Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostjalt XXXX(isikukood XXXX) hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks välja põhivõlg 647,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 110,10 eurot. Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras põhivõla summalt 647,67 eurot alates 1. oktoobrist 2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 512,82 eurot. Jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Jätta hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda. Määrata kindlaks hageja Osaühing Aktiva Finants põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 320 eurot (põhjendatud riigilõiv 200 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 120 eurot). Mõista kostjalt XXXX hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja hageja kuludest 80 % otsuse resolutsiooni punktis 5 kindlaks määratud summast, st 256 eurot. Kohustada kostjat XXXX tasuma punktis 6 väljamõistetud menetluskuludelt summas 256 eurot hagejale Osaühing Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Avaldada otsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsusele võib siiski esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 27. jaanuaril 2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX(kostja) 1 550,55 euro saamiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 5. mai 2016. aasta määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas
25.mail 2016 hagi kostja vastu ja tasus täiendava riigilõivu. Kokku tasus hageja hagi esitamiseni lõivu summas 225 eurot, milles 25 eurot tagastas kohus hagejale 20. juuni 2016. aasta määrusega. Hageja täpsustas hagi 14. juunil 2016.
2.Kohus võttis hagi menetlusse 20. juuni 2016. aasta määrusega ja määras kostjale tähtaja hagile ja menetluskulude nimekirjale vastamiseks. Kohus toimetas menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud.
3.Kohus määras 17. augusti 2016. aasta määrusega lahendada asi kirjalikus menetluses, andis pooltele tähtajad, lahendas taotlused ning selgitas tõendamiskoormist ja kohaldatavat õigust. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud. Hageja teatas 6. septembril 2016, et jääb hagis esitatu juurde.
4.Hageja nõuab kostjalt kohustuste täitmist ning taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja võlg 817,06 eurot ja viivis 119,36 eurot. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivist alates 14. juunist 2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni seaduses sätestatud viivisemääras põhivõlalt.
5.Hageja toob esile järgmised asjaolud ja põhjendab nõude kujunemist järgmiselt: − Tele2 Eesti Aktsiaselts (nõude loovutaja) loovutas hagejale 28. mail 2015 kostja vastu nõude põhisummas 817,06 eurot koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid; − hagiavalduse aluseks on kostja ja nõude loovutaja vahel sõlmitud järgmised lepingud, mille alusel esitati kostjale igakuiselt arveid: o 12. märtsil 2014 sõlmitud liitumisleping telefoninumbriga XXXX,
2 (6)
2-16-101584 o 12. märtsil 2014 sõlmitud järelmaksuleping telefoninumbriga XXXX, mille alusel kostja võttis endale järelmaksuga telefoni Samsung i9300 Galaxy S III, o 12. märtsil 2014 sõlmitud liitumisleping telefoninumbriga XXXX, o 18. märtsil 2014 sõlmitud liitumisleping (häälleping) telefoninumbriga XXXX, o 18. märtsil 2014 sõlmitud järelmaksuleping (häälleping) telefoninumbriga XXXX, mille alusel kostja võttis endale järelmaksuga telefoni Samsung i9195 Galaxy S4; − nõude loovutaja ütles kostjaga sõlmitud liitumislepingud üles 26. juunil 2014 ja järelmaksulepingud 1. juulil 2014. Nõude loovutaja edastas kostjale lepingute ülesütlemise teatise 16. juunil 2014, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Kostja oma võlgnevust ei tasunud ja nõude loovutaja ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles; − kostja põhivõlgnevus koosneb järgmistest summadest: o Nuti 7.99 kuumaks telefoninumbri XXXX eest 31,96 eurot, o telefoni Samsung i9300 Galaxy S III järelmaks 252 eurot, o telefoninumbri XXXX kõned/tekstisõnumid 3,02 eurot, o Nuti 7.99 kuumaks telefoninumbri XXXX eest 31,96 eurot, o telefoni Samsung i9195 Galaxy S4 järelmaks 300 eurot, o internet arvutis ja modemi rent telefoninumbril XXXX summas 28,72 eurot, o võla sissenõudmiskulud summas 169,39 eurot; − võla sissenõudmiskulud sisaldavad endas järgmiseid toiminguid: SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile, sideteenuste osaline piiramine, meeldetuletuskirjade edastamine, viivise arvestuse pidamine, tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks, võlanõude edastamine paberkandjal, lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine, sideteenuse osutamise piiramine täielikult, sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes, arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga, informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele; − võla sissenõudmiskulude suurus tuleneb nõude loovutaja arveldusteenuste hinnakirjast, mille kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, s.o 26,40% (ümardatult 26%). Seega antud juhul on arvutuskäik järgmine: eelmise perioodi võlgnevus 651,50 eurot × 26% = 169,39 eurot; − hageja arvestab viiviseid summalt 817,06 eurot seaduses sätestatud määras (0,022% päevas) alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 19. augustist 2014 kuni hagiavalduse täpsustamise kuupäevani 13. juunini 2016 arvestusega, et viivitatud päevade arv on 664.
