Jaagor Grupp OÜ hagi Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) vastu võlgnevuse summas 140 646,60 euro ja leppetrahvi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.03.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
405 889,92 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Jaagor Grupp OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Jaagor Grupp OÜ (registrikood 11479000, asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Kristina Laarmaa ja Vitali Šipilov (e-post: XXX) Kostja: Eesti Vabariik (Kaitseministeeriumi kaudu) (Kaitseväe registrikood 70008641, asukoht Juhkentali 58, 15007 Tallinn, e-post: XXX) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Priit Palmiste ja Stig Hendrikson (e-post: XXX)
Kohtuistungi aeg
08.09.2016
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 29.03.2016 otsus tühistada osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata, Eesti Vabariigilt Jaagor Grupp OÜ kasuks välja mõistmata põhivõla 42 187,52 eurot ja viivised 61 066,37 eurot ning
1(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ülejäänud osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Jaagor Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine. 3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista välja Eesti Vabariigilt (Kaitseministeeriumi kaudu) Jaagor Grupp OÜ kasuks põhivõlg 42 187,52 eurot ja viivised summas 61 066,37 eurot. 3.3 Jätta Jaagor Grupp OÜ menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda. Eesti Vabariigi (Kaitseministeeriumi kaudu) menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 35 % ulatuses Jaagor Grupp OÜ kanda, ülejäänud osas tema enda kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning vastuväited kostja seisukohtadele
1.Hageja esitas 23.04.2014 kohtule hagiavalduse, mille kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 140 646,60 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga viivise (leppetrahvi) tasumist summas 136 903,30 eurot ja alates 24.04.2014 kuni põhivõla tasumiseni viivise (leppetrahvi) tasumist määras 0,25% päevas põhivõlalt.
2.Hageja ja kostja sõlmisid 20.06.2013 töövõtulepingu nr KVLogK-0.4-2.1/13/765, mille järgi kohustus hageja teostama tööd Tapal ja Jõhvis asuvate kasarmute ümberehitamiseks, kostja aga maksma selle eest tasu.
3.Lepingu punkti 1.1. järgi oli tööde teostamise esialgne tähtaeg 5.09.2013. Hageja esitas kostjale 30.08.2013 taotluse tööde tähtaja pikendamiseks kuni 16.10.2013. Oma 11.09.2013 kirjas nõustus kostja lepingu tähtaja pikendamisega kuni 23.09.2013. Hageja esitas 30.08.2013 kostjale taotluse lepingu tähtaja pikendamiseks, mitte puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja andmiseks. See nähtub nii 30.08.2013 teatisest kui ka e-kirja tekstist, millega teatis kostjale saadeti.
4.Hageja ümberehitatud kasarmud olid kasutusvalmis juba 2013. a septembri alguses ning samal ajal asus kostja neid ka kasutama. 20.09.2013 ja 23.09.2013 toimunud lepingu objekti ülevaatustel tuvastati pisipuudused, mille hageja kõrvaldas viivitamatult. Lisaks pisipuudustele esitas kostja ülevaatustel pretensiooni täppiskonditsioneeride paigalduse kohta ja Tapa kasarmu ventilatsioonisüsteemide osalise rekonstrueerimise kohta, mille eest hageja ei vastuta. Hageja paigaldas täppiskonditsioneerid 22.10.2013 ning ehitas ümber ventilatsioonisüsteemi, mille kostja võttis vastu 1.11.2013 ja 4.11.2013 toimunud ülevaatusel.
5.Lepingujärgsete tööde lõppmaksest summas 937 498,34 eurot arvestas kostja 19.12.2013 avaldusega maha leppetrahvi summas 140 624,60 eurot hageja lepinguliste kohustuste väidetava rikkumise eest, viidates muu hulgas 6.09.2013 leppetrahvi nõudele ning esitades
2(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 leppetrahvi kohta arve nr RMUU2864, mille tasumise tähtajaks on arvel märgitud 10.01.2014. Hageja ei olnud leppetrahvi nõuet enne 19.12.2013 saanud. Kostja lõppmakse laekus hagejale 23.12.2013. Hageja on seisukohal, et kostjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda, kuna kostja on leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud ja seeläbi leppetrahvi nõudeõiguse kaotanud. Samuti on kostja leppetrahvi arvestanud valesti kogu lõppmakse summalt, mitte üksnes puudustega tööde maksumuselt ning täiendavalt kuulub leppetrahv kahju puudumise tõttu vähendamisele nullini. Kostjal ei olnud õigust oma leppetrahvi nõuet tasaarvestada hagejale tehtava lõppmaksega. Käesoleval juhul kuulub kostja leppetrahvi nõue, isegi kui see oleks olemas, VÕS § 162 lg 1 järgi vähendamisele nullini. Kostja on oma vastusele lisanud 6.09.2013 kuupäeva kandvast kirjast vaid pdf- koopia, mistõttu ei ole kostja tõendanud seda, et 6.09.2013 kuupäeva kandev kiri on üldse sel ajal digitaalselt allkirjastatud ega seda, et nimetatud kiri on üldse hagejale edastatud.
6.Hageja teavitas kostjat leppetrahvi nõudmise kavatsusest korduvalt alates 12.10.2013 väljastatud arve maksetähtaja saabumisest 10.11.2013 lepingujärgse tasunõude ja leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale uuesti 11.03.2014 nõudekirjas. Oma 18.03.2014 vastuses nõudekirjale kostja hageja nõudeid ei tunnustanud. Seetõttu oli hageja nõuete maksmapanekuks sunnitud pöörduma kohtusse.
7.Hageja on seisukohal, et lepingu muudetud tähtajaks on hageja oma kohustused täitnud ilma oluliste puudusteta ning kostja tuleb lugeda tööd vastu võtnuks hiljemalt 23.09.2013. Kostja seevastu ei ole oma tasu maksmise kohustust täielikult ega tähtaegselt täitnud, mistõttu on hagejal lepingu järgi õigus nõuda kostjalt tasu saamata osa ja leppetrahvi maksmist. Kostja enda leppetrahvi nõue hageja vastu ja selle tasaarvestamine on alusetu.
8.Tööde teostamise uueks tähtajaks 23.09.2013 viis hageja lõpule kõik tööd, välja arvatud pisipuudused, mis ei takistanud mitte mingil moel lepingu objektide sihipärast kasutamist ja mille väärtus võrreldes lepingujärgsete tööde koguväärtusega oli kaduvväike. Lisaks lõpetas hageja pärast lepingu pikendatud tähtaja möödumist 23.09.2013 ventilatsioonisüsteemide ja täppiskonditsioneeride tööd. Nimetatud tööde teostamisel esinenud viivituse eest hageja ei vastuta, kuna täppiskonditsioneeride paigaldamisel tekkinud viivituse põhjustas kostja ning ventilatsioonisüsteemi ümberehitustööd kostja nõutud tingimustel väljusid lepingu raamidest.
9.Täppiskonditsioneeride osas märgib hageja, et juba 4.07.2013 juhtis hageja kooskõlas VÕS § 641 lg 3 kostja tähelepanu sellele, et täppiskonditsioneerid ei sobi kasarmute vastavatesse ruumidesse. Kostja esindaja kinnitas esmalt, et soovib just täppiskonditsioneere, kuid hiljem võttis oma soovi telefonivestluses hagejaga tagasi. Lõpliku otsuse paigaldada täppiskonditsioneerid langetas kostja alles 30.07.2013. Paigaldamisel 5.08.2013 selgus, et täppiskonditsioneerid ei mahu kasarmu ruumidesse, mis oli tingitud projekteerijast, mitte hagejast. 6.08.2013 objekti nõupidamise protokollist nr 8 nähtuvalt täpsustati alles 6.08.2013 täppiskonditsioneeride paigaldamise kohad ning otsustati, et kostja peab paigaldamise võimaldamiseks pöörama serverit. Kostja pööras serveri ehk võimaldas täppiskonditsioneeride paigaldamise alles 10.09.2013, st pärast lepingu täitmise esialgse tähtaja möödumist. Teisisõnu ei olnud täppiskonditsioneeride paigaldamine kostjast tulenevalt lepingu esialgseks tähtajaks isegi mitte võimalik. See kinnitab hageja seisukohta, et kostja oma 11.09.2013 avaldusega pikendas lepingu täitmise tähtaega kuni 23.09.2013 ja pikendatud tähtaja eest ei ole kostjal võimalik hageja suhtes sanktsioone rakendada. Ebaõige on vastuse punktis 3.2.2 toodud väide, mille järgi pidi ühe ruumi kohta jääma kahe täppiskonditsioneeri asemele üks täppiskonditsioneer. Hageja selgitab, et objekti algnõupidamisel 13.06.2013 palus hageja kostjal konditsioneeride paigaldamiseks täpsustada kõnealuse ruumi (serveriruumi) klass. Järgmisel, 25.06.2013 nõupidamisel vastas kostja, et serveriruumi klass on R3. Nõue, et ruumis oleks kaks konditsioneeri, tulenes küll sõjaväe turvaklassi standardnõuetest (üks konditsioneer peaks julgeoleku huvides olema n-ö
3(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 varuks – puhuks, kui teine konditsioneer läheb rikki), kuid kõnealusesse ruumi, mille pindala oli ligikaudu 1,5 m2, kahe konditsioneeri paigaldamine ei olnud füüsiliselt võimalik. Seetõttu lähtusid pooled sellest, et paigaldada tuleb üks täppiskonditsioneer. Erinevalt vastuse punktis 3.2.2 väidetust ei saa see olla käsitletav kostja vastutulekuna hagejale, kuna kahe konditsioneeri paigaldamist ei saanud kostja VÕS § 101 lg 3 tõttu nõuda ning ühe konditsioneeri paigaldamine oli seega kostja jaoks sundkäik. Täppiskonditsioneeri paigaldamisel selgus, et serveriruumis puudus konditsioneeri paigaldamiseks vajalik kanalisatsiooniühendus, mistõttu pidi kostja täiendavalt tellima ülevoolupumplad. Kanalisatsiooniühenduse väljaehitamine väljub lepingu raamest ning sellest tingitud lepingujärgsete tööde venimise eest täppiskonditsioneeri paigaldamisel hageja VÕS § 101 lg 3 järgi ei vastuta.
