lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-15-9725/16

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-9725/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1449
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
OAS § 31 lg 1VÕS § 129 lg 6Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korralHKMS § 262 lg 3Kaebuse esitamineOAS § 13PS § 23RPkS § 20 lg 1TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 654Ringkonnakohtu otsuse sisu

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-17-3856/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja06.06.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, A. Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2016,Tartu

Tsiviilasja number

2-15-9725

Tsiviilasi

Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu) hagi Endel Pelska vastu kahju hüvitamiseks 3854,88 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 22. oktoober 2015. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Endel Pelska apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Endel Pelska (isikukood XXXXXXXXXX)

esindajad

Vastustaja (hageja): Eesti Vabariik (Sotsiaalkindlustusameti kaudu), esindajad Milvi Haitov ja Lily Bürkland

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 22. oktoober 2015. a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud apellandi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
TsÜS § 153 lg 1Surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või vabaduse võtmisest tuleneva nõude aegumine
VÕS § 1045 lg 1Kahju tekitamise õigusvastasus

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Eesti Vabariik esitas 29. juunil 2015 Tartu Maakohtusse hagi Endel Pelska vastu hüvitise 3854,88 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostja Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-12-4434 süüdi kuriteos, mille tagajärjel V.K. suri. Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2012 otsusega nr 348 hüvitati ohvri matusekulud kandnud A.K.le ohvriabi seaduse alusel 448 eurot. Kriminaalasjas tsiviilhagiga välja mõistetud summast on matusekulud 448 eurot maha arvatud. Ohvri ülalpeetav A.K. õppis kuni 28. veebruarini 2013 XXXXXX ning talle maksti 1. maist 2012 kuni 28. veebruarini 2013 hüvitist 611,20 eurot. Ohvri ülalpeetavale S.P.le, kes on vanaduspensionär, maksti 1. maist 2012 kuni
28.veebruarini 2014 hüvitist 2795,68 eurot. Kokku on sotsiaalkindlustusamet hüvitanud ohvri surmast tulenevat kahju 3854,88 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, 1045 lg 1 p 1, § 129 ja ohvriabi seaduse (OAS) § 31 alusel. Hageja leidis kostja aegumise vastuväite kohta, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 153 lg 1 kohaselt on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kohtuotsus tehti kriminaalasjas 14. jaanuaril 2013 ning see jõustus 12. juunil 2013. Viimasest hakkas kulgema hagi aegumise tähtaeg, mis ei ole möödunud.
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete järgi tegi sotsiaalkindlustusamet väljamakseid isikutele, kes ei olnud ohvri ülalpeetavad. V.K. ei pidanud kedagi üleval, tema keskmine tulu oli 0,98 eurot päevas. Hagis nimetatud isikud ei vajanud ülalpidamist. Lisaks on kriminaalasjas nr 1-12-4434 kostjalt A. K. kasuks välja mõistetud rahaline hüvitis ja kriminaalasja menetluskulu. Kostja on kaotanud töö, sissetuleku ning on ise riigi ülalpeetav, tal ei ole võimalik hüvitist tasuda. Hageja nõue on OAS § 31 p-ga 1 vastuolus. TsMS § 371 lg 1 p 4 ja PS § 23 järgi on korduva hagi esitamine välistatud. Lisaks leidis kostja, et HKMS § 262 lg 3 järgi on nõue aegunud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus tegi 22. oktoobril 2015 otsuse, millega rahuldas hagi ning mõistis Endel Pelskalt välja Eesti Vabariigi kasuks 3854,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel Endel Pelska kanda. Kuna hageja ei olnud menetluskulusid kandnud, jättis maakohus menetluskulud kostjalt välja mõistmata.
4.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 järgi peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule surma põhjustamisega. Kriminaalasjas nr 1-12-4434 jõustunud kohtuotsusega on tõendatud, et kostja pani toime õigusvastase teo (põhjustas V.K. surma). Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi.

