Margo Klaar (eesistuja), Ele Liiv, Imbi Sidok-Toomsalu
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9200
Tsiviilasi
Aktsiaseltsi Esvika Elekter hagi IK vastu põhivõla, kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
24 347,19 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts Esvika Elekter (registrikood 10166316, asukoht Tallinn), lepinguline esindaja Ferenc Koso Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): IK (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev
Kohtuistungi toimumise aeg
14.09.2016
Istungil osalenud isikud
Apellandi esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Vassiljev
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 28.03.2016 otsus tühistada osas, millega maakohus mõistis IK-lt Aktsiaseltsi Esvika Elekter kasuks välja kahju hüvitise 2152,52 eurot, jagas menetluskulud ja määras kindlaks nende rahalise suuruse. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.1.Aktsiaseltsi Esvika Elekter hagi IK vastu rahuldada osaliselt.
1(7)
Mõista IK-lt Aktsiaseltsi Esvika Elekter kasuks välja 19 738,80 eurot, millest 14 948,12 eurot on põhivõlgnevus ja 4125 eurot viivis seisuga 26.06.2015.
2.3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Esvika Elekter hagi IK vastu kahju 2152,52 eurot hüvitamiseks.
2.4.Välja mõista IK-lt Aktsiaseltsi Esvika Elekter kasuks alates 27.06.2015 viivis 0,05% päevas põhinõudelt summas 14 948,12 eurot kuni põhinõude tasumiseni.
2.5.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludest jätta IK kanda 90% ja Aktsiaseltsi Esvika Elekter kanda 10%.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hüvitatavate menetluskulude suurus määratakse TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtu poolt.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.27.06.2015 esitas Aktsiaselts Esvika Elekter (hageja) maakohtule IK (kostja) vastu hagi (vähendatud 26.06.2015), milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 14 948,12 eurot, viivise 4125,68 eurot, viivise 0,05% päevas põhivõlalt alates 27.06.2015 ja kahju hüvitise 2152,52 eurot.
2.Hageja müüs Elikas Elekter OÜ-le ostu-müügilepingu nr 1746/13 alusel kaupa. Vastavalt lepingu punktile 4.2 kohustus Elikas Elekter OÜ kauba eest tasuma 20 päeva jooksul peale arve esitamist. Elikas Elekter OÜ-le esitati kauba eest arve kogusummas 16 948,12 eurot. Elikas Elekter OÜ on kauba kätte saanud, kuid on jätnud talle kauba eest esitatud arve osaliselt tasumata. Elikas Elekter OÜ tasus kauba eest vaid 2000 eurot ja hagi esitamise seisuga oli Elikas Elekter OÜ jätnud hagejale tasumata 14 948,12 eurot. Hageja ja Elikas Elekter OÜ on lepingu punktis 5.4 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,05 % iga viivitatud päeva eest.
3.Hageja ja kostja sõlmisid 10.04.2013 käenduslepingu, millega kostja kohustus hageja ees solidaarselt koos Elikas Elekter OÜ-ga vastutama ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.
4.Seoses kostja kohustuste rikkumisega pöördus hageja võlgnevuse sissenõudmiseks OK Incure OÜ poole, millega seoses tekkis hagejal kahju summas 2152,52 eurot (12% + km võla põhisummalt), mis seisneb OK Incure OÜ makstud teenustasus (telefonikõned, kirjad, e-kirjad, krediidiinfo raportid). Kui kostja oleks kohustust täitnud, ei oleks hagejal lisakulutust tekkinud.