10.Ventilatsioonisüsteemi osas seisnes kostja pretensioon selles, et õhuvahetus Tapa kasarmus pidi olema 10 l/s, mitte 6 l/s nagu hageja välja ehitas. Hageja lähtus väljaehitamisel lepingu lähteülesandele lisatud ventilatsiooniprojektist, mille järgi õhuvahetuse projekteerimine põhines kehtivatel normidel. Kehtiv standard EVS 845-2:2004 näeb ette õhuvahetuse 6 l/s inimese kohta ning vastavalt sellele teostas hageja ka ventilatsiooniprojekti. Hageja esitas standardile vastava ventilatsiooniprojekti kostjale juba 9.07.2013 nõupidamisel. Lepingu punkti 5.4. kohaselt oli kostja kohustatud esitama vastuväited töö mittevastavuse suhtes hiljemalt 14 tööpäeva jooksul. Kostja ei esitanud tähtaegselt pretensioone hageja poolt 9.07.2013 esitatud ventilatsiooniprojekti kohta, mistõttu ei saa hageja vastutada kostjast tingitud viivituse eest tööde teostamisel VÕS § 101 lg 3 järgi. Alles 3.09.2013, kui hageja oli ventilatsioonisüsteemi esitatud projektiga kooskõlas juba välja ehitanud ning lepingu esialgse tähtajani oli jäänud vaid 2 päeva, avaldas kostja soovi ventilatsioonivõimsuse 1,5kordseks suurendamiseks, mis nõudis ventilatsioonisüsteemi ümberehitamist. Seeläbi taotles kosja hagejalt lepingu raamidest väljuva töö tegemist ja ventilatsioonisüsteemi, mis tagaks õhuvahetuse 10 l/s inimese kohta, projekteerimiseks ja ehitamiseks oli hageja nõustumusega seeläbi sõlmitud täiendav, lepingu raamidest väljuv kokkulepe, mille lepingujärgne tööde valmimise tähtaeg ei kohaldunud. Seda, et tegemist on lepingu raamidest väljuvate lisatöödega, teatas hageja oma 25.09.2013 kirjas ka kostjale. Sellest lähtuvalt ei ole hageja ventilatsioonisüsteemide ümberehitamisel lepingut rikkunud. Kostja 3.09.2013 e-kirjas taotletud täiendavad kokkulepped ventilatsioonisüsteemi tööde teostamiseks väljusid lepingu raamidest ning neid teostas hageja üksnes heast tahtest, tulles kostjale vastu ja soovides vältida vaidlusi.
11.Hageja on kasarmute kasutusvalmiduse fikseerinud 10.09.2013 tehtud fotodega. Sellises olukorras tuleb kostja lugeda tööd vastu võtnuks hiljemalt 23.09.2013. Riigikohtu praktikast (3-2-1-32-01) tuleneb, et kasutusele võtmisega tuleb ehitis lugeda vastuvõetuks. Riigikohus on praktikas korduvalt leidnud, et kostja keeldumine töö vastuvõtmisest on õigustatud vaid erandlikel asjaoludel. Nii on vastuvõtmisest keeldumine ainuüksi ebaolulise puuduste tõttu vastuolus hea usu põhimõttega (3-2-1-80-08, 3-2-1-73-10, 3-2-1-126-13). Kostja keeldumine töö vastuvõtmisest oleks õigustatud vaid juhul, kui töö on täiesti kasutuskõlbmatu ning puudused ei ole kõrvaldatavad (3-2-1-55-99, 3-2-1-13-04, 3-2-1-1606). See tähendab, et isegi kui kostja poolt kasarmute kasutuselevõtt poleks käsitatav tööde vastuvõtmisena, oli kostja keeldumine tööde vastuvõtmisest pärast 20.09.2013 ja 23.09.2013 ülevaatust, mil tuvastati üksnes pisipuudused, vastuolus hea usu põhimõttega ja seega õigusvastane. Seega tuleb kostja lugeda lepingujärgsed tööd vastu võtnuks hiljemalt 23.09.2013.
12.Hageja esitas 12.10.2013 kostjale arve 2013-29 summas 915 897,34 eurot. Kooskõlas lepingu punktiga 6.1. oli arve maksetähtajaks 30 päeva, st arve maksetähtpäev oli 10.11.2013. Kuna kostja tasus lõppmakse alles 23.12.2013, siis on hagejal lepingu punkti p
6.2.järgi õigus ajavahemiku eest 11.11.2013-22.12.2013 (41 päeva) nõuda kostjalt
4(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 leppetrahvi 915 897,34 eurolt summas 93 879,48 eurot. Lisaks esitas hageja kostjale 2013. a oktoobris teostatud tööde eest 31.10.2013 arve nr 2013-31 summas 21 600 eurot, mille maksetähtpäev oli 29.11.2013. Kuna kostja tasus lõppmakse alles 23.12.2013, siis on hagejal lepingu punkti 6.2. järgi õigus nõuda kostjalt leppetrahvi ajavahemiku eest 30.11.201322.12.2013 (22 päeva) 21 600 eurolt, mille suurus moodustab 1 188 eurot.
13.Kostjal puudus õigus teha 23.12.2013 tasaarvestus, mille tulemusena kostja arvestas lepingujärgsete tööde lõppmaksest summas 937 498,34 eurot maha leppetrahvi 140 624,60 eurot. Tasaarvestuse tegemiseks on VÕS § 197 lg 1 järgi vajalik, et tasaarvestaval poolel oleks õigus nõuda teiselt poolelt tema kohustuste täitmist ehk VÕS § 82 mõttes sissenõutav nõue. Kostja 19.12.2013 leppetrahvi nõudele lisatud 5.12.2013 arvest nr RMUU2864 nähtub aga, et kostja leppetrahvi nõude tasumise tähtaeg oli 10.01.2014, st hageja väidetav kohustus maksta leppetrahv muutus sissenõutavaks alles 10.01.2014. See tähendab, et 23.12.2013 ei olnud tasaarvestuse eeldused täidetud ning kostjal ei olnud õigust tasaarvestust teha.
14.Väär on kostja vastuse punktis 3.1.2 märgitu, mille kohaselt kostja väitel olevat kostja 6.09.2013 kirjas nr KVLog- 0.4-1.2/13/49515-1 hagejat teavitanud, et hageja poolt 5.09.2013 tööde lõpetamata jätmine on oluline lepingurikkumine, mille eest kostja kavatseb leppetrahvi nõuda – kuigi vastav 6.09.2013 kuupäeva kandev kiri on pdf-formaadis tõepoolest kostja vastuse lisade hulgas, on esiteks tõendamata, et kostja sellise dokumendi tõepoolest 6.09.2013 on digitaalselt allkirjastanud ning teiseks, millal ja kas üldse on kostja 6.09.2013 kuupäevastatud kirja hagejale saatnud. Hageja ei ole 6.09.2013 kirja kostjalt saanud ning esmakordselt esitas kostja hageja suhtes leppetrahvinõude alles 19.12.2013 – kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hagejale jäi kostja 11.09.2013 vastusest lepingu pikendamise tähtaja ettepanekule mulje, et pooled on kokku leppinud lepingu tähtaja pikendamises kuni 23.09.2013.
15.Kostja väide, et tema pööras serveri ära vahetult pärast 6.08.2013 koosolekut, on paljasõnaline ja tõendamata. Kui kostja oleks tõepoolest serverit pööranud juba 6.08.2013 koosolekul, oleks vastav asjaolu ka koosoleku protokollis olnud kajastatud. Alles 10.09.2013 koosoleku protokollis on märge serveri pööramise kohta „tehtud“– seega on dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et kostja teostas serveri pööramise ja tegi seeläbi võimalikuks täppiskonditsioneeri paigaldamise alles 10.09.2013 ehk pärast lepingu algse tähtaja saabumist. Seega lisaks pea 2-kuulisele viivitusele konditsioneeride osas juhiste andmisel põhjustas kostja viivituse lepingu täitmisel ka seeläbi, et tegi konditsioneeri paigaldamise füüsiliselt võimalikuks alles alates 10.09.2013 ehk pärast lepingu algse tähtaja möödumist.
16.Ebaõige on väide, et hageja ei ole tänaseni allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (lõppakti). Akti vorm ei ole lepingus ette nähtud, mistõttu oli lõppakti koostamine võimalik mis tahes vormis, mis pooltele sobis. Hageja esitas kostjale 14.11.2013 aktid kõigi lepingu järgi tehtud tööde eest, kuid kostja keeldus neid allkirjastamast. Hageja seevastu allkirjastas kostja poolt 17.12.2013 esitatud lõppakti.
17.Hageja ei nõustu kostja väitega, et lepingu punktist 6.1 tulenev 30-päevane maksetähtaeg sai hageja tasunõude puhul hakata kulgema alles 19.12.2013, mistõttu oli maksekohustuse täitmine kostja poolt 23.12.2013 korrektne. Kostja väide, et tasunõue sai tekkida alles pärast lõppakti allkirjastamist 19.12.2013, on ebaõige esiteks põhjusel, et lepingu p 6.1 reguleerib üksnes üldjuhtumit ehk tasu maksmist pärast lõppakti allkirjastamist. Käesoleval juhul ei ole lõppakti, millele mõlemad lepingupooled oleksid oma allkirja andnud, aga olemas ja seda põhjusel, et kostja ise on keeldunud lepingujärgsete tööde teostamist korrektselt kajastavat akti allkirjastamast, ning rakenduma peab VÕS § 637 lg 4, mis reguleerib muu hulgas spetsiifilist juhtumit – töö vastuvõetuks lugemist – ning mis järelikult on lepingu p 6.1 suhtes eriregulatsiooniks. Seega ei saa käesoleval juhul lepingu punktist 6.1 lähtuda. Teiseks, isegi kui lähtuda kostja enda väidetest, mille kohaselt kostja luges lepingu-järgsed
5(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 tööd lõpetatuks ja üleantuks 4.11.2013, oleks loogiliselt pidanud kostja teostama ka lõppmakse hagejale 30 päeva möödudes ehk 4.12.2013.
18.Kostja on käesolevas menetluses väitnud, et lepingu muutmine, sh ventilatsiooniprojekti ja lepingu tähtaja muutmine ei saanud põhimõtteliselt olla võimalik sellepärast, et leping oli hankeleping. Selline seisukoht on õiguslikult väär. RHS § 69 lg 3 kohaselt on piiratud vaid oluliste hankelepingu muudatuste sõlmimine. Hageja hinnangul ei saa lepingu tähtaja pikendamine 18 päeva võrra, serveriruumi turvaklassi täpsustamine ja ventilatsiooniprojekti täiendamine tagamaks kooskõla projekti seletuskirjaga, arvestades lepingu esemeks olevate kõikide tööde mahtu, juba põhimõtteliselt olla käsitatavad oluliste hankelepingu muudatustena, mille suhtes RHS § 69 lg 3 piirangud kohalduksid. Isegi kui kohus peaks leidma, et lepingu tähtaja pikendamine 18 päeva võrra, serveriruumi turvaklassi täpsustamine ja ventilatsiooniprojekti täiendamine on käsitatavad hankelepingu oluliste muudatustena RHS § 69 lg 3 tähenduses, oleksid RHS § 69 lg 3 eeldused hankelepingu muutmiseks täidetud – nimelt ei olnud objektiivsetel asjaoludel võimalik hankelepingu sõlmimisel ette näha, et ventilatsioonitööde teostamine hankedokumentides sisaldunud projekti alusel ei ole võimalik, ega seda, et täppiskonditsioneeridega seotud juhiste andmisega viivitamise tõttu ei olnud hankelepingu täitmine esialgseks tähtajaks võimalik, samuti tulenes vajadus serveriruumi turvaklassi täpsustamiseks üksnes kostja siseregulatsioonidest ja kostja algatusest. Kostja vastuväited hagile ja hageja seisukohtadele
19.Kostja ei tunnista hagi ning vaidleb hagile täies ulatuses vastu.