5.Kostja on vaielnud vastu kahju tekkimisele, kuna A. ja S.K. ei olnud V.K. ülalpeetavad. Ohvriabi seaduse (OAS) § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toimepandud vägivallakuriteo ohvritele ja ohvri ülalpeetavatele. Sama seaduse § 9 lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isik (edaspidi ohver) saab vägivallakuriteo tagajärjel surma, on õigus saada hüvitist tema ülalpeetaval. Käesoleva seaduse tähenduses on ülalpeetav isik, kes on nimetatud riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPkS) §-s 20. RPkS § 20 lg 1 järgi on õigus toitjakaotuspensionile toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Seega tekkis hüvitise saamise õigus V.K. alla 24-aastasel õppival lapsel ning vanaduspensionieas vanemal. See, kas V.K. neid ka tegelikult üleval pidas, ei ole hüvitise maksmiseks oluline. A. ja S.K.l on õigus saada V.K. surma puhul hüvitist ning OAS § 31 lg 1 alusel on riigil õigus nõuda hüvitist tagasi kahju põhjustanud kostjalt. Maakohus leidis, et kahju tekitanud teo ja kahju vahel on põhjuslik seos ja seega tuleb kostjal VÕS § 129 alusel tekitatud kahju hüvitada.
6.Kostja leidis, et A.K.le on hüvitis välja mõistetud juba kriminaalmenetluse raames. OAS § 13 kohaselt hüvitatakse vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused need kandnud isikule summas 448 eurot. Harju Maakohtu 14. jaanuari 2013 otsuse tsiviilhagi käsitlevast osast nähtub, et tsiviilhagi jäi rahuldamata matusekulu 448 euro osas, kuna A.K. oli selle saanud juba hüvitisena riigilt. Seega ei ole vaidlusalust summat kostjalt veel jõustunud kohtulahendiga välja mõistetud, maakohus jättis hagi selles osas rahuldamata. OAS § 31 lg 1 alusel tekkis riigil, kes oli matusekulud juba välja maksnud, kulude hüvitamise nõudeõigus kostja vastu. Kuna A.K. kandis V.K. matusekulud, on tal kahju tekkinud ning see kahju on põhjuslikus seoses kostja poolt toime pandud õigusvastase teoga. Kostjal tuleb kahju hüvitada riigile hageja taotletud summas.
7.Kostja on vastuväitena viidanud OAS § 31 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt ei või tagasinõutav summa olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. Maakohus leidis, et selle sätte eesmärgiks on piirata riigi nõude ulatust kannatanu tsiviilõigusliku kahju hüvitamise nõude ulatusega. Riigi tagasinõudest tuleb maha arvestada kahjuhüvitis, mille kahju tekitaja on kannatanule juba maksnud. Praeguses menetluses ei ole riik taotlenud sellise hüvitise väljamõistmist, mille kostja on juba kannatanutele hüvitanud. Kahjuhüvitise suurus ei sõltu antud juhul kostja majanduslikust olukorrast.
8.Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja nimetatud ja välja makstud summasid, rahuldas maakohus hagi kogu ulatuses.
9.Kostja vastuväite kohaselt on hagi aegunud. Maakohus selgitas, et antud juhul on hüvitise väljamõistmise aluseks võlaõigusseadus ning ohvriabi seadus, mitte kostja viidatud halduskohtumenetluse seadustik. Aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 153 lg 1, mille kohaselt surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Seega hakkas nõude esitamise 3-aastane aegumistähtaeg kulgema maakohtu otsuse jõustumisest 12. juunist 2013, hagi on esitatud 29. juunil 2015 ning hagi ei ole aegunud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

10.Endel Pelska esitas Tartu Maakohtu 22. oktoobri 2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) tuleneb maakohtu otsusest, et riigi tagasinõudelt tuleb maha arvestada kahjuhüvitis, seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et apellant peab kannatanu asemel hüvitama riigile kannatanu kasuks tsiviilhagiga välja mõistetud summa; 2) kuulub hüvitamisele üksnes matusekulu. VÕS § 129 lg 6 p 2 ja 3 järgi ei tuleb hüvitada kahju siis, kui kannatanutel puuduvad muud sissetulekud. Kannatanud said elatist nii vanaduspensionist kui toitjakaotuspensionist. Lisaks on arusaamatu maakohtu seisukoht (otsuse p 9), et apellant ei ole summasid vaidlustanud.
11.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Tartu Maakohus on oma 22. oktoobri 2015 otsuses tuvastanud õigesti faktilised asjaolud apellatsioonkaebuse esitaja poolt kuriteo sooritamise ning seeläbi tekkinud kahju kohta. Ühtlasi on maakohus otsuses õigesti kohaldanud võlaõigusseaduses ning ohvriabiseaduses sätestatud materiaalõiguse norme, millele vastavalt on leitud õigesti, et kuriteoga tekitatud kahju tuleb apellandil Eesti Vabariigile hüvitada. Vastustaja jääb esimeses kohtuastmes hagiavalduses ning
15.oktoobril 2015 saadetud vastuses esitatud seisukohtade juurde ning täiendavaid asjaolusid ning tõendeid ei esita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid oma otsuses korrata.
8.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas, et hageja nõue ei ole aegunud. Apellant on vaidlustanud maakohtu otsuse välja mõistetud hüvitise suuruse osas ja leiab, et hagi on põhjendatud matusekulude osas, kuid ülejäänud nõue tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega. Maakohus on õigesti kohaldanud OAS § 31 lg-t 1, mille kohaselt pärast ohvriabi seaduse alusel hüvitise maksmist läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Maakohus on hinnanud hageja poolt kannatanutele tasutud hüvitiste seaduslikkust ning põhjendatult leidnud, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Menetlusosalistel ringkonnakohtu menetluses kulusid ei tekkinud, mistõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ A. Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval