Saveka Torutööd OÜ hagi OÜ Kederer KV (likvideerimisel) vastu töövõtulepingust tulenevas nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 26.06.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Kederer KV (likvideerimisel) apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
156 988,03 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) Saveka Torutööd OÜ (registrikood 11697263), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Kostja (apellant) OÜ Kederer KV (likvideerimisel, registrikood 10230818), lepinguline esindaja advokaat Kristjan Madisson
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
I.
RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON
I.1. Tühistada Harju Maakohtu 26.06.2024 otsus osas, maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 029,60 € ja sellelt summalt viivise. Teha tühistatud osas uus otsus, milles jätta eelmises lauses nimetatud nõuded rahuldamata. I.2. Tühistada punktis I.1 viidatud otsus osas, milles maakohus mõistis summalt 60 566,40 € välja viivise kõrgema määraga kui VÕS § 113 lg 1 ls 2 määr. I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsuse resolutsioon muutmata, aga sõnastada uuesti viivise väljamõistmise otsustused vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule ning muuta ja täiendada otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. I.5. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
II.
KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS II.1. Rahuldada hagi osaliselt. II.2. Mõista kostjalt OÜ Kederer KV (likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd OÜ kasuks välja põhivõlg 99 926,40 € ja viivis 69 051,22 €. II.3. Mõista kostjalt OÜ Kederer KV (likvideerimisel) hageja Saveka Torutööd
OÜ kasuks välja põhivõla osasummalt 60 566,40 € viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 15.03.2025 kuni põhivõla tasumiseni, aga mitte rohkem kui 30 875,18 €. II.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Saveka Torutööd OÜ (hageja) esitas 15.02.2021 Harju Maakohtule hagi OÜ Kederer KV (endine ärinimi Osaühing Viskari, likvideerimisel, kostja) vastu töövõtutasu ja viivise nõudes.
1.1.Hageja tõi esile, et pooled sõlmisid 24.10.2019 töövõtulepingu, mille ese oli Rae vallas Väike-Rae tee 19 kinnistu (kinnistu) sisetrasside ehitus (leping I). Lepingu hind oli 96 217,20 € (käibemaksuga). Hageja tegi kokku lepitud töö. Kostja suulise tellimuse alusel tegi hageja lepingu I raames kinnistul lisaks järgmist: rajas drenaažitorustiku kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde ning ehitas parkla aluse maksumusega 10 029,60 € (lisatöö).
1.2.Vastavalt kostja soovile edastas hageja 06.11.2019 täiendavate tööde hinnapakkumise, mille ese oli kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja drenaaži ehitustöö (leping II). Lepingu II kohaselt oli töö hind hoone kohta 20 188,80 € (käibemaksuga) ja selle hinnaga teostas hageja tööd kolme hoone juures.
1.3.Hageja koostas ja esitas kostjale järgmised aktid ja arved: alus leping I
periood kuupäev akt arve (pinnase väljakaeve ja kopa teenus) nov.19 30.11.2019 1 19135 dets.19 31.12.2019 2 19148
1.4.Viivist arvestas hageja lepingu I alusel tehtud töö (sh lisatöö) eest nõutavalt summalt vastavalt eelmises p-s 1.3 märgitud tasumise tähtaegadele lepingu I p-s 6.4 kokku lepitud määraga 0,1% päevas ja lepingu II alusel tehtud tööde summalt VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
1.5.Eelneva põhjal palus hageja kostjalt välja mõista: (1) lepingu I alusel põhivõla 49 389,60 € (sh lisatööd), sissenõutavaks muutunud viivise 19 211,05 € ja viivise põhinõudelt 0,1% päevas alates 16.02.2021 kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 49 389,60 €; (2) lepingu II alusel põhivõla 60 566,40 €, sissenõutavaks muutunud viivise 4948,47 € ning viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 16.02.2021 kuni nõude täieliku täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 60 566,40 €.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
2.1.Nõue on vastuolus lepinguga I, mille p-s 2.1, 6.1 ja 6.2 kohustus kostja tööde eest tasuma 96 217 €. Pooled ei ole lepingu I eelarvet muutnud ega lisatööde tegemises kokku leppinud.
2.2.Hagejal ei ole õigust tasu nõuda, sest tööd on lõpetamata. Hageja pidi tööd lõpetama 20.12.2019, aga tööd olid 15.06.2020 lõpetamata. Selle kohta esitas kostja pretensiooni. Hageja jättis tööd pooleli ja lahkus kinnistult. Samuti jäi üle andmata ehitustöödega seotud täitedokumentatsioon (kaetud tööde aktid, teostusjoonised, ehituspäevikud jne).
