Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.10.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-58894
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi hagi Free NRG OÜ vastu korteriomandi üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks ning Free NRG OÜ vastuhagi aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi vastu intressi või viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
168 006,06 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Free NRG OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis, registrikood 10164174) pankrotihaldur Urmas Ustav, lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Free NRG OÜ (registrikood 10906345, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
Kohtuistungi toimumise aeg
14.09.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun ja kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Siim Roode
4.Apellatsiooniastmes kantud Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata apellatsiooniastmes kantud Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 916 eurot.
5.Välja mõista Free NRG OÜ-lt Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks menetluskulud 916 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Apellatsiooniastmes kantud Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihalduri Urmas Ustavi menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta 1470,80 euro osas rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.10.10.2014 esitas Aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav (hageja) maakohtule Free NRG OÜ (kostja) vastu hagi (täiendatud 18.12.2015), milles palus kohustada kostjat andma nõusoleku kinnistusregistriossa nr 17337101 kantud korteriomandi omandiõiguse üleandmiseks Aktsiaseltsile Semiramis (pankrotis) ja mõista välja kostjalt hageja kasuks 40 961,23 eurot, alates 01.01.2016 kuni omandiõiguse üleandmiseni igas kuus 880,20 eurot ja viivise kooskõlas VÕS § 113 lgga 1 põhinõudelt 40 961,23 eurolt alates 18.12.2015 või, alternatiivselt, mõista välja kostjalt hageja kasuks 52 061,82 eurot ja viivise kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 1 põhinõudelt 52 061,82 eurolt alates 10.10.2014.
2.25.08.2009 sõlmisid Aktsiaselts Semiramis (võlgnik) ja AK mitteeluruumi erastamise müügilepingu ja asjaõiguslepingu, erastatud mitteeluruumi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille kohaselt võlgnik võõrandas AK-le kinnistusregistriossa nr 17337101 kantud korteriomandi asukohaga Lai 20, Tallinn. Lepingu punktide 8.1 ja 8.3 kohaselt oli võlgnikul korteriomandi tagasiostuõigus 3 aasta jooksul lepingu sõlmimisest.
3.13.08.2010 sõlmisid võlgnik, AK ja kostja kinnisasja mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja puudutatud isiku nõusoleku, mille alusel kostja omandas võlgniku nõusolekul korteriomandi. Lepingu p 3.2 alusel läksid kostjale üle kõik AK kohustused seoses võlgniku tagasiostuõigusega.
2(9)
4.15.10.2011 sõlmisid võlgnik ja Telegate OÜ käsirahalepingu, milles leppisid kokku, et sõlmivad lepingu korteriomandi võõrandamiseks Telegate OÜ-le hiljemalt 15.12.2011 hinnaga 140 000 eurot.
5.01.11.2011 tegi võlgnik kostjale avalduse korteriomandi tagasiostuõiguse teostamiseks. Notarikontole hoiustati 87 938,18 eurot, s.t summa, mis oli vajalik tagasiostuõiguse teostamiseks. 22.11.2011 koormati korteriomand hüpoteegiga OÜ Vicarelli kasuks 31.10.2011 sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. 07.12.2011 palus võlgnik kostjat kõrvaldada korteriomandile seatud hüpoteek. Kostja tagasiostutehingu sõlmimise ajaks hüpoteeki ei kõrvaldanud, mistõttu tagasiostutehingut ei toimunud.
