Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik V.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Saar Usaldusisik L.W (isikukood XXX) Puudutatud isik I (võlausaldaja I) Y.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Puudutatud isik II (võlausaldaja II) Swedbank AS (regitrikood 10060701), lepinguline esindaja Kerli Kuusk Puudutatud isik III (võlausaldaja III) Morellino OÜ (registrikood 12301574), seaduslik esindaja juhatuse liige S.O
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde V.W 26.02.2025 määruskaebusele lisatud tõendid ja L.W 26.05.2025 esitatud tõendid.
2.Täiendada Harju Maakohtu 11.02.2025 määruse resolutsiooni otsustusega, et menetluskulud jätta V.W kanda.
3.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 11.02.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
5.Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud V.W kanda.
2-16-7395 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohus kuulutas 03.10.2016 välja V.W (võlgnik) pankroti. Kohus lõpetas 26.01.2022 pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja määras usaldusisikuks L.W (usaldusisik).
1.1.Võlgnik pidi tegema vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele väljamakseid. Samuti pidi võlgnik kohtule esitama aruande oma kohustuste täitmise kohta üks kord aastas.
1.2.Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 26.01.2023. Usaldusisik esitas kohtule aruande 26.06.2023. Aruande kohaselt puudusid võlgnikul sissetulekud. Kulusid kandis usaldusisik. Samas tegi võlgnik võlausaldajatele väljamakseid kogusummas 6720 eurot. Usaldusisik selgitas aruandes, et võlgnik teeb jõupingutusi sissetulekute otsimiseks. Võlgnik on alates 10.09.2021 H&R Residentsid OÜ juhatuse liige ning alates 10.03.2023 Restate Sergos OÜ juhatuse liige. Mõlemad äriühingud on asutatud kinnisvara valdkonnas tegutsemiseks. Kuna nendel äriühingutel hetkel tulutoov majandustegevus veel puudub, siis ei saa võlgnik juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Võlgnik on samas selgitanud, et kui äriühingud alustavad tegevust ja teenivad kasumit, siis tekib ka võlgnikul võimalus tasu saamiseks.
1.3.Usaldusisik esitas teise aruande 17.01.2024. Aruande kohaselt puudusid võlgnikul sissetulekud. Kulusid kandis usaldusisik. Väljamakseid võlausaldajatele ei tehtud. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on jätkuvalt samade äriühingute juhatuses nagu eelmiselgi perioodil. Kuna olukord kinnisvaraturul pole paranenud, vaid pigem halvenenud, siis sisulist majandustegevust need ettevõtted pole alustanud. Esitatud kontoväljavõttel ei kajastu ühtegi tehingut.
1.4.29.04.2024 tegi kohus võlgnikule ja usaldusisikule aruande täpsustamise nõude. Kohus selgitas, et äriühingutes juhatuse liikmeks olemine ei ole tulutoova tegevusega tegelemine, arvestades asjaolu, et äriühingutel sisuline majandustegevus puudub. Kohus palus võlgnikul ja usaldusisikul põhjendada, miks võlgnik ei ole otsinud tulutoovat tegevust.
1.5.09.05.2024 esitas võlgnik vastuse, mille kohaselt kuulub ta tulu saamise eesmärgil kolme äriühingu juhatusse – alates 10.09.2021 H&R Residentsid OÜ juhatuse liige, alates 10.03.2023 Restate Sergos OÜ juhatuse liige ja alates 19.02.2024 Restate Residential OÜ juhatuse liige. Kõik need äriühingud on tegevad kinnisvara arendamise valdkonnas. Kinnisvara arendamine on pikaajaline protsess ja kuigi võlgnik ei ole veel tulu teeninud, saab seda käsitada tulutoova tegevusena. H&R Residentsid OÜ on asutatud Tallinnas, Kadaka teel asuva kinnisasja omandamiseks ja arendamiseks. H&R Residentsid OÜ on kinnisasja omandamiseks sõlminud võlaõigusliku müügilepingu ning käimas on detailplaneeringu menetlus. Detailplaneeringu menetlus on jäänud venima, kuna käib vaidlus kaitseala 2
2-16-7395 moodustamise üle. Restate Sergos OÜ on asutatud Tallinnas Punasel tänaval asuva kinnisasja omandamiseks. Läbirääkimisi on peetud juba rohkem, kui aasta jagu, kuid lepinguni pole veel jõutud. Restate Residential OÜ on asutatud eesmärgiga leida võimalikke elamuarendusobjekte Tallinnas, mida on võimalik omandada ja välja arendada. Käesolevaks hetkeks ei ole ühtegi omandamistehingut tehtud. Kuna H&R Residentsid OÜ-l, Restate Sergos OÜ-l ja Restate Residential OÜ-l hetkel müügitulu puudub, on võlgnik sellel aastal asunud otsima täiendavaid võimalusi sissetulekute suurendamiseks. 2024 jaanuaris kandideeris võlgnik Compakt Kinnisvara OÜ-s projektijuhi ametikohale, kuid ei osutunud valituks. Samuti kandideeris ta OÜ Hansa24 Group Soome-Rootsi country manager’i ametikohale, kuid ka nemad otsustasid teise kandidaadi kasuks.
1.6.11.12.2024 esitas Y.L taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks. Taotluse kohaselt ei ole usutav, et võlgnikul puuduvad sissetulekud ja väljaminekud. Restate.ee kodulehekülje kohaselt tegutseb võlgnik arendusprojektijuhina, millest ta ei ole kohut teavitanud. Ei ole usutav, et võlgnik ei saa arendusprojektijuhina tegutsemise eest mingit tasu.
1.7.Võlgnik esitas 18.12.2024 kohtule seisukoha, milles märkis, et restate.ee kodulehel esitatud andmed tema kui arendusprojektijuhi kohta on seotud tegevusega H&R Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, Restate Residential OÜ ja Lubjamäe Living OÜ juhatuses. Võlgnikul ei ole töölepingut arendusprojektijuhi ametikohal töötamiseks. Lisaks tõi võlgnik välja, et tema peres kasvab kolm alaealist last, kellest noorim sündis kohustustest vabastamise menetluse ajal 21.03.2022. Kuna võlgniku elukaaslasel on tasuv töökoht, võttis võlgnik lapsega tegelemise kohustused olulises osas enda kanda. Sellest tulenevalt on olnud tema võimalused tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida piiratud.
1.8.19.12.2024 toimus võlgniku ärakuulamine. Võlgnik jäi sisuliselt oma 18.12.2024 menetlusdokumendis välja toodud seisukohtade juurde. Kohus kohustas võlgnikku hiljemalt 26.01.2025 esitama järgmine usaldusisiku aruanne ning täpne ülevaade tulu teenimise võimaluste otsimise kohta.
1.9.Usaldusisik esitas 27.01.2025 kohtule aruande perioodi 26.01.2024 kuni 26.01.2025 kohta. Aruande kohaselt võlgnikul sissetulekud puudusid. Kulusid kandis usaldusisik. Väljamakseid võlausaldajatele ei tehtud. Usaldusisik selgitas, et võlgnik on jätkuvat samade äriühingute juhatuses nagu eelmiselgi perioodil. Kuna olukord kinnisvaraturul pole paranenud, vaid pigem halvenenud, siis sisulist majandustegevust need ettevõtted pole alustanud ja eelduste kohaselt likvideeritakse. Esitatud kontoväljavõttel ei kajastu ühtegi tehingut.
1.10.27.01.2025 esitas võlgnik kohtule seisukoha ja vastuse kohtunõudele. Võlgniku hinnangul ei tähenda mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine ainult palgatööle asumist. See kohustus on nõuetekohaselt täidetud ka juhul, kui võlgnik tegeleb ettevõtlusega või üritab tulu teenida muude võlaõiguslike lepingute alusel. Oluline on see, et võlgniku tegevus oleks suunatud tulu teenimisele. Riigikohtu arvates võib täistööajaga töötamise kohustuse välistada nt perekondlike kohustuste täitmine (laste kasvatamine, abi vajavate perekonnaliikmete hooldamine) või seadusest tulenevad piirangud, mis takistavad võlgnikul töötada. Võlgnik märgib, et kahjuks ei ole nende äriühingute, mille juhatusse ta kuulub, kinnisvaraprojektid erinevatel põhjustel realiseerunud. Võlgnik on alates 2024 otsinud palgalist tööd, kuid see ei ole õnnestunud.
3
2-16-7395 Maakohtu määrus
2.Maakohus keeldus 11.02.2025 määrusega võlgniku vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 5 alusel, vabastas usaldusisiku tema kohustustest ja lõpetas menetluse.
2.1.Maakohus lähtus määruse tegemisel tulenevalt füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg-st 2 kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS redaktsioonist. Maakohus selgitas, et PankrS § 175 lg 5 järgi võib kohus omal algatusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui ilmneb PankrS § 175 lg-tes 2 või 4 nimetatud alus. PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
2.2.Maakohtu hinnangul on võlgnik rikkunud mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise või selle otsimise kohustust (PankrS § 173 lg 1).
2.2.1.Kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel on võlgnikul puudunud sissetulek. Esitatud aruannete ja võlgniku selgituste kohaselt on ta tegutsenud ettevõtete H&R Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, Restate Residential OÜ ja Lubjamäe Living OÜ juhatuses. Tasu ei ole ta sellise tegevuse eest saanud, kuna viidatud ettevõtetel sisuline majandustegevus puudus ning ettevõtted ei teeninud tulu. Maakohus nõustus võlgnikuga selles, et mõistlikult tulutoov tegevus ei pea olema üksnes palgatöö. Samas ettevõtte juhatuses tegutsemine võib olla mõistlikult tulutoov tegevus üksnes juhul, kui selle eest saadakse tasu.