2.3.Hageja ei pidanud kinni tööde lõpptähtajast, seega tuleb tal tasuda leppetrahvi 0,1% lepingusummast päevas, kuid mitte rohkem kui 10% kogu lepingu maksumusest. Kostja avaldas, et nõuab leppetrahvi tasumist pärast ehitusekspertiisi tulemuste teatavaks saamist.
2.4.Hageja tasunõue on alusetu, seega on alusetu ka viivisnõue.
3.Kostja taotlusel määras maakohus eksperdi, kelle arvamuse järeldused olid järgmised: -
-
-
lepingute I ja II esemeks olevad tööd on tehtud, aga ekspert ei osanud hinnata, kas lisatööd on tehtud; töö tegemist järeldas ekspert mh teostusjoonistest ja ehitusregistrisse esitatud dokumentidest ning paikvaatluse tulemusest, mille kohaselt on kinnistule rajatud kolm korterelamut valmis ja neis elatakse sees; Tee ja Tee OÜ (peatöövõtja) peetud ehituspäeviku kohaselt tegi hageja töid kinnistul 22.10.2019 – 15.01.2020, sh o 22.10. – 04.11.2019 kasvupinnase koorimine, äravedu, ladustamine; o 02.12. – 11.12.2019 parkimisplatsi aluse pinnase eemaldamine ja tagasitäide; o 12.12.2019 – 15.01.2020 lepingu II tööd, aga pole mainitud drenaaži ehitust; teostatud tööde mahud on samas suurusjärgus hageja hinnapakkumistega; ehitusdokumentidest puudusid kaetud tööde aktid.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 26.06.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kohus otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.
4.1.Maakohus tuvastas, et lepinguga I leppisid pooled kokku lepinguliste tööde maksumuses 96 217 €, kuid nimetatud lepingu alusel esitas hageja arveid kokku 98 491,68 € eest. Nii ületas hageja tehtud tööde maksumus lepingujärgset maksumust 2247,68 € (= 98 491,68 – 96 217) võrra, s.o ligikaudu 2,3% lepingus kokkulepitud maksumusest. Nimetatud hinnaerinevus ei ole ehitustööde eripära arvestades oluline erinevus lepingu hinnast ja on kooskõlas lepingu I p-s 6.2 kokku lepitud mittesiduva eelarvega. Viidatud punkt nägi ette, tulenevalt põhitellija nõuetest või tööde tegelikest mahtudest võib lepingu maksumus 3 (12)
muutuda. Samuti tuvastas maakohus, et lepingu I alusel esitatud arvetest on kostjal tasumata 39 360 € (= 98 491,68 – 59 131,68).
4.2.Kostja ei teavitanud hagejat lepingu I alusel tehtud tööde puudustest õigeaegselt. Lepingu I p 5.2 järgi kohustus kostja viie tööpäeva jooksul arvates arve esitamisest aktsepteerima ja/või tagasi lükkama tööde teostamise aktid. Lepingu I p 9.2. alusel on kostja kohustatud üleandmise-vastuvõtmise akti tagastama allakirjutatult viis kalendripäeva jooksul selle saamisest. Tööde vastuvõtmisest keeldumise korral tuli kostjal sama tähtaja jooksul esitada hagejale motiveeritud otsus tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta. Kostja eelviidatud tähtaja jooksul hagejat tööde lepingule mittevastavusest ei teavitanud.
4.3.Kostja on kaotanud leppetrahvi nõudeõiguse. Kostja ei tõendanud hageja lepingurikkumist, sest eksperdi arvamuse kohaselt on lepingu I esemeks olevad tööd tehtud. Lisaks esitas kostja leppetrahvi nõude tähtajaks lõpetamata tööde kohta alles 15.06.2020 ehk ligikaudu 17 kuud pärast tähtaja saabumist.
4.4.Kostja väited gaasitööde teostamata jätmisel arve esitamise kohta lükkas hageja ümber ja selgitas, et teostamata gaasitööde eest ta tasu ei nõua. Hageja nõuab tasu vastavalt tegelikult tehtud ja üle antud tööde aktidele.
