Sipotel Oy (pankrotis) hagi KST Baltic OÜ (pankrotis), Varabaltic OÜ ja RU vastu rendilepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
88 575,34 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KST Baltic OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus Varabaltic OÜ ja RU apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi aeg
Hageja Sipotel Oy (pankrotis, Soome Vabariigi registrikood 2117986-3, asukoht Viipurintie 27 A 31, Helsinki 00520, Soome Vabariik) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste (Advokaadibüroo Kaido Uduste, e-post XXX) Kostja 1 KST Baltic OÜ (pankrotis: registrikood 10920196, registrijärgne asukoht Läänemere tee 3-11, Tallinn 13913, tegevuskoht Majaka põik 15-3, Tallinn 11414), esindaja pankrotihaldur Eve Selberg Kostja 2 Varabaltic OÜ (registrikood 12644406, asukoht Mereranna tee 2a-58, Haabneeme alevik, Viimsi vald 74001, seaduslik esindaja juhatuse liige RU) Kostja 3 RU (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostjate 2 ja 3 lepingulised esindajad advokaat Terje Eipre ja Reeli Kalme 08.09.2016
Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus osas, millega Sipotel Oy (pankrotis) hagi KST Baltic OÜ (pankrotis) rahuldati ja jäeti Sipotel Oy (pankrotis) menetluskulud KST Baltic OÜ (pankrotis) kanda. Jätta hagi OÜ KST Baltic (pankrotis) suhtes läbi vaatamata. Jätta Harju Maakohtu 08.01.2016 otsus osas, millega Sipotel OY (pankrotis) hagi Varbaltic OÜ ja RU vastu rahuldati lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.KST Baltic OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Varbaltic OÜ ja RU apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 4.1.Jätta läbi vaatamata Sipotel Oy (pankrotis) hagi KST Baltic OÜ (pankrotis) vastu. 4.2.Sipotel OY (pankrotis) hagi Varabaltic OÜ ja RU vastu rahuldada.
4.3.Välja mõista Varabaltic OÜ-lt ja RU-lt solidaarselt Sipoltel Oy (pankrotis) kasuks 39 575,84 eurot. 4.4.Välja mõista Varabaltic OÜ-lt Sipotel Oy (pankrotis) kasuks täiendavalt resolutsiooni p-le 4.3 võlgnevus 36 164,60 eurot ja viivis seisuga 21.12.2015 summas 13 738,96 eurot ning alates 22.12.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõlast (75 740,44 eurot) VÕS § 113 lg-s 2 sätestatud määras.
5.Jätta Sipotel Oy (pankrotis) menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega Varabaltic OÜ ja RU suhtes maakohtus ning Varabaltic OÜ ja RU apellatsioonkaebusega ringkonnakohtus solidaarselt Varabaltic OÜ ja RU kanda, piirates RU vastutust menetluskulude tasumisel selliselt, et RU ei vastuta enama kui 44% Sipotel OY (pankrotis) menetluskulude eest. Varabaltic OÜ ja RU menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
6.Jätta Sipotel Oy (pankrotis) menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega KST Baltic OÜ (pankrotis) suhtes maakohtus ja KST Baltic OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebusega ringkonnakohtus Sipotel OY (pankrotis) enda kanda. KST Baltic OÜ (pankrotis) menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
7.Jätta Sipotel Oy (pankrotis) taotlus 08.09.2016 istungi protokolli parandamiseks rahuldamata.
8.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja palub mõista KST Baltic OÜ-lt, Varabaltic OÜ-lt ja RU-lt solidaarselt Sipotel Oy (pankrotis) kasuks välja 39 575, 84 eurot; KST Baltic OÜ-lt ja Varabaltic OÜ-lt solidaarselt
2(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949
Sipotel Oy (pankrotis) kasuks välja 42 826,65 eurot (s.h põhivõlg 36 164,60 eurot ja viivise seisuga 29.10.2014 summas 6.662,05 eurot) ning alates 30.10.2014 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise protsendina põhivõlast (75 740,44 eurot) seaduses sätestatud ulatuses (VÕS § 113 lg 1). Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. KST Baltic OÜ tellis hagejalt tellinguid ja sellega seotud töid. KST Baltic OÜ nimel tegutses äriühingu osanik ja juhatuse liige RU. Poolte vahel välja kujunenud pikaajalise praktika kohaselt avaldas RU hagejale soovi tellinguid rentida ning saada nendega seotud töid. Hageja nimel suhtles KST Baltic OÜ-ga vahetult KK, kes korraldas hageja tegevust nii seoses tellingute rentimisega kui ka nende paigaldamisega ja ümberpaigaldamisega. Kuivõrd pooled olid juba varasemalt teinud omavahel koostööd, mis sujus tõrgeteta, rentis hageja KST Baltic OÜ-le antud juhul tellinguid ja teostas nendega seotud töid suulise kokkuleppe alusel. Ka see koostöö sujus alguses ilma tõrgeteta ning KST Baltic OÜ tasus hageja poolt esitatud arveid vastavalt kokkulepitule (arve tingimustele). 11.04.2014 kanti äriregistrisse KST Baltic OÜ jagunemine, mille tulemusena eraldus KST Baltic OÜ-st äriühing Varabaltic OÜ, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks on äriregistri teabesüsteemi andmetel samuti RU. Hageja tegevus tellingute paigaldamisel/demonteerimisel toimus tunnitasu alusel, milleks oli kokku lepitud 26 eurot ühe tunni kohta (summale lisandus käibemaks 24 % määras). Hageja poolt KST Baltic OÜ-le renditud tellingud ei kuulunud hagejale, vaid Telinekataja Oy-le, kes on spetsialiseerunud tellingute ja vastavate katete rentimisele Soomes. Erinevate teenuste osutamine (s.o. tellingute rentimine, paigaldamine, mahavõtmine) toimus erinevates asukohtades (s.o. Nikkarinkuja 5, Espoo ja Mäntymäentie 25 B, Kauniainen), erinevatel aegadel ning oli seotud erinevate tellingutega. KST Baltic OÜ-le esitati Sipotel Oy raamatupidaja poolt arved nende koostamise kuupäevadel. Hagi esitamise hetkeks on hagejale tasumata arved, mille maksetähtpäev on möödunud 75 740,44 euro ulatuses. 