2.2.2.Maakohus ei nõustunud võlgniku seisukohaga, mille kohaselt välistab tema tulu teenimise kohustuse asjaolu, et ta viibis lapsega kodus selleks, et lapse ema saaks tööl käia. Võlgnikul on kolm alaealist ülalpeetavat, sündinud aastatel 2015, 2017 ja 2022. Kahe esimese lapse sünni järgselt käis võlgnik tööl ja viimati sai töötasu 3400 eurot (bruto). Pärast kolmanda lapse sündi otsustas võlgnik aga mitte tööle minna. Kuivõrd võlgniku peamine kohustus on kohustustest vabastamise menetluses võlausaldajatele oma võlgnevusi võimalikult suures ulatuses tagasi maksta, ei olnud võlgnik kohtu hinnangul olukorras, kus ta sai tööl käimisele eelistada lapsega kodus olemist. Selline käitumine on võlausaldajate huve kahjustav.
2.2.3.Kinnisvaraarendusega tegeleva Restate Property Advisors OÜ koduleheküljelt restate.ee nähtuvalt tegutseb võlgnik viidatud ettevõttes arendusprojektijuhina. Võlgniku selgitused, mille kohaselt on restate.ee kodulehel esitatud andmed tema kui arendusprojektijuhi kohta seotud tegevusega eelviidatud ettevõtete juhatuses ning tal ei ole eraldi töölepingut arendusprojektijuhi ametikohal töötamiseks, ei ole eluliselt usutavad. Y.L (võlausaldaja I) esitatud tõenditest nähtus, et võlgnik osales juulis 2021 viidatud ettevõtte suvepäevadel, novembris 2024 koolitusel, oktoobris 2024 Kohila Kodud sarikapeol ja augustis 2024 Kohila Kodude pop-up kohvikus. Samuti on võlgnik enda sotsiaalmeediakontol reklaaminud viidatud ettevõtte majandustegevust. Ei ole usutav, et võlgnik on Restate Property Advisors OÜ igapäevase majandustegevusega aktiivselt seotud, kuid ei saa selle eest mingit tasu.
4
2-16-7395
2.2.4.Võlgnik väitis 09.05.2024 seisukohas, et ta on 2024. aastal edutult kandideerinud erinevatele töökohtadele. Tõendina on ta esitanud üksnes kaks e-kirja 2024. a maikuust, millest nähtub, et ta ei ole osutunud valitud kandidaadiks. Kohus kohustas 19.12.2024 toimunud ärakuulamisel võlgnikku esitama täpne ülevaade tulu teenimise võimaluste otsimise kohta kogu kohustustest vabastamise perioodil – millist tulutoovat rakendust on võlgnik otsinud ja miks need katsed on ebaõnnestunud, samuti tõendid. Kohtu nõudest hoolimata ei ole võlgnik oma töö otsimist kogu kohustustest vabastamise menetluse perioodi osas tõendanud.
2.3.Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustust tahtlikult (võlaõigusseaduse § 104). Kohus selgitas võlgnikule tulu teenimise kohustust juba menetluse alustamisel. Võlgnik heitis oma 27.01.2025 seisukohas ette, et kohus andis oma selgitused seoses sellega, kuidas peaks mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust täitma, alles menetluse lõpus, kuigi võlgnik esitas omapoolsed selgitused juba 2024 kevadel ning selline seisukoht oli võlgniku jaoks ootamatu. Kohus sellise väitega ei nõustunud. Kohus tuletas võlgnikule ja tema usaldusisikule 29.04.2024 kohtunõudes meelde võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses ning selgitas, et äriühingutes juhatuse liikmeks olemine ei ole tulutoova tegevusega tegelemine, arvestades asjaolu, et äriühingutel sisuline majandustegevus puudub. Lisaks märkis kohus, et puuduvad andmed selle kohta, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi töö leidmisel.
2.4.Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ja avalduse alusel. Kohus järeldas võlgniku käitumisest, et tal puudus huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Võlgnik rikkus tahtlikult PankrS §-des 172 ja 173 sätestatud kohustusi. Seega on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse võimaluse minetanud. Määruskaebus
3.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Menetluskulud palub võlgnik jätta riigi või võlausaldaja I kanda.
3.1.PankrS § 1933 lg-st 1 tulenevalt ei saanud maakohus PankrS § 175 lg 5 alusel enam võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta, kuna määruse tegemise ajaks oli möödunud 3 aastat menetluse algatamisest.
3.2.Maakohus ei selgitanud võlgnikule enne ärakuulamist, et kohus plaanib kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ennetähtaegselt ning tegi menetluse lõpetamise määruse vähem kui 2 kuud pärast võlgniku ärakuulamist.
