lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-23-10191/56

Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Paide kohtumaja · 30.03.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-10191/56
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.03.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1968
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

30.03.2026, Paide

Tsiviilasja number

2-23-10191

Tsiviilasi

Y.L , B.Y

lõpetamiseks

ja T.Q hagi R.K vastu ühisomandi

R.K vastuhagi Y.L , B.Y ja T.Q vastu ühisomandi lõpetamiseks Tsiviilasja hind

3500 eurot ja 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja I: Y.L (isikukood XXX) Hageja II: B.Y (isikukood XXX) Hageja III: T.Q (isikukood XXX) Hagejate esindaja: vandeadvokaat Katrin Prükk Kostja: R.K (isikukood XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Karmen Turk

Menetlustoimingud

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine (kirjalik menetlus)

RESOLUTSIOON

Kinnitada Y.L , B.Y ja T.Q (edaspidi hagejad) ja R.K (edaspidi kostja) vahel alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss:

Kompromissi tulemusena hagejad loobuvad hagist ja kostja loobub vastuhagist.

Kompromissiga jagatav pärandvara, mille osas lõpetatakse pärandvara ühisus, on:

kinnistute registriosa numbriga X (X kinnistu);

kinnistu registriosa numbriga X (X kinnistu);

korteriomand registriosa nr X;

X OÜ (registrikood X) osa suurusega 2500 eurot.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.1 nimetatud XX pärandvara ühisuse lõpetamises ja jagamises selliselt, katastriüksus nr x jagatakse reaalosadeks vastavalt käesoleva määruse lisas 1 esitatud joonisele ning vastavalt jooniselt nähtuvatele osadele moodustatakse uued katastriüksused, s.h. R.K-le kuuluv uus katastriüksus

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-10191 ligikaudse pindalaga 6,5 ha, mille piir kulgeb X juurde mineva tee kõrvalt kuni kinnistu lõpuni. Pooled kinnitavad, et on aru saanud ja mõistavad, et XX katastriüksuse nr X pindala on ligikaudne. Juhul kui maamõõtmise käigus selgub XX täpne pindala, siis korrigeeritakse poolte reaalosasid proportsionaalselt. X juurde kulgev tee ei kuulu katastriüksuse juurde, mis jääb R.K-le, kuid sellele määratakse tähtajatu ja tasuta reaalservituut (teeservituut, määratletud erineva värviga käesoleva määruse lisal 1) R.K-le kuuluma saava ehk valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks maanteelt Xni viivale teele 50 meetrit alates riigimaanteest Xx poole tagamaks juurdepääs valitsevale kinnistule. Valitseva kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks valitseva kinnistu igakordse omaniku luba, on õigus käia jalgsi või sõita igat liiki sõiduvahendiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks valitsevale kinnistule üle Xx juurde viiva tee (teeservituudi sisu). Servituudi ala kasutamise õigus on ka teeniva kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks teeniva kinnistu omaniku luba. Valitseva kinnistu igakordne omanik ja teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud kasutama servituudi ala sihtotstarbekohaselt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks kinnisasja igakordsete omanike ning kolmandate isikute vara ja õiguste kahjustumist mistahes viisil. Servituudi ala korrashoiu kohustus on teeniva kinnistu igakordsel omanikul arvestades, et tegemist on pinnaseteega. Tee renoveerimise vajaduse korral lepivad teeniva ja valitseva kinnistu omanikud kokku renoveerimise viisis ja kulude kandmises arvestades, et tegemist on pinnaseteega, mis ei ole ettenähtud tihedaks ja raskeks kasutuseks ning teeniva kinnistu omanikul ei ole kohustust parendada teed muu kategooria teeks. Servituudi ala hooldusega seotud kulud (s.o. teede puhastus lumest, killustikust ja jäätõrje) kannab teeniva kinnistu igakordne omanik. Valitseva kinnistu omanik tagab enda kulul selliste kahjustuste kõrvaldamise, mis tekivad temapoolsel servituudiala kasutamisel. Nii teeniva kinnistu kui ka valitseva kinnistu igakordne omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistab nii teeniva kinnistu kui ka valitseva kinnistu igakordsel omanikul teeservituudi otstarbekohast ja teeservituudi sisule vastavat kasutamist. Teeniva kinnistu või valitseva kinnistu omandiõiguse üleminekul jääb käesolev jõusse ka uue (uute) omaniku (omanike) suhtes ja osalised kohustuvad tagama kõigi siinkirjeldatud kohustuste ülevõtmise uue omaniku poolt.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.2 nimetatud XX kinnistu pärandvara ühisuse lõpetamises ja jagamises selliselt, et katastriüksus nr X jagatakse reaalosadeks vastavalt käesoleva määruse lisas 2 esitatud joonisele ning vastavalt jooniselt nähtuvatele osadele moodustatakse uued katastriüksused, s.h. R.K-le kuuluv uus katastriüksus ligikaudse pindalaga 13,65 ha, mille piir kulgeb vastavalt metsa ja põllu piiril selliselt, et tee kogu ulatuses jääb R.K-le kuuluva kinnistu piiridesse ning tee põlluäärsest küljest jookseb hagejate ja kostja vaheliste kinnistute piir. Pooled kinnitavad, et on aru saanud ja mõistavad, et Jaagu kinnistu katastriüksuse nr X pindala on ligikaudne. Juhul kui maamõõtmise käigus selgub X kinnistu täpne pindala, siis korrigeeritakse poolte reaalosasid selliselt, et iga ühe reaalosa suurus on 1⁄4 Jaagu kinnistust. Metsa ja põlluvaheline tee jääb R.K-le, kuid sellele määratakse tähtajatu ja tasuta reaalservituut (teeservituut, määratletud erineva värviga käesoleva määruse lisal 2) Y.L , B.Y , T.Q kuuluma saavate ehk valitsevate kinnistute igakordsete omanike

