Hageja I: AA (isikukood xxx), e-post [email protected] Hageja II: JL (isikukood xxx), esindaja AA (hageja I) Kostja: NP (isikukood xxx), elukoht xxx, 10415 Tallinn, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud
Kohtuistungil 07.06.2016 ja 08.09.2016 Hagejad ja kostja
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Mõista kostjalt NPlt hagejate AA ja JLi kasuks solidaarselt välja varalise kahju hüvitis summas 1305,39 eurot. Jätta hagi varalise kahju hüvitise nõudes summas 37,75 eurot rahuldamata. Jätta hagi mittevaralise kahju hüvitise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
5.1.Hagejate menetluskulud riigilõivu näol 300 euro ulatuses jätta hagejate kanda. Ülejäänud hagejate menetluskulud jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hagejate kanda.
Rahuldada hagejate ja kostja taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 400 eurot. Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud summas 120 eurot.
5.4.Mõista kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 97 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule
2-16-1755 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hagejate seisukohad
1.AA (hageja I) ja JL (hageja II) esitasid 02.02.2016 Harju Maakohtule hagi NP (kostja) vastu kahju hüvitise ja müügieseme puuduste kõrvaldamise nõudes. Hagejad nõuavad kostjalt hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas 1118 eurot seoses Xxx xx-xx korterist 3 sisseehitatud kapi eemaldamisega, summas 39,99 eurot seoses Xxx xx-xx korteri vannitoast seinapeegli eemaldamisega, summas 93,90 eurot seoses Xxx xx-xx korteri vannitoast 3 seinariiuli eemaldamisega, summas 21,50 eurot seoses Xxx xx-xx korteri vannitoast seinanagi eemaldamisega, summas 32 eurot seoses Xxx xx-xx korteri köögist Electrolux mikrolaineahju alustaldriku üleandmata ja hüvitamata jätmisega, summas 37,75 eurot seoses Xxx xx-xx korteri sisseehitatud köögimööblist (varamukapist) prügikastisüsteemi ja seda kandva liugkonstruktsiooni eemaldamisega. Hagejad paluvad hüvitada kostjal eeltoodud tema poolt tekitatud õigusvastane kahju kokku summas 1343,14 eurot. Samuti nõuvada hagejad kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist ja paluvad selle kostjalt välja mõista õiglases summas kohtu äranägemisel.
2.Hagejate väitel avaldati 6. oktoobril 2015 internetiportaalis www.kv.ee kuulutus korteri müügiks aadressil Sõle 47. Kuulutuses oli muuhulgas kirjas järgmine tekst: Lisainfo: seinakappid, ventilatsioon, tv, tasuta parkimine, uus elektrijuhtmestik, garderoob, toad eraldi, pakettaknad, parkett, lift. KÖÖK: elektripliit ja köögimööbel ning Avaras esikus ja mõlemas magamistoas on mugavad garderoobid, kokku on korteris kolm garderoobi (Lisa 1 müügikuulutus). Kuulutuses on kostja selgesõnaliselt andnud teada, et korteri omandi juurde kuuluvad ka magamistubade garderoobid sisseehitatud kappide ja esikus asetseva seinakapi näol ning need sisalduvad vara hinnas. Korteriga tutvumise käigus ütles maakler EV, et sisseehitatud kapid (kokku 3 tk) jäävad korterisse sisse, kuna need on korteriomandi olulised osad. Seda, et sisseehitatud kapid on korteri olulised osad, mis määravad korteriomandi hinda, märgib ka korteri hindaja KS hindamisaktis nr 1338/1015H lk 6. Seega on hagejate hinnangul sisseehitatud kapid korteri oluliseks osaks. Antud esemed olid hagejate väitel ka üheks vajalikest elementidest, miks üldse antud korter hagejate poolt osteti. Ostetud korteri valduse ülevõtmisel hageja II poolt 05.11.2015 ja hageja I poolt 13.11.2015 selgus, et kostja ei ole täitnud oma lubadusi korteri üleandmisel ega ole hagejatele üle andnud sisseehitatud kappe. Hagejate hinnangul väärib märkimist ka asjaolu, et kostja ei ole allkirjastanud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti hagejaga I, milles olid välja toodud korteris akti koostamise hetkeks ilmseks tulnud puudused. Lisaks kappide puudumisele oli nende eemaldamisega tugevalt vigastatud korteri seinu ja nende viimistlust.
2 (16)
2-16-1755
3.Lisaks seinakappide eemaldamisele on hagejate väitel korteri vannitoast eemaldatud 3 klaasriiulit, seinapeegel ja seinanagi, mille tagajärjel on vannitoa seinte keraamilistesse plaatidesse jäänud nimetatud esemete kinnitusaugud. Hagejad on seisukohal, et vannitoa sisustus klaasriiulite, peegli ja nagi näol oleks pidanud jääma korterisse ning vannitoast ei oleks tohtinud kirjeldatud esemeid eemaldada kuna need olid müügilepingu osaks. Lisaks poleks tohtinud neid eemaldada, kui ei oldud kindlad, et eemaldamisega ei tekitata varale kahju. Antud juhul on vannitoaseinad kahjustatud ja rikutud. Kostja poolse hooletu ja õigusvastase käitumisega on müügikuulutuses välja reklaamitud maitsekalt plaaditud vannitoast ja hindamisaktis eksperdi poolt üle vaadatud hiljuti põhjalikult renoveeritud ja ilma viimistluse kulumisjälgedeta korterist on saanud kahjustatud seintega sanitaarruum. Käesolevaks ajaks on eemaldatud esemetest hagejad asendusena soetanud seinapeegli hinnaga 39,99 eurot. Hagejad leiavad, et seoses 3 riiuli ja nagi soetamisega tekib neil kostja ebaseadusliku tegevuse tulemusena kahju summas kokku umbes 115,40 eurot (1 riiuli ligikaudne maksumus 31,30 eurot ja seina nagi ligikaudne maksumus 21,50 eurot).
4.Hagejad leiavad, et kostja ei ole korterisse sisseehitatud köögitehnikast ja –mööblist üle andnud integreeritud Electrolux mikrolaineahju sisemist alustaldrikut. Kostja keeldus hagejate väitel seda korteri üleandmisel hüvitamast, väites, et selle hind on 5 eurot ning uued omanikud võivad selle ise poest osta. Hageja II ostis sobiva taldriku ise poest hinnaga 32 eurot. Hagejate hinnangul on alustaldrik mikrolaineahju oluline osa, ilma milleta ei ole võimalik eset kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Samuti ei ole võimalik mikrolaineahju eemaldada, kuna tegu on köögimööbli integreeritud e. sisseehitatud esemega ja selle eemaldamine kahjustaks oluliselt korteromandit.
5.Samuti on hagejate väitel kostja omavoliliselt eemaldanud köögist valamukapist prügikastisüsteemi koos seda kandva liugkonstruktsiooniga, mis oli kinnitatud statsionaarselt valamukapi põhja külge. Nimetatud esemete eemaldamise tulemisena jäid kapi põhja ja seda katva aluskatte sisse kinnitusavad, mis rikkusid korterisse sisseehitatud köögimööbli. Kaashagejad on seisukohal, et kirjeldatud prügikastisüsteem koos seda kandva liugkonstruktsiooniga oli korterisse sisseehitatud köögimööbli oluline osa ja see kuulus köögimööbli komplekti ning ühtlasi sisaldus ka korteri müügihinnas (müügikuulutuses: Köögis on uus integreeritud köögimööbel).