18.09.2013 antud võlatunnistuse ning käendusega on seotud arved nr 001685 - 001775 põhivõlgnevusega kokku 39 575,84 eurot. Lähtudes 18.09.2013 antud võlatunnistusest ja käendusest nõuab hageja kõigilt kostjatelt solidaarselt põhivõla tasumist summas 39.575,84 eurot. Lisaks sellele nõuab hageja KST Baltic OÜ-lt ja Varabaltic OÜ-lt solidaarselt põhivõla tasumist summas 36.164,60 eurot. Seisuga 29.10.2014 on tasumata arvete viivise summaks kokku 6.662,05 eurot. Iga viivitatud päevaga lisandub viivise summale omakorda 16,89 eurot. Hageja poolt Telinekataja OY-le tasutud hinnale lisati hageja ja KST Baltic OÜ kokkuleppel hageja lisahindlus. KST Baltic OÜ-le esitatud arvetele lisati ka hageja poolt objektidel teostatud paigaldus- ja demonteerimistööde maksumus. Vastavad hinnad olid samuti kokku lepitud KST Baltic OÜ-ga. Nende hindade alusel tasus KST Baltic OÜ hagejale ka juba varasemalt. Varasemate teenuste kohta on esitatud KST Baltic OÜ-le ka arveid (nt arved nr 001496, 001532, 001546, 001547, 001548, 001549, 001607, 001608, 001609, 001642, 001643, 001644, 001645, 001657), mille KST Baltic OÜ on ka tasunud. 18.09.2013 sõlmiti Sipotel Oy, KST Baltic OÜ ja RU vahel võlatunnistus ja käendusleping ning KST Baltic OÜ asus võlga hagejale osade kaupa tasuma. Nimetatud põhjusel jätkas ka hageja teenuste osutamist KST Baltic OÜ-le. Võlatunnistuse ja käenduslepingu allkirjastamisega seoses kiitis RU kui KST Baltic OÜ seaduslik esindaja oma allkirjaga ka heaks 11 arvet (nr 001685, 001686, 001712, 001713, 001729, 001730, 001748, 001749, 001755, 001774 ja 001775). KST Baltic OÜ asus võlatunnistust täitma ning tasuma oma võlga hagejale. Hageja leiab, et kostja tasaarvestuse avaldus on põhjendamatu. Kõik vastavad tellimused täideti hageja poolt nõuetekohaselt. Puudub põhjuslik seos leppetrahvi ja väidetava rikkumise vahel, aasta on piisavalt pikk aeg selleks, et teha vajadusel ehitustööde korralduses vajalikke muudatusi, et tagada ehitise tähtaegne valmimine. Puudub info selle kohta, kui pika aja jooksul objektil ehitustöid üldse teostati, milline oli tööde valmimise lõpptähtaeg, mille kohta leppetrahvi
3(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 üldse väidetavalt rakendati jms. Kostjate 17.09.2015 vastusele lisatud arved majutuse kohta ei ole seostatavad Nikkarinkuja 5, Espoo objektil tehtud töödega ja nendega seotud kuludega. Hageja ei nõustu kostjate esitatud väitega kattekile („kevytpeite“) omastamise kohta. Istungil hageja selgitas, et kattekile on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja kuulub peale kasutamist ära viskamisele. Hageja on seisukohal, et kõik kolm kostjat ei saa käesoleval juhul esitada hageja vastu tasaarvestuse vastuväidet. Seoses äriühingute jagunemisega on ebaselge ja kostjate poolt kohtule tõendamata, kellel üldse saaks käesolevas asjas teoreetiliselt olla vastuväite esitamise õigus.
9.Hageja pankrot kuulutati välja 26.02.2014, nõuete esitamise tähtpäev oli 27.05.2014 ja jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 28.10.2014. KST Baltic OÜ (ega ka ükski teine kostja) ei ole hageja pankrotimenetluses oma väidetavat kahju hüvitamise nõuet kunagi esitanud ega seda nõuet ka kaitsnud. Nii Eesti Vabariigi PankrS § 99 lg 1 kui ka Soome Vabariigi pankrotiseaduse (konkkurssilaki) 6.peatüki § 2 (6. luku § 2) välistavad kostjate õiguse tasaarvestada hageja poolt kostjate vastu esitatud nõuet sellise pankrotimenetluses kaitsmata nõudega. Kostjate vastuväited
10.Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Hagi asjaoludest tuleneb, et hagejal on lepinguline võlasuhe kostjaga 1. 18.09.2013 võlatunnistus/käenduslepingut ei ole kostja 3 allkirjastanud. Ehkki vormistatud dokumendi esilehel on võlausaldaja järel ka käendaja allkirja koht, puudub sellel RU allkiri. Tulenevalt asjaolust, et võlatunnistuse tingimustel ei ole RU allkirja ka kostja 1 esindajana, ei tulene sellest eraldiseisvalt hagejale mingeid õigusi. Kostjad on seisukohal, et võlatunnistus on vorminõuete järgimata jätmise tõttu tühine.
11.Vaidlust ei ole, et kostja 1 rentis hagejalt tellingud. Seejuures hageja ja kostja 1 vaheline taoline võlasuhe oli esmakordne, mitte hageja väite kohaselt pikaajaline koostöö. Kostja 1 on oma kohustused põhjendatud ulatuses hageja ees täitnud. Hoolimata sellest, et hageja on esitanud mitmeid arveid, on võimatu tuvastada, milliste toimingute ja tööde eest on kostja jätnud hagejale väidetavalt raha maksmata.
12.Kostjal 1 tuli lõpetada ehitustööd, milleks olid vajalikud tellinguid, hiljemalt suve alguseks, sest suve saabudes tuli teostada juba teisi erisisulisi töid, mida tellingud oleksid takistanud. Kuivõrd hageja ei täitnud enda kohustusi nõuetekohaselt, tuli suve saabudes tellingud objektilt eemaldada. Planeeritud ajal tehtu eest on hagejale tasutud. Kostjatele on arusaamatu mille eest on kostjale 1 esitatud 17 arvet ajavahemikust 25.07.2013 kuni 13.01.2014 summas 75 740,44. Hageja koostatud arved ei tõenda töö nõuetekohast tegemist.