2(7)
Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Käendusleping ei ole sõlmitud kostjaga, vaid Elikas Elekter OÜ-ga, keda kostja juhatuse liikmena esindas. Kostja nimi on märgitud valesti. Vastavalt 27.01.2015 nõudekirjale sai uueks võlausaldajaks OK Incure OÜ. Hageja vastas Elikas Elekter OÜ tellimusele alles 01.10.2013 pakkumusega nr 1252962, milles toodud valgustid ei vastanud tellimusele. Elikas Elekter OÜ eeldas, et hageja koostas pakkumise professionaalselt ja ostja huvisid silmas pidades. Tellimus täideti viivitusega. Valgustite paigaldamisel ilmnes, et tegemist oli valede valgustitega. Elikas Elekter OÜ edastas 06.01.2014 hagejale peatöövõtja OÜ Kaamos Ehitus projektijuhi pretensiooni ja täiendava pretensiooni esitas 23.01.2014. Hageja rikkus ostu-müügilepingu nr 1746/13 punkti 4.3, mille kohaselt oli Elikas Elekter OÜ-le kehtestatud krediidipiir 2000 eurot. Hageja rikkus lepingu p 5.2, mille kohaselt oli hageja kohustatud pretensiooni saamisel kauba kvaliteedi või mittevastavuse kohta tellima ekspertiisi.
7.Kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks. Inkassofirma kaasamine rikub võlausaldaja kohustust kahju vähendamiseks (VÕS § 139 lg 2). Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus 28.03.2016 otsusega rahuldas hagi, mõistis välja kostjalt hageja kasuks põhivõla 14 948,12 eurot, viivise 4125,68 eurot, kahju hüvitise 2152,52 eurot ja alates 27.06.2015 viivise 0,05% päevas põhinõudelt. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis temalt hageja kasuks välja 1600 eurot, millest 900 eurot on riigilõiv ja 700 eurot õigusabikulud.
9.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - hageja sõlmis Elikas Elekter OÜ-ga ostu-müügi lepingu nr 1746/13; - lepingu alusel tarnis hageja Elikas Elekter OÜ-le kaupa, mille Elikas Elekter OÜ vastu võttis; - tarnitud kauba eest esitas hageja Elikas Elekter OÜ-le arve 16 948,12 euro tasumiseks, millest Elikas Elekter OÜ tasus vaid 2000 eurot, jättes arve ülejäänud osas maksmata.
10.Tõenditest nähtub, et OK Incure OÜ on nõude hagejale tagasi loovutanud.
11.Kostja väide, et käendaja on Elikas Elekter OÜ, ei ole loogiline ega usutav, sest sellisel juhul peaks põhivõlgniku ja käendaja isikud langema kokku.
12.Tõenditest nähtub, et hageja ja Elikas Elekter OÜ sõlmisid 2014. aasta aprillis digitaalselt allkirjastatud ostu-müügi lepingu nr 1746/13 (I kd, lk 6-10). Sisuliselt ei oma kostja väited krediidipiiri ületamise kohta kohtu hinnangul tähtsust, sest krediidipiiri ületamine ei anna kostjale ega andnud ka Elikas Elekter OÜ-le õigust jätta tarnitud ja üleantud kaupade eest tasumata.
13.Hageja ja Elikas Elekter OÜ allkirjastasid 30.11.2013 arve nr 13429295 (I kd, lk 1113), millega tarniti hageja poolt Elikas Elekter OÜ-le erinevaid valgusteid ja seadmeid. Arve tasumise tähtaeg oli 20.12.2013. Kuivõrd Elikas Elekter OÜ esindajana allkirjastas kostja arve 30.11.2013, millega ta kinnitas arves toodud
3(7)
kaupade kättesaamist, oli Elikas Elekter OÜ-l kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval isikul VÕS § 219 lg 1 järgi kohustus kaup viivitamatult üle vaadata. Kostja viited sellele, et kaupa edastati kokku 800 karbis, mis muutis kauba kontrollimise võimatuks, on asjakohatud. Vaidlus puudub selle üle, et koheselt pärast kauba vastuvõtmist ei teatanud Elikas Elekter OÜ hagejale sellest, et mõni talle tarnitud valgusti ei vastanud pakkumises toodule.
