et neil puuduvad pretensioonid hageja toodete kvaliteetsuse osas. Koššerviina tootmist kontrollis kohapeal kostja enda esindaja – rabi – kelle järelevalve all toimus kogu tootmistsükkel. 22.02.2013 arves nr A289/13 kajastuva toodete partii nr 890213 osas teostas hageja enda laboris kvaliteedikontrolli kohe pärast toodete valmimist ja enne nende müüki arve nr A289/13 alusel ettevõttele ROY AA Ltd. Nii nagu kõikide teiste hageja poolt toodetavate tootepartiide puhul säilitas hageja ka partii 890213 kontrollnäidise oma arhiivis. 02.08.2013 lasi hageja teostada enda akrediteeritud laboris arve nr A289/13 alusel vaidlusaluse tootepartii võimalike puuduste tuvastamiseks täiendava järelkontrolli. Ka see vastas nõuetele. Kontrollimiseks kasutatavad seadmed on nõuetekohaselt taadeldud ja kalibreeritud, Eesti Akrediteerimiskeskus on hinnanud hageja pädevaks aktsiisikauba koguse ja alkoholi kanguse mõõtmise alal. Kostja ei ole teavitanud hagejat toodete lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ega kirjeldanud piisavalt täpselt puuduste sisu. Kostja esitatud e-kirjavahetuses ei ole mainitud väidetavat puudust seoses hageja toodete liialt suure alkoholisisaldusega. E-kirjavahetus on esitatud valikuliselt, puuduvad saatja ja adressaadi rekvisiidid, saatmise aeg. Koostöölepingu p 3.2 kohaselt kohustus hageja tootma tooteid tellimuses nimetatud koguses ja tegema need ostjale kättesaadavaks vastavalt Incoterms 2010 tarneklauslile FCA (franko vedaja) hageja tegevuskohas. Kostjal kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul oli võimalus tooted nende üleandmise hetkel üle vaadata või lasta üle vaadata. Isegi kui tooted oleks puudustega, võiks kostja keelduda vaid arve nr A289/13 tasumisest, kuid muus osas kohustuse täitmisest keeldumine on vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Kostja ei ole väidetavate kvaliteediprobleemide ilmnemisel järginud alkoholitootmise sektoris kehtivat head tava esitada väidetavate puudustega tooteid hagejale, et hagejal oleks võimalik veenduda selles. Kostja esitatud kaupade kontrolli protokoll on ebausaldusväärne tõend. Selle sisu on pealiskaudne ja ei selgu, missugust metoodikat on kontrollimisel kasutatud, millisest toodete partiist on proovid võetud, puudub nii kostja kauba kood kui ka selle registrinumber, konkreetsest partiist kontrollitud pudelite arv. Protokolli puudulike andmete tõttu ei ole tõendatud, et kontrolliti just hageja toodetud koššerviina. Kostja ei ole enne kohtumenetlust kõnealusest kontrollist ja selle tulemustest hagejat teavitanud. Hagejal on tulenevalt koostöölepingu p-dest 3.1.4 ja 3.1.5 õigus nõuda arvete nr a1745/12 ja A289/13 tasumist kostjalt. Kostja kohustuseks oli ostjatega müügilepingute sõlmimine ning kostja võttis ostjatelt vastu tellimusi. Pooltel oli välja kujunenud tava, et hageja väljastatud arved tasub kostja ja seda ka olukorras, kus arvel on märgitud ostjana kolmas isik. Kostja ei ole tõendanud, et väidetavate puudustega tooteid ei õnnestunud maha müüa ning tooted on kasvõi osaliselt alles kostja või tema klientide ladudes. ROY AA Ltd olesk pidandud puudustega tooted turult ja kaubandusvõrgust tagasi kutsuma, sest ebakvaliteetse kauba müümine oleks seadusevastane. Sellel juhul vormistatakse saatelehed. Kostja ei ole kaupa tagastanud ega esitanud vastavasisulisi saatelehti. Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja rikkus koostöölepingut, mistõttu on kostjal õigus keelduda hagis nimetatud arvete tasumisest. Koostöölepingu alusel tootis hageja 2322 pudelit koššerviina, mida kostja turustas Iisraelis ettevõttele ROY AA Ltd. Toodetava koššerviina alkoholisisaldus pidi olema 32 %, toode tarniti Israeli ROY AA Ltd valdusesse.
