Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Võlausaldaja

Bigbank AS

AS SEB Pank Swedbank AS Nordea Bank AB eesti filiaal Kokku:

Tunnustatud Jaotise Makseinfo väljamakse tegemiseks nõude % summa € 8 229,55 20,39 XXX SEB Pank, XXX Swedbank; viitenumber: 20600359160; selgitus: „XXX, võla tasumine“ 1 423,81 3,53 nõudeavalduses makseinfo puudub 1 693,61 4,20 nõudeavalduses makseinfo puudub 29 019,52 71,89 XXX; selgitus: jaotis A. A. pankrotimenetluses 40 366,49 100,00

Võlgnik nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastuväidet ei esitanud.

Tsiviilasi 2-14-51944

mõista summa välja OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid, mille kaudu haldur tegutseb.

Tsiviilasi 2-14-51944

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2016 430,00 euro) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 26.06.2014. a määrusega kuulutas kohus välja A. A. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Margo Normann ́i. 15.12.2014. a toimus nõuete kaitsmise koosolek. 29.10.2015. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 05.11.2015. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku (tlk 54-55). 02.09.2016. a esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule taotluse: 1) lõpetada A. A. pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Margo Normann pankrotihalduri kohustustest A. A. pankrotimenetluses; 3) määrata pankrotihalduri Margo Normanni tasuks 720 € (sh käibemaks); 4) määrata pankrotimenetluse bürookuludeks 67,56 € (sh käibemaks); 5) pankrotihalduri tasu katta 450 € ulatuses pankrotivarast; 6) pankrotihalduri tasu summas 270 € ja kulud summas 67,56 €, kokku 337,56 € hüvitada menetlusabi korras riigi vahenditest ja maksta OÜ Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kontole nr XXX Swedbank AS-is Kohus avaldas 09.09.2016. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus A. A. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 29.09.2016 maksta kohtu deposiiti 1 000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. PANKROTIHALDURI ARUANNE (PankrS § 158 lg 3, § 162 lg 2, § 162 lg 3) I Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Raha pankroti väljakuulutamisel 0,00 EUR.

3/8

Tsiviilasi 2-14-51944

Pankrotimenetlus käigus laekus A. A. kuulunud kinnisvara müügist 3000 € (korteriomand XXX, kinnistu nr XXX, katastritunnus XXX). II Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta, kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 2, 9)

Tunnustatud nõue

(EUR)

8 229,55 1 423,81

Saamata nõue

(EUR)

8 229,55 1 423,81

Tsiviilasi 2-14-51944

Swedbank AS Nordea Bank AB Eesti filiaal

1 693,61 29 019,52

1 693,61 29 019,52

VIII Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. IX Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Ajutise halduri kulud olid 21,06 € ning need on välja makstud. Pankrotihalduri bürookulud on 67,56 €. X Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 2 p 10) Pankrotihaldur leiab, et pankrotiseaduse § 171 lg 1 alusel võib kohus otsustada võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamise küsimuse. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse oma pankrotiavalduses. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid A. A. kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Pankrotihaldur on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku A. A. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Ka võlausaldajad on seisukohal, et A. A. võib ise täita usaldusisiku kohustusi. XI Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks olev kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (PankrS § 162 lg 3) Pankrotihalduri arvates on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja selleks on buumiaegne (2006.a.) kinnisvara soetamine perspektiivituks osutunud piirkonnas (kortermajas korter XXX). Korter soetati kahasse kolmanda isikuga (A. K.), mistõttu oli võlgniku laenukohustus täidetav. Kooselu purunemisel jäi omand ja laenukohustus võlgniku kanda. Kuna korterite omandamine maapiirkondadesse ei oma nõudlust, on kinnisvara väärtus tagatise suhtes langenud ca 10 korda. Võlgnik töötab alates 14.01.2016 XXX. Tema keskmine netotöötasu on XXX eurot. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse tekkimise põhjusena kuritegu.

KOHTU SEISUKOHT

Pankrotimenetluse lõpetamine PankrS § 158 lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. PankrS § 158 lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lg 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Margo Normann ́iga, et varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning A. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

5/8

Tsiviilasi 2-14-51944

PankrS § 158 lg 6 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus avaldas ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal on võimalus menetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 29.09.2016. a kohtu deposiiti 1 000,00 eurot. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus leiab, et A. A. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod PankrS § 163 lg 5, PankrS § 28 tähenduses, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest A. A. pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotivarasse on laekunud 3 000 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul määrata halduritasuks 600,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120,00 eurot. Pankrotihaldur on tasu arvutamise aluseks võtnud laekumise summas 3 000 eurot ja palunud tasu määrata alammääras. Võlgnik on pankrotihalduri tasu taotletud summas on heaks kiitnud. Pankrotiseaduse § 651 lõike 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot 20%pankrotivarast: 3 000 * 20% = 600 eurot. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

Tsiviilasi 2-14-51944

Jätta pankrotimenetluse kulud summas 450,00 eurot, st pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga summas 450,00 eurot, A. A. (pankrotis) kanda. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul. 12.05.2014. a esitas võlgnik A. A. kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 14.07.2014. a. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kuid avalduses ei sisaldu PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitusi. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole A. A. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud ja on nõustunud, et võlgnik täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on alates 14.01.2016 töötanud XXX netotöötasuga XXX eurot. Võlgniku ülalpidamisel on XXX alaealist last. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada A. A. kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur on küsinud võlausaldajatelt seisukohta usaldusisiku nimetamise osas. Võlausaldajad on olnud nõus, et A. A. täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses ise usaldusisiku kohustusi. AS SEB Pank on teinud ettepaneku kohustada võlgnikku esitama aruandeid üks kord aastas lisaks kohtule ka võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning A. A. ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab A. A. esitama üks kord aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. oktoobril 2017. a, järgnev 1. oktoobril 2018. a jne. Võlausaldajatele aruande esitamise kohustust seadus ette ei näe (PankrS § 173 lg 2). PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt A. A. tööandjale, Penisoniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (A. A. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole 7/8

Tsiviilasi 2-14-51944

põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab A. A. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. A. A. on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 20. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemistsveridze Kohtunik

8/8

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.