RIIGIKOHUS
TSIVIILKOLLEEGIUM
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-2-1-64-16
Määruse kuupäev
Tartu, 28. september 2016
Kohtukoosseis
Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Jaak Luik ja Malle Seppik
Kohtuasi
T. N hagi J. M-i vastu täitedokumendi selgitamiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-10745
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T. N määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja T. N, esindaja vandeadvokaat Sven Sillar Kostja J. M
Asja läbivaatamise kuupäev
29. august 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 20. jaanuari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-10745 muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud T. N kanda.
4.Arvata määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.T. N (hageja) esitas 17. juulil 2015 Viru Maakohtule J. M-i vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 066/2014/535. Kohtu selgituste kohaselt esitas hageja samas asjas
7.augustil 2015 hagi tsiviilasjas nr 2-11-23207 tehtud kohtumääruse selgitamiseks.
2.Põhimenetluses tsiviilasjas nr 2-11-23207 oli Viru Maakohus 20. juuni 2013. a määrusega (lapse tagastamise määrus) rahuldanud J. M-i (kostja) avalduse D. M-i (lapse) tagastamiseks Suurbritanniasse. Kohus kohustas hagejat last lapse seaduslikule esindajale, kostjale üle andma Suurbritanniasse tagastamiseks 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Hageja määruskaebuse jättis Tartu Ringkonnakohus 1. oktoobri 2013. a määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lapse tagastamise määrus jõustus 18. novembril 2013, kui Riigikohus keeldus hageja määruskaebust menetlusse võtmast.
3.Narva kohtutäitur Andrei Krek alustas 26. märtsil 2014 kostja kui sissenõudja täitmisavalduse alusel täitemenetlust hagejast võlgniku vastu lapse tagastamise määruse täitmiseks täiteasjas nr 066/2014/535.
4.Hageja andis Narva Linna Sotsiaalabiameti ametnike juuresolekul 27. mail 2014 kell 12.00 lapse koos passiga kostjale üle, mille kinnituseks esitas Narva Linna Sotsiaalabiameti esindaja Julia Forstiman kohtutäiturile 6. juunil 2014 kirjaliku dokumendi. Sellest lähtudes lõpetas kohtutäitur
9.juunil 2014 täitemenetluse, kuid tühistas oma täitemenetluse lõpetamise otsuse 30. juunil 2014 kostja kaebuse alusel.
5.Hageja esitas tsiviilasjas nr 2-14-54317 kohtutäituri 30. juuni 2014. a täitemenetluse lõpetamise tühistamise otsuse peale kaebuse. Viru Maakohus jättis 13. oktoobri 2014. a määrusega hageja kaebuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, leides, et kuivõrd hageja eesmärk on tuvastada, et ta täitis kohaselt lapse tagastamise määruse ja andis lapse isale üle Suurbritanniasse tagastamiseks, ei ole kaebusega kohtutäituri otsuse peale võimalik tema soovitud eesmärki saavutada. Maakohus märkis, et hagejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk, esitades kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel, samuti on võimalik kohtult taotleda TsMS § 480 lgst 1 lähtudes määruse muutmist, kui määruse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud. Viru Maakohtu 13. oktoobri 2014 määrus jõustus, kui Riigikohus keeldus hageja määruskaebust
20.aprilli 2015 määrusega menetlusse võtmast.
6.Seejärel esitas hageja tsiviilasjas nr 2-11-23207 ehk põhimenetluses 28. mail 2015 avalduse lapse tagastamise määruse muutmiseks TsMS § 480 lg 1 alusel, viidates, et kohus selgitas tsiviilasjas nr 214-54317, et hagejal on võimalik saavutada soovitud eesmärk lapse tagastamise määruse muutmisega TsMS § 480 lg 1 alusel või lapse tagastamise määruse täitmiseks algatatud täitemenetluse lubamatuks tunnistamisega TMS § 221 alusel. Koos avaldusega esitas hageja taotluse peatada esialgse õiguskaitse korras lapse tagastamise määruse täitemenetlus. Viru Maakohus keeldus 1. juuni 2015. a määrusega hageja avaldust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, jättis hageja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja tagastas avalduse. Määrus on jõustunud. Kohus märkis määruses, et avaldaja leiab, et lapse tagastamise määruse täitmiseks tuleb kohtumäärust TsMS § 480 lg 1 alusel muuta ja määrata detailselt lapse tagastamise kord. Kohus oli arvamusel, et seda teha ei saa, sest lapse tagastamise määrusel ei ole kestvat toimet, vaid laps tuleb kostjale üle anda ühe korra. Asjaolu, et täitemenetlus on kestnud pikemat aega, ei muuda kohtumääruses pandud kohustust kestvaks kohustuseks. Kohus selgitas, et avaldajal on võimalik saavutada oma eesmärk sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega TMS § 221 alusel.