Hageja poolt 22.02.2013 arves nr A289/13 kajastuva toodete partii nr 890213 osas oli toodete alkoholisisaldus 32% asemel 39,8%. Kostja sai puudusest teada Iisraeli Standardikeskuse 08.05.2013 teostatud kontrolli nr 9312211313 tulemusel. Kontrolliti hagejalt ROY AA Ltd-le toodetud ja tarnitud 700 ml pudelitesse pakendatud ja märgistuse kohaselt 32 % alkoholisisaldusega datliviina. Kontrolli käigus selgus, et tarnitud viin ei vasta Iisraelis alkohoolsetele jookidele kehtestatud nõuetele, kuna alkoholisisaldus on kõrgem (39,8 %) ega pakendil märgitule. Kostjal ei olnud kohustust ja puudus võimalus toodete nõuetelevastavust ise kontrollida, seda pidi tegema hageja (preambuli punkt b, ja lepingu punktid 2.1 ning 2.1.3). Ei ole põhjust arvata, et puudus ei esinenud juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekul, kuna kinnistes pudelites müüdava toote puhul ei ole selle koostise muutumine pärast sulgemist võimalik. Puudus tuvastatu vahetult pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut. Seega vastutab lepingurikkumise eest hageja. Kostjal oli õigus keelduda arvete tasumisest tulenevalt hagejapoolsest lepingurikkumisest (VÕS § 111 lg 1). Kostja tegevus on hinnatav hinna alandamisega VÕS § 112 lg 1 järgi. Hinda alandas kostja 14.10.2013 vastusega hageja nõudeavaldusele, kuna kostja keeldus arvete tasumisest viitega puudustega kaubale. Kuna puudustega kaup ei olnud kasutatav, siis oli kauba väärtus kostja jaoks null, mistõttu alandas kostja hinda 100 % ulatuses. Hageja tõendid toote alkoholisisalduse osas pärinevad hagejalt endalt ning on lihtsasti produtseeritavad. Hagejal on nii huvi tootenäidistega manipuleerida kui ka võimalused selleks. Kostja tõendi on loonud iseseisev riiklik standardikeskus, mille poolt teostatud ekspertiisi tulemusi on kostjal võimatu mõjutada. Hageja on seadnud kahtluse alla Iisraeli Standardikeskuse tõendi, kuna see on pealiskaudne. Samal ajal on hageja enda sertifikaadid samasuguse sisulise täpsusastmega, ka nendes ei kajastu rakendatud metoodika. Kostjale tekkis ebakvaliteetsete toodete tarnimisega kahju 110 943,71 eurot, mille hüvitamist kostja hagejalt taotles. 10.11.2013 vastuses nõudeavaldusele märkis kostja, et hageja võib tema poolt toodetud defektsed kaubad ära viia. Tootmisprotsessis koha peal viibinud rabi ei teostanud järelevalvet tootmisprotsess üle osas põhjalikkusega, mis oleks võimaldanud alkoholiprotsendi muutuse tootmise käigus avastada. Rabi jälgis ainult koššeriga seonduvaid nüansse, st teatud hügieeninõuete täitmist. Hageja viited samast segust villitud teise partii osas kaebuste puudumisele ei oma tõenduslikku kaalu, hageja esitatud 18.07.2013 e-kiri on ebausaldusväärne tõend. Kostja teavitas hagejat puudustest juba enne 14.06.2013, mida tõendab hageja tolleaegse nõukogu esimehe ja (läbi äriühingute) osaniku SJG 14.06.2016 e-kiri. E-kirja kaasadressaadiks oli IT, kes oli hageja nõukogu liige ning kellele e-kirjast nähtuvalt oli Iisraeli nõudega seotud dokumendid juba esitatud. Arve nr A1745/12 ja A289/13 ei ole suunatud kostjale, vaid ROY A.A Ltd-le ning kostjal puudub kohustus neid tasuda. Vastuhagis palub kostja hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 110 943,71 eurot, viivise kahjuhüvitiselt (110 943,71 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates vastuhagi esitamisest kuni kahjuhüvitise tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt.
