1.Võtta vastu avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus loobumiseks ning lõpetada tsiviilasja 2-25-2604 menetlus AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu kahju hüvitamise nõudes seoses avaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning määrata, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
3.Rahuldada avaldaja taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tsiviilasjas avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 25 eurot avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „1302805AL, tsiviilasi 2-25-2604“. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi 2-25-2604, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus X vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Avaldaja esitas 05.03.2025 avalduse, milles teatas, et loobub puudutatud isiku vastu esitatud avaldusest, kuivõrd puudutatud isiku kindlustusandja IF P&C INSURANCE AS on 05.03.2025 tasunud avaldajale 7848,48 eurot, millest põhinõue 7346,55 eurot, viivised 26,93 eurot, õigusabikulud 450 eurot ning pool riigilõivust 25 eurot. Puudutatud isik tasus avaldaja
menetluskulud. Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust ehk 25 eurot avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829) arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „1302805-AL, tsiviilasi 2-25-2604“.
3.Kohus tegi 05.03.2025 määruse, millega andis puudutatud isikule võimaluse vastata avaldaja loobumise avaldusele ning määras seisukoha ja menetluskulude esitamise tähtajaks 12. märts 2025. Avaldajale anti võimalus esitada oma vastuväited puudutatud isiku menetluskuludele hiljemalt 17. märts 2025. Loobumise vastuvõtmine
4.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
5.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kohus andis 05.03.2025 määrusega puudutatud isikule tähtaja avaldaja loobumise avaldusele seisukoha ja menetluskulude esitamiseks kuni 12.03.2025. Puudutatud isik kohtu määratud tähtajaks (s.o 12.03.2025) ega ka käesoleva kohtumääruse tegemiseks ajaks oma seisukohta ei esitanud.
6.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
7.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb avaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa avaldaja uuesti pöörduda kohtusse avaldusega sama isiku vastu vaidluses samal alusel sama eseme üle. Kui menetlus on lõpetatud avaldusest loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtulahendiga, kui seadusest ei tulene teisiti.
8.Lõpetada tsiviilasja 2-25-2604 menetluses seoses avaldusest loobumisega.
9.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lgle 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
11.Käesoleval juhul on avaldaja 05.03.2025 teatanud (dtl 93), et loobub avaldusest seetõttu, et puudutatud isiku eest on avaldaja nõue 05.03.2025 täies ulatuses täidetud.
12.Seega, kuna avaldaja on loobunud avaldusest seetõttu, et puudutatud isik (puudutatud isiku eest) on peale avalduse menetlusse võtmist avaldaja nõude täies ulatuses täitnud, esineb alus TsMS 2 § 168 lg 4 kohaldamiseks ja menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmiseks. Avaldaja on teatanud, et ta menetluskulude hüvitamist ei taotle, kuna menetluskulud on talle juba hüvitatud. Kuivõrd avaldaja menetluskulude hüvitamist ei taotle, puuduvad puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ning kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
13.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Riigilõivu tagastamine
14.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 3 täpsustab, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.
15.Avaldaja taotleb tsiviilasjas tasutud riigilõivust 50 eurot poole ehk 25 eurot tagastamist AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „1302805-AL, tsiviilasi 2-25-2604“. Kohtu hinnangul on avaldaja taotlus poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2 ja § 150 lg-ga 3 tagastab kohus avaldaja taotlusel avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 25 eurot (50/2) avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal arveldusarvele nr XXXXXXXX, selgitusega „1302805-AL, tsiviilasi 2-25-2604“.
16.TsMS § 150 lg 8 kohaselt võib esitada maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 100 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab avaldaja taotluse riigilõivu tagastamiseks, ei saa esitada riigilõivu tagastamise osas kohtumääruse peale määruskaebust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.