Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind maakohtus Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Pärnu Maakohus Külli Mõlder 29. september 2016. a., Kuressaare kohtumaja 2-16-322 OÜ Sandla Karjamõis hagi OÜ Havana Transport vastu kahju hüvitamiseks ning asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 1075 eurot Hageja: OÜ Sandla Karjamõis (registrikood 11525757, asukoht Muigu, Nässuma küla, Pihtla vald, Saare maakond), lepinguline esindaja Kerli Kase (e-post [email protected]). Kostja: OÜ Havana Transport (registrikood 10677287, asukoht Mereranna tee 2-3, Kaarma vald, Saare maakond), lepinguline esindaja Ants Kuningas (e-post [email protected]). 23.08.2016. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Sandla Karjamõis hagi rahuldamata.
2.Jätta OÜ Havana Transport menetluskulud OÜ Sandla Karjamõis kanda. Selgitus Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2 mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja OÜ Sandla Karjamõis esitas 11.01.2016 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagi OÜ Havana Transport vastu kahju hüvitamiseks ning asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt viis 21.07.2014 OÜ Sandla Karjamõis koostööpartner A K hagejale kuuluva hooldusniiduki rulli OÜ-le Havana Transport remonti. Hageja ei omanud eelnevalt ülevaadet, mis täpsemalt hooldusniiduki rullil viga on ning milles parandustööd täpsemalt seisnevad (seal hulgas milline on tööde aja- ja ressursikulu). Kuivõrd praktikas on tavapärane töövõtja poolt enne tööga alustamist tellijale hinnapakkumise esitamine, jäi hageja ootama hinnapakkumist võimaliku kulu ja vajalike tööde kohta. 08.08.2014. a esitas kostja hagejale ootamatult arve nr 1080814 kogusummas 506,16 eurot, mille kohaselt kulus hooldusniiduki rulli remonttöödele 15 töötundi. Viidatud arve kohaselt on ühe töötunni hinnaks märgitud 24 eurot, mis teeb kogu töö hinnaks 360 eurot (lisandub käibemaks). 22.08.2014. a esitas hageja volitatud esindaja kostjale pretensiooni. Nimetatud pretensioonis esitas hageja korduva palve kostjale esitada hagejale tööaja arvestus, millest oleks üheselt tuvastatav, millistele hooldusniiduki rulli remontimisel teostatud tegevustele ja kui palju aega kulus. Hageja nõudis hooldusniiduki rulli tagastamist 1 tööpäeva jooksul alates nimetatud pretensiooni kättesaamisest. Kostja hooldusniiduki rulli tööaja arvestust hagejale ei esitanud, hooldusniiduki rulli ei tagastanud ning hageja poolt pakutud kompromissiga ei nõustunud. Ka tunnistaja M Pon oma ütlustes kinnitanud seda, et tööde teostamiseks oleks kulunud umbes üks päev ning tunnistaja A K on samuti kinnitanud, et teostatud töödele kulunud ajamaht on ebamõistlikult suur. Hageja ja kostja tahe oli suunatud töövõtulepingu sõlmimisele. Hageja ja kostja saavutasid kokkuleppe töö teostamise osas, va võimaliku kulu ja vajalike tööde osas. Hea usu põhimõttest lähtuvalt oleks pidanud kostja esitama enne tööde teostamist hagejale hinnapakkumise võimaliku kulu ja vajalike tööde kohta. Et pooled ei saavutanud lepingu olulistes tingimustes kokkulepet, ei jõudnud pooled lepingueelsetest läbirääkimistest lepingu sõlmimise faasi. Ka tunnistaja M Pon öelnud, et „kui rull toodi sinna, siis leppisime kokku, et kui töödejuhataja tagasi tuleb täpsustatakse tööd“. Seega on selge, et hageja, kes viis hooldusniidukirulli kostja juurde remonti, jäi ootama kostjalt infot teostatavate tööde mahu ja