Hageja on lepingut rikkunud, kuna hageja tootis koššerviina, mille alkoholiprotsent ei vastanud lepingutingimustele. Hageja toodetud koššerviin oli kogu ulatuses eesmärgipäraselt kasutuskõlbmatu ning kostjal tekkis seetõttu kahju. Maakohtu otsuse põhjendus
3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata. Kohus tuvastas, et 27.09.2010 sõlmisid hageja ja kostja koostöölepingu, mille kohaselt pidi hageja korraldama koššerviina tootmist ja müüki kostja kaubamärgi all, kasutades selleks kostja oskusteavet ja disaini. Kostja oli koostöö lepingu punktide 2.4 ja 2.5 kohaselt kohustatud kompenseerima hagejale tootmiskulud ning materjalide hankimiskulud. Poolte vahel sõlmitud koostööleping on oma olemuselt töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1 mõttes). VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 642 lg 1 kohaselt töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kohus tuvastas, millised arved on jätnud kostja lepingu alusel tasumata ja et kostja ei ole tasunud arveid alates novembrist 2011. Kuna kostja tugineb lepingu rikkumisele, on kostja kohustus tõendada, et hageja on lepingut rikkunud. Kohus tuvastas, et lepingu alusel kohustus hageja tootma järgmisi tooteid: „Moses Vodka 50 ML 40% alc“, „Moses Date 700 ml 32% alc“ ja „Moses Date 750 ml 32% alc“. Vastavalt 25.02.2013 arvele nr A289/13 pidi hageja tootma 32%-lise alkoholisisaldusega koššerviina tarnimiseks ettevõttele ROY A.A Ltd. Kostja poolt esitatud Iisraeli Standardikeskuse tõenditest nähtub, et kontrollitud on Moses Datliviina 700 ml pakendis, mille deklareeritud alkoholisisaldus oli 32% ning tulemusena on märgitud, et tegelik alkoholisisaldus oli 39,8% ning lisaks ei vastanud tootel olev silt heakskiidetud sildile: heakskiidetud sildil oli toode defineeritud kui liköör, aga pudeli sildil oli toode defineeritud kui viin. Kostja esitatud Iisraeli Standardikeskuse protokollid ei ole usaldusväärsed, kuna protokolli kohaselt ei vastanud toote silt nõuetele, st toode oli defineeritud kui liköör, aga pudeli sildil oli toode defineeritud kui viin. Kohtuistungil vaidlusalusest partiist pärit pudelist tehtud pildilt nähtub, et pudeli sildil on kirjas „Date Liquer“, mis tõlkes tähendab „datli liköör“. Eelneva tõttu ei saa kindel olla, et Iisraeli Standardikeskus võttis proovi tootest „Moses Date 700 ml 32% alc“. Kuna hageja pidi tootma ka toodet „Moses Vodka 50 ML 40% alc“ võis vastav proov pärineda viimati nimetatud tootest, mille etikett vastas nimetusele viin ning mille alkoholisisaldus pidi olema 40%. On alust arvata, et Iisraeli Standardikeskuses teostati kontrolli tootele Moses Vodka 50 ML 40% alc. Hageja poolt esitatud tõendid ning antud selgitused kinnitavad, et hageja ei rikkunud lepingut. Hageja tõendite kohaselt teostas hageja 22.02.2013 arves nr A289/13 kajastuva toodete partii nr 890213 osas enda laboris kvaliteedikontrolli ning 02.08.2013 teostas täiendava kontrolli, mille käigus tuvastati, et partii nr 890213 toodete alkoholisisaldus oli 32%. Lisaks teostas hageja tootmise käigus koostatud mõõtmise protokollid, mis kajastasid kupaaži (valmisjook mahutis) alkoholisisaldust enne toote pudelise villimist ning protokollid 19 ja 21 kinnitasid, et Moses Date alkoholisisaldus jäi vahemikku 32-33% (proovid nr 180, 195 ja 196). Ka Moses Date toote 31.07.2013 järelkontroll (proovid nr 714 ja 715) kinnitas, et toote alkoholisisaldus oli 32%. Puudub alus kahelda hageja poolt esitatud kontrolltulemuste usaldusväärsuses üksnes põhjusel, et vastava kontrolli on teostanud hageja. Hageja väiteid kinnitavad tunnistaja Ilme Laagriküll ütlused, kes