6.Oma pretensioonidest teatamiseks saatis hageja I kohe e-kirja kostjale, milles teatas, et ei ole rahul sellega, millisel kujul on ostetud korter temale üle antud ja, et kostja on oluliselt rikkunud nendevahelist kokkulepet, so üle antud omand ei ole samas seisus nagu ta oli hagejatele tutvustamise hetkel ning see ei vasta müügikuulutuses ega hindamisaktis kirjeldatule. Hagejad palusid korduvalt kostjat, sh maakler Eha Vahersalu kaudu, tagastada korterist eemaldatud garderoobide kapid vältimaks lisakulude tegemist ja olukorra kiireks lahenduseks, kuid tulutult. Hinnapäringute edastamise ja vastuste saamise ajal selgus, et kostja ei olegi tegelikult huvitatud tekitatud kahju korvamises. Hageja II tegi hinnapäringud kokku 9 äriühingule tema poolt valmistatud jooniste alusel 3 garderoobi kapi maksumuste kohta. Saabunud hinnapakkumised (sh kappide maksumus, transport ja paigaldus) olid vahemikus 1084,60-2694,53 eurot. 05.12.2015 sõlmiti leping nr TL 12/09 KD-Interior Design OÜ-ga 3 garderoobi kapi (sh paigaldus ja transport) kohta kokku lõppsummas 1118 eurot, millest 500 eurot oli tasutud ettemaksena 05.12.2015 arve nr 12/8 alusel hageja I poolt 06.12.2015. KD-Interior Design OÜ-lt tellitud 3 garderoobi kappi on paigaldatud Xxx xx-xx korterisse 22.01.2016.
7.Lisaks leiavad hagejad, et kostja on tekitanud hagejatele õigusvastaselt mittevaralist kahju. Hagejate hinnangul on kostja hooletu käitumine müüdud korteri vabastamisel ja võõrandatud vara sisuline lõhkumine tekitanud olukorra, kus hagejad ei saanud asuda sissekolimisel
3 (16)
2-16-1755 kasutama soetatud vara selleks ettenähtud korras ja vastavalt hagejate õiguspärastele ootustele. Hagejad olid kostja poolt rikutud kohustuste tõttu (vara ei olnud üle antud sellisel kujul nagu see oli soetamise hetkel) sunnitud taluma igapäevaselt stressi, elulist ebamugavust ja otsima erinevaid võimalusi oma igapäevaelu korraldamisel, sh riiete jm koduste esemete hoiustamiseks ajutiste vahendite hankimine, kokkulepete otsimine kostjaga, suhtlemine maakleriga EV ja muude olukorra lahendamiseks vajalike toimingute tegemine (vannitoa kasutuse ohutuse tagamine, eelarve ümberplaneerimine, sobivate esemete otsimine kaubandusest, erinevate hinnapäringute tegemine ja nende sobivusanalüüs, disainlahenduste planeerimine) selle asemel, et nautida soetatud ja lisainvesteeringuid mittevajavat elukohta. Hagejate väitel olid nad kostja õigusvastase tegevuse tulemusena sunnitud ümber planeerima oma kulutused seoses soetatud korteri sisustamisega, so kulutama ja planeerima kulude tegemist oma säästude arvel eeskätt korterist õigusvastaselt ära viidud esemete asendamisele (alustades mikrolaineahju alustaldriku ja vannitoa elektrikaabli ohutuks peitmiseks soetatud seinapeegli taha ja lõpetades hinnapäringute tegemisega sobivate garderoobide leidmiseks). Ostjad arvestasid korteri ja müügihinna sees sisalduvate esemete seisukorda ja olemasolu ning tulenevalt sellest planeerisid oma eelarve muude vallasasjade soetamiseks juba ära. Just sel põhjusel häiris lubatud esemete puudumine valduse kätte saamisel ja nende eemaldamisega tekitatud kahju tugevalt ja häirib käesoleva ajani hagejate igapäevast elu, so rohkem kui 4 kuu vältel. Hagejad pidid ja peavad siiani õiguspäraste ootuste vastaselt taluma igapäevaselt stressi ning kulutama oma vaba aega ja enda rahalisi vahendeid kostja poolt nendele algselt lubatud kappide hankimiseks, kappide eemaldamisel tekitatud vigastuste parandamiseks ja muid käesolevaks ajaks soetatud esemete (seinapeegel ja mikrolaineahju alustaldrik) ostmiseks ning planeerima neid kulutusi ja ka neid, mis on siiani veel reaalselt tegemata (vannitoariiulid, seinanagi, prügikastisüsteem) ja mahutama neid oma eelarvesse, olles teadmatuses, kas kostja hüvitab need kulud või mitte. Eelkirjeldatud mittevaraline kahju on tekkinud eeskätt põhjusel, et hagejad ei olnud teadlikud kõikidest nendest puudustest ja kahjudest, mis tulid ilmsiks antud korteri kätte saamisel ega saanudki nendega arvestada enne ostutehingu teostamist, kuivõrd nendele ja ka korteri hindajale oli loodud korteromandi seisukorrast teistsugune mulje.
8.Vastuseks kostja vastusele märgivad hagejad, et 29.10.2015 korteriomandi notariaalselt kinnitatud ostu-müügileping tõlgiti ostu-müügitehingu sõlmimisel NPle vene keelde, millest tulenevalt isik teadis, et müüb korteri kaasomandisse. Seega oleks tulnud korter üle anda mõlemale kaasomanikule. 04.11.2015 andis NP korteri üle ainult ühele kaasomanikule hagejale II. Hageja I kui üks kaasomanikest teavitas sellest rikkumisest koheselt kostjat ning ühtlasi esitas ka omapoolsed pretensioonid korteri kasutusvalduse saamise kohta.
9.Hagejad märgivad vastusena kostja väitele, et korteriomandite võõrandamisel ning neist eelmiste elanike lahkudes on iseenesest mõistetav, et sinna jäävad seintesse augud mingite esemete kinnitamisest jne ning neid tuleb taluda (ja arvestada nende olemasoluga) igal järgneval elanikul, seda, et müügikuulutuses on kirjas, et korter on täielikult renoveeritud 2014. aastal. See, et tegu on täielikult renoveeritud korteriga, on kirjas ka läbirääkimiste protokollis 3E151014-1 p-s 6.1. Hagejatele jääb arusaamatuks kostja vastuse mõte, kuna hagiavalduses iseenesest pole nõutud sanitaarremondi kompenseerimist.
10.Vastusena kostja väitele, et valgustite kaasavõtmine kostja poolt korteriomandi võõrandamisel on õigustatud asjaoluga, et need ei olnud tehinguobjektiks, märgivad hagejad, et hagejad pole nõudnud valgustite kompenseerimist hagiavalduses, mistõttu hagejatele jääb antud vastuse mõte arusaamatuks.
11.Vastusena kostja väitele, et 14.oktoobril 2015.a koostatud lepingueelsete läbirääkimiste protokoll nr 3E151014-1 kinnitab üleantavate esemete loetelu, märgivad hagejad seda, et
4 (16)
2-16-1755 tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg-st 2 kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Eraõiguses on kasutusel privaatautonoomia põhimõte, mis võimaldab isikutel sõlmida just neile sobivaid lepingute vorme, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega antud läbirääkimiste protokoll küll omab teatud mõttes lepingule iseloomulike jooni, küll aga kinnisvara ost- müük on Eestis reguleeritud viisil, et leping peab olema notariaalselt tõestatud. Antud protokoll seda kahjuks pole. Siiski, kui lugeda läbirääkimiste protokolli 3E151014-1 peatükki Pakkumus ja selle punkti 5, on seal märgitud, et korterisse jääb peale sisseehitatud köögimööbli ja mikrolaineahju Electrolux, ka vannitoa sisustus.