13.Objekt, mille jaoks hageja pidi tellingud paigaldama, oli Nikkarinkuja 5, Espoo, millel tellijaks oli Kiinteistö Oy Laktupolku ja töövõtjaks KST Baltic OÜ. Hageja jäi tellingute paigaldusega viivitusse, mida kinnitab e-kiri, kus hagejale teatati 05.03.2013 saadetud arve ekslikkusest. Kostja 1 teatas hagejale koheselt ebakorrektsest arvest viitega, et tellingute paigaldus lõppes kokkulepitust üks kuu hiljem, mida tõendab asjaoludega kohandatud arve, mis on saadetud vastuseks kostjale manusega 25.03.2013 e-kirjaga kell 15:05. Asjaolu, et hageja sattus tellingute paigaldusega olulisse viivitusse, tingis objekti erinevate tööde viibimise ja kostja ei saanud lõpetada töid juuniks 2013, milliseks ajaks olid tellingud planeeritud ja millise aja eest on hagejale tasutud. Töövõtulepingulises lõpparvestuses, mille tellija Kiinteistö Oy Lastupolku esindaja PP edastas KST Baltic OÜ-le e-kirjaga, on töövõtja tasunõuet viivituse tõttu vähendatud leppetrahvi („urakkasakko“) võrra summas 88 000 eurot, millise tekkinud kahju eest hageja vastutab. Hageja aktsepteeris kahjusumma täpsustumist objekti lõppemisel.
14.Lisaks kahjule, mida põhjustas leppetrahvi nõue, esitab hageja ka tööperioodi pikenemisest tulenenud kulud oma töötajate täiendavale majutamisele vähemalt summas 10 329,51 eurot. Majutuskulude kinnitamiseks esitab kostja 1 Forenom OY arved 28.08.2013 summas 208,41, 16.09.2013 summas 208,41, 01.11.2013 summas 94,01, 01.11.2013 summas 1964,87, 01.11.2013 summas 129,21 ning Catamount OY-le tehtud majutuskulude kohta igakuise maksete tasumise kohta väljavõtte summas 7725 eurot. Lisaks eeltoodule kasutas hageja
4(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 tellingutel kostjale 1 müüdud kattekile väärtusega 2455,20 eurot, arvetel märgitud vastavalt „kevytpeite“, mida hageja ei tagastanud kostjale, vaid omastas õigustamatult kostjale 1 kuuluva vara.
15.Kostja 1 tegi omalt poolt kõik, et kiirendada ajahätta jäänud tööprotsesse, tellides projekti eestvedamiseks lisatööjõudu kuutasuga üle 3000 euro. Samuti tuli tasuda oma töötajatele pikendatud perioodi töö- ja lähetustasusid. Maakohtu otsus
16.Maakohus rahuldas hagi ja mõistis KST Baltic OÜ-lt, Varabaltic OÜ-lt ja RU-lt solidaarselt välja Sipotel Oy (pankrotis) kasuks 39 575, 84 eurot. KST Baltic OÜ-lt ja Varabaltic OÜ-lt mõistis maakohus solidaarselt välja Sipotel Oy (pankrotis) kasuks täiendavalt võlgnevuse 36 164,60 eurot ja viivise seisuga 21.12.2015 summas 13 738,96 eurot ning alates 22.12.2015 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivise protsendina põhivõlast (75 740,44 eurot) seaduses sätestatud ulatuses (VÕS § 113 lg 1).
17.Maakohtu otsuse järgi ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja 1 tegutses ehituse peatöövõtjana Soomes objektidel asukohaga Nikkarinkuja 5, Espoo ja Mäntymäentie 25 B, Kauniainen. Mõlemale objektile paigaldas ehituseks vajalikud tellingud hageja, kes oli need omakorda rentinud Soome rendiettevõttelt Telinekataja Oy. 18.09.2013 sõlmiti Sipotel Oy, KST Baltic OÜ ja RU vahel võlatunnistus kostja 1 võlgnevusele summas 60 075,52 eurot ja käendusleping, mille kohaselt kostja 3 käendas võlatunnistuses nimetatud võlgnevust. Pärast võlatunnistuse koostamist jätkas hageja kostjale 1 teenuste osutamist ning kosjta 1 tasus 4 arvet. Hageja pankrot kuulutati välja 26.02.2014, nõuete esitamise tähtpäev oli 27.05.2014 ja jaotusettepanek on kohtu poolt kinnitatud 28.10.2014. KST Baltic OÜ (ega ka ükski teine kostja) ei ole hageja pankrotimenetluses ühtegi nõuet kunagi esitanud. 29.10.2014 esitas hageja esindaja hageja pankrotihalduri ülesandel hagiavalduse Harju Maakohtule kostjate vastu.
18.11.04.2014.a. kanti äriregistrisse KST Baltic OÜ jagunemine, mille tulemusena eraldus KST Baltic OÜ-st äriühing Varabaltic OÜ, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks on äriregistri teabesüsteemi andmetel samuti RU.
19.Kuigi rendilepingut sõlmides ei leppinud pooled kokku kohaldatavas õiguses, avaldasid kohtuistungil mõlemad pooled, et kohaldamisele kuulub Eesti õigus.