20.Lepingus oli fikseeritud täitmise tähtaeg 05.09.2013.a. Tehtavad tööd ja tööde tegemise tähtaeg tehti olulise tingimusena teatavaks juba riigihanke korraldamisel, mistõttu oli hageja konkursil osalemise, lepingu sõlmise ja täitmise ajal täielikult teadlik sellest, milliseid töid ja milliseks tähtajaks ta peab lepingu kohaseks täitmiseks tegema. Hageja võttis endale kohustuse garanteerida, et poolte vahelises lepingus nimetatud tööd oleksid tähtaegselt (so. hiljemalt 05.09.2013.a.) tehtud ja kostjale üle antud. Nimetatud asjaolu väljendus ka lepingu lisaks nr 3 olnud hageja pakkumises, mis oli riigihanke võitmise ja hagejaga sõlmitud lepingu sõlmimise eeldusteks. Hageja nimetatud kohustust ei täitnud ning tähtaegselt töid tehtud ega kostjale üle antud ei suutnud. Kuivõrd antud juhul hageja viivitas täitmisega, siis on ta kohustust rikkunud ning kannab selle eest VÕS § 103 kohast vastutust. Üks lepingulise vastutuse liike on leppetrahvi nõudmine.
21.Asjaolu, et lepingu sõlmimiseks viidi läbi riigihange on oluline. RHS § 69 lg 3 keelab sõlmitud hankelepingu hilisema muutmise, välja arvatud üksnes juhul, kui muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine. Antud juhul selliseid objektiivseid asjaolusid, mida ei olnud hankijal e. kostjal võimalik hankelepingu sõlmimise ajal ette näha ei esine. Kooskõlas RHS § 69 lg 4 ei või hankija hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega. Antud juhul oli selgelt võimalik tegemata ja üleandmata tööde tegemiseks viia läbi uus hange ja sõlmida uus hankeleping. Seega tuleneb riigihangete seadusest teatud tehingu (hankelepingu hilisem muutmine, sh tähtaja pikendamine) tegemise keeld.
22.Hageja esitas vähem kui üks nädal enne lepingu täitmise tähtpäeva saabumist kostjale taotluse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja saamiseks kuni 16.10.2013.a., kuid kostja on vastanud sellele eitavalt. Kostja oli seotud enda kohustusega majutada kindlal kuupäeval (24.09.2013.a.) ajateenistusse saabuvad kaitseväelased. Kostja käsitles antud juhul hageja soovi puuduste kõrvaldamiseks lisaaja saamiseks heastamisettepanekuna ning sai sellega nõustuda ainult kuni ajateenijate saabumiseni e. tähtajaga kuni 23.09.2013.a. Sellest tulenevalt andis kostja hea usu põhimõttest lähtudes hagejale lepingu täitmisel 6(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 ilmnenud puuduste (tähtaegselt ja nõuetekohaselt tegemata tööd) heastamiseks täiendava mõistliku tähtaja kuni viimase päevani enne ajateenijate kasarmusse saabumist (23.09.2013.a.). Hageja on ekslikult väitnud, et nimetatud tähtaega on poolte kokkuleppel pikendatud. Sellist kokkulepet ei eksisteeri. Kostja 11.09.2013.a. e-kirjas on kostja selgelt väljendanud, et tööde pikendamise taotluses esitatud tähtajad ei sobi kostjale ning hagejale anti tähtaeg heastamiseks. Kaitseväe logistikakeskuse 06.09.2013.a. kirjas nr KVLog-0.41.2/13/49515-1 märkis kostja selgelt, et hageja poolt kohustuste täitmata jätmise tõttu on häiritud Kaitseväe planeeritud tegevused ning juhindudes pooltevahelise lepingu p 6.2 ja VÕS § 158 lg 1 teavitati hagejat, et tema suhtes rakendatakse õigust nõuda viivitavalt poolelt lepingus sätestatud leppetrahvi. Leppetrahvi rakendatakse seisuga 06.09.2013.a. lõpetamata tööde maksumusest.
23.Tööde vastuvõtmise ajaks ei ole võimalik lugeda hageja märgitud aega, so 23.09.2013.a. Objektiivselt viimane objekti ülevaatus toimus 04.11.2013.a, seega ei saa lugeda tööde vastuvõtmise ajaks varasemat tähtaega. Kostja loeb tööde vastuvõtmise tähtajaks 04.11.2013.a. Kostja on seisukohal, et on kõik endapoolsed kohustused tähtaegselt täitnud. Kostja on tasunud temale esitatud arved ning hagejal puudub õigus leppetrahvi kohaldamiseks. Kostja on teinud tasaarveldusavalduse ja tasaarveldanud enda poolse leppetrahvi nõude, mida kostja on rakendanud vastavalt poolte vahelises lepingus sätestatule.
24.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et täppiskonditsioneeride paigaldamise viivitus oli seotud kostja tegevusega ning hageja ei vastuta paigaldamisel tekkinud viivituste eest. Õige on hageja väide, et hageja on oma 07.06.2013.a. kirjas juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et täppiskonditsioneerid ei sobi vastavatesse kasarmutesse. Hageja viitas sellele, et kahe täppiskonditsioneeri paigaldamisel ei mahu vajaminev seadmestik ära. Kostja vastas nimetatud seisukohale 31.07.2013.a. e-kirjaga, mille p 2 andis kostja hagejale teada, et serveriruumi täppiskonditsioneere ei asendata, kuid vähendatakse töö mahtu ja ruumi kohta jääb kahe täppiskonditsioneeri asemele üks täppiskonditsioneer. On ilmselge, et antud situatsioon, kus töömahtu vähendati kergendas oluliselt hageja olukorda. Täppiskonditsioneeri asukohtade täpsustamise järgselt selgus vajadus täppiskonditsioneeri paigaldamiseks pöörata serverit. Kostja pööras serveri ära vahetult pärast 06.08.2013.a. koosolekut, mitte 10.09.2013.a. nagu väidab hageja. Serveri pööramine ei toimunud viidatud koosoleku ajal vaid serveri pööramine oli selleks ajaks tehtud. Kostja on seisukohal, et konditsioneeride paigaldus oli võimalik esialgse tähtaja jooksul ja kostja soovib juhtida tähelepanu sellele, et hageja ei olnud täppiskonditsioneeride paigaldamisega lõpule jõudnud isegi mitte 04.11.2013.a, mil toimus objekti viimane ühine ülevaatus hageja, kostja ning omanikujärelevalve esindajate osalusel. Ka 12.11.2013.a. ei olnud täppiskonditsioneeride kasutamine veel võimalik, kuivõrd puudusid kondensvee äravool ja ülepumpla ehitus. Nimetatud asjaolu on hageja ise kinnitanud oma 12.11.2013.a. e-kirjas kostjale, milles hageja märgib, et Jaagor Grupp annab teada et esitatud vaegtööd on likvideeritud, v.a. täppiskonditsioneeride kondensi äravool, mis ehitatakse vastavalt Tellija soovile ülepumplaga ja teostatakse 13.11.2013.a. kuna oli vaja juurde tellida ülevoolu pumbad. Eeltoodust lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et täppiskonditsioneeride korrektse paigalduse ja töökorda seadmisega viivitamine ei ole toimunud kostja süül vaid tegemist on hageja poolsete viivitustega ning sellest tulenevalt on hageja väited ebaõiged.
25.Hageja on õigesti leidnud, et kostja poolsed pretensioonid hagejale seisnesid selles, et õhuvahetus Tapa kasarmus pidi olema 10 l/s inimese kohta, kuid hageja ehitas välja süsteemi, mille õhuvahetus oli 6 l/s inimese kohta. Ventilatsiooniprojekti hanke aluseks on Tüüpkasarmu I renoveerimise ehitusprojekti KV tööprojekt ning selles toodud väärtused. Kostja esitas ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks lähteülesandega koos OÜ Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt 05.2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja ventilatsioon“ tööprojekti. Vastavalt lähteülesandele tuli hagejal lähtuda OÜ Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt 05.2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja 7(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 ventilatsioon“ tööprojektist. Hageja vähendas omavoliliselt magamisruumide õhuhulki, ehk kui kostja lähteülesandes soovis õhuvahetust suurendada 2,16 korda, siis hageja ehitatud lahenduse järgi suurenes see ainult 1,3 korda ehk ei suurenenud õhuhulk inimese kohta (kasarmute renoveerimise käigus suurendati oluliselt inimeste majutuskohtade arvu). Õhuvahetuse kordarvu on vähendatud ilma kostjaga kooskõlastamata. Õhuhulgad peavad vastama inimeste arvule selliselt nagu kostja projektlahendus ette nägi. 25.09.2013.a. esitas hageja veel ka SV-1 ventilatsioonisüsteemide muudatus ettepanek, mille kostja 25.09.2013.a. kooskõlastas. Nimetatud asjaolu on eriti kahetsusväärne, sest vastavalt Töövõtulepingu tingimustele pidi hageja kõigepealt koostama ventilatsioonisüsteemide ümberehituse tööprojekti, seejärel selle kooskõlastama kostjaga ning alles seejärel alustama ehitusega. Paraku alustas hageja kõigepealt ventilatsioonisüsteemide ümberehitustöid viidates lühikesele ehitusperioodile ja ignoreeris pikka aega kostja ja omanikujärelevalve nõudeid kütte ja ventilatsiooni muudatusprojektide esitamiseks. Kostja on seisukohal, et ventilatsioon on oluline hoone osa ning ilma selle toimimiseta ei ole hoone eesmärgipärasel kasutatav erinevalt hageja vastupidisest seisukohast.
26.Kaitseväe logistikakeskuse 06.09.2013.a. kirjaga nr KVLog-0.4-1.2/13/49515-1 teavitati hagejat, et alustatakse leppetrahvi rakendamist alates 06.09.2013.a. Viidatud kirjas märkis kostja järgmist: „Juhindudes pooltevahelise lepingu p 6.2 ja VÕS § 158 lg 1 teavitame, et rakendame Teie suhtes õigust nõuda viivitavalt poolelt lepingus sätestatud leppetrahvi. Leppetrahvi rakendame seisuga 06.09.2013.a. lõpetamata tööde maksumusest.“ Hageja väited, et nõue esitati alles 19.12.2013.a. on ebaõige, hageja on ise oma e-kirjades kinnitanud, et on teadlik leppetrahvi esitamise nõudest. Kostja esitas 18.12.2013.a. hagejale tasaarveldusavalduse koos kalkulatsiooniga ja tasaarveldas nõude. Kostja on teatanud hagejale mõistliku aja jooksul (1 päev pärast lepingu rikkumist) leppetrahvi rakendamisest ning esitas ka vastava teate hagejale. Teatis edastati hagejale 06.09.2013.a, hageja on ise oma 13.10.2013.a. teatises kinnitanud, et on teadlik leppetrahvi nõudest. Hageja ei ole küll nõustunud leppetrahvi nõudega, kuid oma kirjas on ta selgelt kinnitanud, et on nõudest teadlik. Viidatud kirja viimases lõigus on hageja märkinud järgmist: „OÜ Jaagor Grupp ei nõustu Tellijapoolse leppetrahvi nõudega“.
