5.Jätta menetluskulud 16% ulatuses Julianus Inkasso osaühingu (registrikood 10686553) kanda ja 84% osas P.W (isikukood XXX) kanda.
2-24-3745
6.Mõista kostjalt P.W-lt (isikukood XXX) hageja Julianus Inkasso osaühingu (registrikood 10686553) kasuks välja menetluskulud 84% ulatuses s.o summas 403.20 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal P.W’el (isikukood XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud
1.Julianus Inkasso OÜ esitas 06.03.2024 hagiavalduse P.W vastu võlgnevuse nõudes, millega hageja palub kostjalt välja mõista krediitkaardi lepingust tulenev põhivõlgnevus 998.11 eurot, intress 65.43 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 167.68 eurot, viivis 0,06% päevas arvestatuna 998.11 eurolt alates 06.03.2024 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni, riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja LHV Pank AS vahel 12.05.2018 sõlmitud krediitkaardi leping, krediidilimiidiga 500 eurot. 31.10.2019 sõlmiti uus krediitkaardi leping, millega suurendati krediidilimiiti 1000 euroni. Krediitkaart pidi lõppema 2021. a mais, kuna kõik kontrollid läbiti positiivse tulemusega, uuendati kaart automaatselt järgnevaks kolmeks aastaks. Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles LHV Pank AS lepingu üles 29.05.2023. LHV Pank AS loovutas 29.06.2023 kostja vastase nõude Intrum Investment No. 2 DAC-le, kes loovutas 13.08.2023 nõude aktsiaseltsile Julianus Portfolio. Julianus Portfolio AS (ühendatav ühing, registrikood 10036074) ühines Julianus Inkasso OÜ-ga (ühendav ühing, registrikood 10686553) 23.10.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Julianus Inkasso OÜ ühendas endaga Julianus Portfolio AS-i. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava (ehk Julianus Portfolio AS) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Julianus Inkasso OÜ-le) ühingule. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja selgitanud, et krediidiandja sai kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandja andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse
2-24-3745 kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; dokumendi nr; e-post; telefon; haridustase; perekonnaseis; ülalpeetavad; tegevusala; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumm. Krediidiandja on kliendi sissetulekuid kontrollinud Eesti Väärtpaberikeskusest. Kliendi konto väljavõtte andmetel oli kliendi poolt taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu keskmine palk 12.05.2018 sõlmitud krediitkaardi lepingu puhul 800 eurot ja 31.10.2019 sõlmitud lepingu puhul 929 eurot. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil puudub. Tulenevalt eeltoodust on krediidiandja AS LHV Pank poolt esitatud taotluse analüüsimise tulemusena jõudnud otsuseni, et klient on krediidivõimeline, sh on krediidiandja järginud seadusest tulenevaid vastutustundliku laenamise nõudeid. 17.06.2024 kohtumäärusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ning määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 02.07.2024 esitas hageja nõude täpsustuse, milles tõi välja, et 31.10.2019 sõlmitud krediitkaardi lepingu kehtivuse aeg pidi lõppema mai 2021. Kostja soovis jätkata krediidilimiidi kasutamist, mistõttu sõlmiti 06.05.2021 uus krediitkaardi leping lõpptähtajaga 30.04.2024. Hageja lisab krediidikonto väljavõtte, kust nähtub krediidi kasutamine ja tagastamine perioodil 12.05.2018-30.05.2023. Kokku on kostja kasutanud krediiti 5066.82 eurot ja arvestades tasumised 4068.71 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk ikka 998.11 eurot ehk maksed on arvestatud põhiosa katteks ning kostja võlgneb ka ümberarvestuse kohaselt 998.11 eurot. 24.09.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 24.09.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 01.10.2024 TsMS § 313 ja § 322 lg 1 alusel. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. II Kohtu põhjendused
2.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab
2-24-3745 seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse seisukoha. TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
4.Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised asjaolud järgmiste eelduste osas: krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1); krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1); leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (VÕS § 4062); tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja eeldused (VÕS § 404 lg 21); lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta; lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud); krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud; viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana; kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1); kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras muude kohustuste katteks; lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;
2-24-3745
tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86); krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).