12.Kostja väitele selle kohta, et kui esineski mingisuguseid täiendavaid suulisi kokkuleppeid maakleri ja hagejate vahel, olid need maakleri ja hagejate omavahelised katteta kokkulepped, mille eest kostja ei vastuta, märgivad hagejad seda, et hagejatel ei olnud põhjust kahtlustada, et maakleri tegevus ei ole kooskõlastatud korteri omanikuga ning, et maakler vahendab hagejatele vara ilma omaniku heakskiiduta. Hagejatel oli alust eeldada, et maakler ja kostja olid eelnevalt omavahel müügitingimustes kokku leppinud ja maakler vahendas kostja esitatud tingimusi.
13.Kohtuistungil jäid hagejad oma seisukohtade juurde.
14.Hagejad on avaldanud enda menetluskuluks riigilõivu summas 400 eurot. Kostja vastuväited
15.Kostja hagi ei tunnista.
16.Kostja kinnitab, et poolte vahel on koostatud 04.novembril 2015.a üleandmise akt, millele on alla kirjutanud hageja II ehk siis hageja I elukaaslane. Kostjale jäävad arusaamatuks väited, et hagejal II puudusid volitused nimetatud aktile allakirjutamiseks. Akti üle vaidlemisel paljasõnaliste formaalsuste taha peitmine ei ole tõsiseltvõetav.
17.Kostja leiab, et poolte vahel on 29.10.2015.a sõlmitud korteriomandi müügileping koos ühishüpoteegiga koormamiselepingu ja asjaõiguslepingutega ja selle lepingu punkt 1.3. loetleb lepinguobjektiga üleantavate vallasasjade nimekirja. Nendeks olid sisseehitatud köögimööbel koos tehnikaga, vannitoa sisustus ilma pesumasina ja kuivatita. Muud hagejate dokumentides mainitud vallasasjad ei olnud lepinguobjetideks. Kostja, hageja II ja tehingut vahendanud OÜ Raid ja Ko esindaja vahel on 14.oktoobril 2015.a koostatud ka lepingueelsete läbirääkimiste protokoll nr 3E151014-1. Selle lepingu punkt nr 5 on identne notariaalse müügilepinguga, st loetleb üleantavad vallasasjad.
18.Kostja leiab, et korteriomandite võõrandamisel ning neist eelmiste elanike lahkudes on iseenesest mõistetav, et sinna jäävad seintesse augud mingite esemete kinnitamisest jne ning neid tuleb taluda (ja arvestada nende olemasoluga) igal järgneval elanikul. Kerge sanitaarremont on varem asustatud eluruumide omandamisel tavaline ning selle taha peitumine ehk puudustena vormistamine on veider.
19.Kostja leiab, et valgustite kaasavõtmine kostja poolt korteriomandi võõrandamisel on õigustatud asjaoluga, et need ei olnud tehinguobjektiks. Kostja jättis muuhulgas hagejatele valgustid koridoris ja vannitoas.
20.Kostja märgib, et maakler näitas korteriomandit ostjatele iseseisvalt kostja juuresolekuta. Kostja nägi hagejat II esimest korda protokolli koostamisel, seega kui esineski mingisuguseid täiendavaid suulisi kokkuleppeid, olid need maakleri ja hagejate omavahelised katteta kokkulepped.
21.Samas pole selles kuulutuses kirjas, missugused vallasasjad kuuluvad korteriomandi
5 (16)
2-16-1755 võõrandamisel müüjale üleantava vara hulka. Lisainfo kirjeldab vaid korteris olevaid vallasasju. Müügiobjektiks sisalduvad vallasasjad on üles loetletud kohtule esitatud müüja ja maakleri vahelises lepingus ja notariaalses ostumüügilepingus.
22.Kostjale on arusaamatu, miks nõuavad hagejad prügikastisüsteemi kompenseerimist, sest üleantava vara koosseisus teda polnud (st see on hageja poolt hiljem ise arvatavasti installeeritud). Samuti märgib kostja, et mikrolaineahju taldriku puudumist üleantava vara hulgast on hageja vara üleandmisel viitamata jätnud. Vannitoa sisustusest ei kuulunud metallriiulid ja väike peegel, mille kostja eluruumide vabastamisel kaasa võttis, lepinguobjekti hulka. Vara üleandmisel pretensioone ei esitatud. Vannitoa sisustuse all mõeldakse kostja hinnangul eelkõige torustikku, kraanikausse ja vanne jms koos seda ümbritsetavate mööbliesemetega (kraanikausikapp, vanniümbris jms). Kostja jättis vannituppa käterätikutehoidja, kuigi see ei olnud lepingu objektiks.
23.Kohtuistungil 07.06.2016 on kostja asunud täiendavalt seisukohale, et prügikastisüsteem ja mikrolaineahju taldrik ei ole köögimööbli olulised osad. Mikrolaineahju taldrikut pole kostja väitel olnud ja selle asemel kasutas kostja tavalist taldrikut ning, et kostja hoiatas hagejaid enne korteri müüki, et taldrikut seal ei ole. Samuti väidab kostja, et sellist prügikastisüsteemi nagu väidavad hagejad, pole seal korteris olnudki. Valamu all kapis oli tavaline prügiämber ja sinna polnud võimalik hagejate väidetud prügikastisüsteemi paigaldada. Samuti märgib kostja, et seinakappide näol oli tegemist tavalise kapiga, kus olid torud, riiulid ja korvid. Tegemist oli varem kasutatud kappidega. Nii kallist kappi nagu on soetanud hagejad pole seal olnud.
24.Kostja on märkinud enda menetluskuluks hagivastuse koostamise kulu summas 120 eurot. Kostja väitel on OÜ-le Mango ja Reiter tasutud hagivastuse koostamise eest arve summas 120 eurot. Nimetatud summa palub kostja hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja nõuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
25.TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
26.TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
27.Hageja on esitanud oma väidete tõendamiseks järgmised tõendid. Korteri Xxx xx-xx, Tallinn (edaspidi korter) müügikuulutuse (I kd tl 120-125), millega hagejad soovivad tõendada, millised esemed kuulusid korteri juurde; 1Partner Kinnisvara eksperthinnang nr 1338/1015H (I kd tl 126-149), millega hagejad soovivad tõendada, millises seisukorras oli korter ja mis esemed korteri sisustusse kuulusid; fotod korterist (I kd tl 150-175), millega hagejad soovivad tõendada esemete (kappide, vannitoariiulite, vannitoa peegli, prügikastisüsteemi) puudumist ning seinte ja köögikapi kahjustamist; arve-saateleht nr 6 (16)
2-16-1755 474185 (I kd tl 176), millega hagejad soovivad tõendada mikrolaineahju taldriku maksumust; Jysk maksekviitung (I kd tl 177), millega hagejad soovivad tõendada vannitoa peegli maksumust ja kulu; väljatrükk K-Rauta kodulehelt (I kd tl 178-179), millega hagejad soovivad tõendada prügikastisüsteemi maksumust; väljatrükk K-Rauta kodulehelt (I kd tl 180181), millega hagejad soovivad tõendada vannitoanagi maksumust; väljatrükk K-Rauta kodulehelt (I kd tl 182), millega hagejad soovivad tõendada vannitoariiuli maksumust; 05.11.2015-11.11.2015 kirjavahetus (I kd tl 183-187), millega hagejad soovivad tõendada, et pöördusid koheselt oma pretensiooniga kostja poole; 05.11.2015 ja 19.11.2015 kirjavahetus (I kd tl 188-189), millega hagejad soovivad tõendada, et nad üritasid saavutada kompromissi kostjaga; kappide eskiisid (I kd tl 190-191), millega hagejad soovivad tõendada kappide valmistamiseks lahenduste otsimist; 26.11.2015 hinnapakkumine (I kd tl 192), millega hagejad soovivad tõendada soovi leida kõige soodsam pakkumine kappide valmistamiseks; päringud ja pakkumised Ergofur OÜ-lt, Hansaekspert OÜ-lt, Hansaword OÜ-lt; Soodnegarderoob OÜ-lt, TMP Service OÜ-lt, Ventex Grupp OÜ-lt (I kd tl 193-205), millega hagejad soovivad tõendada soovi leida kõige soodsam pakkumine kappide valmistamiseks ja kappide maksumust; leping nr TL 12/09 (I kd tl 206), millega hagejad soovivad tõendada 3 kapi tellimist KD Interior Desing OÜ-lt ja selle maksumust; KD Interior Desing OÜ arved nr 12/8 ja 1/13 (I kd tl 207-208), millega hagejad soovivad tõendada 3 kapi maksumust koos paigalduse ja transpordiga; internetipanga väljatrükid (I kd tl 209-210), millega hagejad soovivad tõendada 3 kapi eest tasumist; kostjale 18.12.2015 saadetud e-kiri (I kd tl 211-212), millega hagejad soovivad tõendada kohtuvälise kokkuleppe pakkumise tegemist kostjale; 13.11.2015 korteriomandi üleandmise akt (I kd tl 213-214), millega hagejad soovivad tõendada, et hageja I võttis korteri vastu 13.11.2015 ja märkis üles puudused; 04.11.2015 korteriomandi üleandmise akt (I kd tl 215), millega hagejad soovivad tõendada, et 04.11.2015 võttis korteri vastu üksnes hageja II; 09.10.2015 hüpoteegi kustutamise kokkulepe, korteriomandi müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (II kd tl 5362), millega hagejad soovivad tõendada seda, et tulenevalt eelmise elukoha müügist, olid hagejad sunnitud võtma vastu Xxx xx-xx puudustega korteri. Hagejad taotlesid tunnistajana maakler EV ülekuulamist, kelle ütlustega soovisid hagejad tõendada, et sisseehitatud kapid, vannitoa mööbel, prügikastisüsteem ja mikrolaineahju taldrik olid korteri juurde kuuluvateks esemeteks ja need oleks pidanud kostja hagejatele korteri müümisel üle andma. Kohus rahuldas hagejate taotluse ja kuulas tunnistaja üle 08.09.2016 kohtuistungil.