27.Hageja väited, et hageja poolt on teostatud lisatööd ülevoolupumpade soetamise ja paigaldamise näol ei ole õige, sest kõikide selliste seadmete näol tuleb kondensvesi ära juhtida ja ilma antud vee äravooluta ei ole antud seadme töö võimalik. Vastavalt lähteülesandele on nõutud täppiskonditsioneeri paigaldamise projekti koostamine, mille alusel oleks olnud kostjal võimalik puudusele viidata, kuid projekti hageja ei ole tänaseni esitanud. Protokoll nr 5 (16.07.2013) punkt nr 6 lg 2 kohustab töövõtjat teostama konditsioneerile vajalikke vee ja kanalisatsiooni ühendusi. Tegemist on projektijärgsete töödega, kuna nimetatud ühenduste puudumisel ei ole konditsioneeride töötamine võimalik. Esimese astme kohtu otsus
28.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jäid hageja kanda. Hagejalt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulud summas 16 280 eurot ning viivis alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled pikendasid lepingu täitmise tähtaega, kas hageja on oma lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitnud ja millal on kostja tööd vastu võtnud. Pooled vaidlevad ka vastastikku esitatud leppetrahvide nõudeõiguste ja selle üle, kas kostjal oli õigus tasaarvestada oma leppetrahvi nõuet hageja tasu nõudega.
30.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tapal ja Jõhvis asuvate kasarmute ümberehitamiseks kuulutas kostja hankijana välja riigihanke, millel edukaks pakkujaks osutus hageja.
8(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 20.06.2013 sõlmis kostja hankijana RHS sätestatud korras ning riigihanke eesmärki ja korraldamise üldpõhimõtteid järgides läbiviidud riigihanke tulemusena hagejaga (pakkujaga) hankelepingu (töövõtuleping) nr KVLogK-0.4-2.1/13/765 Tapal ja Jõhvis asuvate kasarmute ümberehitamiseks vastavalt lepingu lisaks olevale lähteülesannetele (lisa 1 ja 2), pakkumusele (lisa 3) ja ajagraafikutele (lisa 4 ja 5) (I kd, tl 13-16, sama II kd, tl 2-5).
31.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punktis 1.1. on sätestatud, et lepingu objektis kokkulepitud tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaeg on hiljemalt 05.09.2013. Hageja väitel on poolte kokkuleppel töövõtulepingu punktis 1.1. sätestatud tähtaega muudetud ning uueks tööde teostamise tähtajaks tuleb lugeda 23.09.2013. Kostja on seisukohal, et lepingu tähtaega pikendatud ei ole.
32.Kohtu hinnangul on töövõtulepingu olulisteks tingimusteks nii lepingu maksumus kui ka lepingu täitmise tähtaeg. Kohtu hinnangul oleks hankelepingu täitmise hilisem tähtaeg (23.09.2013) võimaldanud riigihankel osaleda veel täiendavatel pakkujatel, kes aga hankedokumentides sätestatud lepingu täitmise tähtaja 05.09.2013 tõttu ei teinud mingil põhjusel (nt hindasid lepingu täitmise tähtaega 05.09.2013 liiga lühikeseks) oma pakkumust. Kostja lubades antud juhul lepingu täitmise tähtaja pikendamist rikuks riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid (riigihange ei oleks läbipaistev ning kostja kohtleks isikuid ebavõrdselt). Hankelepingu tähtaja pikendamine oleks RHS § 69 lg 3 ja 4 kohaselt lubatud, kui vastav hankelepingu tähtaja pikendamise tingimus oleks sätestatud hankedokumentides koos tähtaja muutmist sätestavate konkreetsete alustega. Kohtule eelnimetatud asjaolusid teada ei ole. Objektiivseteks asjaoludeks, mis tingivad hankelepingu muutmise on loetud nt muinsuskaitsega või arheoloogiliste leidudega seonduvat, mis takistavad ehitustööde tähtaegset teostamist. Antud juhul ei nähtu, et esineksid hankelepingu muutmist tingivad asjaolud. Hankelepingu muutmata jätmisel ei satuks täielikult või osaliselt ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine, st pakkuja lõpetaks oma tööd esimesel võimalusel ning hankijal on õigus tähtaja ületamise korral kasutada lepingust ja seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
33.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja esitas kostjale 30.08.2013 kuupäeva kandva teatise, milles avaldas soovi lepingu tähtaega pikendada kuni 16.10.2013 (I kd, tl 17-18; II kd, tl 129) ning selle üle, et kostja vastas hagejale 11.09.2013 (I kd, tl 19). Hageja on seisukohal, et kostja 11.09.2013 kirja tuleb lugeda nõustumuseks hageja pakkumusega pikendada lepingu täitmise tähtaega. Kostja on seisukohal, et lepingus märgitud lõpptähtaega ei ole poolte kokkuleppel pikendatud ning kostja on andnud hagejale tähtaja lepingu rikkumise heastamiseks. Kohtu hinnangul kostja poolt hagejale 11.09.2013 edastatud kirjas kostja poolt märgitud kuupäeva 23.09.2013 ei saa pidada hankelepingu täitmise pikendatud uueks tähtpäevaks.
34.Hageja vastuväitele, et objektiivsetel asjaoludel ei olnud võimalik hankelepingu sõlmimisel ette näha, et ventilatsioonitööde teostamine hankedokumentides sisaldunud projekti alusel ei ole võimalik, märgib kohus järgmist. Pakkuja osaledes riigihankel ja tehes pakkumust peab olema veendunud, et pakkuja suudab edukaks tunnistamise korral tööd nõuetekohaselt täita. Hagejal oli võimalus tutvuda objektiga ja hankedokumentidega, sh esitada täpsustavaid küsimusi või projekti vaidlustada enne pakkumuse tegemist, mida hageja ei teinud
35.Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et pooled ei olnud kokku leppinud töövõtulepingus sätestatud tähtaja (05.09.2013) pikendamises, kuivõrd tähtaja pikendamisega oleks kostja hankijana rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 69 lg 3 ja lg 4 sätestatud hankelepingu muutmise lubamise eeldused ei ole kohtu hinnangul täidetud. Eeltoodust tulenevalt, ei ole kohtu hinnangul olnud ka kostja käitumine selline, mille alusel sai hagejal tekkida õigustatud mulje, et kostja on lepingu tähtaja muutmiseks/pikendamiseks andnud nõusoleku. Seega tuli hagejal lepingus kokkulepitud
9(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 tööd lõpetada ja üle anda hiljemalt 05.09.2013.
36.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja teostas täppiskonditsioneeridega seotud tööd, ventilatsioonitööd ja elektripaigaldiste kontrolli kooskõlas lepinguga või mitte.
37.Töövõtjal töövõtulepingu p 3.1 kohaselt teostada oma tööjõu ja vahenditega kõik lepingus ettenähtud tööd ning hankida oma kulul selleks vajalikud seadmed, materjalid ja seadusandja poolt ettenähtud load ning p 3.3. kohaselt oli töövõtja kohustatud teostama lepingu punktis 1 kokkulepitud tööd vastavalt RYL 2000 sätestatud kvaliteedi nõuetele ja eeskirjadele, lähteülesannetele ning heale ehitustavale. Eelnevalt on avaldatud ka see, et pooled ei vaidle selle üle, et hagejal tuli töid teostada vastavalt töövõtulepingule ja lepingu lisadeks olevatele lähteülesannetele ja ajagraafikutele ning, et tööde teostamisel olid kasutatavad projektid koos plaanidega.
38.Esmalt märgib kohus, et vaidluslaused tööd on lepingujärgsed tööd, see nähtub kohtu hinnangul nii lepingu lisadeks olevatest dokumentidest kui ka hageja enda poolt koostatud ajagraafikutest.
38.1.Hageja seisukoha kohaselt põhjustas täppiskonditsioneeridega seotud tööde viivituse kostja, millega kostja ei nõustu. Lähteülesanntes (p 8) on kirjas, et projektis ja lähteülesandes tööde kirjete erinevuste korral tuleb lähtuda lähteülesandest. P-s 11.2 on kirjas, et serveriruumi projekteerida ja paigaldada täppiskonditsioneer (jahutusvõimsus vastavalt aktiivseadmete soojuseraldusele) (II kd, tl 55, 59, 67, 71). 30.07.2013 toimunud objekti nõupidamise protokollist nähtub, et lisa- ja muudatustöödena on tehtud ettepanek töövõtja poolt välja võtta täppiskonditsioneeri asendamine splitiga ning otsustatud on, et täppiskonditsioneere ei asendata. Jääb üks konditsioneer ruumi kohta, mille võimsus ja tüüp enne paigaldamist kooskõlastada (I kd, tl 38-39). Hageja oli teadlik sellest, et tuleb paigaldada täppiskonditsioneer vastavalt lähteülesandele. Asjaolu, et kostja on võtnud mõtlemisaega hageja ettepanekut kaaluda, ei tähenda, et kostja oleks vastutav viivituse osas seonduvalt täppiskonditsioneeri paigaldamisega. Kuivõrd 30.07.2013 nõupidamisel fikseeriti ka nõue konditsioneeri tüübi kooskõlastamiseks enne paigaldamist, mida hageja ei teinud, siis on kohtu hinnangul ka arusaadav, et kostja ei saanud serverit nihutada varem ja serveri ümberpaigutamine tuli kõne alla pärast paigutatava seadme kooskõlastamist kostjaga. Hageja 30.08.2013 kirjast kostjale nähtub, et hageja ei arvestanud täppiskonditsioneeride tellimisel nende eeldatavat tarneaega. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul võimalik täppiskonditsioneeride tellimusega seonduvat viivitust omistada kostjale, vaid kohus saab hageja eelnimetatud kirjast järeldada, et tehas lubas esmalt toodet tarnida 30.08.2013, kuid siis teavitas tootjatehas, et täppiskonditsioneerid tarnitakse 07-11.10.2013. Seetõttu on kohtu hinnangul tegemist küll tarneprobleemiga, kuid selle vastutuse kannab siiski hageja, mitte kostja kuna hageja kohustus oli lepingu järgi hankida oma kulul vajalikud seadmed. Lisaks nähtub 16.07.2013 toimunud objekti nõupidamise protokolli punktis 6 alapunktis 3, et töövõtja kohustub seadmele, so täppiskonditsioneerile teostama vajalikud ühendused. Tegemist on projektijärgsete töödega, kuna nimetatud ühenduste puudumisel ei ole konditsioneeride töötamine võimalik. Kondensvee ärajuhtimine ja ülepumpla ehitus kuuluvad täppiskonditsioneeri juurde, kuna vajalikud süsteemid on vajalikud konditsioneeri töö tagamiseks. Need tööd kuuluvad lepinguliste tööde hulka (IV kd, tl 102 pöördel). Eelolevaga on kohtu hinnangul tuvastatud, et täppiskonditsioneeridega seonduva töö tegemise viivitus ei olnud põhjustatud kostja poolt.