4.5.Põhjendamatu on kostja väide, et talle ei ole ehitusdokumendid kättesaadavad. Ehitisregistri dokumendid on kättesaadavad kõigile. Seega tuleb kostjal endal ehitustööde päevik ehitisregistrist alla laadida. Ekspert esitas arvamuses loetelu materjalidest ja dokumentidest, mis olid talle kättesaadavad ning andis hinnangu täitedokumentatsiooni seisukorrale. Ta jõudis lõppjäreldusele, et kuna peatöövõtja hindas tööd kvaliteetseteks ja nende alusel väljastati kasutusload, siis on ehitusdokumentatsioon nõuetekohane.
4.6.Ka lisatööde kohta ei esitanud kostja tähtaegselt vastuväiteid, seega tuleb eeldada, et ta nõustus toestatud täiendavate tööde ja nende maksumusega.
4.7.Eeltoodust tuleneval on hageja lepingust I tulenev tasunõue muutunud VÕS § 637 alusel sissenõutavaks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu I alusel ja täiendavate tööde eest kokku 49 389,60 € (= 39 360 + 10 029,60).
4.8.Lepingus II kajastatud tööde teostamine järeldub asjaolust, et kinnistule rajatud korterelamutele on antud kasutusload ja eksperdi arvamuse kohaselt on kinnistule planeeritud hoonete vundamendi aluse väljakaeve ja killustikuga põhja tegemine ning drenaaži ehitus ümber hoonete teostatud. Kostja oli ehitustööde tellija ja korraldaja ning ehitusplatsil pidid talle olema nähtavad hageja ehitustööd. Kui kostja hageja tegevusega ei nõustunud, oleks ta pidanud peatama hageja omavolilise tegevuse. Seda kostja ei teinud. Seega kiitis kostja heaks lepingu II alusel tööde tegemise.
4.9.Hageja tõendas hinnapakkumise, kaetud tööde aktide ja arvete edastamise kostjale. Kostja neile vastuväiteid ei esitanud.
4.10.Kostjal puudub õigus tulenevalt VÕS § 110 lg-st 5 ning § 111 lg-test 1 ja 7 keelduda tasumiskohustuse täitmisest. Kostjale on ehitusdokumentatsioon vajalikul määral kättesaadavaks tehtud, nimetatut on tunnistanud ka kostja ise. Samuti on ehitusekspert esitanud andmed talle esitatud ehitusdokumentatsiooni kohta, millest ei sa järeldada, et vaidlusalune dokumentatsioon oleks puudulik.
4.11.Eeltoodust tuleneval tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust II tulenev võlg 60 556,40 € (= 40 377,60 + 20 188,80).
4.12.Põhinõuete rahuldamise tõttu tuleb rahuldada ka hageja viivisenõuded. Sissenõutavaks muutunud viivise arvestamisel saab aluseks võtta hageja arvestuskäigu, edasiulatuva viivise puhul tuleb lähtuda lepingujärgsest viivisemäärast 0,1% päevas, kuid väljamõistetavad viivised ei tohi ületada põhinõudeid. 4 (12)
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
5.1.Esiteks on lepingust I lähtuv tasunõude jääk 39 360 € alusetu, sest hageja ei põhjendanud, miks ta jättis torustike ehitamise seisukohalt olulised ehitusdokumendid koostamata. Lähtuda ei saa eksperdi arvamusest, sest see on ebausaldusväärne (valikuline, ebamäärane, vasturääkiv jne). Hageja ei tõendanud, mis konkreetsed dokumendid ta koostas ja kostjale kättesaadavaks tegi. Ainult viide Dropbox-keskkonna ligipääsule pole piisav. Vaidlustatud otsusest ei nähtu loetelu ehitusdokumentidest, mis hageja koostas ja kostjale ligipääsetavaks tegi. Lisaks ei seostanud hageja arvetel märgitud töid konkreetsete dokumentidega.
5.2.Teiseks nõuab hageja alusetult lisatööde eest 10 029,60 €. Hageja koostatud arve ja akt ei ole piisavad tõendamaks poolte kokkulepet lisatööde tegemiseks ja arvel nähtuvate hindadega. Kostja pole arvet ega akti aktsepteerinud. Lisatööde kohta ei esitanud hageja ehitusdokumente ega teinud neid kostjale kättesaadavaks. Lisaks ei nähtu vaidlustatud otsusest põhjendusi, miks laiendas maakohus lepingu I regulatsiooni (aktile pretensioonide esitamise tähtaeg) lisatöödele.
5.3.Kolmandaks jättis maakohus tähelepanuta, et kostja viitas VÕS § 645 lg-le 1, mille kohaselt ei saa hageja tugineda VÕS § 644 lg-le 3, sest hageja tehtud töö ei vasta lepingutingimustele või pole hageja tõendanud kokkulepitud tööde tegemist.