14.Elikas Elekter OÜ-l kui majandus- ja kutsetegevuses tegutseval ettevõttel oli kohustus kontrollida, kas tema poolt tellitud valgustid vastavad tema soovidele. Kostja väited pakkumise hilinemisega esitamise ja tarne hilinemisega teostamise osas ei ole tõendatud. Lepingust, pakkumisest ega arvest ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud pakkumise saatmise või tarne teostamise tähtajas. Vaidlus puudub selle üle, et hageja tarnis Elikas Elekter OÜ-le need valgustid, mis olid kirjas pakkumises nr 1252962. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejaga sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt oleks hageja pidanud talle tarnima täpselt need valgustid, mis olid kirjas Kaamos Ehitus OÜ tabelis, mis samas valgustite tehnilisi parameetreid ei sisaldanud. Elikas Elekter OÜ ei esitanud hagejale sisulist pretensiooni ega nõudnud VÕS § 222 lg 6 mõistes valgustite asendamist või parandamist. Elikas Elekter OÜ kaotas VÕS § 220 lg 3 alusel õiguse väidetavatele puudustele tugineda.
15.Elikas Elekter OÜ oli kohustatud tasuma hagejale tarnitud valgustite eest. Kostja vastutab Elikas Elekter OÜ-ga solidaarselt.
16.Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud asjaolusid, mis VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 mõistes kahju hüvitise vähendamist oleksid võimaldanud. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagejal lasus võlausaldajana kohustus saata ise kohtueelseid nõudekirju ning hagejal puudus õigus kasutada selleks õigusabi.
17.Lepingu punkti 5.4. järgi pidi ostja tasuma tähtaegselt tasumata arve puhul viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast päevas.
18.Hageja õigusabikulud 700 eurot on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas asja keerukusega. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja hageja õigusabikulud kostjalt välja mõistmata.
20.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29, jättes kohaldamata § 29 lg 3 ja kohaldades vääralt § 29 lg 4. Käendusleping sõlmiti hageja ja Elikas Elekter OÜ vahel. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 153 lg 1 p 1. Põhivõlgnik Elikas Elekter OÜ on äriregistrist kustutatud 28.07.2015 ja käendus on koos tagatava kohustusega lõppenud. Puudub kokkulepe, mille kohaselt käendaja ei või esitada põhivõlgniku kohustuse lõppemise vastuväidet (VÕS § 149 lg 2). Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 149 lg 5. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest, sest hageja nõue on tagatud omandireservatsiooniga müügilepingu p 3.4 kohaselt. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 145 lg 4. Ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, et kostja vastutus täiendava suulise krediidipiiri ületamise kokkuleppe tagajärjel laienes.
4(7)
21.Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 170 ja jätnud kohaldamata TsÜS § 6 lg 3. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et kostja oli enne hagi esitamist nõude väidetavast tagasiloovutamisest teadlik. 06.03.2015 teatisest ei nähtu, et tagasi loovutatud oleksid müügilepingust tulenevad nõuded. Käenduslepingust tulenev kohustus on aktsessoorne, mistõttu ei ole põhikohustusest eraldi käsutatav.
22.Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 76. Maakohus on lähtunud hageja poolt Elikas Elekter OÜ-le saadetud 01.10.2013 pakkumisest nr 1252962, aga mitte lepingust. Maakohus on jätnud kohaldamata VÕS § 111 lg 1. Kostja seisukohtadest nähtus, et tasumisest keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et hageja ei ole Elikas Elekter OÜ-le tellitud kaupa tarninud.
23.Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 128 ja kohaldamata jätnud § 139. Kuna 27.01.2015 nõudekirja koostas OK Incure OÜ enda nimel ja huvides, ei pidanuks hagejal selle nõudekirja koostamisega seoses kulusid tekkima. Inkassofirma töö sisuliselt piirdus 27.01.2015 nõudekirja koostamisega. Hagejale tagastamisele kuuluvale sisendkäibemaksu ulatuses ei ole hagejal kahju tekkinud. Kui kostja kahju suuruse kohta esitatud tõendid olid vasturääkivad, oleks maakohus pidanud vastuolud kõrvaldama.
