Võlaõigus

1

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6). Hagi alus ja kohtu selgitused

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr XXX (mille alusel andis hageja kostjale laenu summas 3 189 eurot) tulenev võlgnevus. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt märkis kostja laenutaotluses oma sissetulekuks 900 eurot. Kostja märkis, et igakuised kohustused puuduvad ning samuti ei märkinud kostja, et tal oleksid igakuised elamiskulud. Kostja märkis, et elab koos vanematega ning tema tööandjaks on X. Hageja on analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet, millelt nähtus, et kostja sissetulek oli 1268,23 eurot, igakuised kohustused olid 182,33 eurot. Hageja arvestas kostja elamiskuludeks 380 eurot. Hageja on toonud välja, et kulutusi hasartmängudele ei nähtunud, samuti puudusid laenutaotluse esitamise ajal kostja suhtes avaldatud maksehäired. Pooled sõlmisid laenulepingu, mille igakuine kuumakse oli 80,25 eurot. Maksevõime analüüsi tulemusel jäi kostjale igakuiselt 648,32 eurot muude kulutuste tarbeks. Hageja lisas vastutustundliku laenamise väljavõtte (sh kostja pangakonto väljavõtte) ehk krediiditoimiku hagiavaldusele. Hagi kohaselt hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust lisaks muudele andmekogudele ka kostja kontoväljavõtte põhjal ja krediidiandja tegi kostja kohta põhjaliku krediidivõimelisuse hinnangu. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.