teostas korduvalt alkoholi kanguse kontrolli tootmisprotsessi käigus eesmärgiga saavutada tootel ettenähtud kangus. Materjalidest nähtub, et hageja labor on Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud ning hinnatud erialaselt pädevaks aktsiisikauba koguse ja kanguse mõõtmise osas. Tunnistajana üle kuulatud ML, kes on 2011 hageja labori juhataja, ütluste kohaselt kasutatakse hageja laboris metoodikat, mis on kehtestatud Euroopa Liidu direktiiviga ning tiheduse mõõtmiseks kasutatakse elektroonilist densimeetrit, mida korra aastas taadeldakse. Kohtul puudub alus kahelda mõõtmise teostamises ja selle metoodikas. Seda, et hageja poolt toodetud koššerviin vastas 32%-lisele alkoholisisaldusele, kinnitavad tunnistaja DP ütlused, kes oli alates 2007 hageja müügidirektor, edasi tootmisdirektor ja alates 2013 tegevdirektor. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt tuli lisada umbes 1⁄4 rohkem piiritust, et saavutada 32% asemel 39,8%-line alkoholisisaldus. On eluliselt usutav, et sellises mahus piirituse lisamine pidi olema tootmisprotsessis märgatav ning hagejal puudus huvi toota sama tasu eest kõrgema alkoholisisaldusega toodet, mille tootmine oleks suurema piirituse koguse poolest olnud hagejale oluliselt kallim. Usutav on ka hageja selgitus selle kohta, et tootmisprotsessi iseärasustest tulenevalt ei olnud vastav eksimus võimalik. Vastavalt tunnistaja DP ütlustele, hageja selgitustele ja esitatud fotodele toimus tootmisprotsess plombeeritult ning järelevalvet teostas kohapeal viibiv rabi, kes paigaldas plommid ja oli kostja esindaja. On usutav, et rabi ise ei suutnud vaatluse käigus kontrollida täpset alkoholisisaldust tootes, kuid rabil oli võimalus viibida laboris, kus teostati alkoholisisalduse kontrolli. Samuti pidi vaatluse teel olema tuvastatav 1⁄4 võrra suuremas koguses kasutatava piirituse lisamine tootmisprotsessi. Puuduvad tõendid, et rabi oleks vaatluse käigus kõrvalekaldeid tuvastanud. Iseenesest on õige kostja väide, et hageja poolt esitatud teiste ostjate kinnitused toote kvaliteetsuse osas ei tõenda, et vaidlusaluste toodete alkoholisisaldus vastas lepingutingimustele. Vastustest ei ilmne, kas teised ostjad kontrollisid toodete alkoholisisaldust. Kohus on seisukohal, et 2013 läbiviidud kontrolli tulemused ühe partii osas ei ole ülekantavad varasematele partiidele. Puudused kvaliteedi osas oleks tulnud esitada mõistliku aja jooksul pärast toodangu saamist, aga mitte 2 aastat hiljem. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja rikkus lepingut ega seda, et töö ei vastanud lepingutingimustele, puudub vajadus võtta seisukoht, kas kostja tugines väidetavatele puudustele VÕS §-s 644 sätestatud tähtaja jooksul ning kohus jätab need poolte väited ja tõendid tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks lepingut rikkunud ning tootnud 32%-lise alkoholisisaldusega koššerviina asemel 39,8%-list koššerviina. Muid lepingurikkumisi ei ole kostja esile toonud. Lisaks ei ole kostja teinud etteheiteid kõigi hagis nõutud arvete osas, mistõttu ei oleks kostjal tulenevalt VÕS § 111 lg-st 3 õigus keelduda kõigi arvete tasumisest. 19.05.2013 Iisraelis teostatud kontrollitulemused ei saanud olla aluseks 2011 ja 2012 esitatud toodete, materjalide, litsentsitasu jne arvete mittetasumiseks. Kohus tuvastas, et hageja poolt Iisraeli ettevõttele ROY A.A Ltd toodetud koššerviina (arved nr A1745/12 ja A289/13) eest oli maksmiskohustus kostja vastavalt poolte vahel väljakujunenud tavale. Kostja tuginemine hinna alandamisele on põhjendamatu, kuna kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole lepingut rikkunud ja kostja ei ole kõigi hagis nõutud arvete osas etteheiteid teinud. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 37 081,83 eurot põhivõlgnevuse katteks, viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 10 840,70 eurot ning edasi viivis põhinõudelt (37 081,83 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 28.03.2016 kuni põhinõude tasumiseni.