20.Hageja on esitanud ka koondtabeli nõuete aluseks olevate asjaolude kohta, mida kohus käsitab hageja seletusena ning mis on osa hagi alusest (TsMS § 363 lg 1 p 2). Koondtabelitest nähtub, milliseid tellingudetaile ja millise ajavahemiku jooksul on hageja rentinud ning millal ja milliseid tellingute paigaldamisega seotud teenuseid kostjale osutanud. Kohus on kontrollinud hageja esitatud tõendeid ning näeb, et Telinekataja Oy esitatud tellingute detailide komplekteerimisnimekirjad vastavad Telinekataja Oy esitatud arvetele, need aga omakorda vastavad hageja poolt kostjale 1 esitatud arvetele. Nii teostatud tööd (tellingute paigaldamine) kui renditud detailid kajastuvad koondtabelis. Esitatud tõendite alusel ei ole kohtul kahtlust selles, et hageja koondtabelis märgitud andmed rendiobjektide ja osutatud teenuste kohta vastavad tõele. Vaidlust ei ole selles, et hageja ja kostja 1 ei koostanud kirjalikku lepingut ega fikseerinud hinnakokkulepet kirjalikus vormis. Samas nähtub Telinekataja Oy ja hageja esitatud arvetelt, et hageja hinnapoliitika kohaselt pidi kostja 1 tasuma Telinekataja Oy-le makstud summad ja mõne protsendi täiendavalt. Sellist praktikat kinnitas ka tunnistaja Kangur. Sellise praktika alusel esitatud arveid on kostja 1 varasemalt ka tasunud (märkmed ka võlatunnistusel, kuid arveid on kostja 1 tasunud ka enne seda), mis kinnitab, et selline praktika vastas poolte tahtele. Et rendi ja teenuste hinnastamise praktika vastastas poolte tahtele, muutus see lepingu osaks ning kostjal 1 tekkis kohustus tasuda talle esitatud arvetel märgitud summad.
5(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949
21.Vastavalt ÄS § 447 lg 1 vastutavad jagunemisel osalenud ühingud solidaarselt enne jagunemist tekkinud jaguneva ühingu kohustuste eest. 11.04.2014.a. kanti äriregistrisse KST Baltic OÜ jagunemine, mille tulemusena eraldus KST Baltic OÜ-st äriühing Varabaltic OÜ, mille omanikuks ja juhatuse liikmeks on äriregistri teabesüsteemi andmetel samuti RU. Vaidlust ei ole selles, et nõue kostja 1 vastu muutus sissenõutavaks enne 11.04.2014, seega vastutab kostja 1 kohustuse eest ka kostja II.
22.Hageja on palunud seadusjärgse viivise välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Arvete sissenõutavaks muutumise aja osas pooltel vaidlust ei ole ja kostjad ei ole vaidlustanud ka viivise arvestust. Kohus mõistab viivise välja resolutsiooni teatavakstegemise aja seisuga.
23.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud võlatunnistus oli deklaratiivne võlatunnistus, mille tagajärjeks oli tõendamiskoormuse ümberpööramine. Samas, kuivõrd võlatunnistus kattis vaid osa võlast, pidi hageja tõendama ka alusvõlga ning kohus on ülal asunud seisukohale, et alusvõlg on tõendatud.
24.Kostja 3 poolt allkirjastatud dokument sisaldas ka käenduslepingut. Käesoleval juhul on 18.09.2013 koostatud võlatunnistusel märgitud sissenõutavaks muutunud võlasumma ja väljendatud selge kohustus käendada võla tasumist, seega tuleb asuda seisukohale, et maksimumsumma märkimise nõue on täidetud. Eelnevast tulenevalt vastutab kostja 3 kostja 1 võla eest käenduslepingus märgitud maksimumsumma 39 575, 84 eurot ulatuses.
25.Kostjad on esitanud hagile vastuväite, et kostja 1 on tasaarvestanud haginõude rendilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega VÕS § 115 lg 1 alusel. Rendilepingu järgi saab nõude omanikuks olla lepingupoolena vaid kostja 1, kuid väite, et haginõue on tasaarvestusega lõppenud VÕS § 186 p 2 mõttes, saavad esitada kõik kostjad. Kohus on aga seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud ühtegi kahjunõude esitamise eeldust.
26.Kahjunõude esitamise eeldusena pidid kostjad esmalt tõendama lepingurikkumise ja kostjal 1 kahju tekkimise. Kostjad seda ei tõendanud. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud ka põhjusliku seose esinemist kostjale 1 väidetavalt tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel.
27.Tulenevalt eelmärgitust asub kohus seisukohale, et kostjate tasaarvestuse vastuväited on põhjendamatud. Et vastuväited on põhjendamatud, ei ole kohtul põhjust hinnata, kas tasaarvestuse vastuväite esitamine on lubatud vaatamata sellele, et kostjad hageja pankrotimenetluses kahjunõuet ei esitanud (III kd tl 2).
28.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. TsMS § 165 lg 3 kohaselt jaotab kohus menetluskulud kostjate vahel solidaarselt arvestades vastutuse ulatust, so kostjad 1 ja 2 kannavad vastutust kõikide menetluskulude eest ning kostja 3 vastavalt oma vastutuse proportsioonile 44 %. Kostjate apellatsioonkaebused
29.Kostja OÜ KST Baltic (pankrotis) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning OÜ KST Baltic (pankrotis) suhtes jätta läbi vaatamata. Juhul, kui ringkonnakohus ei jäta hagi läbi vaatamata, siis teha uus otsus, millega jätta hagi OÜ KST Baltic (pankrotis) suhtes rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Juhul, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik asja ise lahendada, saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
30.OÜ KST Baltic (pankrotis) leiab, et tema suhtes tuleb jätta asi läbi vaatamata, kuna Harju maakohtu 02.12.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-17529 võttis kohus OÜ KST Baltic (pankrotis) pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Kohtumääruse resolutsiooni p 6 kohaselt keelas kohus võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. Harju Maakohus ei peatanud käsutuskeelu kohaldamisest tulenevalt menetlust käesolevas asjas. Ajavahemikul 02.12.2015 on kohus lahendanud Sipotel OY (pankrotis) taotluse 23.11.2015 protokolli parandamiseks. 18.12.2015 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-
6(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 15-17529 kuulutas kohus välja OÜ KST Baltic pankroti. 22.12.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-59949 tegi kohus menetlusosalistele teatavaks kohtuotsuse resolutsiooni.06.02.2016 teavitas kostjate esindaja kohut apellandi pankroti väljakuulutamisest ning sellest, et esines alus jätta hagi kostja OÜ KST Baltic (pankrotis) suhtes läbi vaatamata. OÜ KST Baltic (pankrotis) esitas taotluse menetluse uuendamiseks, kuid kohus jättis selle rahuldamata. Apellant on seisukohal, et kohus oleks pidanud menetluse uuendama ja jätma hagi tema suhtes läbi vaatamata, kuivõrd otsuse tegemise ajaks oli apellandi pankrot juba välja kuulutatud.