tööde teostamise hinna osas. Hageja esitatud nõue on suunatud hooldusniiduki rulli ebaseaduslikust valdusest väljaandmise vastu (asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1). Hageja on hooldusniiduki rulli omanik. Hagejale teadaolevalt asub hooldusniiduki rull kostja majandusetegevuse kohas. Hageja on korduvalt palunud hooldusniiduki rulli tagastamist, kuid kostja keeldub asja tagastamisest. Kostja keeldub hooldusniiduki rulli tagastamisest, viidates võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lg 1 tulenevale pandiõigusele. Hageja hinnangul ei ole ta aga oma käitumisega andnud kostjale alust arvata, et ta oma kohustust ei täida. Vastupidi, hageja on korduvalt pöördunud kompromissettepanekuga kostja poole, kuid kostja on keeldunud läbirääkimistest. Seega puudub kostjal seaduslik alus asja üle valduse teostamiseks. Seda ka põhjusel, et hageja ning kostja vahel pole sõlmitud töövõtulepingut. Hageja ei lükka ümber kostja väidet, et andis hooldusniiduki rulli valduse üle kostjale, sest hooldusniiduki rulli hooldustööde teostamine eeldas valduse loovutamist kostjale. Hageja rõhutab, et kuivõrd kostja pahausksest käitumisest tulenevalt ei jõudnud pooled lepingu sõlmimiseni, oli kostja kohustatud tagastamata hooldusniiduki rulli asja omanikule, s.o hagejale. Nimetatuga seoses muutus kostja valdus hooldusniiduki rulli üle ebaseaduslikuks. Kuivõrd poolte vahel on vaidlus hooldusniiduki rulli remonttööde maksumuse üle, on hageja tellinud võrdlevad hinnapakkumised isikutelt, kes tegelevad samasuguste remonditööde
2-16-322 teostamisega. OÜ VM hinnapakkumise kohaselt läheks hooldusniiduki rulli taastamine maksma kokku 150 eurot (lisandub käibemaks). FR OÜ võrdleva hinnapakkumise kohaselt läheks hooldusniiduki rulli taastamine maksma aga vaid 110 eurot (lisandub käibemaks). Seega on hageja seisukoht kostja poolsest hinna ülepaisutamise kohta põhjendatud. Hageja rõhutab, et tema nõue ei saa olla suunatud töötasu vähendamisele, kuivõrd pooled ei sõlminud töövõtulepingut. Hageja üksnes tõendab võrdlevate hinnapakkumistele toetudes, et väide kostja poolsest hinna ülepaisutamisest on põhjendatud ja tõendatud. Hageja rõhutab, et pooled ei sõlminud töövõtulepingut. Samuti ei ole kostja tagastanud hagejale hooldusniiduki rulli. Seega puudus hagejal võimalus hinnata, kas tulemus on saavutatud. Vaatamata sellele on hageja valmis tasuma kostjale teostatud öö eest mõistliku tasu. Hageja hinnangul on antud juhul teostatud töö eest mõistlik tasu 180 eurot. Hageja selgitab, et juhul kui kostja oleks lepingueelsete läbirääkimiste käigus täitnud korrektselt oma kohustusi ja võimaldanuks enne tööde teostamist hagejal tutvuda hinnapakkumisega võimaliku kulu ja vajalike tööde kohta, s.t avaldanuks hagejale olulised lepingu tingimused, ei oleks hageja kostjaga töövõtulepingut sõlminud ning oleks tellinud tööde teostamise mujalt märkimisväärselt soodsama hinnaga. Veel märgib hageja, et kuivõrd ta ei saa hooldusniiduki rulli kasutada, on hageja sunnitud teenust sisse ostma teiselt teenusepakkujalt. Hageja on tellinud OÜ-lt M V niitmise ja purustamise teenust, mille eest on OÜ M V esitanud hagejale 17.09.2015.a. arve nr 6. Tegemist on arvega, millise aluseks olevat tööd oleks hageja saanud teha ise, kui kostja oleks hagejale hooldusniiduki rulli tagastanud, kuid kuna kostja hagejale parandusse viidud hooldusniiduki rulli ei tagastanud, oli hageja sunnitud teenust tellima