2-16-105514/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja). Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is, või a/a EE513300333522160001 (SWIFT: FOREEE2X) Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjale on hagimaterjalid 08.06.2016 isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hageja on esitanud kohtusse hagi kostjalt 22.07.2015 sõlmitud laenulepingu nr K-1208 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks ja 22.07.2015 laenulepingu nr K-1209 järgse võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 453,25 eurot, intressi 43,51 eurot, leppetrahvi 679,88 eurot ja viivise 63,49 eurot (laenuleping K-1208) ning põhivõla 635 eurot, intressi 60,96 eurot, leppetrahvi 952,50 eurot ja viivise 88,80 eurot (laenuleping K-1209). Kostja ei ole hagile vastanud. TsMS § 407 lg.6 kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud , teeb kohus otsuse , millega jätab 2 (4)

hagi rahuldamata. Viidatud sätte alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. Kohus on kirja teel pöördunud hageja poole ja selgitanud , et leping võib osaliselt v. täielikult olla tühine. Hageja on vastanud, et soovib tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu hinnangul on pooled 22.07.2015 sõlminud tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 tähenduses, mis on VÕS § 401 lg-s 1 sätestatud krediidilepingu alaliigiks. Lepingust ei nähtu, et kostja vastutus piirduks üksnes hageja valdusesse antud panditud asja väärtusega (VÕS § 403 lg 3 p 4). Vastavalt VÕS § 406 lg 1 on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Asja materjalidest nähtuvalt väljastas hageja kostjale 22.07.2015 laenulepingu nr K-1208 alusel laenuna 453,25 eurot 8-ks päevaks intressi määraga 1,2% päevas (lepingu p-d 2, 4, 5). Hageja väljastas kostjale 22.07.2015 laenulepingu nr K-1209 alusel laenuna 635 eurot 8-ks päevaks intressi määraga 1,2% päevas (lepingu p-d 2, 4, 5). Kohus märgib, et ainuüksi sellise intressi määra puhul (438% aastas) ületab krediidi kulukuse määr, mis on krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406), rohkem kui kolm korda Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra, mis on lepingu sõlmimisel 26,57%. Seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingud nr K-1208 ja K-1209 tühised VÕS § 4062 lg 1 alusel, mistõttu on hagejal lisaks laenusummale VÕS § 4062 lg 3 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja (7 päeva) eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses ja viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgses määras. Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa. Kostjal tuli oma lepingujärgsed kohustused täita hiljemalt 29.07.2015, mil VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud EKP põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 0,05%. Kuivõrd kostjale anti laenu lepingu K-1208 alusel 453,25 eurot 8-ks päevaks, ei tule kostjal hagejale seadusjärgset intressi maksta (453,25 eurot × 0,05% × 8 päeva / 365 päeva = 0,005 eurot). Kuivõrd kostjale anti laenu lepingu K-1209 alusel 635 eurot 8-ks päevaks, ei tule kostjal hagejale seadusjärgset intressi maksta (635 eurot × 0,05% × 8 päeva / 365 päeva = 0,007 eurot). Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist laenulepingu nr K-1208 alusel põhivõlalt 453,25 eurot seitsme päeva eest (alates 30.07.2015 kuni 05.08.2015). Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 0,70 euro ulatuses (453,25 eurot × 8,05% × 7 päeva / 365 päeva). Hagist nähtuvalt on hageja arvestanud viivist laenulepingu nr K-1209 alusel põhivõlalt 635 eurot seitsme päeva eest (alates 30.07.2015 kuni 05.08.2015). Hageja viivise nõue on VÕS § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 alusel põhjendatud seega 0,98 euro ulatuses (635 eurot × 8,05% × 7 päeva / 365 päeva). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 1089,93 eurot ulatuses, millest 1088,25 eurot on põhinõuded kahe lepingu peale kokku ja 1,68 eurot viivised.