31.OÜ-le KST Baltic (pankrotis) jääb arusaamatuks, miks jättis kohus rahuldamata tema taotluse kuulata üle tunnistaja GA. OÜ KST Baltic (pankrotis) leiab, et kohus on pooli kohelnud ebavõrdselt, rahuldades üksnes vastustaja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks ja jättes rahuldamata vastaspoole taotluse, kuigi tunnistajate ülekuulamist taotlesid mõlemad pooled analoogiliste põhjendustega. Olukorras, kus tehtud tööd ja kokkulepped baseerusid peamiselt apellandi ja vastustaja vahelistel suulistel kinnitustel, oleks vaidlusaluse objekti projektijuhi tunnistused olnud kõigi asjaolude väljaselgitamisel hädavajalikud. Kohus ei arutanud asja ammendavalt, jättes kõik asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata. Menetlusõigusnormide rikkumine kohtu poolt tõi kaasa ebaõige kohtulahendi.
32.Varabaltic OÜ ja RU paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus lahend, millega jätta hagi rahuldamata ning juhul, kui ringkonnakohtul ei ole võimalik asja ise lahendada, saata asi vastavas ulatuses asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
33.RU-le on maakohtu otsusega omistatud vastutus võlakohustuse täitmise eest põhjusel, et väidetavalt on RU sõlminud 18.09.2013 vastustajaga käenduslepingu. Kõnealune dokument kätkeb kohtu hinnangul kahte erinevatt võlasuhet vastustajaga – ühelt poolt on RU andnud KST Baltic OÜ (pankrotis) nimel võlatunnnistuse vastustajale, teisalt on RU nimetatud võlga käendanud. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta apellant RU kinnitused, et ta pole kohtule tõendiks esitatud dokumenti sellisel kujul kunagi allkirjastanud.
34.Kohus on võtnud asja lahendamisel arvesse võltsitud tõendi. Soomekeelses versioonis on käenduskohustus eraldisesisvalt teisel lehel, ilma igasuguste viideteta käendaja vastutuse ulatusele, maksimumsummale ega isegi põhivõlgnikule, kelle võlga käendatakse. Dokumendi võltsitusele viitab asjaolu, et esilehe on allkirjastanud üksnes vastustaja ning apellandi RU allkirja koht on tühi.
35.Kõnealusest võlatunnistusest/käenduslepingust ei ole võimalik üheselt ja kahtlusteta tuvastada, kui suurt summat on RU nõustunud käendama. Võlatunnistuselt/käenduslepingult nähtuvalt ei ole käendaja vastutust absoluutselt piiritletud. Käendaja vastutusele on antud sisu ja ulatus fabritseeritud esilehega, millel puuduvad võimalike kohustatud isikute allkirjad. Lisaks tekitab võlatunnistuse/käenduslepingu autentsuses kahtluse asjaolu, et dokumendi esimesel leheküljel, kus on väidetava võla kirjeldus ning võlgniku muud asjassepuutuvad kinnitused, kinnitab võlgnik, et võlg kuulub maksmisele kohe. Ei ole usutav, et võlgnik, kellele väidetavalt esinevad probleemid võla maksmisega, nõustuks kirjutama alla võlatunnistusele, mille kohaselt ta peab võla maksma tagasi sisuliselt dokumendi allkirjastamisel. RU on seisukohal, et vastustaja poolt kohtule esitatud võlatunnistus on kehtetu, kuna ükski apellant pole sellele alla kirjutanud.
36.Vastustaja on kinnitanud, et hilines tellingute ülespanekuga ligikaudu üle 1 kuu. Kokkuleppe kohaselt tuli tellingud maha võtta hiljemalt 31.05.2013. Selleks ajaks pidi apellant 1 hoone väliskülje töödega valmis saama, sest objektile tuli uus meeskond, kes hakkas maja ümber trassi panema. Eeltoodu tähendas, et tellingud tuli uuesti üles panna pärast trassitööde lõppu. Kuna välitööd ei saanud õigeks ajaks valmis teatas KST Baltic OÜ, et kasutab leppetrahvi tegemise võimalust. KST Baltic OÜ ja vastustaja saavutasid kokkuleppe, mille kohaselt apellandile enam arveid ei esitata. Tellingud pandi uuesti üles alles augusti keskel 2013.a, kuna välitööd oli vaja lõpetada. Seejärel jätkas vastustaja arvete esitamist kuni 2014 7(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 jaanuarini, kuigi selleks ajaks olid välitööd ammu lõpetatud. Eeltoodu puudutab ainult aadressil Nikkarinkuja 5, Espoo teostatud töid. Põhjus, miks vastustaja esitas arved Mäntymäentie 25B, Kauniainen teostatud tööde eest või milles tööd seisnesid, ei ole apellantidele teada.
37.Varabaltic OÜ leiab, et maakohus on pooli ebavõrdselt kohelnud. Apellandid taotlesid GA ülekuulamist tunnistajana, kuid kohus jättis selle rahuldamata ilma igasuguse arvestatava põhjendusega. Seoses kostjate tasaarvestuse vastuväidetega on kohtuotsus vastuoluline, õigesti ei ole hinnatud tõendeid. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
38.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebustele menetluskulud jätta apellantide kanda.
vastu
ja palus
jätta need
rahuldamata,
Ringkonnakohtu seisukoht
39.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et KST Baltic OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, maakohtu otsus KST Baltic OÜ (pankrotis) suhtes tuleb tühistada ja hagi tuleb tema suhtes jätta läbi vaatamata. Varbaltic OÜ ja RU apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus Varbaltic OÜ ja RU suhtes jätta muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
40.PankrS § 43 lg 2 järgi, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Kuna KST Baltic OÜ pankrot kuulutati välja 18.12.2015, siis on õige KST Baltic OÜ (pankrotis) seisukoht, et maakohus oleks pidanud tema suhtes jätma hageja nõude läbi vaatamata, sest maakohtu otsus asjas avaldati 08.01.2016, st peale pankroti väljakuulutamist.