kolmandalt isikult. Seega on kostja oma käitumisega tekitanud hagejale kahju summas 525,00 eurot. Hageja rõhutab, et tema nõue põhineb VÕS §-dest 14 ja 115 tulenevalt lepingueelsetest läbirääkimistest. Seega ei ole kahju põhjustaja süü küsimus antud juhul asjakohane. Hageja rõhutab, et hageja korduv palve esitada hagejale tööaja arvestus viitab kostja pahatahtlikkusele oma kohustuste täitmisel. Hageja hinnangul, kui kostja leidis, et arve on põhjendatud, siis oleks pidanud selgitama hagejale tööaja arvestust ja teostatud tööde sisu ning pooled oleks ilmselt jõudnud lepingu sõlmimiseni. Samuti oleks siis hageja saanud koheselt hakata kasutama hooldusniiduki rulli ning hageja ei oleks pidanud teenust sisse ostma teiselt teenusepakkujalt ning puuduks alus kahju hüvitamiseks. Kostja vastuväide
2.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata. Samuti palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. A K tõi tugevalt amortiseerunud hooldusniiduki rulli OÜ Havana Transport töökotta 03.07.2014 ja selgitas kostja töötajale, et tegemist olevat tema enda hooldusniiduki osaga, mis vajab taastamist. Töökohas viibinud keevitaja teatas, et seda tööd ei ole võimalik ette võtta ja soovitas A Kil pöörduda kellegi teise poole. A K soovis tungivalt juhataja jutule, kuid juhataja oli viidatud ajal puhkusel. Kostja juhatuse liige ja tegevjuht saabus tööle tagasi 07.07.13 ja kui A K käis uuesti, selgitas, et lähiajal ei saa seda tööd ette võtta. Põhjusel, et niiduki rulli laagrisõlmed olid purunenud, võlliotsad olid täielikult kulunud ja kinnitusplaadid olid kõverad ning plaatide kinnitusavad välja veninud, vajas kogu rull sisuliselt taastamist. Kostja juhatuse liige teatas, et kui A K tahab tungivalt seda rulli taastada kostja juures, siis peab arvestama, et tunnitasu on 24 eurot, millele lisandub käibemaks tegelikult tööle kuluvaaja eest, sest rulli taastamise ajakulu ei olnud ettenähtav. A K nõustus kostja ettepanekuga ja jättis rulli kostja töökotta.
2-16-322 Tunnistaja M Pja kostja esindaja vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja esindaja A K on korduvalt käinud töökojast töid tellimas ja kostja töövõtutasu hinnaks on viimased 2-3 aastat 24 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Töövõtu tunnitasu on avaldatud töökoja seinal. A K käis taastatud niiduki rulli vaatamas 08.08.2014 ja jäi tööga rahule. Kostja ei olnud nõus niiduki rulli väljastama, kuni töö eest ei ole tasutud. A K teatas, et kuna tal endal ei ole käbemaksukohuslasest firmat, maksab rulli taastamise eest OÜ Sandla Karjamõis. A K andis kostja esindajal hageja pangarekvisiidid ja kostja väljastas arve. Ka arve väljastamise järgselt tahtis A K 11.08.2014 koheselt rulli kaasa viia, kuid kostja ei olnud nõus rulli üle andma enne töövõtutasu laekumist. Pretensioone hakkas hageja esitama alles siis, kui selgus, et kostja ei anna tehtud tööd välja ilma selle eest koheselt tasu vastu saamata. Kostja esindaja saatis hagejale 07.09.2015 vastuse pretensioonile, milles osundas kostja kui töövõtja pandiõigusele ning selgitas lahti ka tehtud töö ajakulu. Hageja, samuti A K ei ole käesoleva ajani niiduki rulli taastamise eest maksnud. Kuigi hageja on samas hagiavalduses vastuoluliselt väitnud, et tegemist oli üksnes lepingueelsete läbirääkimistega, ei muuda need vastuolulised väited hageja selgitust hooldusniiduki rulli valduse saamise üle. Hageja ei väida hagis rulli valduse