7.Järgnevalt esitaski hageja 17. juulil 2015 Viru Maakohtule praeguses tsiviilasjas kostja ja kohtutäituri Andrei Kreki vastu hagi, milles palus tunnistada lapse tagastamise määruse täitmine täiteasjas nr 066/2014/535 lubamatuks. Kohus jättis 20. juulil 2013 hagiavalduse käiguta, sest tasumata oli riigilõiv. Ühtlasi märkis kohus, et
sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega ei ole hageja soovitavat eesmärki võimalik saavutada ja hagi on perspektiivitu. Kohus selgitas, et hagejal on võimalus esitada tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks TsMS § 368 lg 2 alusel, ja viitas, et tuvastusnõude esitamisega on võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada. Hageja esitas sellest lähtudes 7. augustil 2015 uue hagiavalduse, milles palus selgitada tsiviilasjas nr 2-11-23207 tehtud kohtumääruse täitmise viisi ja määrata kindlaks menetlusosalistele sellest tulenevad kohustused. Hageja palus määrata kindlaks tegevuskava ja selle täitmise tähtajad ning peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 066/2014/535 kuni hagiavaldust lahendava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus jättis 20. oktoobril 2015 ka selle hagiavalduse käiguta, leides, et hageja nõue ei ole selge, sest hageja ei ole esitanud hagi esemena kohtule ühtegi viisi, kuidas saab tema arvates lugeda täitedokumenti täites selle täidetuks. Kohus andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3.novembril 2015 jõudis maakohtuni hageja hagiavalduse täpsustus, kus hageja palus peatada hagi tagamise korras täitemenetluse ja kindlaks määrata lapse tagastamise määruse täitmise viisi järgnevalt: „a) Kaasata täitemenetlusse Narva linna kohaliku omavalituse esindaja täitemenetluse seadustiku § 179 lg 1 korras. b) Kohustada kohtutäiturit Narva linna kohaliku omavalitsuse esindaja ja pädeva psühholoogi abil koostama juhtumiplaani, mille eesmärgiks peab olema lapse (D. M) ja isa (J. M) suhtlemisoskuste taastamine määral, mis võimaldab D. M-i kooselu J. Miga ilma selleta, et mitte osutada negatiivset mõju D. M-i arengule ja psühholoogilisele seisundile. c) Juhtumiplaan peab sisaldama regulaarseid suhtlemisi D. M-i ja J. M-i vahel. Esimesel etapil peab suhtlemine toimuma Narva linna kohaliku omavalitsuse poolt määratud psühholoogi juures. Pärast seda, kui psühholoog leiab, et D. M ja J. M võivad suhelda psühholoogi abita, peab suhtlemine jätkuma psühholoogi osavõtuta, kuid tema kaudse kontrolli all (kontrollvestlused D. M-i ja J. M-i vahel). d) Arvestades seda, et psühholoogi arvamuse kohaselt D. M peab oma perekonnaks T. N ja S. N perekonda ja tavaliseks elukohaks nende elukohta, korraldada allpunktis „b" juhtumiplaani täitmise kohaks Narva linn. e) Panna kohtutäiturile kohustuseks tagada kontroll eelmainitud tingimuste täitmise üle. f) Lapse D. M-i üleandmine Juri M-ile toimub pärast seda, kui Narva linna kohaliku omavalitsuse poolt määratud esindaja ja psühholoogi arvamuse järgi lapse üleandmine ei kahjusta D. M-i psühholoogilist terviseseisundit. Üleandmine toimub täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 ettenähtud meetmete rakendamisega."
8.Viru Maakohus keeldus 23. novembri 2015 määrusega hagi J. M-i vastu täitedokumendi selgitamiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast, jättis menetluskulud hageja kanda ja tagastas hagiavalduse koos lisadega hagejale.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei kõrvaldanud hageja hagiavalduse puuduseid ja need ei võimalda hagi menetlusse võtta. Maakohus viitas, et selgitas hagejale 20. juuli ja 20. oktoobri 2015 määrustes, et täitemenetluses täitedokumendi üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada TsMS § 368 lg 2 järgi teise poole vastu nõude, et tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks võib esitada ka muul juhul, kui menetlusosalised vaidlevad täitedokumendi täitmise või toime üle. Hageja peab hagiavalduses pakkuma kohtulahendi täitmise viisi, mille korral saab täitedokumendi lugeda täidetuks, ilma et hagiga muudetaks vaidlusalust jõustunud lapse tagastamise määrust. Hageja esitas hulga taotlusi, kuid ei esitanud nõuet, mida oleks võimalik menetleda, sest ta ei esitanud kohtulahendi täitmise viisi. Hageja nõuded on TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes perspektiivitud. Hageja soovib saavutada jõustunud kohtulahendiga kindlaks määratud kohustustele uute kohustuste panemist ja uute menetlusosaliste kaasamist, ilma et oleks pakkunud selget lahendi täitmise viisi ja korda.
