Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda selleks ette nähtud Rahandusministeeriumi kontole1 ja selgituseks lisada tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud ja kohtu osad õiguslikud põhjendused. TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. Harju Maakohus menetleb J L hagi M L vastu. Kohus määras asjas kohtuistungi, millele kostja ei ilmunud (kutse dtl 133, kostja vastus 135) ja hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist/rahuldamata jätmist. Hageja palub välja mõista M Llt hageja kasuks kõrvalkulude võlga ja kahjuhüvitist kokku 4193 eurot, lisaks üürivõlga 1587,10 eurot, viivist üürivõlalt 1587,10 eurot. Menetluskulud ja sellelt nõutava viivise palub jätta kostja kanda. Asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 29.09.2023 üürilepingu ja hageja andis kostja kasutusse korteri aadressil xxx ja garaaži aadressil xxx. Kostja kohustus tasuma üüri kuus 615 eurot ja kõrvalkulusid. Üürileping jõustus 29.09.2023, leping on sõlmitud üheks aastaks ning lepingu lõppemise aeg oli 29.09.2024. Kostja ei ole üüri tasunud alates 2024.a. aprillist ning kommunaalkulusid alates 2024.a. veebruarist. 19.03.2024 andis hageja kostjale e-posti teel teada, et kostjal on võlg üüri ja kommunaalarvete eest ning palus võla tasuda 15 päeva jooksul. Samal päeval teatas kostja, et ta seal ei. Hageja palus kostjal saata kinnitus üürilepingu lõpetamise kohta, kuid kostja pole reageerinud. Hagejale ei ole teada, millal kostja korterist kolis välja. 09.04.2024 1

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-tasumine-ja-tagastamine

2

2-24-17788 esitas hageja kostjale e-posti teel avalduse üürilepingu lõpetamiseks lepingu rikkumise tõttu (vastavalt üürilepingu punktile 6.4), kuna kostja pole võlgnevusi likvideerinud. Kostja ei ole hageja kirjale reageerinud. Üürileping lõppes 18.04.2024. Hageja sisenes korterisse ning avastas, et ruumid on koristamata ning sisustus on kahjustatud. Hageja saatis kostjale 18.06.2024 nõudekirja kahju hüvitamise nõudega, milles esitas ka kõik tõendid esemete ostmise kohta ning remondi kohta. Üürileping on lõppenud 18.04.2024 ja hagejal õigus nõuda üüritasu tasumist edasiulatuva 3 kuu eest, kuna kostja pole lepingut lõpetanud vastavalt lepingu punktile 6.3, ette teatades 3 kuud. Seega arvestab hageja saamata üüri tulu kuni 18.07.2024. Võlgnetav üür, arvestades maha tagatise 615 eurot, on 1587,10 eurot ja võlgnetavad kõrvalkulud on seisuga 18.04.2024 788,91 eurot, kahju rikutud ruumide, asjade ja koristamata jätmise eest on 3404,09 eurot. Hageja nõuab lepingu järgi 5% päevas viivist võlgnetavalt üürivõlalt kokku 1587,10 eurot (hageja on piiranud viivist üürivõlalt vastava üürivõla suurusega). Hageja nõue üürivõla ja sellelt arvestatud viivise saamiseks on vaid osaliselt hagiavalduses toodud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Kohus ei kontrolli tõendeid, vaid hindab tagaseljaotsuses hagiavalduses esile toodud asjaolusid, kas nende alusel on nõue õiguslikult põhjendatud. Hageja väidab, et kostja teatas hagejale pärast hageja 2024.a. märtsikuise kirja saatmist, et kostja eluruumis ei ela, kuid hageja väidete kohaselt lõppes üürileping hageja poolt lepingu ülesütlemisega 18.04.2024. Hageja nõuab aga 18.04.2024 järgselt veel kolme kuu üüri väidetavalt kostja poolt lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaja rikkumise eest. Esiteks. Hageja on ise väitnud, et leping lõppes 18.04.2024 hagejapoolse mitte kostjapoolse lepingu ülesütlemisega ja seega ei saa hageja VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 195 lg 2, § 271 alusel nõuda kostjalt üüri pärast 18.04.2024, sest leping lõppes 18.04.2024 mitte 18.07.2024. Hageja ei ole väitnud, et kostja kasutas eluruumi pärast 18.04.2024, mis võimaldaks nõuda kostjalt üüri VÕS § 334 järgi. Teiseks. Hageja on viidanud hagiavalduses, et üür 615 eurot kuus tuleb maksta lepingu punkti 2.1.1 alusel hiljemalt iga kalendrikuu 15. (viieteistkümnendaks) kuupäevaks. VÕS § 294 sätestab, et kui üür on arvestatud ajavahemike järgi, tuleb üüri, kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üüri ei arvestata ajavahemike järgi, peab üürnik maksma üüri, kõrvalkulud ning hoone korrashoiu- ja parenduskulud lepingu lõppemisel. Seega, tuginedes hagiavaldusele, tuli kostjal üüri maksta 2024.a. aprillikuu eest aprillikuu 15. kuupäevaks. Kuna hageja väidetel lõppes leping 18.04.2024, siis on kostja üürivõlg 2024.a arpillikuu eest vaid 365 eurot (615/30x18). Hageja on ise hagiavalduses esile toonud, et ta on tasaarvestanud väidetava üürivõla tagatisrahaga 615 eurot. Seega, arvestades tegelikku üürivõlga 365 eurot ja hageja tasaarvestust tagatisrahaga 615 eurot, ei ole kostjal enam selle tulemusel üürivõlga, kuna VÕS § 197 lg 2 järgi lõpevad vastastikused nõuded vastavas ulatuses. Kolmandaks. Viivist saab hageja nõuda 2024.a. aprillikuu üürivõlalt alates 16.04.2024 VÕS § 113 lg 1, § 101 lg 1 p 6 järgi, kuna tähtaeg tasumiseks oli 15. aprillikuu päev, seega tekib viivitus alates 16.04.2024. Hageja viivisearvestustest ja hagiavalduses toodud tabeli kohaselt arvestab hageja viivist üürivõlgadelt (millest põhjendatud on vaid kohtu hinnangul 365 eurot) kuni 18.07.2024 tuginedes lepingule 5% päevas. Hagi kohaselt sõlmiti üürileping 29.09.2023. VÕS § 287.1 lg 1 sätestab, et eluruumi üürilepingu korral võivad üürileandja ja üürnik leppida kokku käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast kõrgemas viivisemääras tingimusel, et vastav kokkulepe on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, lg 2 sätestab, et kokkulepe, millega antakse üürileandjale õigus nõuda eluruumi üürnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, mis ületab enam kui kolm korda käesoleva seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivisemäära, on tühine. Seega on 29.09.2023 sõlmitud üürilepingus kokkulepitud viivisemäär 5% päevas võlalt tühine VÕS § 287.1 lg 2 järgi, kuivõrd VÕS § 113 lg 1 2. lause ja § 3