Kostja vastuhagis esitatud kahjunõude jättis kohus rahuldamata, kuna hageja lepingurikkumine ei leidnud tuvastamist. Kohus jättis menetluskulude kostja kanda ja mõistis kostjalt välja hagejale menetluskuludena 10 858,91 eurot. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Apellant palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt osas, millega maakohus hageja nõude rahuldas. Kostja palub teha uue otsuse, millega jätta hageja nõue rahuldamata või saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Samuti vaidlustab apellant menetluskulude jaotuse ja hageja esindaja menetluskulude põhjendatuse. Apellant ei vaidlusta otsust osas, millega kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata ja menetluskuludest hageja riigilõivu 850 eurot ning tõlkekulud 596,68 eurot. Iisraeli Standardikeskuse protokoll on koostatud Iisraeli Standardikeskuse poolt ning selgitab lähemalt analüüside teostamise tingimusi ning analüüsitud tooteproovi sisaldanud partiid. Antud tõendil on nähtav, et Iisraeli Standardikeskus on analüüsinud Moses Datliviina partiid nr 890213 ning leidnud, et tegelik alkoholi mahuprotsent oli alkohoolses joogis 39,8%, mitte 32 %. Maakohus eksis, kui eelistas ja pidas usaldusväärsemaks hageja enda poolt loodud tõendeid ja seadis kahtluse alla kostja esitatud Iisraeli Standardikeskuse poolt esitatud tõendi usaldusväärsuse. Iisraeli Standardikeskus viis läbi kaupade kontrolli nr 9312211313, milles kontrolliti hageja poolt ROY AA LTD-le tarnitud ning hageja pool toodetud datliviina, mis oli pakendatud 700 ml pudelitesse ning pudeli märgistuse kohaselt oli tegemist 32 % alkoholisisaldusega toodetega. Kontrolli käigus selgus, et tarnitud viin ületas lubatud alkoholisisaldust. Eeltoodud asjaolud on tõendatud Iisrali Srandardikeskuse kaupade kontrolli nr 9312211313 toimingu protokolliga. Kohtu järeldused on vastuolulised. Kohus leidis, et puudused kvaliteedi osas oleks tulnud esitada mõistliku aja jooksul pärast toodangu saamist, aga mitte 2 aastat hiljem. Teisalt leidis kohus, et kuna hageja ei rikkunud lepingut ja töö vastas lepingutingimustele, puudus vajadus võtta seisukoht, kas kostja tugines väidetavatele puudustele mõistliku aja jooksul. Apellandile ei ole seetõttu arusaadav kohtu lõplik seisukoht ja see, kas apellandi tõendeid puudustest teavitamise tähtaegsuse osas hinnati maakohtus või siiski mitte. Apellant teavitas hagejat puudustest tähtaegselt. Apellant kordab maakohtu menetluses esitatud väiteid puudustest õigeaegse teavitamise kohta. Kohus on ebaõigesti leidnud, et kuna koššerviina tootmisprotsessi on jälginud rabi, siis pidi rabi märkama toodetud jookide kõrgemat alkoholisisaldust juba tootmisprotsessi ajal. Rabi ülesanded tootmisprotsessis järelevalve teostamisel piirduvad koššerit puudutavate reeglitega. Rabil puuduvad tootmisprotsessi sekkumiseks nii oskused kui vahendid, mistõttu on otsuses ekslikult toonitatud, et rabi oleks pidanud protsessi juures märkama toote alkoholi sisaldust. Koostööleping ei sisalda sätteid selle kohta, millised on võimalused õiguskaitsevahendite kasutamiseks olukorras, kus vastustaja on rikkunud oma kohustust toota ja tarnida kokkulepitud kvaliteedile ning nõuetele vastav koššerviin. Kuna hageja rikkus lepingut ning vastutas selle eest, siis keeldus kostja põhjendatult hagiavalduses viidatud nõude aluseks olevate arvete tasumisest. Hinda alandas kostja 14.10.2013 vastusega hageja nõudeavaldusele, kus kostja keeldus arvete tasumisest viitega puudustega kaubale. Kuna puudustega kaup ei olnud kasutatav, ja Iisraelis oli ka eelnevalt toodetud kauba turustamine problemaatiline, siis oli kauba väärtus kostja jaoks null, mistõttu alandas kostja hinda 100 % ulatuses.