3.3.Maakohus viitas PankrS § 175 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4, kuid lõike 4 kohaldamise eeldusi ei ole käsitletud ega tuvastatud. PankrS § 175 lg-le 4 tuginemine ei ole ka võimalik, kuna maakohus ei ole võlgnikult vande all teabe andmist nõudnud.
3.4.Võlgnik ei ole PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustusi rikkunud. Seadus ei täpsusta, millised on mõistlikud tulutoovad tegevused. Maakohus kohaldas PankrS § 173 lg-t 1 ebaõigesti. Maakohus ei selgitanud vajadust koguda tõendeid töö otsimise kohta ega seda, mida peab võlgnik tulutoova tegevuse otsimiseks tegema. Võlgnik kordab määruskaebuses 5
2-16-7395 maakohtule esitatut seoses pereelu ja kinnisvaraarendusprojektidega tegelevate äriühingute juhatuse liikmena tegutsemisega. Võlgnikul on õigus ka kohustustest vabastamise menetluse ajal võtta riske eeldusel, et ta tegutseb heas usus tuluteenimise eesmärgil. PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmise eelduseks ei ole faktiline tasu saamine kohustustest vabastamise menetluse ajal.
3.5.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt ei saanud võlgnik tööl käimisele eelistada lapsega kodus olemist, kuna selline käitumine on võlausaldajate huve kahjustav.
3.6.Võlgnikul ei ole töölepingut arendusprojektijuhi ametikohal töötamiseks. Ametikoht on seotud tema tegevusega äriühingute juhatuses.
3.7.Võlgniku poolne väidetav PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ei olnud süüline. Esiteks ei olnud võlgnik menetluse ajal teadlik kohtu ootustest, mida võlgnik peab menetluse ajal tegema. Võlgnikul ei olnud perekondlikel põhjustel võimalik täistööajaga tööle asuda. Võlgnikul ei olnud võimalik ette näha, et kinnisvaraarendusprojektid takerduvad. Kuna võlgnikul on 3 ülalpeetavat, siis võttis võlgnik ettevõtlusega tegelema asudes riski, mis ei õigustanud ennast võlgnikust sõltumatutel asjaoludel.
3.8.Võlgniku poolne väidetav PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine ei kahjustanud võlausaldajate huve. Maakohtu määrus on selles osas põhjendamata. Võlausaldajate huve ei saa kahjustada 2080 eurost väiksema sissetuleku teenimata jäämine, kuna nimetatud sissetuleku arvel ei oleks võlgnik pidanud võlausaldaja nõudeid rahuldama. Seejuures jättis maakohus arvestamata, et võlausaldajatele tehti menetluse ajal väljamakseid 6720,94 eurot. Menetluse edasine käik
4.Puudutatud isikud isikud I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, mistõttu määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsioon võlgniku kohustustest vabastamata jätmise otsustuse osas muutmata. Ringkonnakohus täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu määrust tuleb täiendada menetluskulude jaotuse osas.
7.Nõustuda ei saa määruskaebuse väidega, et PankrS § 193 3 lg-st 1 tulenevalt ei saanud maakohus PankrS § 175 lg 5 alusel enam võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätta, kuna määruse tegemise ajaks oli möödunud 3 aastat menetluse algatamisest. FIMS § 68 lg 2 järgi kohaldatakse enne 01.07.2022 esitatud kohustustest vabastamise avalduse alusel algatatud menetlusele pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 30.06.2022. Ringkonnakohus lähtub seega edaspidi kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise sätetest. PankrS § 175 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise võlgniku taotlusel üldjuhul pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kui kohustustest 6
2-16-7395 vabastamise menetluses ilmneb enne viie aasta möödumist alus jätta võlgnik kohustustest vabastamata, võib kohus PankrS § 175 lg 5 järgi keelduda ka varem võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetada menetluse. Siinses asjas algas kohustuste vabastamise menetlus 26.01.2022. Seega pidi võlgniku kohustustest vabanemise menetlus lõppema 26.01.2027. PankrS § 1933 lg 1 alusel, kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 01.07.2022 algatatud kohustuse vabastamise menetlus ja vabastamise otsustamiseni on jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustusest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani. 01.07.2022 seisuga oli võlgniku kohustusest vabastamise otsustamiseni jäänud neli aastat kuus kuud ja 25 päeva. Alates PankrS § 1933 lg 1 jõustumisest lühenes kohustustest vabastamise menetluse kestus, kuid mitte arvestatuna alates menetluse algatamisest, vaid arvestades alates vastavasisulise sätte jõustumisest 01.07.2022 (TrtRnKm 04.03.2024, 2-202131/70, p 10). Seega möödus võlgniku kohustustest vabastamise otsustamise tähtaeg 01.07.2025. Harju Maakohus otsustas aga võlgniku vabastamata jätta ennetähtaegselt juba 11.02.2025 määrusega.