6.Kostja rikkus kohustust anda võlgnikule üle korteriomandi omandiõigus ja kõrvaldada hüpoteek. Võlgnikule on tulenevalt kostja rikkumisest tekkinud kahju 40 961,23 eurot, sest võlgnik jäi ilma võimalusest korteriomandit kasutada (kasutuseelis). Kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Võlgnikul oli võimalik korteriomand edasi võõrandada Telegate OÜ-le hinnaga 140 000 eurot ja saada tehtud ettevalmistustest tulenevalt saanud kasu 52 061,82 eurot, mida võlgnik kostja rikkumise tõttu ei saanud. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Tagasiostuõigusega müügileping on lõppenud konkludentse taganemisega hageja poolt. Enne ostuhinna hoiustamist ei olnud kostjal kohustust asuda kohustust täitma, rääkimata asjaõiguslepingu sõlmimisest. Hoiustamine oli tehtud tingimuslikult. Alates 11.11.2011, kui hoiustatud raha võlgnikule tagastati, ei ole tagasiostuõiguse teostamise avaldusel õiguslikku tähendust. Võlgnik hoiustas raha arvestusega, et intressi arvestus lõppes 01.11.2011, kuid intressi tuli maksta kuni ostuhinna hoiustamiseni. Hoiustamine oli tehtud tagasivõtmise õigusega ja hoiustatu võetigi tagasi hoiustamise päeval. Seega polnud võlgnik oma kohustusi täitnud. Kostja sai tagasiostuõiguse teostamise avalduse kätte 10.11.2011 ning toimingute tegemiseks jäänud vähem kui üks ööpäev ei ole mõistlik tähtaeg. Kostjat ei teavitatud ostuhinna hoiustamisest. Võlgniku sõlmitud käsirahaleping on TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Vastuhagi ja selle aluseks olevad asjaolud
9.08.09.2015 esitas kostja vastuhagi (täpsustatud 25.01.2016), milles palus põhihagi rahuldamise korral välja mõista hagejalt kostja kasuks intressi 25 247,83 eurot või alternatiivselt, kui kohus leiab, et hagejal ei ole kohustust maksta intressi, välja mõista viivis 19 309,88 eurot.
10.Juhul kui kostja on kohustatud võlgnikule korteriomandi omandi üle andma, tuleb hagejal maksta kostjale suurem summa kui hagis märgitud. Vastavalt lepingu punktile 8.1 on hagejal kohustus tagasiostuõiguse teostamise korral maksta kostjale ostuhinnalt intressi 10% aastas kuni tagasiostuõiguse realiseerimise päevani. Tagasiostuõiguse realiseerimise päevaks tuleb lugeda maakohtu deosiitarvele tagatise tasumise päev, s.o 24.04.2015. Hageja vastuväited vastuhagile
3(9)
11.Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Lepingu p 8.1 kohaselt arvestatakse intressi päevani, mil esitatakse tagasiostuõiguse avaldus, s.o antud juhul 01.11.2011. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
12.Harju Maakohus 03.03.2016 otsusega rahuldas hagi, kohustas kostjat andma nõusoleku kinnistusregistriossa nr 17337101 kantud korteriomandi asukohaga Lai 205, Tallinn, omandiõiguse üleandmiseks aktsiaseltsile Semiramis (pankrotis), otsustas maksta kostjale kohtu deposiidist välja võlgniku kohustuse täitmiseks antud tagatise 87 938,18 eurot, mõistis välja kostjalt aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks põhivõlgnevuse 40 961,23 eurot, viivise 695,61 eurot, viivise põhinõudelt alates 04.03.2016 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras ja kuni omandiõiguse üleandmiseni igas kalendrikuus 880,20 eurot alates 01.01.2016 ning jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt välja aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) kasuks menetluskulud 5051,62 eurot ja otsustas, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Võlgnik ei ole tagasiostuõiguse tehingust kunagi taganenud ei otseselt ega kaudselt. Pankrotihalduri tegevusetust kahe aasta ja kaheksa kuu jooksul ei saa tõlgendada võlgniku kohustuse täitmisest loobumisena PankrS § 46 lg 1 järgi. Tagasiostuõiguse teostamise avaldus on tähtaegne. Avaldus edastati 01.11.2011 ja toimetati kostjale kätte hiljemalt 10.11.2011. Kostja väidetavat õigust nõuda tagasiostuhinna deponeerimist notarikontol aastal 2011 ei tulene ei lepingust ega seadusest. Hageja on võlgniku kohustuse täitmise taganud antud menetluses aga PankrS § 46 lg 5 alusel. Kostjal tuleb korteriomandi omandiõigus anda üle võlgnikule, kuivõrd võlgnik täitis korteriomandi tagasiostuks seaduses ja lepingus ettenähtud tingimused, tehes 01.11.2011 notariaalselt tõestatud avalduse korteriomandi tagasiostuõiguse teostamise kohta.