2-24-17788 94 sätestatu kohaselt oli 29.09.2023 (lepingu sõlmimise päev) viivisemäär aastas 12% ehk 0,03% päevas (lepingus sätestatud viivisemäär ületab 3-kordset seadusjärgset määra). Hageja viivisenõue perioodi eest 16.04.2024-18.07.2024 on õiguslikult põhjendatud seadusjärgses määras 8,47 eurot. Muus osas on hageja nõue kõrvalkulude saamiseks kuni 18.07.2024 788,91 eurot ja kahju hüvitamiseks 3404,09 eurot, kokku 4193 eurot põhjendatud VÕS § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 3, § 108 lg 1, § 127 lg 1, 3, § 128 lg 1, 2, § 132, § 115 lg 1, § 292 lg 1, 1.1 järgi. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kõrvalkulude võlga 788,91 eurot, kahju hüvitist 3404,09 eurot, kokku 4193 eurot ja viivist 8,47 eurot. Hageja üürivõla nõue jääb rahuldamata. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi kuulus rahuldamisele 57% (4201,47/7367,20x100). Kohus jätab eeltoodu alusel kostja kanda hageja tasutud lõivu täies ulatuses 665 eurot ning peab põhjendatuks hageja esindaja kulu 750 eurot (menetluskulude nimekirja kirje 2 – materjalidega tutvumine, analüüs, hagi koostamine, 5h*150eur, sh käibemaks) ning muud hageja lepingulise esindaja kulud jäävad hageja enda kanda. Kostja kulud jäävad tema enda kanda ja kohus nende suurust määrama ei hakka. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt, milleks on tasumisele kuuluv lõiv, peab kostja tasuma hagejale viivist VÕS §113 lg 1 2. lause järgi alates lahendi jõustumisest kuni kulude tasumiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Mai Grauberg kohtunik

4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.