2-23-10191 kasuks kogu tee ulatuses kuni R.K ja B.Y-le kuuluma saava katastriüksuse vahelist piiri tähistava piirikupitsani, mille orienteeruvad koordinaadid on X=6550706.89 ning Y=593025.61, tagamaks juurdepääs valitsevatele kinnistutele. Valitseva kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks valitseva kinnistu igakordse omaniku luba, on õigus käia jalgsi või sõita igat liiki sõiduvahendiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdepääsuks valitsevale kinnistule üle tee (teeservituudi sisu). Servituudi ala kasutamise õigus on ka teeniva kinnistu igakordsel omanikul ja teistel isikutel, kellel on selleks teeniva kinnistu omaniku luba. Valitseva kinnistu igakordne omanik ja teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud kasutama servituudi ala sihtotstarbekohaselt ja heaperemehelikult. Servituudi ala korrashoiu kohustus on teeniva kinnistu igakordsel omanikul (arvestades, et tegemist on pinnase teega). Servituudi ala hooldusega (arvestades, et tee on pinnasetee ja suvise kasutusega) seotud kulud kannab teeniva kinnistu igakordne omanik. Valitseva kinnistu omanik tagab enda kulul selliste kahjustuste kõrvaldamise, mis tekivad temapoolsel servituudiala kasutamisel. Tee renoveerimise vajaduse korral lepivad teeniva ja valitsevate kinnistute omanikud kokku renoveerimise viisis ja kulude kandmises arvestades, et tegemist on pinnase teega, mis ei ole ettenähtud tihedaks ja raskeks kasutuseks ning teeniva kinnistu omanikul ei ole kohustust parendada teed muu kategooria teeks. Nii valitseva kinnistu kui ka teeniva kinnistu igakordne omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistab nii teeniva kinnistu kui ka valitseva kinnistu igakordsel omanikul teeservituudi otstarbekohast ja teeservituudi sisule vastavat kasutamist. Teeniva kinnistu või valitseva kinnistu omandiõiguse üleminekul jääb käesolev jõusse ka uue (uute) omaniku (omanike) suhtes ja osalised kohustuvad tagama kõigi siinkirjeldatud kohustuste ülevõtmise uue omaniku poolt.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.3 nimetatud korteriomand pärandvara ühisuse lõpetamises ja jagamises selliselt, see jääb T.Q omandisse.

Pooled on kokku leppinud p-s 1.2.4 nimetatud X OÜ osa pärandvara ühisuse lõpetamises ja jagamises selliselt, see jääb B.Y omandisse. Sealjuures kinnitab B.Y , et X OÜ juhtimistegevustes ei ole R.K mitte ühelgi ajahetkel osalenud.

Pooled on kokku leppinud, seoses punktides 1.2.1 ja 1.2.2 nimetatud varaga, et vastavalt käesoleva määruse lisadele 1 ja 2 korraldab B.Y maamõõdistused uute katastriüksuste mõõtmiseks ning eraldamiseks, mille järgselt kantakse hagejad ja kostja eraldatavate uute kinnistute omanikena kinnistusraamatusse ning punktides 1.2.1 ja 1.2.2 nimetatud vara suhtes avaldavad pooled tahet teha kinnistusregistri registriosades õigusmuudatused vastavalt käesolevas kompromissis kokkulepitule. Pooled paluvad lugeda kõik tahteavaldused asendatuks Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-23-10191 tehtava kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava jõustunud kohtumäärusega, juhul kui 6 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumisest alates ei ole tehtud kõik vajalikud toimingud ja avaldused vastavates käesolevas kompromissis kokkulepitud muudatuste lõplikuks jõustamiseks.

Hagejad kinnitavad, et käesoleva kompromissi 1.2.3 ja 1.2.4 otsest valdust ega mistahes osalemist vara senisel kasutamisel ei ole kostjal olnud, hagejatel on kogu seotud dokumentatsioon ja vajalikud volitused kõigi kompromissis vajalike õigusmuudatuste läbiviimiseks. Pooled paluvad lugeda kõik tahteavaldused

2-23-10191 asendatuks Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja menetluses olevas tsiviilasjas nr 223-10191 tehtava kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava jõustunud kohtumäärusega, juhul kui 1 kuu jooksul alates kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse jõustumisest alates ei ole tehtud kõik vajalikud toimingud ja avaldused vastavates käesolevas kompromissis kokkulepitud muudatuste lõplikuks jõustamiseks.