28.Kostja on esitanud oma vastuväidete tõendamiseks järgmised tõendid. Lepingueelsete läbirääkimiste protokoll 14.10.2015 nr 3E151014-1 (II kd tl 9-12), millega kostja soovib tõendada, et läbirääkimiste protokollis polnud märgitud esemeid, mida hagejad nõuavad; 29.10.2015 korteriomandi müügileping, ühishüpoteegiga koormamise leping ja ajaõiguslepingud (II kd tl 16-30), millega kostja soovib tõendada, et lepingus polnud märgitud esemeid, mida hagejad nõuavad. Kostja esitas taotluse kuulata üle tunnistajana AKi, kelle ütlustega soovis kostja tõendada asjaolu, et korterisse sisseehitatud kapid olid varem kasutatud materjalidest ja, et köögimööbli juurde ei kuulunud prügikastisüsteemi. Kohus rahuldas kostja taotluse ja kuulas tunnistaja üle 08.09.2016 kohtuistungil.
29.Kostja väitel on hagiavalduse lisa nr 3 (fototabel) koostatud hagejate poolt iseseisvalt ning nende vormistamise (sh pildistamise) juures pole olnud kostjat või tema esindajat. Kostja ei saa kinnitada ega ka ümber lükata selles sisalduvat. Hagejad kinnitavad, et fototabel on tehtud vastavuses Eestis kehtivate reeglitega, fotod ei ole töödeldud fototöötlusprogrammidega ning fotografeeritud kohad on täpselt sellises seisus nagu need olid Xxx xx-xx valduse kättesaamisel ja nendes ei olnud kaashagejate poolt tehtud muudatusi, v.a seinakonstruktsioonist lahti olnud pahtli- ja krohvimaterjali eemaldamine olukorra jäädvustamiseks ja selle iseseisvaks parandamiseks seoses uute sisseehitatud kappide
7 (16)
2-16-1755 paigaldamisega. Kohus leiab, et hagejate poolt esitatud fototabelid on lubatavad tõendid. Fotod võivad olla dokumentaalseteks tõenditeks TsMS § 272 mõttes.
30.Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Kostja omandis olnud korteri müügiks avaldati kuulutus internetiportaalis www.kv.ee; kostja ja hageja II sõlmisid 14.10.2015 lepingueelsete läbirääkimiste protokolli nr 3E151014-1 (edaspidi läbirääkimiste protokoll); kostja ja hagejad sõlmisid 29.10.2015 korteriomandi müügileping, ühishüpoteegiga koormamise leping ja ajaõiguslepingud (edaspidi müügileping); hageja II võttis korteri vastu 04.11.2015 ja hageja I kirjutas korteri üleandmise aktile alla 13.11.2015; korteris asusid 3 garderoobikappi, vannitoa peegel, vannitoa riiulid (3 tükki) ja nagi; kostja on võtnud korterist kaasa 3 garderoobikappi ja vannitoast peegli, seinariiulid (3 tükki) ning nagi; hagejad esitasid 05.11.2015 kostjale pretensiooni puuduolevate esemete osas. Vaidlust ei ole ka vannitoa peegli, seinariiulite ja nagi ning prügikastisüsteemi ja mikrolaineahju taldriku maksumuse osas. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja ei ole hagejatele äravõetud esemete maksumust hüvitanud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel eelnimetatud asjaolud tõendatuks.
31.Kostja on esitanud vastuväite, et valgustite kaasavõtmine kostja poolt korteriomandi võõrandamisel on õigustatud asjaoluga, et need ei olnud tehinguobjektiks. Kohus märgib, et hagejad ei ole valgustite kaasavõtmise osas nõuet esitanud, mistõttu kohus jätab kostja sellekohase vastuväite tähelepanuta.
32.Vaidlus on järgmiste asjaolude üle: -
kas korteris olnud garderoobikapid (3 tükki), vannitoa riiulid (3 tükki), vannitoa peegel ja nagi kuulusid müügieseme (korteri) juurde;
-
kas kostjal oli õigus need esemed korteri müümisel eemaldada ja kaasa võtta;
-
kas korteris oleva köögimööbli juurde kuuluvad prügikastisüsteem ja mikrolaineahju juurde mikrolaineahju taldrik;
-
kas korteris asusid enne korteri hagejatele võõrandamist hagejate väidetud prügikastisüsteem ja mikrolaineahju taldrik;
-
kas hagejatel on õigus nõuda garderoobikappide maksumust summas 1118 eurot;
-
kas esinevad asjaolud, mille puhul on hagejatel õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitist.
33.Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejad võtsid kehtivalt müügieseme vastu. Hagejad on märkinud, et 04.11.2015 võttis korteri vastu ainult hageja II ja seda ka ainult olude sunnil, kuna nad olid müünud oma varasema elukoha. Hagejad leiavad, et hageja I ei ole korterit kehtivalt vastu võtnud, vaid hageja I allkirjastas vastuvõtmise akti alles 13.11.2015, milles tõi välja korteri puudused. Kostja leiab, et müügilepingu poolte vahel on koostatud 04.11.2015.a üleandmise akt, millele on alla kirjutanud hageja II ehk siis hageja I elukaaslane ja sellega on ostjad korteri vastu võtnud. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga selles, et juhul kui on tegemist kaasomanikega ja samas elukaaslastega ning ühe kaasomaniku elukaaslane võtab müügieseme vastu, siis tuleks lugeda müügiese vastuvõetuks ka teise kaasomaniku suhtes. AÕS § 71 lg-st 4 tuleneb, et kaasomanikul ei ole teiste kaasomanike seadusest tulenevat esindamise õigust. Antud juhul ei nähtu, et hageja I oleks hagejat II volitanud ka tehinguliselt tema nimel korterit vastu võtma. Kuna kaasomanikud teostavad oma õigusi iseseisvalt, oleks tulnud korter üle anda ka hagejale I ehk siis teisele kaasomanikule. Samas ei mõjuta see asjaolu käesoleva asja lahendamist.