9.Hageja esitas 8. detsembril 2015 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 20. jaanuari 2016. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna määruskaebuses esitatud väited alust maakohtu hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrust muuta. Asja materjalidest nähtuvalt on kostjal, kes on lapse isa, lapse suhtes ainuhooldusõigus (lapse ema on surnud). Lapse ja tema vanaema suhtlemise korda ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud. Kostjal on õigus otsustada lapse elu- ja viibimiskoha üle. Kostja võib jätta lapse edaspidi (kokkuleppel hagejaga, vanaemaga) veel mõneks ajaks vanaema juurde, kuid see ei välista kostja õigust asuda hiljem koos lapsega mujale elama. Lapse tagastamise määruse kohaselt on hageja kohustatud andma lapse üle kostjale ning ei vaielda selle üle, et lapse üleandmine peab toimuma lapse praeguses viibimiskohas, s.o Narvas. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi esitamine kohtumääruse täitmise selgitamiseks ei ole õiguslikult perspektiivikas ja sellise hagi esitamiseks ei pea riik andma õiguskaitset. Ringkonnakohus selgitas, et kohtulahendi täitmist lapse üleandmise kohta reguleerib TMS § 179 ja hageja hagiavaldusest nähtuvalt (tk 25) soovib hageja sisuliselt seda, milleks on TMS § 179 järgi kohustatud kohtutäitur. Kohtutäitur peab tegema koostööd hageja, kostja ja linnavalitsuse ametnikega, leppima täpselt kokku lapse üleandmise aja ja koha ning jätma ametnikele aega, et selgitada lapsele tema üleandmise tähendust. Samuti peab kohtutäitur selgitama, et määruse täitmisest keeldumisel on kohtutäituril TMS § 179 lg 4 kohaselt õigus kasutada sundi. Hageja tuginemine Riigikohtu 18. veebruari 2015. a määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14 ei ole asjakohane, sest viidatud lahendis oli küsimus kohtulahendi resolutsiooni vastuolulisuses: kes lapse
välisriiki viib ja kus laps välisriigis elama hakkab. Praeguses asjas selliseid küsimusi ei teki, sest laps antakse üle Narvas. Ringkonnakohus rõhutas, et hageja peab endale teadvustama, et jõustunud kohtulahend on täitmiseks kohustuslik. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jättis kohus hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Hageja esitas 29. veebruaril 2016 Riigikohtule määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada. Määruskaebuses viitab hageja, et ringkonnakohus ületas määruskaebuse piire, sest ta ei saa muuta ega täiendada maakohtu määrust osas, mille peale ei ole määruskaebust esitatud. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, ringkonnakohus seda põhimõtet ei järginud. Ringkonnakohus jättis hageja väited selle kohta, et maakohus ei hinnanud kohaselt hagiavalduse perspektiivikust, sisuliselt tähelepanuta. Ringkonnakohus oli seisukohal, et lapse üleandmise korra reguleerimine kohtumenetluses ei ole võimalik, kuid samas kirjeldas, kuidas lapse väljaandmine peaks toimuma, ja viitas siiski, et tekkinud küsimused lahendatakse täitemenetluses. Maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ning kohtu antud juhised hagi nõude kujundamisel olid vasturääkivad ja ebaselged. Kohus eksitas hagejat, viidates, milliseid nõudeid peaks hageja esitama, tegelikult hoiti probleemi lahendamisest kõrvale ning maakohtu käitumist võiks sisuliselt käsitada isegi õigusemõistmisest keeldumisena. Ringkonnakohus jättis selle aspekti tähelepanuta. Haagi konventsioon ei reguleeri lapse tagastamise praktilisi küsimusi, kuid konventsiooni kohaldamise hea tava punkt 4 viitab, et lapse tagastamise määrus peab olema nii detailne kui võimalik, sisaldama kõiki lapse tagastamisega seotud küsimusi ja vajadusel sunnivahendeid. Hageja leiab endiselt, et lapse tagastamise määruse täitmiseks tuleb kindlaks määrata selle täitmise viis, arvestades lapse huve. Lapse väljaandmise kohtuotsus ei või olla täidetud nii, et sellega tekitatakse lapsele tulevikus kõrvaldamatu psüühiline trauma, arvestada tuleb sotsiaalabiameti juhtumiplaani tegevuskava ja määrata uued mõistlikud tähtajad ning arvestada inglise keele õppe vajadust, et lapse saaks Suurbritannias edukalt õppeprotsessi integreerida.
12.Kostja hageja määruskaebusele ei vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata.
14.Maa- ja ringkonnakohus jätsid TsMS § 368 lg 2 alusel täitedokumendi selgitamiseks esitatud hagi TsMS § 371 lg 2 p-le 2 viidates õigesti menetlusse võtmata. Kohtud tuvastasid, et Viru Maakohtu 20. juuni 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-23207 rahuldati kostja avaldus lapse tagastamiseks Suurbritanniasse ja kohustati hagejat kostjale last välja andma 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest alates. See kohtumäärus on jõustunud ning kostja
26.märtsi 2014. a täitmisavalduse alusel on Narva kohtutäitur A. Krek alustanud täitemenetlust, kohtumäärus on seni täitmata ja laps viibib hageja juures. Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kuivõrd jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1, § 461 lg 1 ja 463 lg 2) ning täitemenetluses tekkinud küsimused saab kohtutäitur lahendada TMS §-dest 8 ja 179 lähtudes, siis ei ole hageja täitedokumendi selgitamiseks esitatud hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
15.Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. Peeter Jerofejev, Jaak Luik, Malle Seppik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.