8.Põhjendatud on määruskaebuse väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud võlgniku kohustusest vabastamata jätmise otsustamisel alusena muu hulgas PankrS § 175 lg 4. Siinses asjas ei ole kohus kohustustest vabastamise menetluses nõudnud võlgnikult teabe andmist vande all. Seega ei saanud võlgnik rikkuda ka vande all teabe andmise kohustust. Ringkonnakohus jätab maakohtu määrusest välja viite PankrS § 175 lg-le 4.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud õigesti, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda tulu toova tegevusega või seda otsida.
9.1.Võlgnik on tegutsenud H&R Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, Restate Residential OÜ ja OÜ Lubjamäe Living juhatuse liikmena, saamata selle eest tasu. Menetluses on esile toodud järgmised eelnimetatud äriühingutega seotud asjaolud:
9.1.1.H&R Residentsid OÜ sõlmis Kadaka tee 197 kinnisasja omandamiseks võlaõigusliku lepingu 2021. aastal. Võlgnik on 09.05.2024 seisukohas selgitanud, et kinnisasja detailplaneeringumenetlus on veninud, kuivõrd käib vaidlus kaitseala moodustamise üle (dtl 1203). Ühingu majandustegevus ei ole alanud ja sellel on puudunud rahavoog. Võlgnik on nimetatud äriühingu juhatuse liige alates 10.09.2021.
9.1.2.Restate Sergos OÜ asutati eesmärgiga omandada Tallinnas Punane 24 asuv kinnistu. Võlgnik oli ühingu juhatuse liige 10.03.2023–16.05.2025. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt loobus müüja kinnistu müümisest, mistõttu projekt ebaõnnestus (dtl 1373). Ajavahemiku 21.01.2022–31.05.2023 kohta esitatud aruandes märgib usaldusisik, et võlgnik on H&R Residentsid ja Restate Sergos OÜ juhatuse liige, kuid ühingutel puudub tulutoov tegevus (dtl 1183). Ajavahemiku 01.06.2023–17.01.2024 kohta esitatud aruandes selgitab usaldusisik, et võlgnik on jätkuvalt samade äriühingute juhatuses, kuna olukord kinnisvaraturul ei ole paranenud, pigem halvenenud, siis sisulist majandustegevust need ettevõtted alustanud ei ole. 09.05.2024 seisukohas märgib võlgnik, et müügilepingu üle on toimunud läbirääkimised juba enam kui aasta (dtl 1203).
9.1.3.Restate Residential OÜ-l puudub majandustegevus (dtl 1373). Võlgniku selgituste kohaselt on ühing asutatud eesmärgiga leida võimalikke elamuarendusobjekte Tallinnas, mida omandada ja välja arendada, kuid ühtegi omandamistehingut ei ole tehtud (dtl 1203). Võlgnik on juhatuse liige alates 19.02.2024.
7
2-16-7395
9.1.4.OÜ-l Lubjamäe Living puudub samuti majandustegevus (dtl 1373). Võlgnik on selle juhatuse liige alates 05.08.2024.
9.1.5.Restate Property Advisors OÜ juhatuse liige TS on 30.05.2025 kohtule esitatud vastuses märkinud, et „lisaks eelnevale aitab V.W arendada ka Kohila Kodude projekti“. Vastuse kohaselt on 30.05.2025 seisuga esimesed võlaõiguslikud müügilepingud sõlmitud mõned nädalad tagasi ning võlgniku ja arendaja vahelise kokkuleppe kohaselt makstakse talle tasu tema tegevuse tulemusena toimunud müügitehingutelt. Seetõttu on tõenäoline, et võlgnikule tehakse väljamaksed veel sellel aastal. Äriregistri infosüsteemi kohaselt on võlgnik asunud ühingu juhatuse liikme ametikohale alates 17.03.2025. Kohustuste vabastamise menetluses on võlgnik selgitanud, et ta kuvatakse Restate Property Advisors OÜ kodulehel arendusprojektijuhina seetõttu, et on H&R Residentsid OÜ, Restate Sergos OÜ, OÜ Lubjamäe living ja Restate Residential OÜ juhatuse liige (dtl 1228). Võlausaldaja Y.L-i väitele sellest, et võlgnik varjab oma Restate Property Advisors OÜ-ga seotud tegevust, on võlgnik vastu vaielnud ning märkinud, et tema seotus Restate Property Advosors OÜ-ga piirdub üksnes eelnevalt käsitletud nelja äriühingu juhatuse liikmena tegutsemisest tulevaga. See ei ole aga kooskõlas Restate Property Advisors OÜ juhatuse liikme TS avaldatuga, kes märgib, et lisaks ühingute juhatuse liikmena tegutsemisele tegeleb võlgnik ka Kohila Kodude projektiga ning on arendajaga sõlminud kokkuleppe tulemustasu saamiseks.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb mõistlikult tulu toova tegevusena käsitada sellist majandustegevust, mille raames on heauskselt tegutseval võlgnikul võimalik võlausaldajate nõudeid vähemalt osaliselt rahuldada. Kohustustest vabastamise menetluse alguse ajal kehtinud PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse eesmärgiks on leida tasakaal võlgniku ja võlausaldajate huvide vahel: võlgnikul on võimalik võetud kohustustest vabaneda, kui ta on heauskselt menetluse ajal andnud endast parima võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamiseks. Seda eesmärki ei ole täidetud, kui võlgnik asub tulu toova tegevusega tegelema üksnes viisil, kus tulu laekub pärast kohustuste vabastamise menetluse lõppemist, lükates tulu saamise perioodi, mil võlausaldajate nõudeid enam ei rahuldata.