14.Kuivõrd kostjal on omakorda õigus saada endale korteriomandi tagasiostuhind, tuleb kostjale maksta käesoleva kohtuotsuse jõustumisel kohtu deposiidist välja võlgniku poolse korteriomandi tagasiostuhinna tasumise kohustuse täitmiseks antud tagatis 87 938,18 eurot.
15.Kostjale anti asjaõiguslepingu sõlmimiseks 10 päeva, mis on mõistlik aeg. Kostja ei ilmunud tehingut tegema ja seega rikkus oma kohustusi. Hagejale (ehk tegelikkuses nüüdseks pankrotivarale) on kostja rikkumisest tulenevalt tekkinud otsene varaline kahju, sest hageja jäi kostja rikkumise tõttu ilma võimalusest korteriomandit kasutada. Tõenditest nähtuvalt on kostja rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kostjale pidi olema ettenähtav, et kui ta võlgnikule korteriomandit üle ei anna, ei ole võlgnikul võimalik kasutuseeliseid saada ning võlgnikule tekib seeläbi kahju. Võlgnikule 2015. detsembri seisuga tekkinud kahju suuruseks on 40 961,23 eurot. PR arvamuse kohaselt on igakuine netotulu vaidlusaluselt kinnisasjalt 2016. aastal 880,20 eurot.
16.Viivis alates 18.12.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 03.03.2016 on 695,61 eurot (40 961,23 x 8,05% / 365 päeva x 77 päeva).
17.Kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult, millest tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg 10 aastat ja seega ei ole nõue aegunud.
4(9)
18.Kostja intressinõudel puudub õiguslik alus võlgnik ei ole viivitust tinginud ega oma kohustusi rikkunud, vaid kohustusi on rikkunud kostja. Tagasiostuõiguse teostamise eelduseks ei ole ostuhinna tasumine, vaid sellekohase avalduse tegemine (nagu sätestab VÕS § 238 lg 2 ja leping ning milline avaldus on ka tehtud), ning puudub alus nõuda intressi ajavahemiku 01.11.2011-24.04.2015 eest. Samadel põhjustel on alusetu ka kostja viivisenõue ostuhinnaga tasumisega viivitamise eest.
19.Hageja juriidilised teadmised ei anna alust hageja poolt õigusabi kasutamise korral õigusabikulusid kaotajalt poolelt mitte välja mõista, kuivõrd asi on pigem selles, et hagejal ei oleks tekkinud üldsegi vastavaid õigusabikulusid, kui kostja ei oleks otsustanud pidada hagejaga alusetut vaidlust. Maakohus leidis, et vajalik ja põhjendatud aeg õigusteenuse osutamiseks on 24 tundi ja 7 minutit ja kohtupraktikaga kooskõlas olevaks tunnihinnaks luges maakohus 120 eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulude suuruseks oli 2 894 eurot. Lisaks kuulus väljamõistmisele riigilõiv 1550 eurot ja dokumentaalse tõendi kulu 607,62 eurot. Hageja taotlusel tuleb menetluskuludelt välja mõista VÕS § 113 lg 1 järgi viivis. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks menetlemiseks. Juhul, kui ringkonnakohus ei saada tsiviilasja uueks läbivaatamiseks, siis jätta hagi rahuldamata või juhul, kui kohus hageja omandi üleandmise nõude rahuldab, siis jätta hageja kahju hüvitamise ja viivise nõue rahuldamata ning rahuldada vastuhagi.
21.Tagasiostuõiguse teostamise avaldusel oli õiguslik tähendus vaid siis, kui sellega koos tasuti või hoiustati tagasivõtmatult ostuhind (müügilepingu p 6). Maakohus ei ole sisuliselt põhjendanud, miks ostja poolt ostuhinna tasumata jätmine 2 aasta 8 kuu kestel ei ole käsitletav konkludentse tahteavaldusena lepingust taganemiseks. Hüpoteek kustutati 11.12.2012 ja hagejal ei olnud takistusi ostuhind tasuda. Kostjal oli õigus kuni tasumiseni või hoiustamiseni keelduda asjaõiguslepingu sõlmimisest. Maakohus, asudes seisukohale, et ostjal ei ole kohustust ostuhinda hoiustada, on 25.08.2009 lepingut ebaõigesti hinnanud ja jätnud kohaldamata VÕS § 23 - poolte kokkuleppe kohaselt tuli ostuhind tasuda enne asjaõiguslepingu sõlmimist. Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja vastava 10.11.2011 nõude.