saamiseks kostja poolset õigusvastast tegevust, vaid vaidleb hagi aluses toodud seisukohtadest lähtuvalt vastu töövõtutasu suurusele. Eeltoodust nähtuvalt on poolte õigussuhtes tegemist töövõtulepingu sõlmimisega VÕS § 635 tähenduses. Hageja on seejuures hagis ühemõtteliselt kinnitanud, et hooldusniiduki rulli tõi kostja juurde hageja esindajana A K. Seega sai kostja hooldusniiduki rulli valduse õiguspärasel teel ja ebaseaduslikku valdust ei tekkinud. Hageja ei väida, et on töövõtutasu tasunud, vaid väljendab üksnes rahulolematust töövõtutasu suuruse kohta ja kinnitab seega, et töövõtutasu on maksmata. Hageja väited selle kohta, nagu oleks kostja teenustasu oluliselt suurem teiste samalaadsete teenusepakkujate tasust, ei oma asjas tähtsust ja ei ole kohased. Teised teenuseosutajad ei ole näinud vaidlusalust hooldusniiduki rulli ja selle võllikaelte ning kinnituste jm komponentide kahjustuste ulatust. Kasutatud hooldusniiduki rulli taastamise töövõtu vaidlus tuleb lahendada töövõtulepingu sätete alusel, mistõttu tuleb lähtuda sättest, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3). Lisaks eelnevale on töövõtjal pandiõigus VÕS § 654 lg 1 sätestatust lähtuvalt. Võttes aga arvesse asjaolu, et esitatud hagi ei ole suunatud töövõtutasu vähendamisele, vaid kahju hüvitamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest, ei oma vaidlus töövõtutasu suuruse üle käesolevas hagis tähendust. Kostja on töö teinud ja hageja ei ole töö ees tasunud. Kostja omab VÕS § 654 lg 1 lähtuvalt pandiõigust hooldusniiduki rullile kuni hageja ei ole töövõtutasu maksnud. Seega on kostja valdus seaduslik ja hagi tuleb asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise osas jätta rahuldamata. Kui hageja soovib tagasi hooldusniiduki rulli valdust, peab hageja tasuma kostjale rulli taastamise töövõtutasu täies ulatuses. Kahju saab tekkida üksnes lepinguga võetud kohustuse rikkumisena või delikti alusel. Hageja ei väida, et kostja oleks rikkunud lepingut, vaid toetub kahju hüvitamise alusena lepingueelsetele läbirääkimistele ja hagiavalduses väljendatu kohaselt nn usalduskahjule. Hageja ei ole selgitanud, kuidas on selline kahju hüvitatav VÕS § 128 tähenduses ja missugusele kahju hüvitamise regulatsioonile hageja toetub. Hageja ei ole ühegi lubatud tõendiga tõendanud lepingueelsetel
2-16-322 läbirääkimistel väidetut, ei ole väljendanud milles seisneb kostja süü ning ei ole ka selgitanud kostja tegevuse või tegevusetuse vahetut põhjus-tagajärg suhet väidetavasse kahju tekkimisse. Kostja osundab, et hageja poolt väidetud põllumajandustöö maksumusega 525 eurot tellimine või tegemata jätmine ei ole kuidagi seotud kostja tegevusega. Hageja sai selle teenustöö kaudu põllumajanduslikku tulu ja asjaolu, et töö teostamisel hageja enda poolt ei oleks tulnud teenustöö teostajale tasu maksta, ei ole käsitletav kahjuna. Hageja poolt OÜ-lt M V tellitud heina niitmise ja purustamise töö tulemusel sai hageja kasu põllumajandusliku tulemi näol (hein niidetud ja purustatud). Seda tööd on võimalik teha üksnes mehhanismidega ja selle töö koosseisu kuuluvad vähemalt traktori kütuse kulu, traktoristi tööjõukulu ning masinate (traktor) ja seadmete (niiduk, purusti) amortisatsioonikulu. Viidatud kulu tuleb kanda olenemata sellest, kes konkreetselt seda tööd sooritab. Niitmistöö tulemusena saadud purustatud hein kasutatakse kas loomasöödaks (tulu söödana) või jäetakse põllule bioloogiliseks