30. märts 2026.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-23-106922
Tsiviilasi / hagi ese
Krediidikaitse Grupp OÜ hagiavaldus A V ja Xxxx OÜ vastu raha tasumise nõudes
Hagihind
9667,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223, aadress Lelle tn 24-65, 11318 Tallinn) Lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar
Kostja
Xxxx OÜ (registrikood xxxx, aadress Xxxx) Seaduslik esindaja juhatuse liige K H
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) hagiavaldus Xxxx OÜ (registrikood xxxx) vastu.
2.Välja mõista Xxxx OÜ-lt (registrikood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks 6470 (kuus tuhat nelisada seitsekümmend) eurot 80 (kaheksakümmend) senti.
3.Välja mõista Xxxx OÜ-lt (registrikood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks viivis põhinõude 5151 (viis tuhat ükssada viiskümmend üks) eurot 10 (kümme) senti tasumata osalt viivisemääraga 0,17% (null koma seitseteist protsenti) päevas alates 31.03.2023.a (kolmekümne esimesest märtsist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 4594 (neli tuhat viissada üheksakümmend neli) eurot 14 (neliteist) senti. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud Xxxx OÜ (registrikood xxxx) kanda.
5.Välja mõista Xxxx OÜ-lt (registrikood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks menetluskulud lepingulise esindaja kulu 1449 (üks tuhat nelisada nelikümmend üheksa) eurot 84 (kaheksakümmend neli) senti ja riigilõiv 770 (seitsesada seitsekümmend) eurot.
6.Välja mõista Xxxx OÜ-lt (registrikood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 1 (6)
11693223) kasuks viivis menetluskulude 2219 (kaks tuhat kakssada üheksateist) eurot 84 (kaheksakümmend neli) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
7.Jätta kindlaks määramata ja Xxxx OÜ-lt (registrikood xxxx) Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223) kasuks välja mõistmata Krediidikaitse Grupp OÜ lepingulise esindaja kulu 278 (kakssada seitsekümmend kaheksa) eurot 75 (seitsekümmend viis) senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.Krediidikaitse Grupp OÜ (hageja) esitas 15.02.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A V ja Xxxx OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 16.02.2023 kostjatele makseettepaneku. Kostjad esitasid makseettepanekule vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas 08.03.2023 maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 14.03.2023 määrusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hageja esitas 30.03.2023 kohtule hagiavalduse A V ja kostja vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 72-79). Tartu Maakohus andis 03.05.2023 määrusega asja alluvuse järgi üle Harju Maakohtule. Kohus võttis hagi 08.06.2023 menetlusse. Kostjad vastasid hagile 03.07.2023 (dtl-d 112-116). Hageja esitas 10.08.2023 kostjate vastuse kohta arvamuse (dtl-d 133-137). A V suri xxxx. Kostja ja A V esindaja esitasid 23.10.2023 seisukoha hageja arvamuse kohta ja taotlesid menetluse peatamist kuni A V pärijate selgumiseni (dtl-d 202-206). Kohus peatas 06.11.2023 määrusega menetluse kuni A V üldõigusjärglaste menetlusse astumiseni (dtl 214). Kohus uuendas 30.12.2025 määrusega menetluse ning jättis hagiavalduse A V üldõigusjärglase Xxxx linna vastu esitatud nõuetes läbi vaatamata (dtl 245). Kohtumäärus jõustus 21.01.2026 (dtl 245). Kohus määras asja lahendamise kirjalikus menetluses ning avalduste ja dokumentide esitamise tähtajad (dtl 245). Hageja esitas 19.01.2026 menetlusdokumendi (dtl 255). Hageja esitas 27.02.2026 menetluskulude nimekirja (dtl-d 274-278).
2.Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiselt. Credit Invest OÜ ja kostja sõlmisid 27.07.2021 laenulepingu nr Xxxx. Laenulepingu kohaselt andis Credit Invest OÜ kostjale laenu 10 000 eurot ning kostja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 60% aastas (5% kuus) ning tagastama laenusumma ja maksma intressi 24 annuiteetmaksega, mille suurus oli 724,71 eurot. Laenusumma tagastamise tähtpäev oli 27.07.2023. Pooled leppisid kokku lepingutasus 100 eurot, mis kuulus mahaarvamisele väljamakstavast laenusummast. Credit Invest OÜ maksis laenusumma, millest oli maha arvatud lepingutasu 100 eurot, 27.07.2021 kostja pangakontole. Kostja rikkus osamaksete tegemise kohustust. Credit Invest OÜ ütles laenulepingu erakorraliselt üles alates 06.02.2023. Kostja on 2 (6)
tasunud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks 10 987,52 eurot, millest Credit Invest OÜ on arvestanud laenusumma tagastamise kohustuse täitmiseks 4848,90 eurot, intressi maksmise kohustuse täitmiseks 6021,73 eurot, viivise tasumise kohustuse täitmiseks 68,88 eurot ja tasulise nõudekirja teenustasu katteks 48 eurot. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli tagastamata laenusumma 5151,10 eurot ning sissenõutavaks muutunud intress 762,74 eurot. Credit Invest OÜ ja hageja sõlmisid 07.02.2023 nõude loovutamise lepingu, millega Credit Invest OÜ loovutas laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Credit Invest OÜ teavitas 07.02.2023 kostjat nõude loovutamisest. Hageja nõuab kostjalt laenusumma tagastamist, intressi ja viivise tasumist.