Mõlema poole menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Põhjendatud hageja (Remedia AS) menetluskulu on riigilõiv 850 eurot ja tõlkekulu 596,68 eurot, kuid osaliselt põhjendamatud on hageja esindaja kulud 9412,23 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja arvel nr 016-02-16 on 16.02.-17.02.2016 märgitud jätkuv tegevus „Drafting the thesis for the court“, millele kulud arve kohaselt 5 h ja 50 minutit. 18.02.2016 on nimetatud sama tegevusega seoses „Sending the thesis to the court“, milleks on hagejal väidetavalt kulunud 10 minutit. Samal arvel on 03.02.2016 tegevus „Discussion inside the Office, preparations for the hearing“ 1 h ja 20 min, kui eelneval kuupäeval 01.02.2016 on juba toimunud samaks istungiks ettevalmistav tegevus 2 h ja 40 min „Preparations for the hearing of the case, composing questions to the witnesses“. Selgitused tööde kohta ja arved on esitatud suures ulatuses ainult ingliskeelsena. Tekib kahtlus, kas kohtul oli võimalik kontrollida menetluskulusid ja millise põhjalikkusega kohus seda tegi. Kohtul tulen menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata sisuliselt vastavalt TsMS § 174 lõikele 1. Kohtul ei ole võimalik usutavalt menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnata, kui menetlusdokumendi olulised lisad on esitatud võõrkeeles. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on põhivaidluse osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Menetluskulude jaotuse osas tuleb maakohtu otsus tühistada menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus mõistis välja kostjalt esindajakulu 9412,23 eurot ja asi tuleb saata selles osas maakohtule uueks lahendamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3). Tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. I
7.TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda TsMS § 442 lg 8 järgi otsuses põhjendama. Olukorras, kus poolte tõendid on põhilises osas vasturääkivad, tuleb kohtul otsustada, millised tõendid tunduvad usaldusväärsemad koosmõjus teiste asjas esile toodud asjaoludega ja tõenditega. Käesolevas asjas ei esitanud kostja muid asjaolusid või tõendeid, millest tulenevalt saanuks lugeda Iisraeli Standardiseerimiskeskuse protokolli usaldusväärsemaks. Asjaolu, et hageja esitatud tõendid on loodud hageja poolt, ei võta neilt ära tõendamisväärtust ka siis, kui kostja esitatud tõendi on väljastanud erapooletu organ. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta leiab, et hageja esitatud tõenditega on tõendatud, et hageja ei rikkunud pooltevahelist koostöölepingut. Kohus on otsuses käsitlenud mõlema poole esitatud tõendeid ja arusaadavalt ja loogiliselt põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et kostja poolt esitatud Iisraeli Standardiseerimiskeskuse dokumendid (I kd, tl 187-191, tõlge I kd, tl 192-193, III kd, tl 7-8) ei tõenda hageja poolt lepingu rikkumist.