24.Maakohus on jätnud tuvastamata tähtsust omava asjaolu, kas hageja tarnitud kaup vastas Elikas Elekter OÜ tellimuses taotletud kauba nomenklatuurile. Maakohtu järeldused otsuses on põhjendamata.
25.Maakohus on rikkunud TsMS § 226 lg-t 1, jättes kontrollimata hageja esindaja esindusõiguse olemasolu. Hagiavaldusele lisatud dokumentidest ei ilmne, et F. Kosol on vajalik haridus. Sõltumata apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest on kostjalt hageja õigusabikulude väljamõistmine põhjendamatu. Vastustaja seisukoht
26.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud apellandi, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 2152,52 eurot ja jagas menetluskulud ning mõistis need kostjalt hageja kasuks välja. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
28.Apellandi väited hageja esindaja hariduse mittevastavuse kohta TsMS § 218 lg 1 p-s 2 toodud nõuetele ei anna alust apellandi soovitud järelduseks. Maakohus on hageja esindajal Ferenc Kosol, kes on esitanud Akadeemia Nord 02.01.2007 diplomi bakalauruse õppekava läbimise kohta, lubanud hagejat esindada. Isegi juhul, kui hageja esindajal ei ole TsMS § 218 lg 1 p-s 2 toodud magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses, ei anna see alust tühistada maakohtu otsust müügilepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmise osas.
5(7)
29.Kolleegium nõustub maakohtu otsusega osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja kui käendaja vastu võla ja viivise saamiseks. Selles osas leiab kolleegium, et TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi tuleb apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks võtta esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus võla ja viivise väljamõistmisel faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
30.Maakohus on kostja maakohtus esitatud väidetele, mida ta kordab ka apellatsioonkaebuses, puutuvalt hageja nõudeid põhivõla 14 948,12 eurot, viivise 4125,68 eurot ja viivise alates 27.06.2015 saamiseks põhjalikult vastanud ja nõuete rahuldamise aluseks olevad asjaolud tuvastanud. Kuna kolleegium nõustub eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendustega, siis TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes põhjendusi käesolevas otsuses ei korrata. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega, et kostja käendas Elikas Elekter OÜ kohustusi hageja ees, käendusega tagatud kohustus ja käendus ei olnud lõppenud ning hageja ja Elikas Elekter OÜ vahelises müügilepingus kokkulepitud krediidipiiri ületamine ei mõjuta kostja vastustust. Õige on see, et kostja käendajana võib esitada VÕS § 149 lg 1 järgi lisaks käendusest tulenevatele vastuväidetele ka kõik põhivõlgniku vastuväited, kuid apellatsioonkaebuse väited hageja ja Elikas Elekter vahelise müügilepingu väidetava hagejapoolse rikkumise kohta ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on vastavaid väiteid põhjalikult hinnanud ja leidnud, et kostja väited on tõendamata ja lisaks on Elikas Elekter OÜ kaotanud VÕS § 220 lg-te 2 ja 3 järgi õiguse tugineda müüdud asja lepingule mittevastavusele. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väitest müüdud kaupade omandireservatsiooni kohta apellant ringkonnakohtu istungil loobus.
31.Küll aga on ringkonnakohtu arvates maakohus ebaõigesti kostjalt hageja kasuks välja mõistnud kahju hüvitise 2152,52 eurot. VÕS § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda ka kahju hüvitamist. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab muuhulgas ka kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja tõi esile, et enne kohtumenetlust kulutas ta võla sissenõudmisele 2152,52 eurot. OK Incure OÜ osutas hagejale vastavat teenust ja esitas 27.01.2015 selle eest arve nr 2150040 2152,52 euro tasumiseks. Arve kirjelduses on märgitud juriidiline teenus vastavalt lepingule nr 532 kohtuväline menetlus IK. Hagiavalduse kohaselt on kohtuvälises menetluses tehtud OK Incure OÜ poolt kostjale telefonikõnesid, saadetud kirju ja e-kirju ning hangitud krediidiinfo raporteid. Kostja leidis, et hageja poolt viidatud tegevusi oleks saanud teha hageja ise selleks kulutusi tegemata ja hageja poolt OK Incure OÜ väidetavateks tegevusteks 2152,52 euro tasumine on ebamõistlik ja ei ole vastavuses tehtud toimingutega. Inkassofirmade kasutamine ei ole kostja arvates otstarbekas, kuna neil puuduvad head võimalused nõuete maksmapanekuks.