Kinnistute reaalosadeks jaotamiseks võetakse kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kolm pakkumist litsentseeritud maamõõtjatelt. Maamõõdistus tellitakse kõige odavamalt pakkujalt. Mõõdistuste kulu kannavad Y.L , B.Y , T.Q ja R.K proportsionaalselt mõõdistatava kinnistu suurusele. Mistahes riigilõivud ja notaritasud kannavad vastavalt isikud, kelle omandisse konkreetne objekt kuuluma hakkab.

1.10.Pooled kinnitavad, et käesoleva kompormissiga on nad eelkirjeldatud pärandvara ühisuse lõpetanud ja pärandvara jaganud ning et neil ei ole käesoleva kompromissilepingu nõuetekohase täitmise korral seoses tsiviilasja esemega mingeid vastastikuseid nõudeid (sh seonduvalt pärandi mistahes hooldamisega).
1.11.Pooled kinnitavad, et nad loevad kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel käesoleva asja aluseks olevast õigussuhtest tulenevad vaidlused kokkuleppel lahendatuks ning pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist ei ole neil üksteise vastu vaidluse aluseks olevatest ajaoludest tulenevalt mistahes muid nõudeid kui need, mis tulenevad käesolevast kompromissist.
1.12.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et ei ole mistahes viisil koormanud või käsutanud nõudeid, mis tulenevad pooltevahelistest õigussuhetest ning mida käesolev kompromiss puudutab, ega tee seda kuni kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumiseni ning käesolevas kompromissis kokkulepitud õigusmuudatuste jõustumiseni. Kompromissi pool, kes rikub käesolevas punktis sätestatut ja/või kellest tulenevalt või kellega seoses esitatakse hoolimata käesolevas punktis sätestatust nõue, kohustub hüvitama teisele poolele rikkumisest ja/või nõude esitamisest tulenevad kõik kulud ja kahju.

Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja nr 2-23-10191 menetlus.

Tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool (50%) ja selleks kanda vastavalt hageja taotlusele 210 eurot Y.L arveldusarvele nr X.

Tagastada hagejale menetluses tasutud riigilõivust pool (50%) ja selleks kanda vastavalt hageja taotlusele 210 eurot Advokaadibüroo TRINITI OÜ arveldusarvele nr EE781010220192873229.

Määrus toimetada kätte pooltele.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 2 (kahe) tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

2-23-10191

1.Pärnu Maakohtu menetluses on Y.L , B.Y ja T.Q hagi R.K vastu ühisomandi lõpetamiseks ning R.K vastuhagi Y.L , B.Y ja T.Q vastu ühisomandi lõpetamiseks. Pooled esitasid 30.03.2026 kohtule kirjaliku kompromisslepingu kinnitamiseks ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Pooled avaldavad, et kompromissi sõlmimist ei saa käsitleda käesolevas tsiviilasjas esitatud väidetest ja seisukohtadest loobumisena ega vastuväite omaksvõtmisena. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest tulenevalt TsMS § 432. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitava kohtumäärusele kaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani. Kohtumääruse põhjendused
2.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
3.Kohus asub seisukohale, et kohtule 30.03.2026 esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Menetluskulud
4.Menetlust lõpetavas lahendis tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 168 lg-st 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled ma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulud jaotanud kompromisslepinguga ja kokku leppinud, et poolte muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
5.Kohus lahendab allpool vaid kompromissi kinnitamisest tuleneva poolte õiguse taotleda menetluses tasutud riigilõivu osalist tagastamist.
6.Hagejad ja kostja on esitanud taotluse poole riigilõivu tagastamiseks. Hagejad on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kostja on tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu 420 eurot. Kohus leiab, et hagejate ja kostja taotlused tuleb rahuldada TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel ning hagejale tuleb tagastada pool tsiviilasja menetlemisel tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ning kanda see hageja Y.L arvelduskontole ning kostjale tuleb tagastada pool vastuhagi esitamisel tasutud riigilõviust, s.o 210 eurot ning kanda see Advokaadibüroo TRINITI OÜ arvelduskontole (vastavalt taotlusele, vt ka TsMS § 150 lg 4). Kohtu täiendavad selgitused
7.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
8.Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt poolte avaldusele, mis sisaldub kohtule esitatud kompromisslepingus (lühendatud kahele tööpäevale).
9.Kohus selgitab pooltele, et:  kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist;

2-23-10191  tulenevalt TsMS §-st 432 ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle;  kompromissi saab TsMS § 430 lg 8 kohaselt tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel;  kompromissi saab TsMS § 430 lg 9 kohaselt pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada;  kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 10.07.20262-26-5634/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja