Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu hagi XX vastu täitedokumendi täitmise tuvastamise nõudes. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 3. septembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu, lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin Kostja (vastustaja): XX, lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 3. septembri 2019 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.
4.Rahuldada kostja taotlus määruskaebemenetluse kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summaks määruskaebemenetluses 288 eurot ja mõista see summa hagejalt Tallinn, Randla tn 15 korteriühistult kostja XX kasuks välja. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda kostjale alates määruse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (hageja) esitas 26. juulil 2019 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu, mille kohus jättis käiguta. Hageja täpsustas 22. augustil 2019 oma nõudeid ja palus tuvastada, et Tallinna Ringkonnakohtu 5. detsembri 2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 217-19489 (edaspidi vastavalt: varasem tsiviilasi ja varasem kohtuotsus) tuleb lugeda hageja kui võlgniku poolt täies ulatuses täidetuks, kui ta esitab kostjale kui sissenõudjale hageja
9.jaanuari 2012 ja 28. juuni 2012 üldkoosolekute protokollide ärakirjad koos lisadega ning
15.detsembri 2014 üldkoosoleku protokolli lisad ning esitab kostjale ametliku kinnituse 14. juuni 2012, 17. juuli 2014, 6. novembri 2014 üldkoosolekute protokollide puudumise kohta. Hageja tõi esile mh järgmised asjaolud: -
-
-
-
varasema kohtuotsusega kohustati hagejat esitama kostjale korteriühistu üldkoosolekute protokollide ärakirju ja muid dokumente vastavalt eelmises lõigus märgitule; varasema tsiviilasja menetluses esitas hageja juba 9. jaanuari 2012, 28. juuni 2018 ja 15. detsembri 2014 protokollid ning tugines väitele, et teistel kostja nõudes märgitud kuupäevadel ühistu koosolekuid ei toimunud; varasemas kohtuotsuses ei tuvastatud, et vaidlusalused protokollid oleks olemas, vaid ringkonnakohus jättis tähelepanuta maakohtule esitatud ühes menetlusdokumendis sisalduva avalduse koosolekute mittetoimumise kohta; varasema kohtuotsuse alusel on algatatud täitemenetlus, kus sunniraha ähvardusel nõutakse hagejalt mh 14. juuni 2012, 17. juuli 2014 ja 6. novembri 2014 üldkoosolekute protokolle, kuigi neil kuupäevadel koosolekuid tegelikult ei toimunud; hageja taotles kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist täitmise võimatuse tõttu, aga täituri selgituse kohaselt tuleks esitada hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks; hageja esitas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille menetlemisest kohus keeldus (tsiviilasi nr 2-19-5592).
2.Maakohus keeldus 3. septembri 2019 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 järgi hageja kanda ja määras tagastada talle riigilõivu 600 eurot. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt: -
-
-
kui täitemenetluses tekib täitedokumendi tõlgendamise üle vaidlus, siis võivad nii sissenõudja kui ka võlgnik esitada TsMS § 368 lg 2 kohaselt hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus; käesoleval juhul pole tegemist eelmises taandes kirjeldatud olukorraga, vaid hageja soovib täitemenetluse lõpetamist. Nõude puudumise tuvastamisega ei ole võimalik kaasa tuua juba käimasoleva sundtäitmise lõpetamist. Täitedokumendi õigusjõu välistab ainult otsus, millega selle sundtäitmine on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi tunnistatud lubamatuks; eelnevast tuleneb, et käesolevas asjas esitatud nõudega ei ole võimalik hagiga taotletavat eesmärki saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja hagi menetlusse võtta. Hageja leiab jätkuvalt, et ta on valinud kohase õiguskaitsevahendi. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. 2 (4)
MENETLUSE EDASINE KÄIK
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks. Kostja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 22. oktoobril 2019.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud.
6.Maakohus järeldas hageja esiletoodust õigesti, et hageja soovib saavutada tema suhtes algatatud täitemenetluse lõpetamist. Hageja omakorda lähtub õigesti sellest, et TsMS § 368 lg 2 alusel hagi esitamise peamised eeldused on täidetud, sest täitemenetlus on algatatud ja selle osaliste vahel on vaidlus täimise üle. Hageja sõnastas oma nõude nii, et see sisaldab teatava viisi kirjeldust, kuidas saaks lugeda varasema kohtuotsuse täidetuks (vt nende eelduste kohta Riigikohtu 28. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10, p 20).