38.2.Seonduvalt ventilatsioonitöödega, peab kohus esmalt vajalikuks märkida, et kohus saab lähtuda kostja poolt menetluses esitatud seisukohast, et õhuvahetus Tapa kasarmus pidi olema 10 l/s, mitte 6 l/s, mitte kostja käsitlusest 10 l/s asemel 9 l/s (millise seisukoha
10(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 on kostja esitanud esmakordselt alles kohtuvaidlustes). Kostja esitas ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks lähteülesandega koos OÜ Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt mais 2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja ventilatsioon“ tööprojekti ( I kd, tl 194-200, II kd, 62-64, II kd tl 108-114, III kd tl 65-67). Vastavalt lähteülesandele (II kd, tl lk 55-77) tuli hagejal lähtuda OÜ Arhitektuuribüroo Allan Strus poolt mais 2010.a. koostatud „Soojusvahetus, küte ja ventilatsioon“ tööprojektist, milles on kirjas, et õhuvahetuse projekteerimisel on lähtutud kehtivatest normidest, sh EVS 845 (hoone ventilatsiooni projekteerimine), kuid on kirjas ka, et õhuhulgad on antud ventilatsiooni plaanidel (I kd, tl 196-198, II kd, tl 110-112, IV kd, tl 32). Kohus nõustub kostja poolt menetluses esitatud vastuväidetega, et hageja on õhuvahetuse kordarvu vähendatud ilma kostjaga kooskõlastamata. Kuigi kostja oli hageja ventilatsiooniprojektist teadlik, ei nõustunud kostja hageja poolse projekti muutmisega (ei ole seda ka vaikides heaks kiitnud) ning nõudis lepingu täitmise tähtajal ventilatsioonisüsteemide väljaehitamisel (võimaliku projekti muutmisel) siiski lähteülesandest ja hanke aluseks olevatest projektidest kinnipidamist. 03.09.13 protokollist (I kd, tl 183) nähtub, et tööd ei valmi lepingujärgseks tähtajaks 05.09.13. Tellija tagastas töövõtjale paberkandjal ventilatsiooniprojektid täiendamiseks. Eeltooduga, on kohtu hinnangul tuvastatud, et hagejal puudus õigus ventilatsioonisüsteemi projekti õhuvahetuse puudutava osa muutmiseks, mida hageja on teinud ning millega seonduvalt on hageja lepingut rikkunud.
38.3.Elektripaigaldiste kontrolli osas seisnes kostja pretensioon selles, et lepingu tähtajaks ei teostanud hageja kogu kasarmute elektripaigaldiste tehnilist kontrolli ega esitanud kontrolliakti. Hageja on seisukohal, et esiteks ei kuulunud kogu kasarmute elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostamine hageja kohustuste hulka ning teiseks ei olnud hagejal selleks ka vajalikke dokumente. Kohus hageja eelnimetatud seisukohaga ei nõustu. Nimelt hankedokumentide osaks olevate lähteülesannete (II kd, tl 55-77) punktist 11.3 (elektripaigaldis ja hooneautomaatika) nähtuvalt tuli tööd teostada vastavalt projektile. Vormistada säilitatava ja lisatud elektripaigaldise kohta tegelikkusele vastavad skeemid ning teostusjoonised. Teostada kogu elektripaigaldise tehniline kontroll ning kõrvaldada tehnilise kontrolli käigus avastatud puudused. Anda objekt üle käidukorraldajale ja esitada nõuetekohasuse tunnistus tellijale. Kohtu hinnangul on võimalik eelolevaid punkte mõista selliselt, et hagejal tuli teostada kogu elektripaigaldise tehniline kontroll, mitte üksnes hageja enda poolt ümberehitatud elektripaigaldiste tehniline kontroll. Seega, on eeltoodu alusel kohus jõudnud järeldusele, et kasarmute elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamine kuulus samuti hageja lepinguliste kohustuste hulka ning hageja ei olnud lepingu lõpptähtajaks, so 05.09.2013 ka elektritöid nõuetekohaselt lõpetanud.
39.Kokkuvõtvalt, on kohus eelneva alusel jõudnud järeldusele, et hageja ei teostanud täppiskonditsioneeridega seotud töid, ventilatsioonitöid ja elektripaigaldiste kontrolli kooskõlas lepinguga. Seega ei vasta hageja poolt teostatud tööd lepingutingimustele ning hageja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Apellatsioonkaebus
40.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, menetluskulud jätta kostja kanda.
41.Apellatsioonkaebuse kohaselt pole maakohus tuvastanud töölepingu tähtaja pikendamise kokkuleppe fakti, vaid hinnanud tähtaja pikendamise lubatavust riigihangete seaduse tähenduses. Hageja hinnangul pikendas kostja oma 11.09.2013 kirjaga töövõtulepingu tähtaega kuni 23.09.2013, ent eriseadmete ja automaatika osas veelgi pikemalt. Maakohtu
11(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 arvates ei saanud lepingu pikendamine olla kooskõlas riigihangete seadusega ning seetõttu tähtaja pikendamine võimalik ei olnud. Kohus oleks pidanud tuvastama, kas faktiliselt leppisid pooled kokku tähtaja pikendamises, asjaolu, kas tähtaja pikendamine on kooskõlas riigihangete seadusega ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel mingisugust tähendust.
42.Maakohus hindas tähtaja pikendamisega seotud tõendeid ebaõigesti ja läbipaistmatult, kuna maakohus ei tõlgendanud kostja 11.09.2013 kirja sõnastust. Hageja on seisukohal, et lepingu pikendatud tähtajaks 23.09.2013 teostas hageja ilma oluliste puudusteta kõik lepingujärgsed tööd, välja arvatud ventilatsiooni- ja elektripaigaldise kontrolliga seotud tööd ning täppiskonditsioneeridega seotud tööd. Seepärast ei olnud kostjal õigust keelduda 23.09.2013 seisuga tööde tervikuna vastuvõtmisest.
43.Täppiskonditsioneeridega seotud tööde viivituse tingis kostja, sest esiteks langetas kostja lõpliku otsuse paigaldatavate täppiskonditsioneeride osas alles 30.07.2013, teiseks olid täppiskonditsioneerid paigaldamiseks vaja pöörata serverit, mida kostja tegi alles 10.09.2013 ja kolmandaks ehitas hageja vastutulekuna kostjale välja uue kanalisatsiooniühenduse.
44.Kohus ei ole analüüsinud, milles seisnes täppiskonditsioneeride paigaldustööde viivituse olulisus ega ole arvestanud apellandi poolt esiletoodud asjaolusid ja tõendeid. Viivitus täppiskonditsioneeridega seonduvate tööde teostamisega ei saanud kasarmute kasutamist takistada, kuna kasarmu vajaduste rahuldamiseks oli piisav ka eelnev jahutusseade, mis ka töötas ja rahuldas serveri vajadusi.
45.Hageja ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada, et ventilatsiooniprojekt on puudulik. Maakohus jättis täielikult tähelepanuta hageja esiletoodud konkreetsed ventilatsiooniprojekti puudused: ventilatsioonitorustiku mittemahtumine ruumidesse, õhuhulkade tasakaalu, sh sisse ja väljapuhke ebaselge kajastamise, uste avamise vastu seina ja Jõhvi kasarmu jooniste täieliku puudumise. Hageja lähtus ventilatsiooni väljaehitamisel õigustatult ventilatsiooniprojektis viidatud kehtivast standardist EVS 845-2:2004, mis näeb kasarmu jaoks ette õhuvahetuse 6 l/s. Kuna kostja ventilatsiooniprojekt oli Tapa kasarmute osas oluliste puudustega ning Jõhvi osas puudus üldse, palus kostja hagejal 02.07.2013 esitada ventilatsiooni muudatusprojekti Hageja esitas projekti 7 päeva pärast kostjalt sellekohase palve saamist. Kostja ei esitanud ventilatsiooniprojektile vastuväiteid ning asus selle alusel kontrollima hageja poolt tehtud töid. Alles 03.09.2013 esitas kostja oma pretensioonid 09.07.2013 ventilatsiooniprojekti kohta ning avaldas soovi õhuhulkade suurendamiseks, mis nõudis ventilatsioonisüsteemi ümberehitamist. Tegelikkuses kulus projekti muutmiseks kolm nädalat ning ventilatsioonitööde lõpuleviimiseks ligi kaks kuud. Kohtu seisukoht, mille järgi ilma ventilatsiooni toimimiseta ei ole hoone eesmärgipäraselt kasutatav, on põhjendamata. Käesoleval juhul omab tähtsust, kas hoone oli kasutatav sellise ventilatsioonisüsteemiga, mille apellant ehitas välja 23.09.2013.
46.Apellant teostas elektripaigaldise kontrolli enda ümberehitatud elektripaigaldise osas kooskõlas lepinguga. Kogu hoone elektripaigaldise kontrollimise vajadus lepingu järgi hagejal puudus. Hageja poleks saanud seda ka teha puuduvate dokumentide tõttu.
47.Hageja on seisukohal, et kostja poolt nõutud ventilatsioonitööd ja elektripaigaldise kontroll kogu hoone ulatuses väljusid lepingu raamidest ehk olid lepinguvälised tööd, mille suhtes ei saanud kohalduda lepingulised tähtajad ja lepingulised sanktsioonid.
48.Maakohus eiras hoone kasutuselevõtu tähendust töödes esinevate puuduste olulisuse hindamisel. Ilmselgelt sõltub hinnang puudustele töös mh sellest, kas vaatamata etteheidetud puudustele oli hoone sihtotstarbeliselt kasutatav ja reaalselt ka kasutuses või mitte. Kui töös oleksid esinenud sellised puudused, mis tõesti oleksid hoone sihtotstarbelise kasutuse välistanud, siis poleks Eesti Vabariik sellisesse hoonesse ka ajateenijaid paigutanud.
49.Kohtuotsus on vastuoluline ka küsimuses, kas ja millised puudused saavad õigustada töö tervikuna vastuvõtmisest keeldumist. Kohus ei ole analüüsinud ega hinnanud, kas kostja seisukoht, et ta keeldub tööde tervikuna vastuvõtmisest seni, kuni kõik puudused on
12(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 likvideeritud, on õiguspärane.
50.Kohus on väljunud poolte poolt tuginetud asjaolude ja argumentide piiridest, leides üllatuslikult, et kohtu hinnangul tuleks tööd lugeda vastuvõetuks alates 18.12.2013. Kumbki pooltest pole sellele asjaolule tuginenud – kostja on menetluses läbivalt väitnud, et tema luges tööd vastuvõetuks alates 04.11.2013.
51.Kohtu järeldus otsuse punktis 50 on vastuolus kohtuotsuse punktis 49.2 tehtud analüüsiga sellest, millal saab töö lugeda vastuvõetuks – kui kohtu hinnangul on töövõtja tasunõude vältimatuks eelduseks tellija poolt lõppakti allkirjastamine nagu kohus märgib otsuse punktis 50, siis puudub mistahes mõte analüüsida töö vastuvõetuks lugemise tingimusi ja hinnata selles osas tõendeid nagu kohus eelnevas punktis 49.2 tegi.
52.Kohus on vääralt analüüsinud kostja leppetrahvinõude eeldusi. Kostja ei ole tuvastanud 06.09.2013, 23.09.2013 ega mistahes muu hetke seisuga apellandi poolt teostamata või puudustega tööde väärtust. Selle asemel on kostja lähtunud ainuüksi 31.07.2013 vaheakteerimise järel akteerimata jäänud tööde väärtusest, tuvastamata seda, millises väärtuses oli apellandil teostamata või puudustega tööde väärtust. Hageja hinnangul saab 23.09.2013 seisuga tegemata tööde väärtuseks koos käibemaksuga lugeda 21600 eurot, mis moodustab vaid 2 % summalt, millelt kostja tegelikult leppetrahvi arvestas.
53.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on leppetrahvi vähendamine põhjendatud ainuüksi seetõttu, et kostjal ei tekkinud ega saanud tekkida apellandi töös esinevatest puudustest mingit kahju.