22.Võlgnik pidi VÕS § 6 ja § 7 kohast hea usu põhimõtet järgides arvestama, et kostja juhatusel puudus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ühingu sisesuhtest tulenev volitus. Maakohtu seisukoht, et kostjal oli piisavalt aega tehing ette valmistada, on vastuolus mööndusega, et kostja sai vormikohasest tagasiostuõiguse teostamise avaldusest teada planeeritud tehingule eelneval päeval. Varasemad e-kirjad müügiettepanekuga ei oma tähendust. Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata, et kostjat ei teavitatud ostuhinna hoiustamisest 11.11.2011, vaatamata kostja vastavale nõudele.
23.Maakohus on jõudnud ebaõige järelduseni, et kostja rikkus lepingut. Puudub keeld koormata asja, mille suhtes kehtib tagasiostuõigus. Koormavad õigused tuleb kõrvaldada vaid juhul, kui ka muud tagasimüügi eeldused on täidetud.
24.Maakohus on hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel ebaõigesti kohaldanud VÕS § 127. Maakohus on jätnud hageja nõudele aegumise ebaõigesti kohaldamata.
5(9)
Maakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite ja asjaolude põhjal on leidnud, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult.
25.Maakohus ei ole õiguslikult põhjendanud järeldust, et ostja ei pea perioodi eest, mil ostuhind oli hoiustamata ja ostja ostuhinna tasumisega viivituses, (viivitus)intressi maksma. Selliselt on maakohus pooli ebavõrdselt kohelnud.
26.Maakohus ei ole hageja õigusabikulu väljamõistmist nõuetekohaselt põhjendanud. Heade õigusteadmistega halduri poolt büroo, mille kaudu ta tegutseb, õigusabiteenuse kasutamine on põhjendamatu. Vastustaja seisukoht
27.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud kohtuistungil pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendusega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid käesolevas otsuses ei korda.
30.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et need oleksid ebaõiged.
31.Kolleegium leiab, et tagasiostuõiguse avalduse esitamisega on poolte vahel sõlmitud VÕS § 238 lg 2 järgi võlaõiguslik müügileping (tagasiostuleping) tingimustel, mis on kokku lepitud 25.08.2009 lepingu punktis 8. Kolleegium ei nõustu kaebuse väitega, et tagasiostuõiguse teostamise avaldusel oli õiguslik tähendus ainult koos ostuhinna hoiustamisega. Lepingust ei tulene tagasiostuõiguse teostajale kohustust ostuhinna hoiustamiseks enne asjaõiguslepingu sõlmimist. 25.08.2009 lepingu punktis 8 oli kokku lepitud üksnes tagasiostuhinnas, milleks oli lepingu p-s 6 nimetatud summa, millele lisandub intress 10% aastas. Intressiarvestus lõpeb müüja tagasiostuõiguse realiseerimise päeval, s.o päeval, millal müüja teatab ostjale oma soovist kasutada tagasiostuõigust. Maakohus on 25.08.2009 lepingut õigesti tõlgendanud ja lepingust tulenevalt määratlenud lepingupoolte kohustused tagasiostuõiguse teostamisel. Lepingust ei tulenenud võlgnikule kohustust ostuhinna hoiustamiseks. Kohtu ette ei ole ka toodud, et ostuhinna hoiustamise kohustus tuleneks muudest poolte kokkulepetest või seadusest. Vaidlust ei ole, et 10.11.2011 oli võlgnik 25.08.2009 lepingu punktis 8.1 kokkulepitud summa notari deposiitkontol hoiustanud. Võlgnik tegi 01.11.2011 tagasiostuõiguse teostamise avalduses ettepaneku asjaõiguslepingu sõlmimiseks 11.11.2011. Seega oli asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks kokkulepitud rahasumma vaatamata kokkuleppe puudumisele hoiustatud.