3.Kostjad vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega. Laenulepingu on allkirjastanud V K, kes ei ole kunagi olnud Credit Invest OÜ juhatuse liige. V Kil puudus volitus nõuete aluseks olevate lepingute sõlmimiseks (dtl 114). V Kil puudus volikirja kohaselt õigus sõlmida nõuete aluseks olevaid lepinguid. Credit Invest OÜ juhatuse liikme F H volitused lõppesid 03.06.2022 ja pärast seda tema tehtud tehingud on tühised esindusõiguse puudumise tõttu (dtl 204). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 80 lg 1 sätestab, et tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 80 lg 1 sätestab, et elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Hageja põhjendab hagiavaldust asjaoludega, mille kohaselt sõlmisid Credit Invest OÜ ja kostja 27.07.2021 laenulepingu nr Xxxx. Hageja on lepingu sõlmimist soovinud tõendada lepingudokumendiga (dtl-d 80-88). Lepingudokumendist nähtuvalt on lepingudokument pdfvormingus dokumendifail, mis sisaldub ASICE-vormingus failis. Pdf-vormingus dokumendifail võimaldab püsivat taasesitamist. Dokumendifailis on märgitud Credit Invest OÜ esindajana V K ja kostja esindajana A V. Pdf-vormingus fail on digitaalselt allkirjastatud A V poolt 27.07.2021 kell 13.29 ja V Ki poolt 27.07.2021 kell 13.58. Eeltoodust tulenevalt on 27.07.2021 laenuleping nr Xxxx VÕS § 11 lg 4 ning TsÜS § 80 lg-de 1 ja 2 mõistes sõlmitud elektroonilises vormis.
5.Pooled ei vaidle kostja esindaja esindusõiguse üle, mistõttu ei ole asjaolu vaja tõendada (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on esitanud vastuväite Credit Invest OÜ esindaja esindusõigusele. Hageja on soovinud tõendada V Ki esindusõigust notariaalse volikirjaga, mille Tallinna notar Aivar Mesikäpp on tõestanud 18.05.2020 ja mis on registreeritud notari ametitegevuse raamatu numbri 1186 all (dtl-d 138-141). Volikirjast nähtuvalt on Credit Invest OÜ volitanud V Ki seadma volitaja kasuks hüpoteeke ning muutma ja/või kustutama volitaja kasuks seatud hüpoteeke, sõlmima ja/või muutma tagatiskokkuleppeid tingimusel esindaja äranägemisel (dtl 140). Kohtu hinnangul ei sisalda volikiri Credit Invest OÜ volitust V Kile sõlmida volitaja nimel laenu- ja krediidilepinguid kolmandate isikutega. Eeltoodust tulenevalt ei tulenenud V Ki esindusõigus volitusest ning V K sõlmis lepingu Credit Invest OÜ nimel esindusõiguseta.
6.TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Credit Invest OÜ maksis laenusumma 27.07.2021 kostja pangakontole. Laenusumma 9900 eurot väljamaksmine on tõendatud maksekorraldusega (dtl 89). Credit Invest OÜ juhatuse liikmena on alates 31.01.2007 registrisse kantud F H (dtl-d 270-272). F H teatas 07.02.2023 e-kirjaga kostjale, et Credit Invest OÜ on laenulepingust tuleneva nõude loovutanud hagejale (dtl 105). F H on 26.01.2026 heaks kiitnud laenulepingu sõlmimise V Ki poolt (dtl-d 256-257). Kohus on 3 (6)
seisukohal, et Credit Invest OÜ poolt laenusumma kostja kontole kandmisega kiitis Credit Invest OÜ heaks lepingu sõlmimise V Ki poolt. Credit Invest OÜ tahe kiita heaks V Ki sõlmitud leping nähtub täiendavalt Credit Invest OÜ 07.02.2023 teatest kostjale nõude loovutamise kohta, sest ainult lepingupoolel on võimalik loovutada lepingust tulenevaid nõudeid. Vastavasisulist tahet on Credit Invest OÜ üle kinnitanud ka 26.01.2026 heakskiidu dokumendis (dtl-d 256-257). Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt puudus F Hl nõude loovutamisel esindusõigus, sest tema volituste tähtaeg oli möödunud. Äriregistri seaduse (ÄRS) § 29 lg 3 sätestab, et registrikanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik tõendab, et kolmas isik teadis, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks tehingute ja muude õigustoimingute suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta kande sisu ei teadnud. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta teadis F H poolt tehingu tegemisel tema volituste tähtaja möödumisest. Eeltoodut arvestades tuleb F H esindusõigus kolmandate isikute suhtes lugeda tõendatuks ning F H tehingud Credit Invest OÜ juhatuse liikmena kolmandate isikute suhtes kehtivaks.