5.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole krediidiandja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7 ), sh omandanud teavet, mis võimaldab tarbija krediidivõimelisust hinnata, mistõttu ei ole hageja nõue hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud. Krediidiandja sai kliendi krediidivõimelisuse hindamiseks krediidiandja andmeid kliendilt endalt, sisemistest ja välistest andmebaasidest. Kõiki andmeid, mida krediidiandja sai, võeti arvesse kliendi krediidivõimelisuse hindamisel kogumis. Klient esitab krediiditaotlusega järgmised andmed: eesnimi; perekonnanimi; dokumendi nr; e-post; telefon; haridustase; perekonnaseis; ülalpeetavad; tegevusala; sissetulekud; kohustused ja soovitud krediidisumm. Krediidiandja on kliendi sissetulekuid kontrollinud Eesti Väärtpaberikeskusest. Kliendi konto väljavõtte andmetel oli kliendi poolt taotluse esitamisele eelnenud 6 kuu keskmine palk 12.05.2018 sõlmitud krediitkaardi lepingu puhul 800 eurot ja 31.10.2019 sõlmitud lepingu puhul 929 eurot. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist nii välistest registritest kui ka oma sisemistest andmebaasidest. Maksehäirete registritest (krediidiinfo ja krediidiregister) teostatud maksehäirete kontrolli tulemusena nähtus, et kliendil puudusid maksehäired taotluse esitamisel. Samuti ei olnud kliendil krediidiandja ees negatiivset makseajalugu. Seega võis krediidiandja järeldada, et negatiivne maksekäitumine kliendil puudub. Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa kohtu hinnangul lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Krediidiandja on kontrollinud kliendi eelnevat maksekäitumist, kuid tegelike kohustuste suurust ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403 4 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama. Hageja toob välja, et perioodil 12.05.2018-30.05.2023 on kostja kasutanud krediiti 5066.82 eurot ja arvestades tasumised 4068.71 täies ulatuses põhiosa katteks, on põhiosa jääk 998.11 eurot ehk maksed on arvestatud põhiosa katteks ning kostja võlgneb ka ümberarvestuse kohaselt 998.11 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja intressinõuded märgitud ulatuses põhjendatud. Kuivõrd hagi menetletakse TsMS § 5 lg 1 alusel poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ning hageja intressinõuded ei ole põhjendatud, jätab kohus hageja intressi nõude rahuldamata.
2-24-3745
6.Krediitkaardi lepingu tingimuste punktis 5.21 on pooled kokku leppinud, et viivise määr on sätestatud hinnakirjas. Hinnakirja kohaselt on erakliendi krediitkaardi viivisemäär lepingujärgne intressimäär. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr, mistõttu tuleb käesolevalt lugeda viivisemääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr. Hageja viivise nõue on perioodil 30.05.2023 - 05.03.2024 põhjendatud summas 30.29 eurot, vastavalt alljärgnevale arvestusele: - summa 998.11 eurot, periood 30.05.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5% aastas, summa 2.19 eurot; - summa 998.11 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 4% aastas, summas 20.12 eurot; - summa 998.11 eurot, periood 01.01.2024 - 05.03.2024, viivisemäär 4,5% aastas, 7.98 eurot.
7.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 998.11 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 30.29 eurot ning viivis alates 06.03.2024 kuni põhinõude summas 998.11 eurot täitmiseni VÕS §-s 94 sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi intressi 65.43 eurot ja viivise 137.39 eurot osas. III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).
9.Hageja nõude suurus kokku oli 1281.22 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja põhivõla, sissenõudmiskulud ja viivise kõik kokku 1078.40 eurot. Seega rahuldas kohus hageja nõuetest ligi 84%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 16% ulatuses hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 280 eurot ja õigusabikulud 507 eurot.
2-24-3745 Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 280 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot ilma käibemaksuta. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kohus peab lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks 2 tunni ulatuses, seega on põhjendatuks esindaja kulu (2 x 100) 200 eurot ilma käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (280 + 200) 480 eurot, millest kostja kanda jääb 84% ehk 403.20 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2025. a otsusega nr 2-243745.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.