34.Hagejad on esitanud kostja vastu nõude lepinguvälise kahju sätete alusel. Vastavalt VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist
8 (16)
2-16-1755 käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Kohus leiab, et lepinguvälise kahju hüvitamise sätete alusel ei saa käesolevat asja lahendada, kuna vaidluse saab lahendada VÕS 11.peatüki sätete alusel, so müügilepingu sätete alusel. Pooled on nõustunud sellega, et asja saab müügilepingu sätete alusel lahendada.
35.VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hagejad on tuginenud müügilepingu esemeks oleva asja lepingutingimustele mittevastavusele. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hagejate poolt esitatud tõenditest esitasid nad kostjale oma pretensioonid koheselt. Pealegi ei ole kostja esitanud vastuväidet selle kohta, et ostjad (hagejad) oleksid müüjale (kostjale) teatanud lepingutingimustele mittevastavusest ebamõistliku aja jooksul. Seega poolte arutlus asjaolu üle, kas ja millal keegi hagejatest korteri vastu võttis ei oma asja lahendamisel tähtsust kuna hagejad saavad tugineda lepingutingimuste mittevastavusele ka sellele väitele tuginemata.
36.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Seega on asja lepingutingimustele vastavuse määramisel oluline kindlaks teha poolte vahel sõlmitud müügilepingu sisu.
37.Kohus leiab, et müügilepingu sisuks oli lisaks korterile ka selle sisustus – 3 garderoobikappi, vannitoa riiulid (3 tükki), vannitoa peegel ja nagi.
38.Korteri müügikuulutuse (I kd tl 120-125) kohaselt on kuulutuse lk 1 lisainfona märgitud muude esemete hulgas seinakapp ja garderoob. Kuulutuse lk 2 on märgitud, et avaras esikus ja mõlemas magamistoas on mugavad garderoobid, kokku on korteris kolm garderoobi. Samuti nähtub kuulutuse juures olevatelt fotodelt sisseehitatud garderoobikapid (lk 4, paremalt ja ülevalt teine foto, lk 5 vasakul ülemine foto ja paremal ülemine foto). Kuulutuse lk 2 on märgitud, et kokku ehitatud vannituba ja wc on avar ja kaunis ning, et maitsekalt plaaditud vannitoas on vann, integreeritud pesumasin-kuivati ning pilgu eest kaetud käterätikuivati. Lisaks on kuulutusele lisatud fotodelt (kuulutuse lk 5 paremal ülevalt kolmas foto) näha, milline näeb välja kuulutuse tekstiosas kirjeldatud vannituba. Fotolt nähtub 3 seinariiulit ja peegel.
39.Käesolevas asjas on tunnistaja EV ütlustega tõendatud, et korteri müügikuulutus pandi internetiportaali üles tema poolt (II kd tl 88). Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud temal müüjaga juttu sellest, kas garderoobikapid jäävad sisse või võetakse välja ja tunnistaja eeldas, et garderoobikapid jäävad korterisse sisse. Tunnistaja leiab, et sisseehitatud garderoobikappide puhul on üldine tava, et need jäävad korterisse korteri müümisel sisse. Lisaks märkis tunnistaja, et tavaliselt lepitakse müüja ja ostja vahel eraldi kokku, mis esemed korterisse jäävad ja mis ei jää (II kd tl 88). Vannitoa sisustuse all sai tunnistaja aru seda, mis on kruvidega seinas ja antud korteri puhul oli selleks peegel ja riiul (II kd tl 89). Kohus leiab, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et maakleri ja kostja vahel puudus kokkulepe selle kohta, mis esemeid võib maakler müügikuulutusse märkida ja mis esemed kuuluvad konkreetselt müügieseme (korteri) juurde. Kohus leiab, et maakler lähtus põhjendatult arusaamast, mille kohaselt korterisse sisseehitatud kapid ja vannitoa seina kruvidega kinnitatud asjad peaksid
9 (16)
2-16-1755 kuuluma korteri juurde ka korteri müümisel. Sisseehitatud kappide näol on kohtu hinnangul tegemist oma olemuselt esemetega, mis on korterisse püsivalt paigaldatud ja mõistlikult võttes ei saa eeldada, et need esemed korterist korteri müügi puhul eemaldatakse, välja arvatud siis, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja väitis kohtuistungil, et maakleriga oli kokku lepitud, et korterisse jääb kõik, mis on köögis ja köögitehnika ning vannituppa wc pott, valamu ja vann ning kõik ülejäänu, mida sai demonteerida, kuulus müüjale. Kohus leiab, et kostja väide, mille kohaselt kõik muu, mida sai demonteerida, kuulus müüjale, ei ole millegagi tõendatud. Tunnistaja ütluste kohaselt sellist kokkulepet müüja ja maakleri vahel polnud. Muid tõendeid sellesisulise kokkuleppe kohta ei ole kohtule esitatud.
40.Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et maakleri ja kostja vahel oli sõlmitud maaklerileping. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Seega maakler üksnes vahendab lepingu sõlmimist, mitte ei sõlmi lepingut enda nimel. Seega ei saa ka müügikuulutust pidada maakleri enda nimel tegutsemiseks, vaid ka sellele kohaldub maaklerilepingu olemus, mille kohaselt müügikuulutus on avaldatud müüja nimel. Sellisel juhul eeldatakse müüja teadlikkust müügikuulutuse sisust. VÕS § 658 lg 2 kohaselt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 621 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kohus leiab, et kui käsundiandja ei ole juhiseid andnud, on käsundisaajal õigus lähtuda parimast võimalikust arusaamisest käsundi täitmisel. Kostja oleks pidanud selgesõnaliselt andma maaklerile juhiseid selle kohta, et garderoobikapid ja vannitoasisustus (riiulid, peegel ja nagi) ei kuulu müügieseme juurde. Sellekohase juhise puudumisel oli maakleril õigus lähtuda tavapärasest praktikast, mille kohaselt sisseehitatud ja seina külge kinnitatud asjad lähevad üle ostjale. Kostja ei ole esitanud väidet, et sellist praktikat, mille puhul reeglina sisseehitatud ja seina külge kinnitatud asjad lähevad üle ostjale, ei ole või on praktika teistsugune.
41.Kohus leiab, et müügikuulutuses avaldatu näol on kohtu hinnangul tegemist müüja jaoks siduvate pakkumistega. Kohus leiab, et need pakkumised said müügilepingu osaks ning asjaolu, et läbirääkimiste protokollis ja müügilepingus ei olnud märgitud korteri juurde kuuluvate esemetena kolme garderoobikappi ja vannitoa sisustust, ei muuda asjaolu, et nimetatud esemed kuulusid müügilepingu eseme juurde. Müügikuulutuse puhul on tegemist müüja pakkumisega (tahteavaldusega) müüa müügiese just sellistel tingimustel nagu on märgitud müügikuulutuses ning seda ei saa pidada maakleri tahteavalduseks. Lisaks kuulutuse tekstilisele osale saab pidada ka tekstile lisatud fotosid selle teksti ja seega ka tahteavalduse osadeks.
42.Kohus leiab, et kostja oli teadlik müügikuulutuse sisust. Tunnistaja EV ütluste kohaselt ei olnud kostjaga juttu sellest, et ta tutvuks kuulutusega enne selle avaldamist, kuid tunnistaja kinnitab, et kostja müügikuulutuse kohta pretensioone ei avaldanud (II kd tl 88). Kostja ei ole esitanud vastuväidet nagu ta poleks olnud teadlik, millise sisuga kuulutuse maakler internetiportaali üles pani. Seega kohus leiab, et kostja oli teadlik asjaolust, et müügikuulutusse oli lisatud lisainfona muude esemete hulgas seinakapp ja garderoob.
43.Lähtudes sellest, et müügikuulutuse puhul on tegemist müüja poolse siduva tahteavaldusega, võisid ka hagejad ostjatena eeldada, et müügikuulutuses sisalduv kuulub ka reaalselt müügilepingu eseme juurde. Asjaolusid, millest oleks alus järeldada vastupidist, pole käesolevas asjas tuvastatud. Hagejate sellekohast eeldust kinnitab ka hagejate poolt esitatud tõend - 1Partner Kinnisvara eksperthinnang nr 1338/1015H (I kd tl 126-149), mille kohaselt on kinnisvaraekspert hinnanud korteri turuväärtust ja pidanud selle leidmisel üheks oluliseks
10 (16)
2-16-1755 asjaoluks, et hinnatav korter on väga heas seisukorras. Eksperthinnangu lk 6 on ekspert märkinud, et korter on hiljuti põhjalikult renoveeritud, viimistlusel puuduvad kulumisjäljed ja korteris puudub täiendav investeerimisvajadus. Eksperthinnangule on lisatud ka fotod, millelt nähtuvad sisseehitatud garderoobikapid ja vannitoa sisustus.
44.Varem avaldatud tahteavalduse muutmiseks on vajalik seda muutev tahteavaldus teha tahteavalduse adressaadile teatavaks. Kostja ei ole selgesõnaliselt välistanud garderoobikappide ega vannitoa sisustuse (riiulid, peegel ja nagi) kuulumist müügilepingu eseme juurde. Antud asjaolu on tõendatud tunnistaja Eha Vahersalu ütlustega (II kd tl 88). VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil ettevalmistav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks teavitanud hagejaid asjaolust, et vaatamata müügikuulutuses märgitule ei kuulu garderoobikapid ja vannitoa seintele kinnitatud esemed müügilepingu eseme juurde. Kostja ei saanud eeldada, et olukorras, kus garderoobikappide ega vannitoa sisustuse (riiulid, peegel ja nagi) osas konkreetset kokkulepet ei ole, poleks saanud ostjad lähtuda müügikuulutuse sisust. Kostja oleks pidanud antud olukorras sõnaselgelt välistama müügilepingu sõlmimisel garderoobikappide ja vannitoa sisustuse (riiulid, peegel ja nagi) lepingu eseme hulka kuuluvuse.
45.Kostja on soovinud tõendada asjaolu, et garderoobikapid ja vannitoa sisustus ei kuulunud müügilepingu eseme juurde kohtule esitatud läbirääkimiste protokolli (II kd tl 9-12) ja müügilepinguga (II kd tl 16-30). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et läbirääkimiste protokoll ja müügileping ei tõenda asjaolu, et garderoobikapid ja vannitoa sisustus ei kuulunud müügilepingu eseme juurde ning kostja poolt esitatud läbirääkimiste protokoll ja müügileping ei lükka ümber kohtu veendumust selles, et müügikuulutuse andmed said pakkumise osaks ja olid müüjale siduvad. Müügilepingu p 1.3 nähtub, et müüja ja ostja on kokku leppinud, et korterisse jäävad sisse sisseehitatud köögimööbel koos tehnikaga, vannitoa sisustus ilma pesumasina ja kuivatita. Samasisuline punkt sisaldub läbirääkimiste protokollis (p 5). Kohus leiab, et vaatamata hagejate väitele, et läbirääkimiste protokoll ei ole tõendina kasutatav, kuna see ei ole sõlmitud notariaalselt tõestanud vormis, on see protokoll kasutatav tõendina. Läbirääkimiste protokoll on koostatud eesmärgiga sõlmida eelnev kokkulepe müügilepingu tingimuste osas ja selles ei ole reguleeritud kinnisasja võlaõiguslikku müüki ega omandi üleminekut. Samuti ei ole selles märgitud poolte kohustust võlaõigusliku ja asjaõigusliku lepingu sõlmimiseks. Kohus leiab, et kummastki dokumendist ei nähtu, et pooled oleksid otsustanud garderoobikappide kuuluvuse üle või oleksid määratlenud, mida nad peavad vannitoa sisustuseks. Kuid lähtudes müügikuulutuses märgitud andmete siduvusest pakkumisega, on kohus seisukohal, et ostjad (hagejad) võisid lähtuda ka müügikuulutuses avaldatust. Poolte kokkuleppe tõendamiseks võivad pooled esitada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid ja selleks ei saa olla ainult leping ja eelnev läbirääkimiste protokoll, vaid pooled saavad kokkuleppe sisu tõendada ka muude tõenditega, antud juhul müügikuulutusega.
46.Kohus leiab, et garderoobikappide ja vannitoa seintelt esemete eemaldamine tekitas olukorra, kus korter ei vastanud enam müügikuulutuse kirjeldusele - disainitud, stiilne ja kaunis perekorter, milles on maitsekalt plaaditud vannituba, mis on avar ja kaunis. Kohus leiab, et kuna kostja oli teadlik müügikuulutuse sisust, oli kostja teadlik ka asjaolust, et müügikuulutuses on reklaamitud müüdavat korterit kui disainitud, stiilset ja kaunist perekorterit, milles on maitsekalt plaaditud vannituba, mis on avar ja kaunis. Hagejate poolt esitatud fotodega (I kd tl 150-173) on tõendatud, et seintest garderoobikappide, vannitoa peegli ja vannitoa seinariiulite eemaldamisega on seintesse jäänud nähtavad augud. Kostja on väitnud, et need augud võisid tekitada hagejad ise. Kohus ei pea kostja väidet
11 (16)
2-16-1755 tõsiseltvõetavaks. Kostja on ise tunnistanud, et ta võttis garderoobikapid ning vannitoast peegli, riiulid ja nagi kaasa. Kuna lähtudes tuvastatud asjaoludest oli garderoobikappide näol tegemist seinte külge kinnitatud esemetega (tunnistaja AK on seda asjaolu kinnitanud), on kohtu hinnangul tõenäoline, et nende eemaldamisel jäävad seintesse järele kinnituseaugud. Samuti jäävad kinnituste augud järele vannitoast esemete seintelt eemaldamisel. Kohus ei pea õigeks ka kostja esitatud õigustust oma käitumisele, mille kohaselt on korteriomandite võõrandamisel ning neist eelmiste elanike lahkudes iseenesest mõistetav, et sinna jäävad seintesse augud mingite esemete kinnitamisest. Kohus leiab, et ehkki stiilne ja kaunis on subjektiivsed arusaamad, ei saa pidada ilmselgelt nähtavate aukudega seintega korterit stiilseks ega kauniks. Kohus leiab, et kostja, müües korterit kui stiilset ja kaunist, pidi aru saama, et kappide ja vannitoa seintelt esemete eemaldamine ei ole lubatud, kuna selliselt läheks ta vastuollu müügikuulutuses avaldatuga. Lisaks nähtub müügilepingu punktist 4.3, et müüja kohustub mitte halvendama lepingu eseme seisundit ajal, mil see on tema valduses, hoolitsema selle aja jooksul lepingu eseme eest ning andma lepingu eseme ostjale üle seisundis, millises see oli ostja poolt lepingu eseme ülevaatamise momendil (II kd tl 21).