7.Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et Credit Invest OÜ ja kostja on elektroonilises vormis sõlminud 27.07.2021 laenulepingu nr Xxxx. Laenulepingu lepingudokumendist nähtuvalt andis Credit Invest OÜ kostjale laenu 10 000 eurot. Laenulepingu kohaselt leppisid pooled kokku intressimääras 60% aastas, krediidi ja intressi tagastamises 24 annuiteetmaksega iga kuu 27. päeval ning krediidi tagastamise tähtpäevaga 27.07.2023. Pooled leppisid kokku lepingutasus 100 eurot, mis kuulus mahaarvamisele väljamakstavast laenusummast. Lepingutingimused on tõendatud lepingudokumendiga (dtl-d 81-82). Kohtu hinnangul vastab leping VÕS § 401 lg-s 1 sätestatud krediidilepingu tunnustele. Kohus kohaldab lepingupoolte vahelisele võlasuhtele lepinguga reguleerimata osas seaduses krediidilepingu kohta sätestatut.
8.Credit Invest OÜ maksis laenusumma 27.07.2021 kostja pangakontole. Laenusumma 9900 eurot väljamaksmine on tõendatud maksekorraldusega (dtl 89). Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et kostja on laenulepingust tulenevate kohustuste katteks tasunud Credit Invest OÜ-le 10 987,52 eurot, millest 4848,90 euro arvel on Credit Invest OÜ lugenud täidetuks krediidi tagastamise kohustuse, 6021,73 euro arvel intressi tasumise kohustuse, 68,88 euro arvel viivise tasumise kohustuse ning 48 euro arvel tasulise nõudekirja teenustasu. Pooled ei vaidle kostja poolt raha tasumise ja tasutud raha kogusumma suuruse üle, mistõttu ei vaja asjaolud tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
9.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt ütles Credit Invest OÜ laenulepingu 30.01.2023 teatega erakorraliselt üles alates 06.02.2023, sest kostja oli viivituses vähemalt kahe graafikujärgse makse tasumisega ja rikkunud intressi tasumise kohustust (dtl 106). Kostja jättis osaliselt tasumata 27.10.2022 osamakse (15. osamakse) ning tervikuna 27.11.2022, 27.12.2022 ja 27.01.2023 osamaksed (16.-18. osamaksed) (dtl-d 94-95). Pooled ei vaidle osamaksete tasumisega viivitamise, ülesütlemisavalduse tegemise ja kostja poolt kättesaamise üle, mistõttu ei vaja asjaolud tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
10.VÕS § 399 lg 1 p 1 sätestab, et laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Kostja oli 30.01.2023 seisuga viivituses enam kui kahe osa tagastamisega, mistõttu oli Credit Invest OÜ-l õigus leping erakorraliselt üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist. Eeltoodut arvestades oli Credit Invest OÜ 06.02.2023 ülesütlemisavalduse tagajärjeks Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud 27.07.2021 laenulepingu nr Xxxx ülesütlemine alates 06.02.2023 ning laenusumma tervikuna tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumine.
11.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et Credit Invest OÜ on 07.02.2023 loovutanud laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Kostja on esitanud nõude loovutamise 4 (6)
väitele vastuväite. Kostja põhjendas vastuväidet sellega, et nõude loovutamise ajal olid Credit Invest OÜ juhatuse liikme volitused lõppenud. Kohus leiab otsuse punktis 6 märgitud põhjendustel, et Credit Invest OÜ juhatuse liikme F H volitused tuli lugeda kolmandate isikute suhtes kehtivaks, mistõttu oli F Hl kolmandate isikute suhtes esindusõigus laenulepingust tulenevate nõuete loovutamiseks.