väetiseks (saadakse tulu maa viljakuse parandamise arvel). Seega kaasnevad hageja poolt viidatud tööga konkreetsed kulud sõltumatult töö sooritajast ja selle töö tulemusena saadakse reaalne tulu. Kostja märgib, et hooldusniiduki rull, mille hageja tõi kostja juurde taastamisele, ei olnud kasutuskõlblik. Seega ei omanud tähendust väidetava kahju tekkimises see, kas hooldusniiduki rull oli kostja või hageja valduses. Ilma rulli taastamiseta ei oleks seda saanud sihtotstarbeliselt kasutada. Hagejal oli võimalik valdus koheselt tagasi saada töövõtutasu maksmisel, kuid hageja eelistas töövõtutasu mitte maksta. Vaidlus puudub selles, et kostja on kasutanud VÕS § 654 lg 1 tulenevat pandiõigust ja seega on hooldusniiduki rulli valdus tagastamata hagejast tuleneval põhjusel. Kostja ei vastuta mistahes kahju eest, mis on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest. Veel märgib kostja, et käesoleval juhul ei ole kostja pidanud läbirääkimisi pahauskselt ja ei ole läbirääkimisi ka katkestanud. Kostja on sõlminud hagejaga kokkuleppe töö teostamise osas. Seega ei ole hagejale saanud tekkida usalduskahju, mida oleks võimalik sisse nõuda VÕS § 14 alusele toetuvalt. Käesoleval juhul on hageja samastanud kolmandalt isikult tellitud teenuse kulu ja usalduskahju. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi esitatud hagi ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
3.Esitatud hagi kohaselt valdab kostja hagejale kuuluvat hooldusniiduki rulli ebaseaduslikult ning hageja soovib hooldusniiduki rulli tagastamist. Samuti soovib hageja kahju hüvitamist, milline kahju on väidetavalt tekkinud sellest, et kostja teostab hageja hooldusniiduki rulli üle ebaseaduslikku valdust – hooldusniiduki rulli valduse puudumise tõttu pidi hageja vastavat teenust sisse ostma. Seega saab esimesena nimetatud nõude aluseks olla AÕS § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Viidatud sättest tulenevalt on selle kohaldamise eeldused järgnevad: hageja on hooldusniiduki rulli omanik, kostja on hooldusniiduki rulli valdaja ning kostja valdab hooldusniiduki rulli õigusliku aluseta. Esitatud hagi kuuluks esimese nõude osas rahuldamisele seega juhul, kui esinevad üheaegselt kõik loetletud eeldused. Kohus kontrollib nimetatud eelduste esinemist alljärgnevalt.
4.Käesoleval juhul puudub vaidlus kahe esimese eelduse esinemise osas, st hageja on hooldusniiduki rulli omanik ning kostja on hooldusniiduki rulli valdaja.
2-16-322 Kostja on küll oma esialgsetes menetlusdokumentides seadnud kahtluse alla selle, kas hageja on siiski hooldusniiduki rulli omanik, kuivõrd väidetavalt esitles A K, kes hooldusniiduki rulli kostja juurde viis, ennast varasemalt selle rulli omanikuna. Kohus on aga A Ki tunnistajana üle kuulanud, kus ta selgitas, et viis hooldusniiduki rulli remonti M K korraldusel ning see rull kuulub tegelikult Sandla Karjamõis OÜ-le. Ka esitatud hagis väidab hageja, et A K tegutses hooldusniiduki rulli remonti viimisel hageja esindajana. Toodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et vaidlusalune hooldusniiduki rull kuulub hagejale ning A K tegutses rulli remonti viimisel hageja esindajana (tsiviilseadustiku üldosa seadus §-d 115 lg 1 ja 118 lg 1). Samuti puudub asjas vaidlus selle üle, et kostja valduses on hagejale kuuluv hooldusniiduki rull. Vastavat on ka kostja kinnitanud selgitades, et ta teostab hooldusniiduki rulli osas pandiõigust VÕS § 654 lg 1 alusel.
4.1.Vaidlus on aga selle üle, kas kostjal on õiguslik alus rulli valdamiseks. Kostja väidab, et ta valdab hooldusniiduki rulli pandiõiguse alusel, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust. Hageja aga on seisukohal, et poolte vahel töövõtulepingut sõlmitud pole, kuivõrd pooled ei saavutanud kokkulepet lepingu sõlmimiseks oluliste tingimuste osas, st võimaliku kulu ja vajalike tööde osas. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping, st kas pooled jõudsid kokkuleppele hooldusniiduki rulli remontimise osas (VÕS § 9 lg 1). Vaidlus puudub antud juhul selles, et A K viis hooldusniiduki rulli kostja juurde sooviga, et viimane selle korda teeks. Et poolte vahel võis olla sõlmitud suuline leping ning selleks, et välja selgitada, kas ja milline kokkuleppe hageja esindaja ning kostja vahel tegelikkuses oli, kuulas kohus tunnistajatena üle A Ki, kes hooldusniiduki rulli kostja juurde viis, M. P kes osaliselt hageja hooldusniiduki rulli remondi teostas ning J. A kes samuti osaliselt remonttööd teostas ning hagejalt töö vastu võttis. Hinnanud tunnistajate ütlusi on kohus seisukohal, et pooled saavutasid tegelikkuses kokkuleppe tööde teostamiseks ning poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Kohus märgib, et hageja on menetluses tuginenud põhiliselt väitele, et tööde teostamise eest arve esitamine tuli talle üllatuslikult, kuna tegelikkuses ootas hageja alles kostjalt hinnapakkumist. Kohtu hinnangul lükkab hageja sellise väite ümber aga A Ki antud ütlused, mille kohaselt läks ta tööde teostamise järel tööd üle vaatama ning ta jäi tööga rahule. Ka tunnistaja M. P kinnitab, et konflikt tööde teostamisega seonduvalt tekkis alles mingi aeg pärast arve esitamist ning seda kinnitavad ka J. Ai ütlused. On selge, et kui hageja poleks saavutanud kokkulepet tööde teostamiseks, oleks hageja oma vastavasisulise pretensiooni esitanud juba hooldusniiduki rullile töökotta järele minnes ning töö ülevaatamisel. Antud juhul A K selliseid pretensioone esitanud pole, mis viitab sellele, et tööde teostamine talle üllatuslikult ei tulnud. Samuti on hageja oma 22.08.2014 kirjalikus pretensioonis viidanud, et hageja ja kostja vahel on tegemist lepingulise suhtega. Hageja väidet, et pooled ei saavutanud hinna osas kokkulepet ning et A K jäi hinnapakkumist ootama, kohus usutavaks ei pea. Nii nähtub J. Ai ja M. P ütlustest, et A K on kostja töökojast korduvalt erinevaid töid tellinud ning A Kile pidi olema seetõttu teada ka tööde teostamise praktika (täpne kulu selgub tööde teostamise käigus) ning ka see, et remonditööde hinnaks on 24 eurot tunnis, mis on aastaid sama olnud (vastav hinnakiri on töökoja seinal ka üleval). Ka M. P kinnitas, et A Kiga sai räägitud üksnes tunnihinnast, kuna tööde maht selgub töö käigus. Kohtul puudub alus tunnistajate ütlustes kahelda. A K kohtus konkreetseid ütlusi hinnakokkuleppe osas anda ei osanud (ei mäleta), vaid ütles, et tema hinnangul on tasu kahe päeva eest liiga suur. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ning kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes hooldusniiduki rulli remontimiseks.