9.2.1.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa siinse vaidluse asjaoludel pidada mõistlikult tulu toovaks tegevuseks selliste äriühingute juhatuses olemist, mille majandustegevus ei ole isegi alanud. Menetluses on tõendatud, et H&R Residentsid OÜ, mille juhatuse liige oli võlgnik alates 10.09.2021, soovis arendada kinnisvaraprojekti, mille arendamiseks ei olnud kehtestatud detailplaneeringut. Esile toodud asjaoludest nähtuvalt vaieldakse veel 09.05.2024 seisuga detailplaneeringu kehtestamise üle. Seega ei olnud võlgnikul mingit põhjust eeldada, et H&R Residentsid OÜ juhatuse liikmena tegutsedes oleks mõistlikult võimalik tulu teenida. Seejuures tegutses võlgnik juhatuse liikmena juba alates 10.09.2021, mistõttu oli võlgnik juba kohustuste vabastamise menetluse alguseks teadlik, et arendusprojekti tegelikuks teostamiseks vajalikku detailplaneeringut ei ole kehtestatud.
9.2.2.Menetluses on esile toodud ka see, et Restate Sergos OÜ-le ei kuulu kinnistu, mille arendustöid võlgnik pidi juhtima. 09.05.2024 seisukohas kinnitab võlgnik, et läbirääkimised müügilepingu sõlmimise üle on kestnud enam kui aasta. Ka sellises olukorras ei ole põhjendatud võlgniku lootus, et nimetatud äriühingu tegevuse tulemusena on tal võimalik teenida mõistlikult tulu. Kahe äriühingu (Restate Residential OÜ ja OÜ Lubjamäe Living) osas on võlgnik ise kinnitanud igasuguse majandustegevuse puudumist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus sellega, nagu oleks siinse vaidluse asjaoludel tegutsemine äriühingute juhatuse liikmena mõistlikult tulu toov tegevus.
8
2-16-7395
10.Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus on oma 29.04.2024 kirjas võlgnikule selgitanud, et kohtu hinnangul rikub võlgnik PankrS § 173 lg-st 1 tulenevat kohustust, kuivõrd võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse jooksul tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega ning kohtule esitatud tõenditest ei nähtu ka sellise tegevuse aktiivset otsimist. Kohus selgitas, et äriühingutes juhatuse liikmeks olemine ei ole tulu toova tegevusega tegelemine, arvestades asjaolu, et nendel ühingutel puudub sisuline majandustegevus. Kohus leidis ka, et puuduvad andmed, et võlgnik oleks teinud reaalseid pingutusi töö leidmisel.
10.1.Isegi, kui maakohus ei selgitanud samu asjaolusid juba 26.01.2022 kohtumääruses, on äriühingute juhatuse liikmeks olemisega seonduvat selgitatud 29.04.2024 kirjas. Samuti tuleb arvestada, et kohustustest vabastamise määruse tegemise ajal 26.01.2022 ei saanud maakohus olla teadlik, et võlgnik kavatseb mõistlikult tulu toova tegevuse sisustada majandustegevust mitteomavates äriühingutes juhatuse liikmeks olemisega, mistõttu ei saanud maakohus seda ka kohe menetluse alguses selgitada.
10.2.Selgitamiskohustuse rikkumiseks ei saa pidada ka seda, et maakohus ei teatanud võlgnikule, et jääb oma 29.04.2024 kirjas toodud seisukohtade juurde ka pärast seda, kui võlgnik kohtule vastu vaidles. Põhjendatud ei ole väide, et maakohus oleks selgitamiskohustust rikkunud sellega, et kui selgitas, et majandustegevuseta äriühingutes juhatuse liikmeks olemine ei ole tulu toova tegevusena käsitatav, ei märgitud samaaegselt, mis oleks maakohtu hinnangul mõistlikult tulu toov tegevus ja mida võlgnik selle otsimiseks peaks tegema. Maakohus on korduvalt, sh juba 26.01.2022 määruses, selgitanud, et võlgnik peab tegelema tulutoova tegevusega või seda otsima. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitamiskohustust rikkunud, sest igale heausksele mõistlikule isikule on arusaadav, et kohustus tegeleda tulutoova tegevusega või seda otsida tähendab just sellise tegevusega tegelemise kohustust, mis toob tulu. Põhjendamatu on väide, et võlgnikul ei olnud võimalik juhatuse liikme positsioone vastu võttes teada, et nende äriühingute arendusprojektid takerduvad. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et mitte ükski äriühing, milles võlgnik juhatuse liige oli, ei ole oma majandustegevust sisuliselt alustanudki ning ühel juhul puudus arenduse eelduseks olev detailplaneering ning teisel juhul kinnistu. Neid asjaolusid pidi võlgnik juhatuse liikmena tegutsema hakates teadma.
