1.Harju Maakohtu 25.11.2024 otsus tühistada osaliselt, st osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivise 61,43 eurot, samuti edasiulatuva viivise arvestuse aluse, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja täiendav viivis, muuta edasiulatuva viivise arvestuse alust, jaotada uuesti menetluskulud ja määrata need rahaliselt kindlaks.
2.Julianus Inkasso OÜ apellatsioonkaebus rahuldada.
3.Kehtiv otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista välja P.W-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlg 998,11 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 91,72 eurot.
3.3.Mõista välja P.W-lt Julianus Inkasso OÜ kasuks viivis alates 06.03.2024 kuni põhinõude 998,11 eurot täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Jätta Julianus Inkasso OÜ hagi P.W vastu rahuldamata intressi 65,43 eurot ja viivist 91,72 eurot ületavas osas.
3.5.Jätta poolte menetluskulud maakohtus 11% ulatuses Julianus Inkasso OÜ kanda ja 89% osas P.W kanda. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta P.W kanda.
3.6.Mõista kostjalt P.W-lt hageja Julianus Inkasso OÜ kasuks välja hageja menetluskulud maakohtus 427,20 eurot ja ringkonnakohtus 300 eurot.
3.7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal P.W-l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Hagi aluseks olevad asjaolud, nõue ja kostja seisukoht
1.Julianus Inkasso OÜ esitas 06.03.2024 hagiavalduse P.W vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus 998,11 eurot, intress 65,43 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 167,68 eurot, viivis 0,06% päevas arvestatuna 998,11 eurolt alates 06.03.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja LHV Pank AS vahel 12.05.2018 sõlmitud krediitkaardi leping, krediidilimiidiga 500 eurot. 31.10.2019 sõlmiti uus krediitkaardi leping, millega suurendati krediidilimiiti 1000 euroni. Krediitkaart pidi lõppema 2021. a mais, kuna kõik kontrollid läbiti positiivse tulemusega, uuendati kaart automaatselt järgnevaks kolmeks aastaks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles LHV Pank AS lepingu üles 29.05.2023. 2
LHV Pank AS loovutas 29.06.2023 kostja vastase nõude Intrum Investment No. 2 DAC-le, kes loovutas 13.08.2023 nõude aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS (ühendatav ühing, registrikood 10036074) ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing, registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava (ehk Julianus Portfolio AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Julianus Inkasso OÜ-le) ühingule. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja sai kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandja andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Maakohtu otsus
2.Maakohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 998,11 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 30,29 eurot ning viivise alates 06.03.2024 kuni põhinõude summas 998,11 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras ja jättis rahuldamata hageja hagi intressi 65,43 euro ja viivise 137,39 euro osas. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 403 4 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist, kuid tegelike kohustuste suurust ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja tõi välja, et perioodil 12.05.2018-30.05.2023 on kostja kasutanud krediiti 5066,82 eurot. Arvestades tasumised 4068,71 eurot täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 998,11 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud, kohus jätab hageja intressi nõude rahuldamata. Krediitkaardi lepingu tingimuste punktis 5.21 on pooled kokku leppinud, et viivise määr on sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on erakliendi krediitkaardi viivisemäär lepingujärgne intressimäär.
3
Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mistõttu tuleb käesolevalt lugeda viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja viivise nõue on perioodil 30.05.2023 - 05.03.2024 põhjendatud summas 30,29 eurot, vastavalt alljärgnevale arvestusele: - 998,11 eurot, periood 30.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5% aastas, 2,19 eurot; - 998,11 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 4% aastas, 20,12 eurot; - 998,11 eurot, periood 01.01.2024 - 05.03.2024, viivisemäär 4,5% aastas, 7,98 eurot. Hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1078,40 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 84%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 16% ulatuses hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280 + 200) 480 eurot, millest kostja kanda jääb 84% ehk 403,20 eurot. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant Harju Maakohtu 25.11.2024 kohtuotsuse osaliselt osas, millega kohus rahuldas hageja viivisenõude VÕS § 94 sätestatud määra alusel, jättes rahuldamata hageja nõude P.W vastu viivise summas 61,43 eurot saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuva viivise välja mõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel ja menetluskulude proportsiooni vastavas ulatuses. Apellant toob esile, et kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Apellandi seisukoha järgi on väär maakohtu käsitlus, et viivise osas tuleb kohaldada samuti VÕS § 94 sätestatud määra. Apellandi jaoks nimetatud seisukoht on üllatuslik ning vastuolus seadusega. Apellant on seisukohal, et kuna kostjalt tuleb välja mõista viivis suuremas ulatuses maakohtu poolt arvestatust, tuleb ka menetluskulude proportsiooni muuta. Apellant ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud põhjendatud menetluskulude suurust, vaid proportsiooni ja selle proportsiooni alusel kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot. Käesoleval juhul on kostjalt välja mõistava põhivõla, sissenõudmiskulude ja viivise suurus kokku 113,83 eurot. Seega kuulub rahuldamisele nõuetest ligi 89%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 11% ulatuses hageja kanda ning 89% ulatuses kostja kanda. Kuna kohtu poolt tuvastatud põhjendatud hageja kulud on kokku 480 eurot, tuleb kostjal hagejale hüvitada 89%, s.o 427,20 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.
Ringkonnakohtu seisukoht 4
6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata viivise 61,43 eurot, edasiulatuva viivise arvestuse aluse, menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta otsus muutmata. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista välja täiendavalt viivised, muuta edasiulatuva viivise arvestuse alust, anda uus menetluskulude jaotus ja määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks.