6(9)
32.Kolleegium leiab, et ebaõige on apellandi käsitlus, mille kohaselt on võlgnik konkludentselt loobunud tagasiostuõiguse teostamisest. See, et aktsiaselts Semiramis (pankrotis) pärast kostja poolt asjaõiguslepingu sõlmimiseks notari juurde ilmumata jätmist lõpetas raha hoiustamise notari kontol ja ei pöördunud enam kostja poole ettepanekuga asjaõiguslepingu sõlmimiseks või vastava nõudega kohtusse, ei tähenda, et ta oleks taganenud oma tahteavaldusest. Kolleegium märgib, et pärast 11.11.2011 on võlgnik ja kostja suhelnud tagasiostuõigusega seonduvalt ja võlgnik on 07.12.2011 e-kirjaga (I kd, lk 87) kostjale teinud ettepaneku, et viimane annaks ilma koormatisteta kinnisasja omandi võlgnikule üle hiljemalt 12.12.2011. Võlgnik teatas, et ta on valmis ostuhinna hoiustama 09.12.2011 notari deposiitkontole. Kostja võlgniku nõudmist ei täitnud ja oli nõus andma omandi üle ainult koos hüpoteegiga. Samas pooled kohtumenetluses ei vaielnud, et korteriomand tuleb üle anda koormatisteta. Eeltoodu tuleneb ka VÕS § 240 lg-st 2.
33.Apellandi väide, et AS Semiramis (pankrotis) tegutses tagasiostuõiguse teostamisel vastuolus hea usuga, ei anna põhjust maakohtust erinevat järeldust teha. Võlgnik on nõustunud pärast kostjalt teate saamist selle kohta, et kostja ei suuda asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks 11.11.2011 saada ühingu sisesuhtest tulenevat volitust tehinguks, sõlmima asjaõiguslepingu hiljem, mida tõendab muuhulgas 07.12.2011 e-kiri, kuid kostja on ka siis keeldunud võlgnikule koormatistest vaba kinnisasja üleandmisest. Seega ei saa AS-le Semiramis (pankrotis) ette heita hea usu vastast käitumist. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on küll tuvastanud, et võlgniku tagasiostuõiguse teostamise avalduse on kostja saanud kätte hiljemalt 10.11.2011, kuid kohtutoimikus olevast väljastusteatest (II kd, lk 103) nähtub, et notari poolt tähtkirjaga edastatud avaldus on kostja asukoha aadressil vastu võetud 02.11.2011.
34.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja on tagasiostu müügilepingut rikkunud. Kostja on keeldunud omandi üleandmisest erinevatel põhjustel ja samuti ei ole lepingupooled kokku leppinud, et kostja võiks tagasiostu müügilepingu eset koormata. VÕS § 240 lg-st 2 tuleneb, et kostja on kohustatud tagasiostuõiguse eseme käsutamisest tekkinud kolmandate isikute õigused kõrvaldama, s.t andma hagejale üle korteriomandi ilma seda koormava hüpoteegita.
35.Apellatsioonkaebuse väited ei anna põhjust teha ka kahju hüvitamise nõude osas maakohtust erinevat järeldust. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik teostas tagasiostuõigust 01.11.2011 vastava avalduse esitamisega. Ebaõige on apellandi käsitlus, et tagasiostuõigust teostati alles 24.04.2015 ehk siis, kui võlgnik tasus 87 938,18 eurot maakohtu deposiitarvele. Kolleegium on eelnevalt kinnitanud maakohtu järeldust, et tagasiostuõiguse teostamine ei sõltu ostusumma hoiustamisest. Kuna kostja on rikkunud tagasimüügilepingust tulenevat kohustust korteriomand ilma koormatisteta üle anda, siis hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 101 lg 1 p 1) ja lisaks sellele ka kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3 ja lg 2). Nõude lahendamisel ei tuvastanud kolleegium maakohtu poolt VÕS § 127 rikkumist.
36.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja on võlgnikule/hagejale kahju tekitanud tahtlikult, mistõttu on nõude aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 järgi 10 aastat. Maakohus on vaidlustatud otsuses hinnanud kostja käitumist ja leidnud, et kostja käitus sihipäraselt eesmärgiga lepingut mitte täita ja sellega tekitada võlgnikule kahju. Eeltoodule viitab ennekõike see, et pärast võlgniku poolt 26.10.2011 e-kirja (I kd, lk
7(9)
58, tõlge lk 59) saamist, milles võlgnik avaldas, et ta soovib tagasiostuõigust kasutada, on kostja 31.10.2011 seadnud korteriomandile hüpoteegi summas 140 000 eurot OÜ Vicarelli kasuks. Samuti on maakohus hinnanud õigesti kostja tegevust tulenevalt tema väitest, et võlgniku poolt nõutud ajaks kinnistu omandiõiguse üleandmist takistas ühe osaniku eemalviibimine. Maakohus on tuvastanud kostja tegevuse eesmärgina soovimatuse täita tagasimüügilepingut.