6.Hageja palub panna hageja menetluskulud kostja kanda ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu 1 750 eurot (25. mai 2016 arve). Lisaks taotleb hageja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.
KOHTU PÕHJENDUSED
3 (6)
2-16-101584
7.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Menetluskulud jätab kohus osaliselt kostja kanda ja määrab need kindlaks rahaliselt.
8.Hageja nõude õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
9.Hagiavalduse kohaselt nõude loovutaja loovutas hagejale kostja vastu nõude põhisummas 817,06 eurot. Hageja väitel sõlmisid nõude loovutaja ja kostja müügilepingu ja käsunduslepingu. Nõude loovutaja ütles kostjaga sõlmitud liitumislepingud üles
26.juunil 2014 ja järelmaksulepingud 1. juulil 2014. Kostja vastuväidete puudumise tõttu saab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning § 407 lg 1 alusel lugeda need väited omaksvõetuks ja neist asjaoludest hagi lahendamisel lähtuda. Asjaoludes vaidluse puudumise tõttu ei ole vaja tõenditele viidata. Hageja väitel sõlmisid nõude loovutaja ja kostja müügilepingu ja käsunduslepingu. VÕS § 208 lg näeb ette, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Sama paragrahvi neljas lõige sätestab, et tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Hagiavalduse asjaoludest nähtuvalt on nõude loovutaja sõlminud lepingud tarbijaga (kostja, VÕS § 1 lg 5). Vastavalt VÕS § 619 kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja kokkulepitud tähtajaks tasunud järelmaksu ja teenuste kasutamise eest tasu ning on sellega rikkunud lepingut. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et nõude loovutaja ja kostja vahel on kehtiv leping ning kostja on oma kohustust rikkunud. VÕS § 164 lg 1 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi teine lause näeb ette, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on kohtu hinnangul toonud esile asjaolud, mis võimaldavad põhinõude rahuldamist tema kui loovutamise teel nõude saanud isiku kasuks.
10.Vastavalt hagile on nõude loovutaja ja kostja vahel kokkulepe, et nõude loovutaja võib nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmiskulu, mis tuleneb nõude loovutaja hinnakirjast. Hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, st 26,40% (ümardatult 26%). Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24; 24. novembri 2011. aasta määrus ts tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12, ja 17. juuni 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13). Kohus leiab, et kostja ja nõude loovutaja vaheline sissenõudmiskulude hüvitamise kokkulepe vastab VÕS §-le 35 ja § 42 lg 3 p-le 5 ning tegemist on ebamõistliku tüüptingimusega. VÕS § 42 lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Seega on sissenõudmiskulu hüvitamise kokkulepe tühine ja osasummat 169,39 eurot ei saa hageja kostjalt nõuda.
11.Tulenevalt eeltoodust on hageja nõudest kostja vastu põhjendatud osasumma 647,67 eurot ( = 817,06 – 169,39).