54.Kohus on tõendite hindamisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Kohus on kohtuotsuses läbivalt hinnanud tõendeid valikuliselt ja läbipaistmatult, eelistades ilma põhjenduseta tunnistajate ütlusi muudele tõenditele, sh dokumentaalsetele tõenditele. Seejuures ei ole kohus arvestanud kostja tunnistajate ütluste usaldusväärsust. Kohtuotsuses on kohus tõendite hindamisel valdavalt lähtunud tunnistajate kvantiteedist, olles ise eelnevalt andnud kostjale ebaõige eelise ja ilmse ülekaalu tunnistajate arvu poolest. Vastus apellatsioonkaebusele
55.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata, menetluskulud jätta apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
56.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 29.03.2016 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi täielikult rahuldamata, Eesti Vabariigilt Jaagor Grupp OÜ kasuks välja mõistmata põhivõla 42 187,52 eurot ja viivised 61 066,37 eurot ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas, ülejäänud osas jätta maakohtu otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
57.Hagis nõuab hageja kostjalt lepingujärgsete tööde eest tasumist, väites, et tööd tehti kokkulepitud tähtajaks. Hageja töövõtulepingujärgse tasunõude suurus, selle tasumisega viivitamisel võimalik viivisenõudeõigus (hageja on märkinud selle leppetrahvina) ja kostja õigus arvestada leppetrahvi sõltub sellest, milline oli poolte kokkulepe töö valmimise aja suhtes.
58.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nende vahel 20.06.2013 sõlmitud töövõtulepingu p
1.1.järgi oli tööde lõpetamise ja üleandmise tähtaeg hiljemalt 05.09.2013, vaidlus on selles, kas pooled leppisid kokku lepingu täitmise tähtaja pikendamises. Asja materjalidest nähtub, et 30.08.2013 esitas hageja kostjale taotluse lepingu täitmise tähtaja pikendamiseks (II kd, tlk 129 ja I kd, tlk 17-18). Taotluse kohaselt palus hageja lepingu tähtaega pikendada kuni 16.10.2013, tuues taotluses esile ka lepingu tähtaja pikendamise põhjused. 09.09.2013 teatas
13(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 kostja hagejale, et kuna lepingujärgsed tööd on osaliselt kostjale üle andmata, siis rakendatakse seisuga 06.09.2013 leppetrahvi lõpetamata tööde maksumusest (II kd, tlk 79). Nimetatud kirjast võib järeldada, et kostja ei pikendanud lepingujärgset tööde tegemise tähtaega. Siiski on sellel järgnevalt, so 11.09.2013 saadetud lepingus kostja esindajana nimetatud SP poolt hageja tahteavaldusele lepingu pikendamiseks vastus. Selles vastuses väljendatakse seisukohta, et (I kd, tlk 19), et töövõtja poolt tööde tähtaja pikendamise taotluses esitatud tähtajad ei sobi tellijale, kuna need ei kattu Kaitseväe tegevustega. Tellija poolseks viimaseks kuupäevaks tööde üleandmisel on 23.09.2013, kui töövõtja ei suuda ette antud kuupäevaks võetud kohustusi täita (va eriseadmed ja automaatika, mille tarneajad ületavad selle kuupäeva), siis on tellija seisukohal, et tõenäoliselt rakendatakse lepingu p 12.2 alusel lepingu ülesütlemist.
59.Poolte vahel on vaidlus selles, kas nimetatud 11.09.2013 kirjas väljendas kostja osaliselt aktsepti hageja taotlusele lepingu pikendamiseks. Maakohus on asus seisukohale (otsuse p 43), et pooled ei leppinud kokku töövõtulepingus sätestatud tähtaja pikendamises, kuivõrd tähtaja pikendamisega oleks kostja hankijana rikkunud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Kuigi maakohtu otsuse p-st 43 nähtuvalt on maakohus lähtunud tähtaja pikendamise kokkuleppe kindlakstegemisel riigihangete seaduses sätestatust, nähtub otsuse p-st 41, et maakohus on hinnanud ka teisi tõendeid. Oma lõppseisukohas ei ole maakohus siiski uuritud tõenditest tehtud järeldusi esitanud.
60.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohtule heidetakse ette, et poolte tahte väljaselgitamisel tugines maakohus põhiliselt riigihangete seaduses sätestatule. Ringkonnakohus nõustub sellega, et riigihangete seaduses sätestatu võib olla üks argument, et kindlaks teha, kas kostja andis nõusoleku lepingu tähtaja pikendamiseks, kuid see ei saa olla põhiline argument, sest riigihangete seaduse § 65 lg 5 järgi ei sõltu hankelepingu muudatuste kehtivus sellest, kas muudatus on tehtud kooskõlas riigihangete seadusega või mitte.
61.Poolte tahte väljaselgitamisel selles, kas lepingu tähtaega pikendati, tuleb lähtuda VÕS § 29 lg 1 järgi esmalt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingutingimuste kindlakstegemiseks esitatud tõendeid VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1–6 nimetatud asjaolusid, mh võimaliku kokkuleppe sõlmimise asjaolusid.
62.Eeltoodu järgi on lisaks kostja 11.09.2013 kirjas väljendatule ringkonnakohtu arvates kostja tahte väljaselgitamiseks oluline põhjuste tuvastamine, miks hageja lepingu täitmisega üldse 05.septembriks 2013 viivitusse jäi.
63.Hageja on asjas väitnud, et viivitus tulenes kostjast. Apellatsioonkaebuses tugineb hageja sellele, et täppiskonditsioneeriga seotud tööd viibisid seetõttu, et kostja langetas lõpliku otsuse täppiskonditsioneeri osas alles 30.07.2013. Samuti põhjustasid hageja väitel tööde viibimise ventilatsiooniprojekti puudused, hageja poolt vastutulekuna kostjale uue täppiskonditsioneeriga seotud uue kanalisatsiooniühenduse ehitamine ja hageja poolt kogu hoonete elektripaigaldise kontrolli teostamine.
64.Hinnates esitatud tõendeid, leidis maakohus (otsuse p 48.1), et hageja oli teadlik vajadusest paigaldada täppiskonditsioneer vastavalt lähteülesandele. Asjaolu, et tellija kaalus hageja ettepanekut asendada täppiskonditsioneer splitiga, ei tähenda kostja poolset viivitust seonduvalt täppiskonditsioneeri paigaldamisega, sest kostja ei takistanud hagejal täppiskonditsioneeri tellimist ja/või selle paigaldamist. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu, sest ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus täppiskonditsioneeri tellimisega seotud kõiki tõendeid hinnanud igakülgselt ja vastastikuses seoses. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
65.Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 3.3 järgi on töövõtja kohustatud teostama lepingu
14(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 punktis 1 kokkulepitud tööd vastavalt RYL 2000 sätestatud kvaliteedi nõuetele ja eeskirjadele, lähteülesannetele (Lisa nr 1 ja Lisa nr 2) ning heale ehitustavale. Lähteülesannete p-st 11.2 (I kd, tlk 59 ja 71) nähtub, et serveriruumi tuli projekteerida ja paigaldada täppiskonditsioneer (jahutusvõimsus vastavalt aktiivseadmete soojuseraldusele). Asjast nähtub, et hageja palus täpsustada tööde teostamise ajal 13.06.2013, milline peaks olema serveriruumi turvaklass (II kd, tlk 106). 25.06.2013 teatas kostja, et serveriruumi turvaklass peab olema R3 (II kd, tlk 82). Asjas puudub vaidlus, et serveriruumi turvaklass R3 nõuab 2 täppiskonditsioneeri, kuid füüsiliselt ei olnud võimalik projektijärgsesse serveriruumi kahte täppiskonditsioneeri paigaldada. 16.07.2013 nõupidamise protokollist nr 5 (I kd, tlk 36) nähtub, et töövõtjale pandi kohustuseks täiendada muudatuskalkulatsiooni selliselt, et täppiskonditsioneerid asendatakse splittidega. Kostja on tuginenud sellele, et sama koosoleku protokollist nähtuvalt võeti vastu otsus, et seadmeruumi tuleb paigaldada lähteülesandele vastav täppiskonditsioneer. Nimetatu on aga vastuolus hilisema, so 23.07.2013 koosoleku protokolliga (II kd, tlk 92), millest nähtuvalt otsustati, et otsus täppiskonditsioneeri asendamise võimalikkuse kohta splitiga tuleb sel nädalal. 30.08.2013 nõupidamise protokollist (I kd, tlk 38) nähtub otsus, et täppiskonditsioneeri asendamist splitiga ei toimu. Seega on põhimõtteliselt õige kostja seisukoht, et lõpptulemusena tuli serveriruumi paigaldada vastavalt lähteülesandele üks täppiskonditsioneer, kuid see ei lükka ümber asjaolu, et kostja poolt teatatud serveriruumi turvaklassi nõudest tulenevalt ootas hageja kostja juhiseid kuni 30.07.2013. Tunnistajate SP (IV kd, tlk 91 pöördel), AV (VI kd, tlk 106) ja MH (IV kd, tlk 113) ütlustest nähtub kokkuvõtvalt, et serveriruumi turvaklassiks oli R3, mis nõuab kahte täppiskonditsioneeri, kuid nende paigaldamine olemasolevasse ruumi oli võimatu, seejuures nähtub AV ütlustest lisaks, et täppiskonditsioneeri asendamist splitiga kaaluti veel 23.07.2013. Kostja ei ole asjas väitnud, et arutelu täppiskonditsioneeri asendamiseks splitiga põhjustas mingi teine asjaolu, kui kostja avaldatud serveriruumi turvaklassi nõue. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud maakohtu seisukoht, kostja käitumine ei takistanud hagejal täppiskonditsioneeri varasemat tellimist. Kui tellija ei anna õigeaegselt juhiseid ja seadme tarne pikast tähtajast tulenevalt ületatakse lepinguliste kohustuste täitmise tähtaega, ei saa seda pidada töövõtja kohustuste rikkumiseks. Kuna hageja osutas täppiskonditsioneeride paigaldamise võimatusele juba 07.06.2013 (selle väite on kostja õigeks võtnud 09.06.2014 menetlusdokumendis; I kd, tlk 119), kuid kostja andis juhise täppiskonditsioneeri osas alles 30.07.2013, ei saa hagejale täppiskonditsioneeri paigaldamisega hilinemist ette heita, sest selle põhjustas kostja õigeaegselt antud juhiste puudumine. Vaidluse lahendamisel ei ole ringkonnakohtu arvates oluline tuvastada täppiskonditsioneeride kanalisatsiooniühenduse väljaehitamise aega, kuigi asjas nähtub, et neid töid tehti veel 2013.a novembri keskel (I kd, tlk 147), sest kostja on asjas õigeks võtnud, et tööd loeti vastuvõetuks 04.11.2013. Asjas puudub vaidlus, et hageja nimetatud tööde eest eraldi tasu ei nõua.
66.Hageja on asjas väitnud, et tööde valmimise viivituse põhjustasid ventilatsiooniprojekti puudused, millest tulenevalt tegi hageja projektimuudatused ning kuigi kostja kiitis muudatused konkludentselt heaks, nõudis ta hiljem ventilatsioonitööde ümbertegemist. Maakohus tuvastas, et hagejal puudus õigus ventilatsioonisüsteemi projekti õhuvahetuse puudutava osa muutmiseks, millega seoses rikkus hageja lepingut.