37.Vastuhagi osas leiab kolleegium, et maakohus on selle õigesti jätnud rahuldamata. Kostja palus hagi rahuldamisel võlgnikult välja mõista 25.08.2008 lepingu p-s 8.1 kokkulepitud tagasiostuhinna tasumisega viivitamise tõttu perioodi eest 01.11.2011 kuni 24.04.2015 intressi lepingu p-s 8.1 toodud määras või alternatiivselt viivise. Maakohus on õigesti tuvastanud, et intressiarvestus lõpeb lepingu p 8.1 järgi tagasiostuavalduse esitamise päeval. Kolleegium nõustub maakohtuga, et võlgnik/hageja ei ole oma kohustust tagasiostuhinna tasumiseks rikkunud, vaid rikkumine oli kostjapoolne. Võlgnik pakkus kostjale tagasiostulepingu täitmist ja kostja enda poolt lepingu rikkumine oli põhjuseks, et kostjale ei tehtud võlgniku poolt sooritust.
38.Kolleegiumi arvates ei ole õige apellandi väide, et maakohus ei ole menetluskulude väljamõistmist nõuetekohaselt põhjendanud. Apellant vaidlustas hageja õigusabikulude hüvitamise. Kolleegium leiab, et seadusest ei tulene pankrotihaldurile õigusabiteenuse kasutamise keeldu ja samuti ei ole välistatud õigusabikulude hüvitamine. Hageja taotluse järgi kulus esindajal maakohtu menetluses teenuse osutamisele 24 tundi ja 7 minutit, mida maakohus on tsiviilasja keerukust ja menetluse aega arvestades pidanud põhjendatuks. Kolleegium leiab, et õigusabikulude täpse suuruse hindamine on maakohtu diskretsiooniotsustus ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada maakohtu poolt diskretsioonipiiride ületamist.
39.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi ringkonnakohtu menetluskulud jätta apellandi (kostja) kanda.
40.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat esindas ringkonnakohtu menetluses lepinguline esindaja vandeadvokaat Magnus Braun. Esitatud taotluse järgi kulutas hageja esindaja apellatsioonkaebusega tutvumisele ja analüüsile ning kliendiga konsulteerimisele 1 tunni ja 26 minutit, vastuse koostamisele 7 tundi ja 20 minutit, kohtuistungiks valmistamiseks ja nõupidamiseks kliendiga 5 tundi ja 20 minutit ja kohtuistungiks kulus 1 tunni ja 12 minutit. Kokku 15 tundi ja 18 minutit. Kostja vaidles vastu ajakulule ja leidis, et see on ülepaisutatud. Kolleegium leiab, et hageja (vastustaja) ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on dokumendi mahtu arvestades ebamõistlikult suur. Vastuses on sisulist teksti 2 lehekülge, mille koostamiseks vajalik aeg, arvestades, et esindajale on vaidluse asjaolud teada, on 3 tundi. Samuti ei pea kolleegium vajalikuks taotluses toodud määras kohtuistungiks valmistamise ja sellega seonduvalt kliendiga nõupidamise aega. Arvestades vaidluse asjaolusid, on piisav selleks 2 tundi. Seega on põhjendatud ja vajalik aeg apellatsioonimenetluses õigusabi osutamiseks 7 tundi ja 38 minutit. Vastustaja esindaja tunnitasu on taotluse kohaselt 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Maakohus on pidanud kohtupraktikaga kooskõlas olevaks tunnitasu suuruseks 120 eurot, mis sisaldab käibemaksu.
8(9)
Ringkonnakohus lähtub menetluskulude hüvitamisel samast tunnihinnast kui maakohus. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulude katteks 916 eurot. TsMS § 177 lg 2 ja VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.