Kohus Kohtunik Kohtujurist Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlusosalised esindajad
Menetlustoiming
ja
Viru Maakohus Angelina Abol Signe Vool 24. märts 2026, Rakvere 2-22-8505 V. L. hagi J. L. vastu ühisvara jagamiseks ja J. L. vastuhagi V. L. vastu ühisvara jagamiseks
nende Hageja/ vastuhagis kostja: V. L. (IK XXX), lepinguline esindaja advokaat Kai Villman (e-post XXX) Kostja/ vastuhagis hageja: J. L. (IK XXX) (pankrotis), pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes Erik Savi (e-post XXX) kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
I. Kinnitada V. L. ja J. L. vahel 23.03.2026 sõlmitud kompromiss alljärgnevas: Pooled lepivad kokku:
4.3
tasaarvestus lugeda teostatuks käesolevat kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest.
Tagastada määruse jõustumisel 1⁄2 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210.00 eurot, V. L. arveldusarvele XXX XXX AS-is.
V. Jätta J. L. riigilõivu kulu Eesti Vabariigi kanda. Määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Määrus edasikaebamisele ei kuulu.
Viru Maakohtu menetluses on V. L.i hagi J. L. vastu ühisvara jagamiseks ja J. L. vastuhagi V. L. vastu ühisvara jagamiseks. Viru Maakohus on 01.12.2025 määrusega kinnitanud poolte kompromissi ning lõpetanud menetluse tsiviilasjas 2-22-8505 osaliselt, s.o ühisomandi kinnisasjale registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX lõpetamise osas. Kohus teatas ka, et menetlus jätkub kinnisasja registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX ühisomandi lõpetamise ja jagamise osas. Pooled esitasid 23.03.2026 kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ning lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasja menetlus ühisvarasse kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX (asukohaga XXX) ühisvara jagamise osas ning kuna see on ainus vaidluse ese, siis lõpetada ka tsiviilasja 2-22-8505 menetlus. Pooled kinnitavad, et on teadlikud, et kompromiss kehtib täitedokumendina ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
Kohus, tutvunud kompromissiga, leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna poolte esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ja heade kommetega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita, kinnitab kohus V. L. ja J. L. vahelise kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ning lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg-ga 1 kohus selgitab menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.
2 (3)
Kohus selgitab ka, et juhul, kui pool ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on võlausaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled välistasid kompromissis määruskaebuse esitamise õiguse. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise õiguse välistamine ei riku poolte õigusi, poolte taotlus tuleb rahuldada. Seega ei ole käesolev määrus edasikaevatav.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissis kokku menetluskulude poolte endi kanda jätmises. Kohus jätab ka kompromissis nimetamata ja käesoleva kompromissiga seotud muud menetluskulud (v.a menetluskulud, milleks on antud menetlusabi) poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. V. L. on 19.05.2022 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 420.00 eurot. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust samale arveldusarvele, kust on toimunud riigilõivu tasumine. Kohus tagastab seega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 210.00 eurot, V. L. arvelduskontole XXX XXX AS-is. 23.12.2024 kohtumäärusega kohus vabastas J. L. vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 420.00 eurot tasumisest. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega. Kohus leiab, et kuivõrd pooled on sõlminud kompromissi, lisaks on J. L. suhtes käimas pankrotimenetlus, on põhjendatud vabastada ta menetluskulude (riigilõivu) riigituludesse tasumise kohustusest. Kuigi ühisvara jagamisel tekivad tal rahalised vahendid, kuuluvad need samas koheselt tasaarvestamisele V. L. nõudega J. L. vastu. Seega jätab kohus J. L. riigilõivu kulu riigi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.