2-16-322
4.1.1.VÕS § 654 lg 1 sätestab, et töövõtjal on oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses. Selleks, et töövõtja saaks kohaldada pandiõigust, peab töövõtja tasu maksmise nõue olema muutunud sissenõutavaks. VÕS § 637 lg-te 3 ning 4 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ning kui töö on tellija poolt vastu võetud või tuleb vastuvõetuks lugeda. Vaidlus puudub selles, et hageja poolt tellitud töö on valmis (hooldusniiduki rull on remonditud) ning tehtud töö vastas kokkulepitud tingimustele (A Ki ütluste kohaselt oli töö korralik ning tööde teostamisega jäi ta rahule). Ka hinna osas A K töö vastuvõtmisel vastuväidet ei esitanud. Järelikult on hageja oma esindaja kaudu töö vastu võtnud (VÕS § 638) ning kostja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Et hageja pole kostjale tasunud tehtud töö eest tasu ning hooldusniiduki rull on kostja valdusesse antud töövõtu eesmärgil, on kostjal õigus hooldusniiduki rulli osas teostada pandiõigus VÕS § 654 lg 1 alusel. Viidatu annab kostjale ka õiguse hageja hooldusniiduki rulli vallata AÕS § 83 lg 1 alusel ning keelduda selle väljaandmisest. Hageja väited puutuvalt sellega, et ta pole kostjale andnud alust arvata, et ta tasu maksmise kohustust ei täida, pole asjakohased, kuna see ei välista pandiõiguse kasutamise õigust. Seega on kostjal õigus hageja hooldusniiduki rulli vallata ning järelikult on täitmata AÕS § 80 lg 1 kohaldamise eeldused. Seetõttu jääb hagi vindikatsiooninõude osas rahuldamata.
5.Hageja väiteid ning esitatud tõendeid puutuvalt teostatud töö hinna ning selle ebamõistlikkusega kohus täiendavalt ei analüüsi ega asja lahendamisel ei arvesta, kuivõrd need pole asjakohased hagi lahendamise seisukohalt. Hageja pole taotlenud ühegi asjakohase õiguskaitsevahendi kohaldamist (nt hinna alandamist vms), millisel juhul tuleks kohtul ka nende tõendite ja väidete osas seisukoht kujundada.
6.Samuti on hageja esitanud kahjunõude, mis on väidetavalt tekkinud sellest, et kostja teostab hageja hooldusniiduki rulli üle ebaseaduslikku valdust – hooldusniiduki valduse puudumise tõttu pidi hageja vastavat teenust sisse ostma. Hageja leiab, et kahju on tekkinud lepingueelsete läbirääkimiste käigus ning märgib oma nõude aluseks VÕS § 14 ja § 115. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust esitada lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud kahju hüvitamise nõuet VÕS § 14 lg 2 ja § 115 lg 1 alusel. Kohtu hinnangul pole aega hagejal lepingueelsetest läbirääkimistest kahju antud juhul tekkinud. Nii märgib hageja tekkinud kahjuks selle, et ta pidi hooldusniiduki rulli teenust ostma sisse seetõttu, et kostja ei tagastanud õigeaegselt talle tema hooldusniiduki rulli. Järelikult ei saa tegemist olla kahjuga, mis tekkis seonduvalt lepingueelsete läbirääkimistega, vaid viidatud kahju saanuks tekkida töövõtulepingu sõlmimise järgselt, kui kostja otsustas hageja rulli osas õigusvastaselt pandiõigust teostada. Ehk teisisõnu seaduse alusel tekkinud pandiõiguse kasutamine ei ole seotud lepingueelsete läbirääkimistega. Seetõttu ei saa hageja kahjunõuet sellel alusel rahuldada. Siiski saaks hageja nimetatud kahjunõude esitada üksnes VÕS § 115 lg 1 alusel, kuid ka selle sätte kohaldamise eeldused pole antud juhul täidetud, kuna selle sätte esmane eeldus, et kostja oleks rikkunud oma kohustust, ei ole tõendamist leidnud. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, ei saa kostjale ette heita pandiõiguse teostamist, kuna see on kostjale seadusest tulev õigus hageja vallasasja kinni pidada seni, kuni hageja täidab oma rahalise nõude kostja ees. Seetõttu jääb hagi ka kahjunõude osas rahuldamata. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.