32.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu järelduses, et hagejale on kahju tekkinud, kuna hagejal on kohustus OK Incure OÜ-le teenuse eest tasuda. Kostja ei ole väitnud, et teda ei ole võla sissenõudmise kavatsusest õigeaegselt
6(7)
teavitatud. Kostja vaidles nõudele vastu muuhulgas põhjusel, et hageja ei ole tõendanud, milliseid tegevusi on võla sissenõudmisega tegelenud OK Incure OÜ võla sissenõudmiseks teinud, mistõttu ei ole kontrollitav, kas hageja poolt tasutu on vastavuses osutatud teenusega. Vaidlust ei ole, et kostjale on OK Incure OÜ poolt saadetud 27.01.2015 kiri (I kd, lk 53). Muid asjaolusid puutuvalt hageja maksekohustuse tekkimisega OK Incure OÜ ees ja nõude loovutamise ja selle eest tasumisega ei ole kohtule esitatud. Kolleegium leiab, et kohtueelsete õigusabikulude kahjuna väljamõistmisel on oluline hinnata muuhulgas ka seda, milles osutatud teenus täpselt seisnes. Käesolevas tsiviilasjas hageja poolt esitatud asjaolude põhjal seda teha võimalik ei ole. Maakohus on eeltoodule tähelepanu juhtinud 09.12.2015 eelistungil (I kd, lk 114). Hageja on viidanud samadele tegevustele, millele viitas ta hagiavalduses, täpselt tegevusi konkretiseerimata. Kolleegium märgib, et OK Incure OÜ kirjast tuleneb, et hageja on nõude OK Incure OÜ-le loovutanud. Eeltoodust järeldub, et 27.01.2015 kirja saatmise seisuga OK Incure OÜ ei esindanud mitte hagejat, vaid nõudis kostjalt temale endale kuuluva nõude täitmist. Arvestades eeltoodut, leiab kolleegium, et nõue kahju 2152,52 euro hüvitamiseks tuleb ebaselguse ja tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.
33.Seoses apellatsioonkaebuse ja hagi osalise rahuldamisega tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jätta 10% menetluskuludest hageja kanda ja 90% kostja kanda.
34.Menetluskulude suurus tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata maakohtul pärast tsiviilasjas tehtud lõpliku lahendi jõustumist. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-14215 20.04.2016 tehtud otsuses selgitanud, et TsMS § 174 lõikeid 3 ja 5 tuleb nende koostoimes tõlgendada selliselt, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja selle tulemusena peab kõrgema astme kohus esmakordselt diskretsiooni kasutades kindlaks määrama teise menetlusosalise maakohtus kantud menetluskulud, mida maakohus vaidlustatud otsuses ei ole määranud, siis ringkonnakohus, muutes maakohtu otsust sel määral, et muuta tuleks ka menetluskulude jaotust, või tehes ise uue otsuse, võib jätta menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, iseäranis juhul, kui on vaja hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel (nt lepingulise esindaja kulu TsMS § 175 lg 1 alusel). Käesolevas menetluses on ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt tühistanud ja uue otsusega muutnud menetluskulude jaotust viisil, kus menetluskulusid on kohustatud kandma proportsionaalselt apellatsioonkaebuse ja hagi rahuldamisele mõlemad menetlusosalised. Eeltoodu tingiks esmakordselt kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise. Kostjat esindas maakohtu menetluses lepinguline esindaja, mistõttu on vajalik hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust diskretsiooniõiguse alusel. Selle tõttu tuleb hüvitatavate menetluskulude suurus TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks määrata pärast jõustunud lõplikku lahendit maakohtul.
Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.