67.Kostja on menetluses esitanud seoses ventilatsioonitööde projekteerimisega vastuolulisi väiteid. Esiteks on kostja väitnud, et hagejal puudus vajadus ventilatsiooni projekteerimiseks, kuna ventilatsioonisüsteemi renoveerimiseks esitati lähteülesandega koos OÜ Arhitekibüroo Allan Strus poolt mais 2010.a koostatud tööprojekt „Soojusvahetus, küte, ventilatsioon“ ning tööde teostamise lähteülesanne nõudis süsteemi väljaehitamist vastavalt viidatud tööprojektile. Samas on kostja esile toonud, et 30.07.2013 ehitusprotokollis nr 7 (I kd, tlk 40) sisaldub sõnaselgelt kostja nõue hagejale esitada kütte- ja
15(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 ventilatsioonisüsteemi muudatusprojekt paberkandjal, kuna varasemalt esitatud projekt ei vastanud lähteülesandes nõutule.
68.Lepingu p-st 3.3 tulenevalt tuli hagejal lähtuda lähteülesannetest ja lähteülesannete p 11.2 järgi oli hagejal kohustus projekteerida lisanduva ventilatsiooniseadme jaoks kaloriiferiga seonduv (II kd, tlk 18 ja 70). Tunnistaja SP ütlustest nähtub, et hagejaga sõlmitud leping ei näinud ette ventilatsiooni projekteerimist ning projekt, mille järgi pidi hageja ehitama, oli hankedokumentides olemas, kuid hageja asus omavoliliselt ventilatsiooni ümber projekteerima ja selle järgi ehitama. Seega tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et kogu ventilatsiooni projekteerimiskohustust hagejal ei olnud. TR ütlustest (IV kd, tlk 95) nähtub, et lepingu järgi tuli hagejal osaliselt teostada ka projekteerimistööd, kuid osaliselt selgus projekteerimistööde vajadus tööde käigus, sest ripplagede avamisel selgus, et olemasoleva projekti järgi ettenähtud torustikud ei mahtunud hoonesse ära, puudu olid tuletõkkelapid ning projektist ei olnud võimalik välja lugeda õhuhulkade tasakaalu ruumis. 02.07.2013 objekti nõupidamise protokollist nähtub, et hagejal tuleb esitada ventilatsiooni ja kütte muudatusprojekt (II kd, tlk 86). Seega on eelnevaga ringkonnakohtu arvates tõendatud, et lisaks lepingus kirjalikult märgitud kohustusele projekteerida ventilatsiooniseadmete kaloriiferitega seonduv, tekkis tööde käigus hagejal kohustus muuta osaliselt ka lepingu lisaks olnud ventilatsiooniprojekti.
69.Hageja väidetel pidi lepingu kohaselt õhuvahetus ruumides olema 6 l/s, mida näeb ette standard 845-2:2004 ning kuna lepingu lisaks olnud ventilatsiooniprojektis olid õhuhulkade sisse- ja väljapuhke tasakaalud paigast ära, siis märkis hageja muudetud ventilatsiooniprojekti ka õhuvahetuse vastavalt standardile EVS 845-2:2004. Ringkonnakohus on seisukohal, et sellise standardi järgimise kohustust lepingu dokumentidest ei tulene. OÜ Arhitektibüroo Allan Strus ventilatsiooniprojekti kirjelduses on esile toodud, et: „Õhuvahetuse projekteerimisel on lähtutud kehtivatest normidest. Õhuhulgad on antud ventilatsiooni plaanidel.“ (I kd, tlk 198; II kd, tlk 112) ning üldandmete kohaselt on hoone ventilatsioon projekteeritud vastavalt normile EVS 845 (I kd, tlk 196; II kd, tlk 110). Ringkonnakohus osutab, et ventilatsiooni vastavuse norm EVS 845 kehtestab alajaotusena erinevad nõuded olenevalt sellest, kas ventilatsioonisüsteem on ette nähtud eluruumidesse, majutusasutustesse või mujale. Kuna lepingudokumentides polnud konkreetselt esile toodud, millisele normile konkreetselt peab ehitatav ventilatsioon vastama ning hageja arvates oli ventilatsiooni plaanil (IV kd, tlk 32) õhuhulkade tasakaal paigast ära, tulnuks hagejal vastavalt VÕS § 641 lg-le 3 küsida tellijalt juhiseid kohalduvate normide, sh õhuhulkade kohta.
70.Hageja väidetest nähtuvalt tuli ventilatsioonitööd ümber teha seetõttu, et kostja nõudis õhuhulkade vastavusse viimist normistiku ja plaaniga. Kuna hageja kostja käest tööde teostamise käigus ilmnenud ebaselguse kõrvaldamiseks juhiseid ei küsinud, tõi see kaasa ventilatsioonisüsteemi ehituse, mis ei vastanud kostja vajadustele. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja soov ventilatsioonivõimsuse 1,5 kordseks suurendamiseks oli lepingu raamidest väljuva töö tegemise nõudmine.
71.Asjas omab tähtsust ka see, kas mittenõuetekohaste ventilatsioonitööde ümbertegemise vajadus oli põhjustatud ainult hagejast tulenevatest asjaoludest. Hageja on asjas väitnud, et ta esitas kostjale ventilatsiooni muudatusprojekti ning asus selle järgi ehitama. Kuna hageja tehtud töid kontrolliti muudetud ventilatsiooniprojekti järgi, siis kiitis kostja muudetud ventilatsiooniprojekti konkludentselt heaks.
72.Ringkonnakohus hageja väidetega ei nõustu. 06.08.2013 nõupidamise protokollist nähtuvalt tuvastati, et ventilatsioonitööd pole teostatud projekti järgi. 19.08.2013 nõupidamise protokolli (II kd, tlk 95-96) kohaselt heideti hagejale ette, et ventilatsioonitööd pole tehtud projekti kohaselt, sama etteheide sisaldub ka 27.08.2013 nõupidamise protokollis (tlk 98). Eeltoodust nähtuvalt on kostja tööde käigus korduvalt hagejale osutanud
16(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 tööde mittevastavusest projektile. Seega ei tekkinud ventilatsioonitöödega hilinemine kostjast tulenevate asjaolude tõttu.
73.Elektripaigaldise osas on poolte vahel vaidlus selles, kas hageja oli poolte vahel sõlmitud lepingu järgi kohustatud teostama elektripaigaldise tehnilist kontrolli kogu hoone osas või osas, milles hageja elektripaigaldise ümber ehitas. Maakohus on ringkonnakohtu arvates õigesti leidnud, et kasarmute elektripaigaldiste tehnilise kontrolli teostamine kuulus hageja lepinguliste kohustuste hulka. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Hageja väide, et temal polnud kontrolli teostamiseks vastavat dokumentatsiooni, ei ole põhjendatud, sest vajadusel oleks hageja saanud seda kostjalt küsida. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine põhjendusega, et puudus tellija poolt edastatud dokumentatsioon, kuigi seda ei küsitudki, ei ole veenev. Nagu MM ütlustest (IV kd, tlk 125 pöördel) nähtub, esitati kostjale hageja poolt nõutud tunnistus. Seega oli hagejal võimalik lõpptulemusena nõutud tööd teha. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et elektripaigaldise tehnilise kontrolli tööd ei viibinud kostjast tulenevate asjaolude tõttu.
74.Lepingut võib VÕS § 20 lg 1 järgi muuta poolte kokkuleppel. Kokkuleppel lepingu muutmiseks on vaja sellekohaseid tahteavaldusi. Arvestades kostja 11.09.2013 kirjas sisalduvat ning seda, et osaliselt põhjustas kostja tööde tähtajaks mittevalmimise (täppiskonditsioneeridega seonduv), siis leiab ringkonnakohus, et veenvamalt on tõendamist leidnud hageja väide, et poolte kokkuleppel pikendati lepingu täitmise tähtaega kuni 23.09.2013. Kostja väljendas 11.09.2013 e-kirjas oma tahteavalduse ja sellega muutus tema tahteavaldus siduvaks. Tahteavaldust ei saa hiljem ühepoolselt tagasi võtta. Sellest tulenevalt ei lükka tunnistajana ülekuulatud SP ütlused, mille kohaselt lepingu tähtaja pikendamist ei toimunud, ümber 11.09.2013 kirjas sisalduvat.
75.Hageja on seisukohal, et lepingu pikendatud tähtajaks 23.09.2013 teostas hageja ilma oluliste puudusteta kõik lepingujärgsed tööd, välja arvatud ventilatsiooni- ja elektripaigaldise kontrolliga seotud tööd ning täppiskonditsioneeridega seotud tööd ning seepärast ei olnud kostjal õigust keelduda 23.09.2013 seisuga tööde tervikuna vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest.
76.Asja materjalidest nähtub, et 17.09.2013 teatati tööde omanikujärelevalve poolt kostjale, et objektid on saavutamas põhilist valmidusastet (I kd, tlk 134-135), va eriseadmed ja automaatika. Viimistlustöödest on jäänud teha silikoonimise ja liistutamise lõpetamine. Koristustööd on jäänud teha peamiselt san.ruumides. Eritöödest on lõpetamata torustike puuduste kõrvaldamine ja ventilatsioon. 19.09.2013 toimunud ülevaatusel, märgitud ka kui esialgne ülevaatus (I kd, tlk 137-139), tuvastati tehtud töödes mitmed puudused. Arvestades esiletoodud puuduste olemust, sisalduvad loetelus ringkonnakohtu arvates pisipuudused, mille esinemisel kostja poolt tööde vastuvõtmisest keeldumine poleks olnud põhjendatud. Samas nähtub tööde omanikujärelevalve 25.09.2013 kirjast (I kd, tlk 139) kostjale, et lisaks eelnimetatud ülevaatusel tuvastatud puudustele peavad kogu hoone ulatuses olema tagatud lähteülesande kohased õhuhulgad ja normidekohase mürataseme ning õhuvoolukiirusega ventilatsioon; kogu hoone elektripaigaldisele tuleb teostada tehniline kontroll ja likvideerida kontrolli käigus avastatud puudused ning esitada kontrolli akt; merekonteinerite kuivatusagregaadid peavad olema uued; merekonteinerite valgustid paigaldada ruumi lae keskele; paigaldamata täppiskonditsioneerid; lõpetamata automaatikatööd. Arvestades omanikujärelevalve 25.09.2013 kirjas nimetatud puuduste iseloomu, ei nõustu ringkonnakohus hageja väitega, et 23.09.2013 oli kostja kohustatud tööd tervikuna vastu võtma. Tööde-üleandmise ja vastuvõtmise aktist (I kd, tlk 167-169) nähtub, et lõppakteerimise mahtusid arvestades oli ventilatsioonitööde, automaatikapaigaldise merekonteinerite kuivatussüsteemi rahaline maksumus ligikaudu pool akteeritud summast.
17(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 Seega esinesid 23.09.2013 puudused töödes, mille rahaline maksumus ja selle kaudu ka tööde maht moodustas võrreldes teiste töödega umbes poole lõppakteerimise kogumahust. Sellise mahuga puuduseid ei saa nimetada pisipuudusteks. Asjas puudub vaidlus, et veel oktoobri lõpus tegi hageja lepingujärgseid töid. Nimelt nähtub tunnistaja TR ütlustest, et ventilatsioonitööde mõõdistamine toimus 25.10.2013. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väide kostja kohustuse kohta tasuda lõppmakse enne, kui tööd tehtud, on olemuslikult vastuolus VÕS § 637 lg-s 3 sätestatuga, mille järgi saab hageja nõuda lõppmakse tasumist, kui kogu töö on valmis.