7.Kuna apellant vaidlustas maakohtu otsuse vaid osaliselt on vaidlustamata osas maakohtu otsus jõustunud. 8.Asja materjalidest nähtub: - Kostja ja LHV Pank AS vahel sõlmiti 12.05.2018 krediitkaardi leping, krediidilimiidiga 500 eurot. - 31.10.2019 sõlmiti uus krediitkaardi leping, millega suurendati krediidilimiiti 1000 euroni. - 31.10.2019 sõlmitud krediitkaardi lepingu kehtivuse aeg pidi lõppema mais 2021. Kostja soovis jätkata krediidilimiidi kasutamist, mistõttu sõlmiti 06.05.2021 uus krediitkaardi leping lõpptähtajaga 30.04.2024. - Krediidikonto väljavõtte järgi kasutas kostja krediiti perioodil 12.05.2018-30.05.2023 kokku 5066,82 eurot ja tagastas krediidi 4068,71 eurot. - Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles LHV Pank AS lepingu üles 29.05.2023. - Arvestades perioodil 12.05.2018-30.05.2023 kostja kasutatud krediiti 5066,82 eurot ja arvestades tasutu 4068,71 eurot täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 998,11 eurot. - Krediitkaardi lepingu tingimuste punktis 5.21 on pooled kokku leppinud, et viivise määr on sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on erakliendi krediitkaardi viivisemäär lepingujärgne intressimäär. - LHV Pank AS loovutas 29.06.2023 kostja vastase nõude Intrum Investment No. 2 DAC-le, kes loovutas 13.08.2023 nõude aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS (ühendatav ühing, registrikood 10036074) ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing, registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava (ehk Julianus Portfolio AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Julianus Inkasso OÜ-le) ühingule.
9.Apellatsioonkaebuse alusel tuleb lahendada vaidlus selles, kas maakohus kohaldas viivisearvestusele põhjendatult VÕS § 94 sätestatut ning, kas menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine maakohtu tuvastatud viisil on õigustatud.
10.Maakohus leidis, et kuna lepingupoolte kokkuleppe järgi oli viivisemääraks lepingujärgne intressimäär ning vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel tuleb lugeda intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, tuleb ka viivisemääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud määr. Ringkonnakohus maakohtu selle seisukohaga ei nõustu.
5
11.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik rikub rahalist kohustust, on võlausaldajal õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
12.Kuna lepingupoolte kokkulepe intressi suuruse osas oli tühine ning intressi arvutamise aluseks tuli võtta intressi seadusjärgne määr, ei saanud ringkonnakohtu arvates võtta viivisearvestuse aluseks seadusjärgset intressimäära. Viivist oleks pidanud arvestama seadusjärgse määra alusel. Põhinõude tasumisega viivitamise tõttu perioodil 30.05.202305.03.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra aluseks võttes moodustub viivise suuruseks 91,72 eurot. Maakohus mõistis otsuses välja viivise 30,29 eurot. Seega mõistis maakohus välja viivist vähem 61,43 eurot. 13.Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud on ka apellandi väide, et edasiulatuvalt tuleb põhivõlalt mõista viivis välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.03.2024. a kuni kohase täitmiseni. Seega tuleb edasiulatuva viivise arvestamise alust muuta. 14.Maakohus esitas menetluskulude jaotuse tulenevalt rahuldamisele kuulunud nõude proportsioonist. Apellant on seisukohal, et kuna kostjalt tuleb välja mõista viivis suuremas ulatuses maakohtu poolt arvestatust, tuleb ka menetluskulude proportsiooni muuta. Apellant ei vaidlusta seejuures maakohtu poolt tuvastatud hageja põhjendatud menetluskulude suurust 480 eurot.
15.Kuna hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot, kostjalt väljamõistava põhivõla, sissenõudmiskulude ja viivise suurus kokku 1139,83 eurot kuulub rahuldamisele nõuetest ligi 89%. Arvestades rahuldamisele kuuluvate nõuete proportsiooni tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 11% ulatuses hageja kanda ning 89% ulatuses kostja kanda. Kuna vaidlustamata kohtu seisukoha järgi moodustasid põhjendatud hageja kulud kokku 480 eurot, tuleb kostjal hagejale hüvitada 89% maakohtus kantud põhjendatud menetluskuludest, s.o 427,20 eurot. Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus
16.Apellant on kandnud menetluskulude näol apellatsiooniastmes esindaja kulusid 591,50 eurot ilma käibemaksuta ja tasunud riigilõivu 100 eurot, kusjuures esindaja teenuse hind on 169,00 eur/h ilma käibemaksuta. Apellant palub määrata kindlaks ja mõista vastustajalt P.Wlt välja apellandi kasuks riigilõiv 100 eurot ja esindustasu summas 591,50 eurot. Samuti mõista vastustajalt välja mõistetud menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vaidluse olemust ja selle vähest keerukust ringkonnakohtus on põhjendatud apellandi menetluskulude suuruseks, mille vastustaja peab apellandile hüvitama kokku 300 eurot, sh riigilõiv. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse, siis juhindudes TsMS § 171 lg-st 1 tuleb nimetatud menetluskulud vastustajalt välja mõista ning vastavalt apellandi taotlusele tuleb märkida, et menetluskulude tasumisega viivitamisel saab nõuda ka seaduses sätestatud viivise tasumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.