47.Seega on tõendatud, et garderoobikappide ja vannitoa sisustuse (seintele kinnitatud riiulid, peegel ja nagi) puudumise näol on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega VÕS § 217 lg 1 mõttes.
48.VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused: puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS § 221 lg 2); ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1 p 2) (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 08.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11). Antud juhul ei ole vaidlust selles, et puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal hagejatele. Tõendatud ei ole, et hagejad oleksid pidanud teadma asjaolust, et kostja kavatseb esemed ära viia. Vastupidiselt sellele võisid hagejad müügikuulutuse alusel eeldada, et garderoobikapid ja vannitoasisustus jäävad korterisse. Samuti ei ole tuvastatud muud müüja vastutust välistavad asjaolud.
49.Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole puudust kõrvaldanud. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on lepingutingimustele mittevastava müügieseme hagejatele üleandmisega kohustust rikkunud. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. Seega peab kostja hagejatele garderoobikappide ja vannitoasisustuse puudumisest tekkinud varalise kahju hüvitama.
50.Kohus leiab, et hagejad on tõendanud garderoobikappide puudumisest tekkinud varalise kahju summas 1118 eurot. Hagejate esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejad võtnud erinevatelt müüjatelt pakkumisi seinakappide valmistamiseks ja paigaldamiseks (I kd tl 192, I kd tl 193-205, I kd tl 206). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara
12 (16)
2-16-1755 halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Käesolevas asjas ei ole esitatud tõendeid eemaldatud garderoobikappide väärtuse kohta. Tunnistaja AK väitel oli tegemist varem kasutatud materjalist valmistatud garderoobiga, mis koosnes siinidest, torudest, püstakutest ja korvidest (II kd tl 92). Samas ei saa kohtu hinnangul eeldada, et hagejad peaksid varasema asemele ostma kasutatud eseme. Kasutatud kapi hankimine sõltuks suuresti võimalusest see konkreetsesse kohta korteris paigutada. See oleks aga ilmselgelt raskendatud ja ebamõistlik. Teisalt ei tohiks kahju hüvitis osutuda hagejate kostja arvel rikastumiseks. Tulenevalt asjaolust, et kostja käitumise tulemusel pidid hagejad puuduolevate garderoobikappide asemele hankima teised kapid (kostja poolt kappide jätmisel korterisse, poleks hagejad pidanud asuma teisi kappe asemele hankima) ja eeldada ei saa, et nad oleksid pidanud hankima kasutatud kapid, võib pidada mõistlikuks hagejate poolt uute kappide ostmist ja selle väärtuses kahju hüvitise nõudmist. Kohus ei näe ka põhjendatuks uute kappide väärtuse osas kahju hüvitise vähendamist kuna pole teada varasemate kappide maksumus ja vähendamine võiks viia ebaõiglase lahenduseni. Lisaks peab arvesse võtma kostja tegevuse tulemusel korteri seintes nähtavaks jäetud kappide kinnitusauke, mille katmiseks oleks hagejatel võimalus, kas hankida uued kapid või siis teostada korteris remont, mille järgselt oleks hagejatel õigus nõuda kappide maksumuse asemel remondikulude hüvitamist. Hagejad on valinud kappide väärtuse hüvitamise nõude. Kohus leiab, et hagejad on lähtunud mõistlikult kappide keskmisest maksumusest. Hagejate poolt esitatud tõenditest nähtub, et kappide hinnad varieeruvad vahemikus 1084,60-2694,53 eurot (I kd tl 192-205), mistõttu hagejate poolt nõutud summa on lähedane kõige odavamale hinnale ja seega mõistlik kahjuhüvitis.
51.Vannitoa mööbli (peegli, kolme seinariiuli ja nagi) maksumuse osas ei ole käesolevas asjas kostja vastuväidet esitanud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja poolt vannitoa mööbli maksumuse vaidlustamine ei tulene ka kostja muudest vastuväidetest, mistõttu kohus rahuldab hagejate nõude vannitoa mööbli osas kahju hüvitamiseks summas 39,99 eurot seinapeegli maksumuse ulatuses, summas 93,90 eurot 3 seinariiuli maksumuse ulatuses ja summas 21,50 eurot seinanagi maksumuse ulatuses.
52.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud mikrolaineahju taldriku olemasolu enne korteri müüki. Hagejad ei ole kohtule sellekohaseid piisavaid tõendeid esitanud. Tunnistaja EV ütluste kohaselt pidi korterisse jääma mikrolaineahi. Maakler kinnitab, et näitas korterit ostjale, kuid mikrolaineahju selle käigus ei avatud. Müüja temale puuduseid tehnika osas välja ei toonud ja esitles seda kui korrasolevat (II kd tl 89). Kohtu hinnangul ei olnud kostjal kohustust mikrolaineahju taldrik mikrolaineahju enne müüki paigutada. Samas leiab kohus, et hagejad võisid eeldada selle olemasolu. Müügikuulutuse kohaselt oli korteri köögis uus integreeritud köögimööbel ja Elektrolux kodutehnika. Uue kodutehnika puhul võib kodutehnika ostja mõistlikult võttes eeldada, et see kodutehnika on komplektne, mis mikrolaineahju puhul tähendab, et selle hulka kuulub ka mikrolaineahju taldrik. Kohus leiab, et olukorras, kus müüa pakutakse uut kodutehnikat, ei pea selle ostjad asuma koheselt veenduma selle komplektsuses. Käesoleval juhul on hagejad avastanud puuduse pärast korteri valduse saamist ja neile ei saa ette heita, et nad seda enne ei avastanud ega uurinud kostjalt
13 (16)
2-16-1755 võimalike puuduste kohta. Olukorras, kus kostja müüs korterit uue kodutehnikaga, oleks pidanud kostja ise hagejate tähelepanu juhtima võimalikele puudustele. Olukorras, kus kostja ja hagejate vahelist müügilepingu sõlmimist vahendas maakler, oleks kostja pidanud maaklerile selgitama võimalikke puuduseid kodutehnika juures.
53.Kohus leiab, et kostja on rikkunud kohustust üle anda lepingutingimustele vastav müügiese ka mikrolaineahju taldriku osas ja hagejatel on õigus nõuda õiguskaitsevahendina kostjalt mikrolaineahju taldriku väärtuse ulatuses kahju hüvitamist.
54.Mikrolaineahju taldriku maksumuse osas ei ole käesolevas asjas kostja vastuväidet esitanud ja selle maksumuse vaidlustamine ei tulene ka kostja muudest vastuväidetest, mistõttu kohus rahuldab hagejate nõude nende poolt nõutud ulatuses, s.o summas 32 eurot.
55.VÕS § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et müügilepingu sõlmimisel pidi kostja ette nägema, et lepingutingimustele mittevastava müügieseme üleandmisel võib hagejatel kahju tekkida. Samuti oli müügilepingu alusel tekkinud kostja kohustuse - üle anda lepingutingimustele vastav asi, eesmärgiks hagejatele tekkinud kahju ärahoidmine. Müügilepinguga kohustub müüja üle andma lepingutingimustele vastava asja. Kohustuse täitmisel kahju ei tekiks.
56.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja 1305,39 eurot, so garderoobikappide maksumuse ulatuses summas 1118 eurot, vannitoa peegli maksumuses summas 39,99 eurot, vannitoa riiulite maksumuses summas 93,90 eurot, vannitoa nagi maksumuses summas 21,50 eurot ja Elektrolux mikrolaineahju taldriku maksumuses summas 32 eurot.
57.Hagejad omandasid korteri kaasomanikena, mistõttu on mõlemal õigus nõuda kostjalt lepingutingimustele mittevastavuse tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Kohus käsitleb hagejaid solidaarvõlausaldajatena. Solidaarnõue tekib kui mitu võlausaldajat võivad nõuda sama kohustuse täitmist. Antud juhul on hagejatel õigus nõuda sama kohustuse täitmist neile mõlemale.