77.Hageja seisukoha järgi ei olnud ventilatsioonitööde viibimine oluline, sest see ei takistanud hoonete kasutamist. Hageja viitab SP ütlustele (IV kd, tlk 104 pöördel) ja TR ütlustele (IV kd, tlk 96). Ringkonnakohus osutab, et hageja on jätnud tähelepanuta samas SP ütlused, mille kohaselt olid ventilatsioonitööde puudused olulised, sama on väljendanud MM (IV kd, tlk 120). Kuna hoonete kasutuselevõtt ei väljenda seda, kas töö on tehtud olulise puudusega või mitte, ei ole hageja seisukoht ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Põhimõtteliselt on hoonet võimalik kasutada ka üldse ilma ventilatsioonita ( näiteks avades vahetevahel vaid uksi-aknaid), kuid see ei tähenda, et sellise hoone kasutamine on riskivaba, eriti kui seda kasutab suur hulk inimesi. Kuna juba ventilatsioonitöödes esinevad puudused olid olulised puudused, mille tõttu puudus kostjal kohustus tööde vastuvõtmiseks, siis on hageja etteheited maakohtule selles, et maakohus ei analüüsinud, kas täppiskonditsioneeride paigaldustööde ja elekripaigaldise tehnilise kontrolli viibimine oli oluline puudus (kas selle tõttu oli takistatud hoonete kasutamine), põhjendamatu.
78.Kostjal puudus kohustus võtta hageja töid vastu ositi. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 5.13 ja 6.3 järgi pidi vaheakteerimine toimuma kahel korral 08.07.2013 ja 30.07.2013 ning punktide 5.1, 5.2 ja 6.1 järgi muutus ülejäänud tasunõue sissenõutavaks peale kogu tööde vastuvõtmist. Kuna 23.09.2013 esinesid hageja töös olulised puudused, ei ole põhjendatud hageja seisukoht, et 23.09.2013 pidi kostja võtma vastu kõik hageja tehtud tööd tervikuna ning kostjal tekkis tööde eest tasu maksmise kohustus.
79.Poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.2. kohaselt vastavalt lepingu punkti 1.1 alusel kehtestatud tööde lõpetamise tähtajale on käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise korral poolel õigus nõuda viivitavalt poolelt leppetrahvi 0,25 % päevas tähtaegselt tasumata summast või tähtaegselt mittekohaselt üleantud või üle andmata või vastu võtmata jäetud tööde maksumusest iga viivitatud päeva eest. Seega leppisid pooled nimetatud lepingupunktides kokku nii viivise tasumises tasu maksmisega viivitamise korral kui ka leppetrahvi nõudeõiguses lepingust tulenevate tööde mitteõigeaegsel üleandmisel. Kostja arvestas leppetrahvi summas 140 624,60 eurot (I kd, tlk 20). Teatisest leppetrahvi suuruse arvestamise kohta ja tasaarvestuse avaldusest (I kd, tlk 60) nähtub, et kostja arvestas leppetrahvi ajavahemiku 06.09-04.11.2013 eest kokku 140 624,60 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja tasu nõudega. Leppetrahvi arvestati akteerimata töödest summas 937 497, 34 eurot. Ringkonnakohus asus käesolevas asjas seisukohale, et pooled pikendasid lepingu täitmise tähtaega, seega ei ole kostja leppetrahvi arvestus alates 05.09.2013 põhjendatud.
80.Hageja väidete kohaselt pikendasid pooled lepingu täitmise tähtaega kuni 23.09.2013. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga. Eelpooltoodust nähtuvalt ei teinud hageja lepingu pikendatud tähtajaks töid valmis, mistõttu tekkis kostjal õigus arvestada leppetrahvi. Kostja on arvestanud leppetrahvi kuni 04.11.2013, seega oli kostjal lepingu järgi õigus arvestada leppetrahvi summas (akteerimata summast 0,25% moodustab 2 343,74x42) 98 437,08 eurot, millest tulenevalt oli kostjal õigus hageja lepingujärgsest tasust tasaarvestada 98 437,08 eurot. Hageja tasunõue moodustab seetõttu (937 497,34-98 437,08) 839 060,26 eurot.
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 tööde vastuvõtmise tähtajaks 04.11.2013 (I kd, tlk 119). Ringkonnakohus leiab, et tööde vastuvõtmise tähtajaks lugemine 04.11.2013 on põhjendatud, arvestades, et kuni 25.10.2013 teostati ventilatsiooniseadmete mõõdistustöid. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest viivise (hagis märgitud kui leppetrahv) tasumist. Kostja väidete järgi esitas hageja 14.11.2013 digitaalselt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja arved, kuid need ei vastanud tegelikkusele, sest arve nr 2013-29 oli kuupäevaga 12.10.2013 ja arve 2013-31 kuupäevaga 31.10.2013.
82.Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.
83.Antud juhul nähtub asja materjalidest kostja õigeksvõtt, et tööd loeti vastuvõetuks 04.11.2013 ning asjas puudub vaidlus, et hageja esitas allkirjastatud aktid ja arved kostjale 14.11.2013. Kostja arvates ei pidanud ta arveid tasuma, kuna ta ei nõustunud üleandmisvastuvõtmisaktide ja arvetega, sest need olid võrreldes allkirjastamise ajaga varasema kuupäevaga. Asja materjalidest nähtuvalt oli poolte vahel aktide ja arvete esitamise ajaks vaidlus tööde tegemise mahu ja tööde tegemise eest tasumise kohustuse aja suhtes. Kuigi poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.1 esimese lause järgi oli kokku lepitud, et tellija tasub töövõtja arveldusarvele pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist lepingu punktis 2 toodud summa 30 päeva jooksul arvates arve esitamise kuupäevast, on ringkonnakohtu arvates oluline see, et tegelikult ei erinenud mõlema poole poolt arvestatud lõpptasu summa suurus (jättes käesoleval juhul kõrvale võimaliku kostja leppetrahvi arvestamise õiguse). Kostja esitatud arvetel oli lõppakteerimise järgse tasumisele kuuluva summa suurus kokku 915 896, 34+21 600= 937 497,34 (II kd, tlk 149, 151), sama summa oli see ka kostja arvestuse järgi (I kd, tlk 169). Arvestades, et tööd olid vastu võetud, allkirjastatud arved kätte saadud, puudus kostjal ringkonnakohtu arvates õigus tasu maksmisest keeldumiseks mõningate üleandmis-vastuvõtmisaktides märgitud ebatäpsuste tõttu. Seega oli kostjal kohustus tasuda hagejale tasu 30 päeva jooksul arve saamisest ehk 14.detsembriks 2013. Kostja tasus 23.12.2013 hagejale 796 872,74 eurot, kuigi arvestades tasaarvestamise õigust oleks pidanud tasuma 839 060,26 eurot. Seega viivitas kostja 839 060,26 euro tasumisega 9 päeva. Sellest tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas (2097,65x9) 18 878,85 eurot. Senini on kostjal hagejale tasumata (839 060,26796 872,74) 42 187,52 eurot. Seega on põhjendatud hageja viivisearvestus põhivõla tasumisega viitamise eest kuni hagiavalduse esitamiseni kokku (105,47 eurot päevas x 119) 12 550,93 eurot. Hageja nõudis viivise tasumist ka edasiulatuvalt kuni põhivõla tasumiseni määraga 0,25 %. Käesolevaks ajaks ületab hageja viivisenõue kordades põhinõuet, so summat 42 187,52 eurot. Kuna menetluses väitis kostja, et hagejal viivise (nimetatud kui leppetrahv) nõudeõigus puudus ja ta taotles viivise vähendamist, siis leiab ringkonnakohus, arvestades, et hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu, mis ületab põhivõlast suuremat viivisesummat (vt ka Riigikohtu 26. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12), et hageja põhjendatud viivisenõue alates 24.12.2013 moodustab 42 187, 52 eurot. Seega tuleb rahuldada hageja viivisenõue kokku (42 187, 52 + 18 878,85) 61 066,37 eurot.
84.Hageja taotles asjas leppetrahvi vähendamist ja kostja taotles viivise vähendamist. Leppetrahvi ja viivise vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige poolte poolt nende kohustuste täitmise, nende õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus leppetrahvi vähendamiseks ja kostja taotlus viivise vähendamiseks alla põhivõla suurust tuleb jätta rahuldamata.
85.Hageja seisukoha järgi ei ole kostja kahju kandnud, mistõttu hagejale leppetrahvi arvestamine ei ole põhjendatud. VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahv on lepingus ettenähtud
19(20)
Tsiviilasi nr: 2-14-51400 lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 161 lg 1 kohaselt lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Kuna leppetrahvi funktsiooniks lisaks tekitatud kahju hüvitamisele on ka kohustuse täitmisele sundimine, siis võimaldab VÕS § 161 lg 1 kaitsta võlausaldaja huve ka juhul, kui tegelikult ei ole kahju tekkinud või kui selle tõendamine on võimatu. Õige on hageja väide, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kuid tuleb arvestada seda, et vähendamise õigustuse tingib see, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Käesolevas asjas ei saa kostjale leppetrahvi nõudmisel hea usu põhimõtte vastast käitumist ette heita, eriti arvestades seda, et kostja pikendas tööde valmimise tähtaega kuni 23.09.2013.
86.Kostja on oma viiviste vähendamise taotlust põhjendanud peamiselt sellega, et viiviste väljamõistmine oleks ebaõiglane, kuna hageja ise viivitas tööde üleandmisega. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole nimetatud põhjendused asjakohased, tööde valmimise viibimisega seoses on kostja juba arvestanud leppetrahvi ja osaliselt tuvastas ringkonnakohus nende põhjendatuse.
87.Kostja argumentatsioon, et hageja ei teatanud mõistliku aja jooksul viivisenõudest, mistõttu on hageja kaotanud õiguse viivist nõuda, tuleneb ilmselt sellest, et kostja arvates esitas hageja leppetrahvinõude. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel saab õigustatud isik nõuda viivist, mitte leppetrahvi. Erinevalt leppetrahvist ei seo viivise regulatsioon viivisenõudeõigust mõistliku tähtajaga. Viivise nõudmine võib teatatud juhtudel küll olla hea usu põhimõtte vastane, näiteks juhul, kui hageja oleks oma vastuolulise käitumisega jätnud kostjale mulje, et viivist ei nõuagi. Käesolevas asjas selliseid asjaolusid ei esine.
88.Kostja teatas hagejale leppetrahvi arvestamisest juba 06.09.2013. Seega ei ole hageja väited selle kohta, et leppetrahvist pole teatatud mõistliku aja jooksul, põhjendatud.
89.Eeltoodu alusel tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 42 187,52 ja viivised summas 61 066,37 eurot. Menetluskulude jaotus
90.TsMS § 173 lg 3 esimese lause kohaselt kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Arvestades hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsioone ja vaidluse asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta tema enda kanda, kostja menetluskulud tuleb 35 % ulatuses jätta hageja kanda, ülejäänud ulatuses tema enda kanda. Kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-142-15 väljendatud seisukohaga ja lähtudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2 määrab menetluskulud peale lõpplahendi jõustumist summaarselt kindlaks asjas lahendi teinud maakohus TsMS §-s 177 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik