Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-7395

Võlgnik ja võlausaldaja sõlmisid 08.05.2014 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu summas 50 000 eurot, mille võlausaldaja kandis võlgnikule üle 08.05.2014. Laenulepingus 1 ettenähtud kuupäevaks 08.06.2014 võlgnik võlausaldajale laenu ei tagastanud ning vastav laenusumma on tagastamata. Võlgnik ja võlausaldaja sõlmisid 12.05.2014 laenulepingu, millega võlausaldaja andis võlgnikule laenu 50 000 eurot, mille võlausaldaja kandis võlgnikule üle 12.05.2014. Laenulepingus 2 ettenähtud kuupäevaks 12.06.2014 võlgnik võlausaldajale laenu ei tagastanud ning vastav laenusumma on tagastamata. Lähtudes eeltoodust on võlgnikul võlausaldaja ees Laenulepingu 1 ja 2 alusel põhivõlgnevus 100 000 eurot. Viivis on muutunud sissenõutavaks 15 052,73 euro ulatuses. Võlgnik lubas korduvalt läbirääkimiste käigus võlgnevuse tasuda, kuid seda ei teinud. Võlgnik asus läbirääkimiste käigus endale kuuluvat vara võõrandama. Võlausaldaja esitas 19.04.2016 võlgniku vastu pankrotihoiatuse. 20.04.2016 vastas võlgnik pankrotihoiatusele ja kinnitas, et tasub võlgnevuse ära, kuid asus võlausaldajat ähvardama võimaliku pankrotimenetluse järgse kohustustest vabastamise menetlusega. 28.04.2016 omandas võlgnik oma vennalt XXXX, Tallinn eluruumiks oleva korteriomandi tagasi, kuid võõrandas selle koheselt edasi OÜ-le XXXX ning koormas täiendava hüpoteegiga 150 000 eurot XXXXOÜ kasuks. 2(5)

2-16-7395

Ajutise pankroti halduri aruanne XXXXon OÜ XXXXjuhatuse liige ja ainuosanik. Ajutisel halduril puudub teave XXXX töökoha kohta. XXXX puudub igakuine püsiv sissetulek alates 2016. aasta aprillist. XXXX varaks on raha arvelduskontol 765,32 eurot, dividendid 46 478 eurot OÜ-st XXXX ja mitteeluruum (panipaik 9) XXXX, Tallinn väärtuses 1 500 eurot, kokku 48743,32 eurot. Juhul, kui tagasivõtmise korral kuuluks pankrotivara hulka ka XXXX osalus ning XXXX, Tallinn eluruum (korter), siis moodustaks vara kokku 270 238,32 eurot. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja XXXXees olevad kohustused moodustavad, seisuga 19.04.2016 kokku 115 052,73 eurot. XXXX kohustused moodustavad kokku 290 588,73 eurot, millele lisanduvad võimalikud käendustest tulenevad nõuded maksimumsummas 1 278 000 eurot. Ajutise halduri hinnangul muutus XXXXmaksejõuetuks hiljemalt tagastamise tähtaja möödudes, s.o 13.06.2014.

XXXXsaadud laenude

Ajutine haldur märgib, et XXXX suhtes võib kohalduda KarS § 384 sätestatu (füüsilise isiku maksejõuetuse põhjustamine) ehk maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.

Ajutise halduri tasu taotlus Vastavalt käesolevale ajutise halduri arvamusele lisatud tööaruandele, kulutas ajutine haldur seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 15 tundi. Lähtudes ajutise halduri tunnitasust, summas 90 eurot, moodustab ajutise halduri tasu suuruseks 1 350 eurot (15x90), millele lisandub käibemaks 270 eurot, kokku 1 620 eurot. Ajutine haldur on pankrotiavalduse menetluse käigus tuvastanud, et XXXX vara arvelt on võimalik tasuda ajutise halduri tasu. Võlgniku seisukohad

Võlgnik teatab, et ei tunnista XXXXnõuet ja on selle vaidlustanud kohtus (tsiviilasi nr 2-1614325). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. XXXXon istungile ilmumata kohut teavitanud, et ta ei tunnista XXXXnõuet ja on selle vaidlustanud teises menetluses. Võlgnik esitas kohtule hagiavalduse, millest nähtub, et ta on tema vastu esitatud nõude vaidlustanud hagimenetluses. Kohus peab võimalikuks esitatud hagiavaldust ning selles esitatud seisukohti TsMS § 230 lg 3 järgi arvestada ka käesolevas menetluses. Siiski ei võta kohus omal algatusel asja juurde tuvastushagiga koos teises kohtuasjas esitatud tõendeid, selleks puudub avalik huvi ning soovi korral oleks võlgnik saanud kohtule vastavad tõendid esitada. Avaldaja on hagiavalduse ja selle esitamise fakti suhtes saanud oma arvamust avaldada. Kohus märgib, et ainuüks kohustuse puudumise tuvastamise hagi esitamisest ei saa järeldada, et seonduv nõue tuleks PankrS § 15 lg 3 p 1 järgi lahendada 3(5)

2-16-7395 väljaspool pankrotimenetlust. Esitatud hagiavalduses võib järeldada, et võlgniku väite põhisisuks on see, et võlgnik ei saanud raha laenulepingu alusel, vaid avaldaja investeeris võlgniku äriprojekti suulise seltsingulepingu alusel. Kohus leiab, et esitatud vastuväide ei täida PankrS § 15 lg 3 p 1 eeldusi. Seltsingulepingu kohta puudub kirjalik leping ning puudub ka reaalne tegevus (näiteks osaluse võõrandamine), mis suudaksid võlgniku väiteid põhistada. Võlgnik on esitanud küll detailse konstruktsiooni, miks tema arvates seltsinguleping eksisteeris, kuid võlgniku väited on paljasõnalised. Teiselt poolt avaldaja on esitanud tõendina laenulepingu ja vaidlust ei ole selles, et võlgnik on raha saanud. Seega jääb kohus arvamusele, et võlgnik ei ole täitnud PankrS § 15 lg 3 p 1 eeldusi. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et XXXX majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused (vähemalt 115 052,73 eurot) ületavad oluliselt võlgniku vara (48743,32 eurot) olukorras, kus võlgnikul puudub kindel sissetulek. Seega kuulub võlausaldaja avaldus rahuldamisele ja XXXX pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 lg 1 alusel. Pankrotihalduri nimetamine PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Toomas Saarma on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXXX pankrotihalduriks. Toomas Saarma tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 21.11.2016 kell 11.00. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohus leiab, et ajutise halduri Toomas Saarma tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile Ajutine haldur on taotlenud määrata halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ Haldur, mis on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Eeltoodust tulenevalt lisatakse halduri tasule käibemaks. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku

4(5)

2-16-7395 varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. Võlgniku vanne PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku andma haldurile teavet ja ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), 21.11.2016 kell 11.00. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teine lause sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades, et võlgnik on põhjustanud enda pankroti vastutustundetu laenamisega, vältides seejuures senist kohtumenetlust, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel võlgniku kanda. Kuna kohtule ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks esitatud kõiki avaldaja menetluskulusid ja see takistab määruse tegemist, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks peale määruse jõustumist mõistliku aja jooksul (TsMS § 174 lg 2, TsMS § 177 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.