8.Kohus on selgitanud, tõendil kirjeldatud andmed on hageja poolt müüdud toodete osas vastuolulised. Nii on tõendilt nähtuvalt kontrollitud alkoholi deklareeritud liiginimetusega „liköör“, mis oli pakitud 700 ml-tesse pudelitesse. Kuna sellist likööri tootis hageja 40 %-lise alkoholisisaldusega, kuid väiksemates pudelites, tegi maakohus põhjendatud järelduse, et proov võis pärineda hoopis teiselt tootelt, nimelt kontrolliti toodet „Moses Vodka 50 ML 40% alc.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda (TsMS § 654 lg 6). II
9.Maakohtu järeldused ei ole vastuolulised. Kohtu märkus, et puudused kvaliteedi osas oleks tulnud esitada mõistliku aja jooksul pärast toodangu saamist, aga mitte 2 aastat hiljem, kajastab kohtu
siseveendumuse kujunemist selle hindamisel, kas hageja rikkus lepingut. Kuna asjas ei leidnud tuvastamist, et hageja rikkus lepingut, pole kohus pidanud vajalikuks võtta seisukohta, kas kostja tugines väidetavatele puudustele VÕS §-s 644 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus on märkinud, et jätab poolte sellekohased väited ja tõendid tähelepanuta.
10.Maakohus ei ole rajanud otsust asjaolule, et viina tootmist jälginud rabi pidi avastama puudustega toote juba tootmisprotsessi käigus. Kohus on pidanud usutavaks, et rabi ise ei suutnud vaatluse käigus kontrollida täpset alkoholisisaldust tootes, kuid rabil oli võimalus viibida laboris, kus teostati alkoholisisalduse kontrolli. Samuti pidi vaatluse teel olema tuvastatav 1⁄4 võrra suuremas koguses kasutatava piirituse lisamine tootmisprotsessi. Puuduvad tõendid, et rabi oleks vaatluse käigus kõrvalekaldeid tuvastanud. Seega kajastab otsuse see osa kohtu siseveendumuse kujunemist tõendite ja asjas esiletoodud asjaolude hindamisel.
11.Kuna maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei rikkunud lepingut, on õiged ka maakohtu järeldused, et kostja ei vabane arvete tasumise kohustusest ja tema hinna alandamisel ei ole toimet. III
12.Seoses hagi rahuldamisega jaotas maakohus õigesti menetluskulud.
13.Võõrkeelsete dokumentide vastuvõtmisel saab kohus jätta tõlke nõudmata, kui seda oleks dokumendi sisu või mahtu arvates nõuda ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi esitamisele vastu (TsMS § 33 lg 1 II lause). Apellatsioonkaebusest ei tulene, et kostja ei saaks aru muukeelsest tõendist. Puudub alus kahelda kohtu võimes tõenditest aru saada. Seega võõrkeelsete dokumentide tõlgete mittenõudmine ei ole menetlusnormi rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühistamise.
14.Sõltumata apellatsioonkaebuse väidetest märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus on meenutanud pooltele e-kirjaga vajadust esitada menetluskulude nimekiri enne kohtuvaidluste teeside esitamist, mis vastab tinglikult TsMS § 176 lg-s 2 sätestatud nõudele anda menetluskulude esitamiseks tähtaeg, kuid ei ole määranud menetlusosalistele tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks (TsMS § 176 lg 8). Kostja on saanud oma vastuväited apellatsioonkaebuses esitada, kuid otsus ei ole jõustunud. On võimalus, et kõrgema astme kohus teeb vastupidise otsuse ja sellisel juhul on hageja jäänud ilma võimalusest esitada vastuväited kostja maakohtu menetluskuludele. Seetõttu tuleb asja uuel menetlemisel maakohtul anda hagejale tähtaeg soovi korral esitada vastuväide kostja maakohtu menetluskuludele.