12.Laenulepingu üldtingimuste punkti 10.4 (dtl 87) järgi tuleb lugeda ülesütlemisavaldus kostja poolt kättesaaduks alates 15.02.2023. Hageja on esitanud kohtule Credit Invest OÜ 07.02.2023 kinnituse nõude loovutamise toimumise kohta (dtl 105). Nõude loovutamise leping on vormivaba ning selle sõlmimise tõendamine on võimalik ka muude dokumentaalsete tõenditega, mitte üksnes lepingudokumendi endaga. Kohtu hinnangul nähtub hageja esitatud 07.02.2023 kinnitusest nõude loovutamise lepingu sõlmimine Credit Invest OÜ ja hageja vahel. Kohus leiab, et 07.02.2023 e-kiri tõendab Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete loovutamist hagejale. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus leiab, et VÕS § 170 järgi tuleb lugeda loovutamine võlgniku suhtes toimunuks.
13.Laenuleping lõppes ülesütlemise tõttu 06.02.2023. VÕS § 399 lg 1 järgi on laenuandjal järgi õigus nõuda laenu tagastamist. Seega on laenu 5151,10 eurot tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Laenulepingu ülesütlemise aja seisuga oli tasumata intress 762,74 eurot. Intressi tasumise tähtajad on möödunud, mistõttu on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumist laenulepingu punkti 3.8 ja maksegraafiku ning VÕS § 108 lg 1 alusel. Kuivõrd Credit Invest OÜ on nii laenu tagastamise kui ka intressi tasumise nõuded loovutanud hagejale, on hagejal õigus nõuda kostjalt laenusumma tagastamist ja intressi tasumist.
14.Hageja nõuab kostjatelt viivise 556,96 eurot tasumist, mis on arvestatud põhinõudelt 5151,10 eurot määraga 0,17% päevas ajavahemiku 06.02.2023 kuni 30.03.2023 eest. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et laenuandja ja kostja leppisid kokku viivisemääras 0,17% päevas. Kohus leiab, et viivisemäära kohta kokkuleppe sõlmimine on tõendatud laenulepingu lepingudokumendiga, mille punktist 3.9 nähtub viivisekokkuleppe sõlmimine (dtl 81). Kohtu hinnangul on Credit Invest OÜ ja kostja vahel laenuleping sõlmitud mõlema lepingupoole majandustegevuses. Krediidilepingus kokkulepitud viivisemäär on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast. Viivisemäär 0,17% päevas põhivõlalt ei ole siiski nii kõrge, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Kokkulepet viivisemäära kohta ei saa lugeda VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi tühiseks isegi siis, kui tegemist oleks tüüptingimusega (vt ka RKTKo 3-2-1-5-13 p-d 48-49, RKTKo 2-18-17536 p 17). Seetõttu põhineb hageja viivisenõue kostja vastu kehtival lepingutingimusel. Kohus rahuldab hagiavalduse viivise 556,96 eurot tasumise nõudes ja mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja.
15.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt alates 31.03.2023 põhinõudelt viivise tasumist protsendina ulatusega 0,17% päevas, kuid mitte rohkem kui 13 529,20 eurot. Kohus mõistis eelnevalt kostjalt hageja kasuks välja viivise 556,96 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks alates 31.03.2023 välja viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses põhinõude 5151,10 eurot tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 4594,14 eurot (5151,10556,96=4594,14).
16.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad. 5 (6)
17.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ning tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
18.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 770 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1728,59 eurot (dtl 275). Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 10 tundi 2 minutit tasumääraga 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks (dtl-d 275-278).
19.Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 770 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 770 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
20.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kulus lepingulisel esindajal maakohtus toimingute tegemisele 10 tundi 2 minutit. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud olid vajalikud hageja menetlusõiguste teostamiseks maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses (dtl-d 277-278). Kohtu hinnangul ei olnud õigusvaidlus õiguslikult keerukas ning selle maht oli väike. Asja vähest mahtu ja madalat keerukusastet arvestades ei ole hageja esindaja 2023.a tehtud toimingute ajakulust vajalik ja põhjendatud 45 minutit ning 2025.a tehtud toimingute ajakulust vajalik ja põhjendatud 45 minutit. Hageja tehtud toimingute vajalikud ja põhjendatud ajakulud olid 2023.a 5,33 tundi, 01.01.2024 kuni 30.06.2025 0,4 tundi ning alates 27.08.2025 2,8 tundi.
21.Hageja esindaja tasumäär koos käibemaksuga oli kuni 31.12.2023 168 eurot tunnis, 01.01.2024 kuni 30.06.2025 170,80 eurot tunnis ja alates 01.07.2025 173,60 eurot tunnis. Kohtu hinnangul ei ületa tasumäär keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja on avaldanud, et ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seetõttu kuulub hüvitamisele lepingulise esindaja kulu koos käibemaksuga. Eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 1449,84 eurot (5,33x168+0,4x170,80+2,8x173,60=1449,84). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja kulu suuruse 1449,84 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
22.Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 1728,59 eurot kindlaksmääramist. Kohus määras kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1449,84 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude 278,75 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt hageja kasuks väljamõistmiseks (1728,59-1449,84=278,75).
23.Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.