4 (6)
2-16-101584
12.Hageja nõuab kostjalt ka viivise tasumist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei tasunud põhivõlga tähtpäevaks. Seega võib hageja nõuda kostjalt viivise tasumist. VÕS § 94 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 19. augustist 2014 kuni 13. juunini 2016 kokku 664 päeva eest summas 119,36 eurot viivisemääraga 0,022% päevas. VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 on hetkel kehtiv viivisemäär 8% aastas, 1. jaanuarist 2015 kuni 30. juunini 2016 kehtis määr 8,05% aastas ja 1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 oli see 8,15% aastas. Kõigi nende aastamäärade puhul on päeva kohta arvutatud määr ligikaudu 0,022%. Seega on hageja nõude arvutamisel aluseks võetud määr põhjendatud. Kuna kohus leiab, et põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, siis arvestab kohus põhinõudega summas 647,67 eurot. Enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise summa on 94,61 eurot ( ≈ 647,67 × 0,022% × 664). Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 14. juunist 2016 kuni põhinõude täieliku täitmiseni seaduses sätestatud määras võlgnetavalt summalt kuni põhinõude täitmiseni. Alates 14. juunist 2016 kuni kohtulahendi tegemiseni, st kuni 30. septembrini 2016 on viivitatud päevade arv 109, sh enne 1. juulit möödus 17 päeva ja edaspidi 92 päeva. Seega viivis 14. juunist kuni 30. juunini 2016 on 2,43 eurot ( ≈ 8,05% : 365 × 17 × 647,67) ning viivis 1. juulist kuni 30. septembrini 2016 on 13,06 eurot ( ≈ 8% : 365 × 92 × 647,67). Alates
19.augustist 2014 kuni lahendi tegemiseni on sissenõutavaks muutunud viivis 110,10 eurot ( = 94,61 + 2,43 + 13,06). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Hageja ei ole kahju olemasolu esile toonud ega seda tõendanud. Kuivõrd sissenõutavaks muutunud viivise summa on 110,10 eurot, siis saab hageja nõuda kostjalt edasiulatuvat viivist mitte rohkem kui 537,57 eurot ( = 647,67 – 110,10).
13.Tulenevalt eeltoodust peab kohus hagi rahuldamist põhjendatuks järgmises ulatuses: põhivõlg 647,67 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 110,10 eurot ning edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 1. oktoobrist 2016 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 512,82 eurot. Kui kohus oleks rahuldanud hagi täies ulatuses, siis oleks hagejal õigus saada kostjalt maksimaalselt 1 634,12 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hagejal käesoleva kohtulahendiga õigus kostjalt nõuda kokku mitte rohkem kui 1 295,34 eurot. Kohus rahuldab hagi 80% ( ≈ 1 634,12 : 1 295,34) ulatuses.
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud tema enda kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 80% ulatuses, siis jäävad hageja menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja enda kanda.
5 (6)
2-16-101584
15.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kulud järgmised: riigilõiv maksekäsu avalduse esitamise eest 49,02 eurot, riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 150,98 eurot ja õigusabikulud 1 750 eurot.
16.Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulud on 320 eurot (riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 120 eurot). Kohus saab hageja menetluskulude nimekirjast aru, et 1 750 eurot on hagiavalduse koostamise kulu. Kohus leiab, et arvestades hageja nõuet, hagiavalduse sisu ja esitatud tõendeid on hagiavalduse koostamise kulu põhjendatud 120 eurot, st u 2 t tunnihinnaga 60 eurot. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb kostjal hüvitada hagejale 256 eurot ( = 320 × 80%) ning hageja enda kanda jääb 64 eurot ( = 320 – 256).
17.Lähtudes hageja taotlustest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendi resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Kohus menetles käesolevat asja lihtsustatud korras. Juhindudes TsMS § 442 lg-st 10, aga samuti §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärkidest ei anna kohus luba otsuse edasikaebamiseks. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale esitada määruskaebuse kui kaebuse ese ületab 200 eurot. Kuna kostja vaatekohast kohtulahend ei ületa menetluskulude hüvitamise taotlusest rahuldatud ja rahuldamata osas viidatud piirmäära, siis ei saa maakohtu hinnangul kostja esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramisele. Menetluskulude kindlaksmääramist saab vaidlustada vaid hageja.
19.Kohus toimetab käesoleva otsuse TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kostjale kätte avalikult, st väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.