41.Maakohtu seisukoha järgi ei takista PankrS § 43 lg 2 asjas otsuse tegemist, kui pankrot kuulutatakse välja pärast asja arutamise lõpetamist, kuid enne otsuse teatavaks tegemist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. PankrS § 43 lg 2 sätestab selgelt, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Nimetatud sätte tõlgendamist maakohtu seisukoha järgi ei õigusta ka menetlusökonoomia põhimõte, sest pankrotimenetluse normide eesmärk on asetada kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõue neil on või millal see muutub sissenõutavaks. Kuigi võib olla võimalik, et pankrotimenetluses (nõude tunnustamise kohtuliku menetluse teel) tuleb käesolev vaidlus kostja KST Baltic OÜ (pankrotis) suhtes uuesti lahendada, on seadusandja PankrS § 43 lg 2 järgi soovinud teadlikult välistada olukorda, kus hoolimata võlgniku pankroti väljakuulutamisest saab tema vastu esitatud varalise nõude hagis teha otsuse.
42.Asja materjalidest nähtub, et maakohtus toimus kohtuistung 23.11.2015. 02.12.2015 tegi maakohus tsiviilasjas nr 2-15-17529 määruse, millega keelati kohtu poolt võlgnikul KST Baltic OÜ-l ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamine. Õige ei ole OÜ KST Baltic apellatsioonkaebuse väide, et maakohus oleks pidanud peale 02.12.2015 kohtumäärust käsutamiskeelu kohaldamise kohta käesoleva menetluse peatama, sest menetlus peatus seaduse alusel vastavalt PankrS § 20 lg-le 3. Kuna PankrS § 20 lg 3 järgi oli menetlus käesolevas tsiviilasjas alates 02.12.2015-18.12.2015 peatunud on maakohtu poolt tehtud menetlustoimingud TsMS § 358 lg 2 järgi tühised. Asjast nähtuvalt lahendas maakohus käesolevas asjas sellel perioodil taotluse protokolli parandamiseks. Kuna menetlustoiming protokolli parandamise taotluse lahendamiseks on tühine, siis on käesoleval ajal protokolli parandamise taotlus lahendamata. See ei too aga kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest tegemist ei ole ringkonnakohtu arvates olulise menetlusõigusnormi rikkumisega. Apellatsioonkaebustes maakohtu 23.11.2015 istungi protokollis sisalduvat vaidlustatud ei ole.
8(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949
43.RU apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud sellega, et esitatud 18.09.2013 võlatunnistus/käendusleping on võltsitud. RU on kinnitanud, et sellisel kujul ei ole ta esitatud dokumenti kunagi allkirjastanud. Ringkonnakohus leiab, et RU väited ei ole põhjendatud. Hagiavaldusele lisas hageja viidatud 18.09.2013 võlatunnistuse/käenduslepingu koopia. RU avaldas 11.12.2014 vastuses hagiavaldusele, et tema ei ole 18.09.2013 võlatunnistust/käenduslepingut allkirjastanud ning kui hageja kavatseb jätkuvalt nimetatud lepingule tugineda, siis palus ta kohtul kohustada hagejat esitama originaaldokument selle ehtsuse kontrolliks. Samuti avaldas RU, et originaaldokumendi võltsituse küsimuses võib kohtumenetluses olla vajalik ekspertiisi korraldamine. Hageja esitas 18.09.2013 dokumendi originaali (I kd, tlk 155-156). Kostjad ei ole dokumendiekspertiisi taotlenud. Ringkonnakohus osutab, et ekspertiisi määramisele peab üldjuhul hagimenetluses eelnema poole või poolte vastav taotlus (vt TsMS § 293 lg 1), kohus omal algatusel hagimenetluses ekspertiisi määrata ei saa.
44.RU väidab, et dokument on võltsitud, kuna sellisel kujul, nagu dokument on menetluses esitatud, ei ole tema seda allkirjastanud. Sellest väitest tuleneb, et RU ei vaidlusta oma allkirja esitatud dokumendi teisel lehel. RU ei esitanud asjas dokumendi versiooni, mille ta allkirjastas. Kuna RU ei suutnud maakohtus meenutada, mis võis 18.09.2013 dokumendil esimesel lehel kirjas olla ning veenvalt selgitada, mis asjaoludel ta nimetatud dokumendi teise lehe allkirjastas, siis leidis maakohus õigesti, hinnates asjas esitatud tõendeid, et menetluses esitatud võlatunnistuse/käenduslepingu esimene leht on autentne. Ringkonnakohus on seisukohal, et dokumendi võltsimise põhistamine väitega, et seda näitab RU allkirja puudumine 18.09.2013 dokumendi esimesel lehel, ei ole piisav. Seega on 18.09.2013 dokument ehtne.
45.18.09.2013 võlatunnistuses/käenduslepingus on selgelt kirjas, et võlausaldajaks on Sipotel Oy, võlgnikuks KST Baltic OÜ ja võlasumma suuruseks on 60 075,52 eurot. Nimetatud dokumendis on viide, et võlg tuleneb võlgniku poolt maksmata või maksetähtaega ületanud ja RU poolt lepinguga nr 0235 või allkirjaga heaks kiidetud arvetest. Käendajaks on nimetatud dokumendis märgitud RU, kes kohustus vastutama käendajana KST Baltic OÜ võla eest koos intresside ja viivistega nagu oma võla eest. Dokument on allkirjastatud RU poolt, kes oli dokumendi vormistamise ajal KST Baltic OÜ seaduslik esindaja. Seega ei ole põhjendatud RU väited, et võlatunnistusest/käenduslepingust ei nähtu hagejal nõue mõne kostja vastu.
46.Võlatunnistuses/käenduslepingus on võla suuruseks märgitud 60 075,52 eurot. Selle teisel lehel on esile toodud võlatunnistuse vormistamise järgselt tasutud arved. Tasutud arvete numbrid on dokumendis esitatud. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et nad on võlatunnistuses märgitud võlgnevusest rohkem tasunud, kui hageja väidab.
47.Hageja esitas menetluses hagi täpsustuse, milles tõi konkreetselt esile, millisele objektile, millisel ajavahemikul hageja kostja KST Baltic OÜ jaoks tellinguid rentis ja paigaldas, viidates samas ka, millise tõendiga ta oma väiteid tõendab (II kd, tlk 1-20). Ebaõige on Varabaltic OÜ seisukoht, et hageja 15.09.2015 menetlusdokumendile lisatud koondtabel ei sisalda hagi aluseks olevaid asjaolusid. 15.09.2015 menetlusdokumendi p-st 1.7 nähtuvalt esitas hageja hagi aluseks olevad asjaolud tabeli kujul, vastavalt kohtu poolt nõutule. Menetlusdokumendi lisana 2 märkis hageja koondtabeli nõuete aluseks olevate asjaolude kohta (II kd, tlk 8). Seega ei saanud kostjatele tulla üllatusena, et kohus luges hageja esitatud koondtabelis märgitud asjaolud hagi aluseks olevateks asjaoludeks.
48.TsMS § 651 lg 1 järgi ei saa kohus väljuda apellatsioonkaebuse piiridest. Kostjad ei ole asjas väitnud, et nad ei saanud maakohtus hagi aluseks olevatele asjaoludele oma seisukohta esitada. Vastupidi - Tallinna Ringkonnakohtu istungil väitsid kostjad Varabaltic OÜ ja RU, et kostjad esitasid oma seisukohad hageja 15.09.2015 täpsustusele 23.09.2015, näidates kolleegiumile vastavat dokumenti. Toimikus, e-toimikus ega pabertoimikus sellist dokumenti ei ole, samuti ei teadnud sellise dokumendi olemasolust hageja esindaja. Kolleegiumile näidatud 23.09.2015 dokumendil puudus maakohtu kantselei pitserijäljend dokumendi kantselei kaudu käsitsi vastuvõtmise kohta. Maakohtus ja ringkonnakohtus esindasid kostjaid erinevad lepingulised esindajad. Ringkonnakohtus kostjaid esindanud lepingulised esindajad
9(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 ei osanud selgitada, miks kostjate vastuväited hagile maakohtusse ei jõudnud. Apellatsioonkaebuses ei ole kostjad samuti tuginenud sellele, et maakohus ei ole otsust tehes arvestanud kostjate 23.09.2015 esitatud väidetega. Seega nähtub asja materjalidest, et kostja esitas 15.09.2015 hagi aluseks olevate asjaoludena nii kostja poolt tellitud tellingute spetsifikatsiooni, nende kasutamise koha ja aja ning maksumuse, aga kostjad jätsid nende asjaoludega seoses konkreetsed vastuväited esitamata, jäädes vaid üldsõnaliste vastuväidete juurde. Asjakohane on käesoleval hetkel osutada, et kostjad võtsid menetluses õigeks, et KST Baltic OÜ rentis hagejalt tellinguid. Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt peavad pooled esitama kohtule asja lahendamiseks tähendust omavad faktilised asjaolud ja kohus ei või reeglina tugineda otsuses asjaolule, mida pool ise asja läbivaatamisel ei esitanud. Seega ei ole põhjendatud kostjate väited, et maakohus jättis asjas olulised asjaolud välja selgitamata.
49.Põhjendatud ei ole Varabaltic OÜ väited, et maakohus on lugenud hageja ligikaudu 80 000 euro suuruse nõude tõendatuks vaid tunnistaja kahtlevate ütlustega. Hageja on esitanud enda ja kostja KST Baltic OÜ poolt renditud tellingute spetsifikatsiooni, koha ja tellingute rentimise perioodi eest väljastatud arved. Nende õigsust kinnitas tunnistaja. Lisaks esitas hageja deklaratiivse võlatunnistuse ning kohus on tuvastanud, et sellest tuli kostjale KST Baltic OÜ ja jagunemise tõttu ka Varabaltic OÜ-le kohustus maksta hagejale võlatunnistuses märgitud võlasumma. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole. Kostjad seda maakohtu menetluses ei tõendanud. Maakohtus tuvastati, et käendusleping RU-ga on sõlmitud, RU vastuväited jäid paljasõnaliseks. Seega ei ole kostjate väited, et hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks polnud piisavalt esitatud tõendeid, põhjendatud.
50.Asjas esitasid kostjad taotluse üle kuulata tunnistajana GA. Oma taotlust põhjendasid kostjad sellega, et projektijuht GA saab anda ütlusi selle kohta, et hageja on tellingute paigaldamise viivitamisega põhjustanud KST Baltic OÜ-le ulatusliku kahju (II kd, tlk 193). Peale maakohtu poolt esitatud nõuet, täpsustada asjaolusid, mida tunnistaja oma ütlustega tuleb tõendama, täpsustasid kostjad, et tunnistaja tuleb tõendama tasaarvestusega seonduvaid asjaolusid (II kd, tlk 222). Maakohus jättis kostjate tunnistaja taotluse rahuldamata. Keeldudes rahuldamast kostjate tunnistaja ülekuulamise taotlust, rikkus maakohus ringkonnakohtu arvates TsMS § 238 lg-t 4, mille kohaselt tuleb tõendi vastuvõtmisest keeldumisel teha põhjendatud määrus. Selleks, et kuulata tunnistaja üle tasaarvestusega seonduvates väidetes, olid kostjad esitanud piisavalt faktiväiteid. Kostjad tõid esile, et KST Baltic OÜ sai Nikkarinkuja 5, Espoo objektile tellingud hagejalt kuu ajalise hilinemisega ning selle tõttu lükkusid kostja KST Baltic OÜ tööd objektil edasi. See omakorda tõi kaasa objekti tellija poolt KST Baltic OÜ-le kahjunõude esitamise. Samuti väitsid kostjad, et hageja omastas kostja vara, st kattekile väärtusega 2 455,20 eurot. Nimetatud asjaolud põhjustasid KST Baltic OÜ-le kahju, mille ta alternatiivsete vastuväidetena hagile tasaarvestas hageja nõude.
51.Siiski ei toonud nimetatud menetluslik minetus maakohtu poolt ringkonnakohtu arvates kaasa otsuse valet lõppjäreldust. Üldreeglina tuleb selleks, et tuvastada, kas tasaarvestuse väide on põhjendatud, kõigepealt välja selgitada tasaarvestaval poolel nõude olemasolu, nagu maakohus otsuses tegi. Siiski ei ole nimetatu ringkonnakohtu arvates menetlusökonoomia põhimõtte järgimisest tulenevalt põhjendatud, eriti, kui tasaarvestava poole nõudeks on temale tekitatud kahju, mille tõendamine on keeruline ja ajamahukas, kui hagejal on esitada tasaarvestusele vastuväide, mis välistab niikuinii tasaarvestuse.
52.Käesolevas asjas esitas hageja sellise vastuväite. Hageja on pankrotis olev äriühing ning tema pankrot on välja kuulutatud Soome Vabariigis. Kuigi menetluses polnud poolte vahel vaidlust selles, et kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust, tuleb menetluses esitatud tasaarvestuse piirangu väljaselgitamiseks juhinduda Soome Vabariigi pankrotiseadusest. Soome Vabariigi pankrotiseaduse 6.peatüki § 2 lg 1 järgi (Velkoja ei saa käutaa kuitauksen saatavaa, jonka
10(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 perusteella velkojalla ei ole oikeutta saada suoritusta konkurssipesästä, eika saatavaa, jonka on velkojen maksunsaatinjärjestyksestä annetun lain (1578/1992) 6 §:n 1 momentin 3-5 kohtan mukaan viimeksi suoritettava) ei ole analoogselt Eesti Vabariigi pankrotiseaduse § 99 lg 1 järgi võimalik tasaarvestada pankrotimenetluses kaitsmata nõuet. Erandid tasaarvestuseks on küll mõlemas seaduses sätestatud, kuid need ei kohaldu käesolevas vaidluses esinevate õigussuhetega. VÕS § 200 lg 4 järgi tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Seega välistas nimetatud tasaarvestuse piirang kostjate tasaarvestuse, mistõttu polnud maakohtul menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vaja hinnata kostja võimalikku nõuet hageja vastu, sest kostjad ei ole hageja pankrotimenetluses nõudeid kaitsmiseks esitanud. Seetõttu ei toonud kostja taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata jätmine kaasa maakohtu otsuse valet lõppjäreldust. Ringkonnakohus osutab, et ka apellatsioonkaebuses palusid Varabaltic OÜ ja RU GA ülekuulamist tunnistajana kahju tõendamiseks (apellatsioonkaebuse p 5.7).
53.Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus menetlusnorme, rahuldades taotluse kuulata üle KK tunnistajana, kuna nimetatud isik ei ole hageja juhatuse liige.
54.Apellatsioonkaebuses esitas Varabaltic OÜ mitmeid menetluses varem esitamata väiteid, näiteks, et poolte vahel oli kokkulepe hageja poolt arvete mitteesitamisest, kuna kostja KST Baltic OÜ-le (pankrotis) tekkis hageja lepinguliste kohustuste täitmisega viivitamisest kahju ning et kostjatele on teadmata, mis põhjusel on hageja esitanud nõude Mäntumäentie 25B, Kauniainen objektiga seoses, samuti apellatsioonkaebusele esitatud uute tõenditega seoses. Kuna kostja ei põhjendanud apellatsioonkaebuses, miks ta esitas uued asjaolud alles apellatsioonkaebuses, siis jätab ringkonnakohus esitatud uued väited TsMS § 652 lg-st 4 juhindudes tähelepanuta.
55.Hageja esitas taotluse 08.09.2016 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus osutab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Protokolli parandamiste taotlustest ei nähtu, et protokollimata on jäänud asjas tähtsust omavad kostja vastuväited või hageja seisukohad, mida kirjalikes ja suuliselt väljendatud seisukohtades pole avaldatud. Kohus on seisukohal, et protokollimata pole jäänud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist.
56.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et KST Baltic OÜ (pankrotis) on esitanud apellatsioonkaebuse hilinenult. Asjas puudub vaidlus, et vaidlustatud maakohtu otsuse esitas hageja KST Baltic OÜ-le (pankrotis) koos hageja nõudeavaldusega KST Baltic OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses 11.01.2016 ning nõudeavalduse koos lisadega kättesaamist kinnitas pankrotihaldur oma e-kirjaga. Hageja leiab, et tulenevalt TsMS § 307 lg-test 1 ja 3 tuleb hageja poolt saadetud dokumendid, sh ka vaidlustatud maakohtu otsus lugeda KST Baltic OÜ (pankrotis) poolt kättesaaduks ning sellest ajas hakkas jooksma aeg apellatsioonkaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus osutab, et TsMS § 306 lg 3 kohaselt korraldab menetlusdokumentide kättetoimetamist kohus. Seega saab TsMS § 307 lg 3 järgi lugeda dokumendi saaja poolt kättetoimetatuks, kui selle saatmise on korraldanud kohus. Menetluskulude jaotus
57.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuna Varabaltic OÜ ja RU apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis arvestades maakohus rahuldatud hagi ulatust tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi Sipotel Oy (pankrotis) menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega Varabaltic OÜ ja RU suhtes maakohtus ning Varabaltic OÜ ja RU apellatsioonkaebusega
11(12)
Tsiviilasi nr: 2-14-59949 ringkonnakohtus jätta solidaarselt Varabaltic OÜ ja RU kanda, piirates RU vastutust menetluskulude tasumisel selliselt, et RU ei vastuta enama kui 44% Sipotel OY (pankrotis) menetluskulude eest. Varabaltic OÜ ja RU menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.
58.Kuna Sipotel Oy (pankrotis) hagi KST Baltic OÜ (pankrotis) vastu tuleb jätta läbi vaatamata, siis TsMS § 162 lg 4 järgi Sipotel Oy (pankrotis) menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega KST Baltic OÜ (pankrotis) suhtes maakohtus ja KST Baltic OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebusega ringkonnakohtus tuleb jätta Sipotel OY (pankrotis) enda kanda. KST Baltic OÜ (pankrotis) menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta tema enda kanda.
59.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
1.Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2016 otsuse päises kohtuotsuse tegemise kuupäeva ja lugeda õigeks kohtuotsuse tegemise kuupäevaks 05.09.2016 asemel 05.10.2016.
2.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest.
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.