11.Võlgnik heidab maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole selgitanud vajadust koguda tõendeid töö otsimiseks tehtud jõupingutuste kohta. Võlgnik on esitanud 09.05.2024 kohtule kaks e-kirja, mis võlgniku hinnangul tõendavad tema pingutusi töö otsimisel. Enne oma 09.05.2024 seisukoha esitamist on võlgnik teinud järelepärimise Compakt Kinnisvara OÜ-le, milles küsib jaanuari lõpus esitatud kandideerimisavalduse kohta, samuti OÜ-le Hansa24 Group, milles küsib LinkedIn keskkonnas avaldatud kuulutuse kohta. Võlgnik on väitnud, et kandideeris mõlemale kohale. Võlgnik ei ole menetluses tuginenud sellele, et ta oleks rohkematele kohtadele kandideerinud, kuid ei suuda seda tõendada. Seetõttu ei saanud võlgniku õigusi rikkuda see, kas kohus võlgnikule selgesõnaliselt märkis, et kandideerimiste kohta tuleb esitada tõendeid. Võlgnik on ise selgitanud, et mõistab tulu toova tegevusena üksnes äriühingute juhatuses olemist. Võlgnik toob määruskaebuses esile, et tal sündis 21.03.2022 laps, kelle eest hoolitsemiseks jäi koju võlgnik ning perele teenis sissetulekut võlgniku elukaaslane (usaldusisik). Võlgnik leiab, et ei pea kohustusest vabastamise menetluse ajal eelistama võlausaldajate huvisid perekondlike kohustuste täitmisele. Perekondlike kohustuste täitmise tõttu asus võlgnik tegutsema kinnisvaraarendusprojektidega, kuna see võimaldab suuremat paindlikkust, sh osalise koormusega töötamist. Iseenesest on õige määruskaebuse väide, et võlgnikult ei saa 9
2-16-7395 nõuda erakorralist pingutust või ebamõistlikke ohvreid isiklikus elus. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei tähenda, et võlgnik peab loobuma kõigist isiklikest vajadustest või perekondlikest kohustustest. Poole kohaga töötamine ei ole iseenesest mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse rikkumine, kui võlgnikul on selleks mõistlik põhjus (nt väikeste laste kasvatamine) (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696/82, p 28). Ringkonnakohus on eelnevalt leidnud, et majandustegevuseta äriühingute juhatuses olek ei ole käsitatav tulu teenimisena. Seega isegi juhul, kui võlgnikul oleks olnud põhjendatud töötada üksnes osalise koormusega, ei ole võlgnik teinud ka seda. Maksu- ja Tolliameti 13.01.2025 vastusest kohtunõudele nähtub, et usaldusisiku töösuhe oli peatatud alates 07.07.2022 kuni 11.01.2023 (dtl 1244). Seega naasis usaldusisik tööle siis, kui laps oli saanud saamas 10-kuuseks, olles sellele eelnevalt ise lapsega kodus. Seega ei vasta tõele võlgniku väide selle kohta, et pärast lapse sündi jäi vastsündinu eest perekondliku korralduse raames hoolitsema võlgnik, mistõttu puudus tal võimalus tulu teenida.