7.Hageja sõnastatud otsuse täidetuks lugemise viisi sõnastuse järgi soovib hageja aga sisuliselt seda, et kohus tuvastaks TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud hagi menetlemisel uuesti ja eelnevast erinevalt sama asjaolu, mis oli hagi alus varasemas tsiviilasjas. Seega tuleb käesolevas asjas hagi menetlusse võtmisel hinnata, kas sellise eesmärgi saavutamine on üldse võimalik.
8.Määruskaebuse lahendamine oleneb eelneva põhjal vastusest küsimusele, kas TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud hagi lahendamisel saaks kohtud tuvastada uuesti ja varasemast erinevalt neid asjaolusid, mis olid aluseks sundtäitmiseni viinud kohtulahendiga nõude rahuldamisel. Ringkonnakohus leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt, mis ühtlasi tähendab, et senise sõnastusega nõudes ei saa hageja tõesti oma eesmärki saavutada ja maakohus jättis hagi õigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Selle sätte üks eesmärk on vältida samade poolte vahel sama menetluse eseme kohta korduva kohtuvaidluse tekkimist (Riigikohtu 16. mai 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-11056, p 20 esimene lõik). Kui isegi järgneva menetluse nõue sõnastada esialgsest hagiesemest erinevalt, siis oleks ikkagi tegemist sama vaidluse uuesti avamisega, kui dokumentide esitamiseks kohustatud isik saaks TsMS § 368 lg 2 alusel esitatud hagi esitamisel tugineda samade dokumentide puudumisele, mille olemasolu oli algse hagi rahuldamise eeldus. Järelikult ei saa käesoleva juhtumi asjaoludel kohtud uuesti tuvastada, kas 14. juuni 2012, 17. juuli 2014 ja 6. novembri 2014 üldkoosolekute protokollid on olemas. TsMS § 368 lg 2 järgne hagi ei anna alust täitedokumendiks olevat kohtulahendit muuta, vaid üksnes võimaluse lahendada selle sisu tõlgendamisel tekkinud vaidlus (Riigikohtu
28.septembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-16, p 14 kolmas lõik; 6. juuni 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8643, p 20.3). Kui võlgnik soovib TsMS § 368 lg-s 2 silmas peetud hagiga teatava viisi kui kohase täitmise tuvastamist, siis ei saa nõudes märgitud täitmisviis sõnastatud nii, et eeldab varasema lahendi aluseks olnud asjaolude senisest erinevalt tuvastamist ja seega varasema kohtuotsuse sisulist muutmist.
9.Ringkonnakohus selgitab, et kui võlgnik leiab täitemenetluses, et ta on täitedokumendi täitnud, võib ta TMS § 221 lg 1 järgi esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (vt nt Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine on TMS § 48 p 4 järgi kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise aluseks. Nimetatud hagi esitamise eeldusena võib dokumentide esitamiseks kohustatud võlgnik tugineda väitele, et ta on täitedokumendis 3 (4)
märgitud formaalsetele tunnustele vastava dokumendi sissenõudjale (või kohtutäiturile) üle andnud, seda ka juhul, kui sissenõudja ja kohtutäituri hinnangul ei olnud täitmine piisav või kohane. Samas ei saa dokumendi esitamiseks kohustatud võlgnik nii eespool märgitud põhjustel kui ka TMS § 221 lg 2 tõttu tugineda väitele, et jõustunud kohtulahendiga temalt nõutud dokumenti pole.
10.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
11.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja nimekirja alusel. Kostja taotles 648 euro hüvitamist, mis on tasu 4,5 t õigusteenuse eest tasumääraga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Hageja vaidles taotlusele osaliselt vastu ja pidas põhjendatud kuluks 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu kohtuasjaga tutvumisel ning kaebusele vastamisel 3 t. Esindaja tunnitasu kohaseks määraks hindab kohus 80 eurot/t, mis on mõneti madalam kohtupraktikas advokaadi tunnitasuna aktsepteeritud määrast. Nimelt on advokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb hagejal kostjale hüvitada määruskaebemenetluse kuluna 288 eurot (= 3 × 80 + 20%). Rahuldamata jääb kostja taotlus 360 euro (= 648 – 288) hüvitamiseks. Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 372 lg 5 alusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.