2-24-3745/9 - Võlaõigus - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mistõttu tuleb käesolevalt lugeda viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja viivise nõue on perioodil 30.05.2023 - 05.03.2024 põhjendatud summas 30,29 eurot, vastavalt alljärgnevale arvestusele: - 998,11 eurot, periood 30.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5% aastas, 2,19 eurot; - 998,11 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 4% aastas, 20,12 eurot; - 998,11 eurot, periood 01.01.2024 - 05.03.2024, viivisemäär 4,5% aastas, 7,98 eurot. Hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1078,40 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 84%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 16% ulatuses hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280 + 200) 480 eurot, millest kostja kanda jääb 84% ehk 403,20 eurot. Apellatsioonkaebus 4.Apellatsioonkaebuses vaidlustas apellant Harju Maakohtu 25.11.2024 kohtuotsuse osaliselt osas, millega kohus rahuldas hageja viivisenõude VÕS § 94 sätestatud määra alusel, jättes rahuldamata hageja nõude P.W vastu viivise summas 61,43 eurot saamiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning edasiulatuva viivise välja mõistmiseks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra alusel ja menetluskulude proportsiooni vastavas ulatuses. Apellant toob esile, et kohtuotsuse põhjendavas osas on kohus jõudnud seisukohale, et rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Apellandi seisukoha järgi on väär maakohtu käsitlus, et viivise osas tuleb kohaldada samuti VÕS § 94 sätestatud määra. Apellandi jaoks nimetatud seisukoht on üllatuslik ning vastuolus seadusega. Apellant on seisukohal, et kuna kostjalt tuleb välja mõista viivis suuremas ulatuses maakohtu poolt arvestatust, tuleb ka menetluskulude proportsiooni muuta. Apellant ei vaidlusta maakohtu poolt tuvastatud põhjendatud menetluskulude suurust, vaid proportsiooni ja selle proportsiooni alusel kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust. Hageja nõude suurus kokku oli 1281,22 eurot. Käesoleval juhul on kostjalt välja mõistava põhivõla, sissenõudmiskulude ja viivise suurus kokku 113,83 eurot. Seega kuulub rahuldamisele nõuetest ligi 89%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 11% ulatuses hageja kanda ning 89% ulatuses kostja kanda. Kuna kohtu poolt tuvastatud põhjendatud hageja kulud on kokku 480 eurot, tuleb kostjal hagejale hüvitada 89%, s.o 427,20 eurot. Vastus apellatsioonkaebusele 5.Vastustaja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.