12.Võlgnik leiab, et maakohus jättis võlgadest vabastamise menetlust algatades ja menetluse käigus selgitamata, millised võlgniku tegevused on mõistlikult tulutoovad ning milliseid konkreetseid samme peab võlgnik tegevuse otsimiseks astuma. Seetõttu ei rikkunud võlgnik määruskaebuse kohaselt oma kohustusi süüliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik kohustusi rikkunud süüliselt. Maakohus on selgitanud, et võlgnikul tuleb tegeleda tulu toova tegevusega ning ka seda, et majandustegevuseta äriühingute juhatuse liikmeks olek selliseks tegevuseks ei ole. Kohtul ei ole kohustust välja selgitada seda, millistele ametikohtadele võlgnik kandideerima peaks või milliseid täpseid samme ta kohustuse täitmiseks astuma peaks. Asjas antud maakohtu selgitused on piisavad, et heauskselt käituv võlgnik oleks mõistnud, et tema tegevus peaks olema suunatud tulu teenimisele ning kohustustest vabastamise menetluse ajal võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses rahuldamisele. Vähemalt pärast kohtu 29.04.2024 antud selgitust, et võlgniku senine tegevus ei ole tulu toova tegevusena käsitatav, pidi olema võlgnikule selge, et tal tuleb otsida tegevus, millest laekuks ka faktiliselt tulu. Võlgniku hinnangul ei olnud tema rikkumine süüline ka seetõttu, et võlgnikul on kolm alaealist last, kellest viimane sündis kohustustest vabastamise menetluse alguses. Kuna võlgniku elukaaslasest usaldusisikul oli töökoht olemas, kuid võlgnik oli töötu, otsustati, et lastega tegelemise võtab enda kanda peamiselt võlgnik. Samas on ringkonnakohus eelnevalt tuvastanud, et usaldusisiku töösuhe taastus alles 11.01.2023. Seega oli usaldusisik lapsega kodus ligikaudu 10 kuud, millise aja vältel oleks võlgnikul olnud võimalik tegeleda tulutoova tegevusega isegi olukorras, kus peres oli vastsündinu. Seejuures teavet, et usaldusisiku töösuhe on peatunud, võlgnik ega usaldusisik ise kohtule avaldanud ei ole. Maakohus sai asjaolu kohta info alles 13.01.2025 (dtl 1244–1246), kui maakohus oli teinud Maksu- ja Tolliametile vastavasisulise päringu.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, nagu ei oleks võlgnik võlausaldajate huve tulu toova tegevuse mitteotsimisel kahjustanud. Võlgnik leiab, et kuna PankrS § 173 lgst 1 tulenevalt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissetulekut, ei esine siinses asjas võlausaldajate huvide kahjustamist, sest võlgnik ei oleks ka tööl käies teeninud üle 2080 euro kuus. Määruskaebuses väidab võlgnik, et Eesti keskmine täiskohaga töö brutopalk oli 1986 eurot ja kinnisvarasektori täiskohaga projektijuhi mediaanpalk 2061 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on siinses asjas võlausaldajate huvid kahjustatud. Asja toimikust nähtub, et 03.10.2018 pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgnik ettekande esitamise 10
2-16-7395 seisuga tööl Bonava Eesti OÜ-s, töötasu keskmiseks netosuuruseks on 1968,71 eurot (dtl 407). Sama kajastab ka halduri 03.04.2019 aruanne (dtl 418), seejuures on märtsi 2019 eest saadud töötasu 2147,14 eurot (neto, dtl 421.). Võlgnik ise on samuti märkinud (dtl 428), et kuni 31.12.2017 oli tema töötasu suuruseks 2500 eurot (bruto), alates 01.01.2018 2580 eurot (bruto) ja alates 01.01.2019 2700 eurot (bruto). Samas menetlusdokumendis on võlgnik kinnitanud, et tööleping Bonava Eesti OÜ-ga lõpetati kokkuleppel alates 28.06.2019. Pankrotihalduri 03.04.2020 ettekande kohaselt on võlgnik alates 09.09.2019 tööl ning tema töötasu suuruseks on 3400 eurot (bruto). 06.10.2020 pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgnik 07.05.2020 koondatud ja töötuna arvel alates 19.05.2020 (dtl 556). Lidl Eesti OÜ-s töötas võlgnik 19.10.2020–16.02.2021 (dtl 749). Pankrotihalduri 15.09.2021 aruande kohaselt laekus Lidl Eesti OÜ-lt võlgnikule ajavahemiku 19.10.2020–16.02.2021 eest töötasu 11 261,33 eurot (neto). Arvestades, et võlgnik oli tööl napilt vähem kui neli kuud, on seega võlgniku igakuiseks netotasuks ligi 2815,25 eurot. Alates 16.02.2021 ei ole võlgnik enam töötanud. Arvestades asjaolu, et alates 17.10.2016 kuni 16.02.2021 on võlgnik töötanud ametikohtadel, kus on teeninud enam kui võlgniku väidetav sissenõudmisele mittepööratav tulu (2080 eurot), ei ole põhjendatud määruskaebuse väide, et võlgnikul olnuks töötamise korral võimatu teenida sissetulekut suuremas ulatuses kui seda on sissenõudmisele mittepööratav tulu. Ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud ka seda, et põhjendatud ei ole võlgniku väide selle kohta, et võlgnik oli alates lapse sünnist 21.03.2022 lapsega kodus, samal ajal kui usaldusisik (ema) naasis tööle. Kohustuste rikkumine tõi kaasa võlausaldajate huvide kahjustamise, sest võlgnik ei teinud kõike võimalikku võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnik on oma käitumisega näidanud ükskõikset suhtumist sellesse, et võlausaldajate nõudeid rahuldada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Maakohus on jätnud vaidlustatud määrusega menetlusosaliste menetluskulud jaotamata. Menetluskulude jaotus on menetlust lõpetava lahendi resolutsiooni kohustuslik osa (TsMS § 173). Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu määrust ja jätab maakohtu menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 172 lg 1).
15.Võlgniku määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel võlgniku kanda.
16.Kuna maakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei määra seda ka ringkonnakohus. Menetluskulud määrab kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.
17.Vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.