Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolud ja hageja nõue 17.02.2016.a esitas Eesti Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule avalduse XXXXvastu maksekäsu kiirmenetluses võlgnevuse väljamõistmiseks. 26.02.2016.a on tehtud võlgnikule makseettepanek. 11.03.2016.a esitas võlgnik nõudele vastuväite. 07.04.2016.a kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohtule 21.04.2016.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXXOÜ ja kostja 12.06.2015.a laenulepingu (edaspidi ka leping), mille alusel sai kostja laenu 1 000.00 eurot, kohustusega tagastada laen osamaksetena hiljemalt 06.06.2016.a. Laenu saamiseks täitis kostja XXXXOÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Esialgne võlausaldaja rahuldas kostja laenutaotluse ning laenusumma kanti kostja arvelduskontole. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et kostja tasub laenu kasutamise eest intressi kokku summas 188.30 eurot. Laenulepingu üldtingimuste p 7.2 kohaselt pidi intressi tasumine toimuma vastavalt graafikus toodud maksete suurusele ja tasumise tähtaegadele. Lepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt, kui laenusaaja ei täida varalisi kohustusi (välja arvatud intressi tasumise kohustus) lepingus ettenähtud tähtajaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest viivist. Viivise määraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, s.o 0,09 % päevas. Kostja tasus 12.07.2015.a esimese graafikujärgse makse summas 99.03 eurot. Rohkem makseid kostja tasunud ei ole. Kuivõrd kostja ei reageerinud XXXXOÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul, ütles XXXXOÜ lepingu üles. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas XXXXOÜ 27.10.2015.a laenulepingust tuleneva võlanõude Eesti Inklasso OÜ-le ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Hageja on seisukohal, et kostja võlgneb hagejale kokku 1 167.24 eurot (s.o tagastamata laenusumma 928.57 eurot, intress 81.49 eurot ja viivis 157.18 eurot). Nimetatud summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks mittemuutunud viivise tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel, määraga 0,09 % päevas, alates 22.04.2016.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja võlgnevuse olemasolu üle ei vaidle ning tunnistab nõuet summas 1 010.06 eurot. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid Kohus, tutvunud poolte poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida

tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Nõue kostja vastu on hagejale loovutatud 27.10.2015.a (tlk 36-37). Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt sõlmisid XXXXOÜ ja kostja 12.06.2015.a laenulepingu nr. XXXX, mille alusel väljastas XXXXOÜ kostjale laenu 1 000.00 eurot, kohustusega tagastada laen ja intress, kokku 1 188.33 eurot, 12 osamaksena vastavalt graafikule hiljemalt 06.06.2016.a (tlk 2534). Laenulepingust nähtub, et kokkulepitud intressimäär on 33,1 % aastas. Enne laenu saamist täitis kostja internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle. Kohus leiab, et tegemist on sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga, juhindudes VÕS § 52 lg 3. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kostja teostas ühe graafikujärgse osamakse summas 99.03 eurot (sh põhiosa summas 71.43 eurot ning intress 27.60 eurot) ning võlgneb hagejale põhivõlgnevuse summas 928.57 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud põhinõue on õiguslikult põhjendatud. Hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Kuivõrd kostja ei ole laenusummat nõuetekohaselt tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tagastamata laenusumma 928.57 eurot. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Sama seaduse § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi summas 81.49 eurot. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Laenulepingu pooled on sellist intressi aktsepteerinud, mistõttu puudub kohtul alus pidada intressimäära põhjendamatuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue summas 81.49 eurot kostja vastu õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivist, määraga 0,09 % päevas, summas 157.18 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 157.18 eurot. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt, määraga 0,09 % päevas, alates 22.04.2016.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 320.00 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 200.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 120.00 eurot). Hageja tasus maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45.00 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 155.00 eurot, kokku 200.00 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 1 473.84 eurot tasumisele riigilõiv 200.00 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 200.00 eurot. Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kohtuga suhtlemiseks jne. Esindaja toimingud on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus on seisukohal, et tasu õigusteenuse eest kokku summas 120.00 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 320.00 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv 200.00 eurot ja lepingulise esindaja kulu 120.00 eurot). Nimetatud summa tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele hageja kasuks välja mõista.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.