5.4.Neljandaks on tõendamata hageja lepingust II lähtuv tasunõue 60 566,40 €. Kortermajadele kasutuslubade saamine pole oluline, sest vaidlus on hageja tehtud tööde üle. Kasutusload ei tõenda hageja tehtud töid. Hagejal lasub kohustus tõendada, et ta oli ehitusobjektil ja tegi töid mahus, mis nähtuvad lepingu II alusel esitatud arvetelt. Hageja ühepoolsed dokumendid ei tõenda hinnakokkulepet. Kostja ei aktsepteerinud hinnapakkumist, akti ega arvet. Vaidlustatud otsusest ei nähtu ka põhjendusi, miks laiendas maakohus lepingust I tuleneva regulatsiooni (aktile pretensioonide esitamise tähtaeg) lepingu II töödele ja selle alusel esitatud arvetele. Kostja ei aktsepteerinud arvet ega akti. Lisaks on ehitusdokumentatsioon puudulik ja üle andmata, mistõttu puudub võimalus hinnata milliseid töid ja mis mahus hageja tegi. Kostjal on VÕS § 110 lg 5 ning § 111 lg-te 1 ja 7 alusel õigus keelduda töövõtutasu maksmisest kuni pole üle antud ehitusdokumentatsiooni.
5.5.Viiendaks on põhinõude põhjendamatuse tõttu alusetu viivisnõue. Lisaks ei saa kõigi tööde osas rakendada lepingus kokku lepitud viivisemäära. Lisatööde ja lepingust II tulenevate tööde puhul tuleb lähtuda VÕS-i viivisemäärast, mis on oluliselt väiksem.
6.Hageja vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus vähendab vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud põhivõla summat lisatööde eest nõutava tasu ehk 10 029,60 € võrra ja viivist (TsMS § 657 lg 1 p 21). Ühtlasi tuleb täiendada kohtu põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21) ja jätta ülejäänud osas otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga kostja kannab kõik menetluskulud mõlemas kohtuastmes.
8.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu I sõlmimise ja sisu ning hageja aktide ja arvete koostamise ja edastamise kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Samuti pole vaidlusalune lepingu II eset kirjeldava hinnapakkumise saatmine ja kättesaamine. Kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et ta ei tasunud arveid osas, mis vastab nõutavale põhivõla summale. Kaebusega ei vaidlustanud kostja maakohtu järeldust, et ta ei esitanud arvete ja aktide saamise järel hagejale pretensioone 5 (12)
(v.a 15.06.2020 e-kiri, I kd tl 90, dtl 172). Kaebus ei sisalda enam ka väiteid leppetrahvi kohta. Lõpuks ei vaidle pooled, et kinnistule ehitatud kolm korterelamut on valmis ja kasutuses.
9.Maakohus kvalifitseeris poolte õigussuhte õigesti töövõtulepinguks. Hageja põhinõue on suunatud töövõtutasu saamisele. Maakohus märkis selles osas asjakohaselt nõude õigusliku alusena VÕS § 100, § 101 lg 1 p 1, § 103 lg 1 ja § 108 lg 1. Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1, lepingu I osas koostoimes selle p-ga 6.4. Ühtlasi eristas maakohus põhimõtteliselt õigesti lepingu I alusel tehtud töid (vaidlustatud otsuse p 10 ja selle alapunktid), lisatöid (p 11) ja lepingu II alusel tehtud töid (p 12). Lepingute I ja II alusel tehtud tööde eest esitatud põhinõuete lahendamisel nõustub ringkonnakohus suures osas maakohtu põhjendustega, kuid täiendab neid (järgnevas p-d 10 ja 11) ning vajadusel ka vastates kaebuse väidetele (järgnevas p 12). Lisatööde ja viivise nõude osas muudab ringkonnakohus hagi rahuldamise ulatust ja kohtu põhjendusi (järgnevas p-d 13 ja 14).
10.Sissejuhatavalt märgib ringkonnakohus töövõtulepingul põhineva tasunõude ja poolte tõendamiskoormise kohta järgmist.
10.1.Töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping (VÕS § 635 lg 1). Üldise ja töövõtulepingute puhul järgitava tõendamiskoormise järgi peab hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama lepingu sõlmimise ja selle need tingimused, mille alusel ta töövõtutasu nõuab, samuti tasu sissenõutavaks muutumise eeldused. Kokkuleppe tõendamiseks ei ole lepingudokument ainus võimalik tõend, vaid VÕS § 9 lg 1 järgi on piisav tahteavalduste vahetamine, kui on selge, et lepingupooled saavutasid kokkuleppe. Nõustumus lepingu sõlmimiseks võib olla antud vaikimisega (TsÜS § 68 lg 4, VÕS § 20 lg 2).