58.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud prügikastisüsteemi olemasolu enne korteri müüki. Hagejate poolt esitatud fotodelt nähtub valamu kapi all kinnituseaukude olemasolu (I kd tl 173-175). Tunnistaja EV ütluste kohaselt oli valamukapis prügikast, kuid kirjeldada ta seda ei oska (II kd tl 89). Tunnistaja AK ütluste kohaselt paigaldas ta korterisse Xxx xx-xx köögimööbli, kuid prügikastisüsteem ei mahtunud valamukapi alla, kuna torustik segas, mistõttu oli seal tavaline prügiämber. Tunnistaja AK sõnul oli valamukapp varem kasutatud ja seal olid kinnitusaugud juba sees (II kd tl 92-93).
59.Hagejad väitsid kohtuistungil, et AK ütlused ei tõenda, et tema garderoobi- ja köögikappe paigaldas. Kohus sellega ei nõustu. Tunnistaja ütlused on TsMS § 229 lg 2 kohaselt üheks lubatud tõendiliigiks. Tegemist on iseseisva tõendiga, mille usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks oleks vaja seda põhistada või mille ümberlükkamiseks oleks vajalik esitada vastavaid tõendeid. Hagejad ei ole teinud kohtule usutavaks, et tunnistaja AK ei ole usaldusväärne tõendi allikas. Samuti ei ole hagejad esitanud ümberlükkavaid tõendeid. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et see süsteem oleks seal olnud müümise hetkel. Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et korteri müümisele eelnevalt prügikastisüsteemi valamukapis ei olnud.
60.Kohus leiab, et kostjal ei olnud kohustust prügikastisüsteem enne korteri hagejatele müümist sinna paigutada. Samuti ei saanud hagejad eeldada hagejate poolt kirjeldatud prügikastisüsteemi olemasolu köögimööblis. Hagejate väitel oleks seal pidanud olema 14 (16)
2-16-1755 hagejate poolt esitatud K-Rauta kodulehe väljatrükilt (I kd tl 178-179) nähtuv prügikastisüsteem. Kohus leiab, et müües korterit uue köögimööbliga ei saa eeldada, et uue köögimööbli hulka kuuluks tingimata selline prügikastisüsteem nagu seda on kirjeldanud hagejad. Tegemist on vastavalt võimalustele paigaldatava esemega ja see ei saa immanentselt alati kuuluda köögimööbli juurde. Antud juhul ei ole ka müügikuulutuses märgitud prügikastisüsteemi olemasolu ja ka maakler ei ole müügilepingut vahendades hagejatele kinnitanud selle kuulumist köögimööbli juurde.
61.Eelnevast tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata summas 37,75 eurot, so prügikastisüsteemi maksumuse ulatuses.
62.Kohus leiab, et ka hagejate mittevaralise kahju nõue ei kuulu rahuldamisele. Hagejad on põhjendanud mittevaralise kahju tekkimist sellega, et hagejad olid kostja poolt rikutud kohustuste tõttu sunnitud taluma igapäevaselt stressi, elulist ebamugavust ja otsima erinevaid võimalusi oma igapäevaelu korraldamisel. Samuti olid hagejad kostja tegevuse tulemusena sunnitud ümber planeerima oma kulutused seoses soetatud korteri sisustamisega. VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Kohus leiab, et müügileping ei olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Hagejad ei ole tõendanud, et müüja (kostja) müügilepingu järgse kohustuse - anda ostjatele üle lepingutingimustele vastav asi, eesmärk oleks olnud kaitsta ostjaid (hagejaid) mittevaralise kahju tekkimise eest. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et lepingute puhul peab võlausaldaja arvestama lepingurikkumise võimalusega ja olema selleks psüühiliselt valmis (vt Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. § 134, lk 473 p 4.1.). Ka Riigikohus on leidnud, et tavapärase käibetehingu rikkumise korral on mittevaralise kahju nõue välistatud, sest selline leping ei ole üldjuhul suunatud mittevaralise huvi järgimisele (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25.02.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09). Nii on viidatud otsuses Riigikohus, olukorras, kus üürileandja tegi üürnikule eluruumi kasutamise võimatuks, leidnud, et üürilepingust tulenev kohustus ei olnud suunatud mittevaralise huvi järgimisele. Seda enam leiab kohus, et tavapärase müügitehingu puhul, milleks on ka kinnisasja müügitehing, on välistatud mittevaralise huvi järgimise kohustus ja seda vaatamata sellele, et tegemist on eluasemeks mõeldud korteriga. Lisaks sellele märgib kohus, et hagejate poolt esitatud asjaolud ei ole piisavad selleks, et järeldada mittevaralise kahju tekkimist. Mittevaralise kahju hüvitamist võimaldavad erilised asjaolud, rikkumise raskus. Riigikohus on leidnud, et pelgalt hingelised üleelamised ei õigusta hüvitise väljamõistmist, vaid seda õigustab üleelamiste raskus (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.03.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-4-12). Kohus leiab, et hagejate esitatud tagajärjed (stress, ebamugavus, kulutuste ümberplaneerimine) võivad kaasneda iga sarnase lepingurikkumise puhul ja tegemist ei ole eriliselt raskete tagajärgedega. Hagejad väitsid, et mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist õigustab asjaolu, et müügilepingus ei olnud ette nähtud lepingu rikkumise puhuks leppetrahvi. Kohus hagejate sellise väitega ei nõustu. Leppetrahvi ei saa asendada mittevaralise kahju hüvitisega. Leppetrahvi ja mittevaralise kahju hüvitise olemus ja eesmärgid on erinevad. Leppetrahvi eesmärgiks on lihtsustada kohustuse rikkumisega tekitatud varalise kahju suuruse tõendamist. Selleks peab tõendama ainult kohustuse rikkumise olemasolu. Hagejad oleksid pidanud lepingu sõlmimisel ise hoolsamad olema ja leppetrahvi ettenägemist nõudma.
63.Otsuses nimetamata tõendid jätab kohus arvesse võtmata kui asjassepuutumatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
15 (16)
2-16-1755
64.Kuna hagi kuulub osalisele rahuldamisele, jäävad poolte menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldatud/rahuldamata osale teise poole kanda kooskõlas TsMS § 163 lg 1.
65.Hagejad esitasid menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 400 eurot. Kostja esitas menetluskuludena kostja vastuse koostamise eest tasutud summa 120 eurot.
66.Kohus leiab, et kuna kohus rahuldab hagi varalise kahju nõude osas suuremas osas hagejate kasuks, tuleb kostja menetluskulu jätta kostja kanda. Seda õigustab kohtu hinnangul ka asjaolu, et kostja vastuses esitatud vastuväited puudutavad ainult hagejate varalise kahju nõuet, mistõttu kostja ei ole menetluskulu kandnud hagejate mittevaralise kahju nõudele vastuvaidlemiseks.
67.Hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääb rahuldamata täies ulatuses, mistõttu hagejate poolt mittevaralise kahju hüvitamise nõude eest tasutud riigilõiv jääb täies ulatuses hagejate kanda.
68.TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).
69.Hagejad on palunud kostjalt välja mõista hagejate kasuks riigilõiv 400 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv.
70.Eeltoodu põhjal määrab kohus hagejate menetluskuludena kindlaks 400 eurot. Kuna kohus jätab hagejate menetluskuludest 300 eurot hagejate enda kanda ja hagejate varalise kahju hüvitamise nõue kuulus rahuldamisele 97% ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista hagejate menetluskulude katteks 97 eurot (s.o 100-st eurost 97%). / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.