15.Põhjendatud on apellandi seisukoht, et kohus ei ole hinnanud hageja esindaja kulusid vastavalt TsMS § 174 lg-s 1 sätestatule. Hageja taotletud lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabikulu summas 9412,23 eurot põhjendatuse ja vajalikkuse osas on maakohus piirdunud üksnes üldise ühelauselise hinnanguga, et arvestades vaidluse keerukust, selles esitatud menetlusdokumente, esitatud põhihagi ja vastuhagi ja toimunud kohtuistungit, peab kohus hageja lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks ja vajalikuks ning puudub alus nende vähendamiseks. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata TsMS § 175 lg 1 alusel esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kohus pole analüüsinud esindamiseks kulunud vajalikku aega ega ka ühiku hinda. Maakohus ei ole hageja detailset menetluskulude nimekirja analüüsinud ega selles märgitud õigusabitoimingute mahu ja ajakulu põhjendatust ning vajalikkust hinnanud. Sellega on maakohus jätnud kohtuotsuse vaidlustatud osas põhjendamata. Kohtu poolt diskretsiooniõiguse teostamisel peab otsustuseni jõudmise käik olema jälgitav ja kontrollitav (TsMS § 465 lg 1 p 8). Ringkonnakohtul ei ole
maakohtu põhjenduste puudumise tõttu võimalik hinnata, kas maakohus on ületanud diskretsioonipiire TsMS § 175 lg 1 alusel lepingulise esindaja kulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Kui alama astme kohtu määrus ei sisalda põhjendusi, ei ole kaebuse esitajal võimalik ka osundada, milles alama astme kohus eksis ja millest tulenevalt maakohus valele järeldusele jõudis. Lähtuvalt eeltoodust tuleb maakohtu otsus hageja esindajakulude väljamõistmise osas tühistada ja saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. IV
16.Apellatsioonimenetluses jäävad poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
17.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud ja talle apellandi poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Vastustaja on esitanud ringkonnakohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, paludes vastaspoolelt välja mõista oma lepingulise esindaja kulude katteks 995,40 eurot (käibemaksuta). Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustajale osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 15,5 tunni ulatuses tunnitasuga 64,22 eurot (käibemaksuta). Vastustaja lepinguline esindaja teostas järgmisi toiminguid: maakohtu otsusega tutvumine (0,5 h); kohtuotsusega tutvumine, otsuse ekirjaga kliendile edastamine (0,25 h); büroosisene nõupidamine seoses kohtuotsuse täitmisega (0,17 h); apellatsioonkaebuse analüüs, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja kohtule edastamine (13,25 h); hagi tagamise võimaluste osas kliendile kirjaliku kokkuvõtte koostamine, büroosisene nõupidamine (1,33 h). Lisaks palus vastustaja arvestada esindaja istungil osalemise ajakulu 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 63 eurot (käibemaksuta). Kokku on vastustaja taotletavad õigusabikulud seega 1058,40 (995,40 + 1 x 63) eurot (käibemaksuta) ning esindaja poolt teostatud toimingute ajamahuks 16,5 (15,5 +1) tundi. Vastustaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastustaja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega ning et ta on käibemaksukohustuslane, taotledes kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Apellant vaidles vastustaja menetluskuludele vastu apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele kulunud aja osas. Muus osas apellant vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, tutvunud vastustaja esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et vastustaja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg on esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja esindaja õigusabitoimingute ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse esitamise osas kokku 13,25 tundi liialt suur. Ringkonnakohus peab nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks 10 tundi, mis hõlmab endas ka apellatsioonkaebuse analüüsi ja apellatsioonkaebuse vastuse kohtule edastamist. Ringkonnakohus arvestab eeltoodud ajakulu määratlemisel käesoleva asja keerukust, esitatud dokumentide sisulist mahtu ja asjaolu, et apellatsioonkaebuses ja selle vastuses pooled sisuliselt üksnes kordasid maakohtus juba esitatut. Samuti seda, et vastustaja vastuses sisalduvad vastuväited apellandi poolt menetluskulude vaidlustamisele, millises osas tekkinud esindaja kulu vastavalt TsMS § 178 lg 4 hüvitamisele ei kuulu. Ülejäänud vastustaja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud loeb kohus vajalikeks ning nende ajakulu põhjendatuks.
Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on apellatsioonimenetluses osutatud vastustajale õigusabi teenust tunnihindadega 64,22 ja 63 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi tunnitasu hind mõistlik. Vastustaja on taotlenud kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja esindaja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses kokku 13,25 (16,5 – 3,25) tundi ning apellandilt kuulub vastustaja kasuks väljamõistmisele lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks kokku 849,70 (786,70 (s.o 12,25 x 64,22) + 63 (s.o 1 x 63)) eurot käibemaksuta. Kooskõlas TsMS § 177 lõikega 4 tuleb rahuldada vastustaja taotlus apellandi kohustamiseks väljamõistetud menetluskuludelt viivise tasumiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.