lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-105416/5

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 05.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-105416/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
05.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2240
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 407 lg 1, 5, 6Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 142 lg 2Kaja, menetluse taastamise ja tähtaja ennistamise kautsjonTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Heiki Kolk

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

05.oktoober 2016 Võru kohtumaja

Hagi ese

Express Credit AS hagi J. K. vastu võlgnevuse nõudes 485,75 eurot

Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad

Menetluse liik

2-16-105416

Hageja Express Credit AS, registrikood 12338141, asukoht Rävala pst 8, Tallinn 10143, lepinguline esindaja Anna Talviste, Condor Inkasso OÜ, e-post: [email protected]; Kostja J. K. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; tegelik viibimiskoht teadmata. Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Express Credit AS hagi J. K. vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista J. K. `ilt Express Credit AS kasuks 263, 93 eurot; millest põhivõlgnevus on 230 eurot; intressid 11,27 eurot; võla sissenõudmise kulu 10 eurot ning seisuga 28.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 12, 66 eurot.
3.Välja mõista J. K. `lt Express Credit AS kasuks viivis 0,02 % päevas tasumata põhinõudelt alates 29.06.2016 kuni põhinõude, so 230 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 12, 66 eurot ei tohi ületada põhinõude 230 euro suurust.
4.Jätta hagi rahuldamata viivise 79, 34 euro ja võla sissenõudmise kulu 10 euro väljamõistmise nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.09.20262-26-19523/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-106587/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 16.09.20262-26-100022/10Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 16.09.20262-26-111239/14
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 41Tüüptingimustega lepingu kehtivus
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 58 % ulatuses J. K. i kanda ja 42 % ulatuses Express Credit AS kanda.
7.Välja mõista J. K. `ilt Express Credit AS kasuks menetluskulu summas 121,80 eurot.
8.Välja mõista J. K. `ilt Express Credit AS kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 121,80 eurot. Edasikaebamise kord Express Credit AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. J. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.Express Credit AS esitas Tartu Maakohtusse hagi J. K. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmis kostja hagejaga 12.09.2015 laenulepingu nr 20150912010, 230 euro saamiseks. Laenu tagastamise tingimused on sätestatud laenulepingus ning selle Üldtingimustes. Kostja kohustus saadud laenu tagastama ühekordse maksena hiljemalt 12.10.2015. Kokku kohustus kostja tasuma 241, 27 eurot, sh laenu põhiosa 230 eurot ja intressid 11, 27 eurot. Kostja jättis saadud laenu täies ulatuses tähtaegselt tasumata. Hageja arvestab viiviseid lepingujärgses määras 0,16 % päevas alates 23.10.2015 kuni 28.06.2016 summas 92 eurot. Hageja taotleb välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 230 eurot; intressid 11, 27 eurot; võla sissenõudmiskulude kulud 20 eurot; seisuga 28.06.2016 sissenõutavaks muutunud viivis 92 eurot ning alates 29.06.2016 viivis põhinõudelt, so 230 eurolt kuni selle kohase tasumiseni lepingujärgses määras 0,16% päevas, kuid mitte rohkem kui 230 eurot.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 05.07.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles

2 (6)

hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3.TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lgtes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist.
4.Hageja on kostjale laenu andes tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjale laenu andes oma majandustegevuse raames ja kostja oli hagejaga lepingut sõlmides tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb poolte vahel 12.09.2015 sõlmitud laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud laenulepingu üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega.
5.VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 5.1 Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 20 eurot vastavalt Üldtingimuste p 9.7, mis on hageja poolt kostjale saadetud meeldetuletuskirja ja ülesütlemise teatise (meeldetuletuse) kulu (2x10 eurot). Üldtingimuste p 9.7 järgi laenuandja poolt laenusaajale saadetud (liht-, või tähitud kirjaga või elektrooniliselt) ühe meeldetuletuskirja hind on vastavalt kehtivale hinnakirjale lepingu sõlmimise kuupäevaga: meeldetuletuse eest 10 eurot. Seoses kostjapoolse laenu tasumata

3 (6)

jätmisega saatis hageja hagiavalduse kohaselt kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 06.11.2015 ja 23.11.2015. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 10 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööjõule ja tööajale ning asjaolu, et meeldetuletuskirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Kohtu hinnangul on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seega on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine tüüptingimus, millega laenuandjal on õigus nõuda laenusaajale saadetud kirjaliku teadetega seotud kulutuste hüvitamist laenuandja üldtingimuste järgi. Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud võla sissenõudmiskulu suuruseks 10 eurot meeldetuletuskirjade saatmise eest (2x5 eurot), millega on võimalik ära katta ka võimalikud postikulud. Seega tuleb kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulude katteks meeldetuletuskirjade kulu 10 eurot; ülejäänud 10 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.

6.Hageja arvestab viiviseid lepingujärgses määras 0,16 % päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest alates 23.10.2015 kuni 28.06.2016 summas 92 eurot. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 leidnud, et hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Hagiavalduse kohaselt on pooled laenulepingus kokku leppinud viivise määras 0,16% päevas iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Viivisemäär 0,16 % päevas ehk 57,60 % aastas on ligikaudu kuus korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast, mis viivise arvestamise ajal olnud 8 % kuni 8,05 % aastas. Kohus leiab, et kuivõrd lepinguline viivisemäär ületab seitsmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on see tühine ning hagejal ei ole seega õigus nõuda lepingus sätestatud määras viivist. Riigikohus on 10.05.2016 määruse p 3-2-1-25-16 p 13 märkinud, et VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. 6.1 Kuivõrd lepingujärgne viivisemäär on tühine tuleb mõista kostjalt välja viivis seadusjärgses määras tulenevalt VÕS §-dest 113 lg 1, mille kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viiviseid alates 23.10.2015 põhiosa võlgnevuselt 230 eurolt kuni 28.06.2016 (k.a) eest. Kohtu arvutuste kohaselt nimetatud perioodi seadusjärgseks viiviseks esitatud võlgnetavalt summalt on 12,66 eurot.

4 (6)

7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1; 397 lg 1; TsMS § 367 alusel hageja nõude osaliselt 263, 93 euro ulatuses; millest põhivõlgnevus on 230 eurot; võla sissenõudmise kulu 10 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 12,66 eurot ajavahemiku 23.10.2015 kuni 28.06.2016 eest, millele lisanduvad TsMS § 367 alusel viivis 0,02 % päevas tasumata põhinõudelt alates 29.06.2016 kuni põhinõude, so 230 euro täitmiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 12, 66 eurot ei tohi ületada põhinõude 230 euro suurust. Viivise 79, 34 euro ja võla sissenõudmise kulu 10 euro väljamõistmise osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 485,75 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 282,33 eurot, jätab kohus menetluskulud 58 % ulatuses kostja ning 42 % ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 256 eurot, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale 100 eurot, esindajale makstud tasu õigusabi eest 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot) ja kohtutäituri tasu 36 eurot ( sh käibemaks 6 eurot). Seega taotleb hageja mõista kostjalt välja menetluskulud koos käibemaksuga. Hageja avaldab, et ta on käibemaksukohuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-65-13 p 16 leidnud, et menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on avaldaja kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kuivõrd hageja kinnitab, et saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta. TsMS §-dest 139 lg-st 2 , 144 p 51 , 172 lg 9 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot ja kohtutäiturile tasutud menetlusdokumentide kätte toimetamise tasu 30 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud õiguslikku vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 80 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks kokku 210 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 121, 80 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 121,80 eurot.

5 (6)

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 16.09.20262-25-22841/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 15.09.20262-26-102751/16Tartu Maakohus Tartu kohtumaja