10.2.Seaduse järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja vähemalt üldjuhul tellijale ülevaatamise võimaldamisest (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5). Viidatud säte on dispositiivne ja pooled võivad kokku leppida teisiti, nt tasu sissenõutavuse töö vastuvõtmisest (VÕS § 637 lg 4 ls 1). Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (VÕS § 637 lg 4 ls 2).
10.3.Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud (nagu käesoleval juhul), peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Seega olukorras, kus tellija ei ole töövõtulepingu esemeks olevaid töid vastu võtnud, peab töövõtja selleks, et tema tasunõude saaks lugeda VÕS § 637 lg 4 ja § 638 alusel sissenõutavaks, tõendama, et ta on lepingukohased tööd teinud ja tellijale vastuvõtmiseks esitanud (vt nt RKTKo 13.03.2024, 219-18463/69, p 12).
10.4.Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest (puudustest) töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta neist teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1 ls 1). Majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (VÕS § 643) ning puudust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Kui tellija ei teata puudustest õigeaegselt või ei kirjelda majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul neid piisavalt täpselt, ei või ta neile ka hiljem tugineda (VÕS § 644 lg 3 ls 1). Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski puudustele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, v.a saamata jäänud tulu (VÕS § 644 lg 3 ls 2).
11.Lepingu I tingimuste ja neist järelduva kohta täpsustab ringkonnakohus järgmist.
11.1.Lepingu I p 9.1 kohaselt pidi töö üleandmine-vastuvõtmine toimuma sellekohase aktiga pärast töövõtja kõigi lepinguliste kohustuste täitmist. Pooled leppisid kõnealuse akti esitamise ja selle kohta pretensioonide esitamise korra p-s 9.2. Siiski lepiti töövõtutasu osas p-s 6.3 6 (12)
kokku, et töö eest tasumine toimub hageja arvete alusel kolmes osas (28, 35 ja 45 päeva möödumisel arve esitamisest). See on kooskõlas p-s 5.1 märgitud kostja kohustusega rahastada töid vastavalt aktsepteeritud aktidele ja arvetele. Kostjal oli sama lepingu p 5.2 järgi kohustus akte kontrollida ning otsustada arve aluseks oleva aktsepteerimine või tagasilükkamine viie tööpäeva jooksul alates arve esitamisest.
11.2.Ringkonnakohus järeldab lepingu I kõnealustest osadest, et pooled leppisid kokku töö perioodilise ehk ositi vastuvõtmise VÕS § 637 lg 4 ls 2 tähenduses. Õiguskirjanduses on leitud, et kui etapiviisiline vastuvõtmine toimub teatavate ajaperioodide tagant, tunnistab tellija vastava perioodi töid vastu võttes üldjuhul, et tema hinnangul on vastava perioodi jooksul teostatud vaheetapi vastuvõtmise aktis nimetatud tööd. Sellist tööde lõplikule vastuvõtmisele eelnevat tööde etapilise vastuvõtmise protsessi nimetatakse praktikas (eriti ehituslepingute puhul) akteerimiseks. Akteerimise peamine eesmärk on tuvastada töövõtja poolt teatava akteerimisele eelneva perioodi jooksul teostatud tööd ja nende osakaal kogu lepingu alusel teostamisele kuuluvate tööde hulgast, mille alusel määratakse üldjuhul töövõtjale akteerimisperioodi jooksul teostatud tööde eest maksmisele kuuluv osa lepingujärgsest tasust. Enamasti lepitakse sellisel juhul kokku, et tasumisele kuulub akteeritud, st tellija poolt vastu võetud vaheaktis kajastatud tööde mahule vastav proportsionaalne osa töövõtjale kogu töö eest maksmisele kuuluvast tasust (VÕS komm III, § 637, p 3.6.2.e). Ringkonnakohus nõustub nende seisukohtadega. Lepingu I p-de 5.1 ja 5.2 kohase kokkuleppe eesmärk oli tuvastada igas aktis kajastatud töö tegemine ja määrata akti alusel hagejale makstava tasu osasumma. Järelikult oli hagejal lepingu I kehtivusajal ja on jätkuvalt õigus nõuda tasu tehtud töö eest, mis on akteeritud kooskõlas lepingu I tingimustega.
11.3.Perioodi tööde vastuvõtmisel ei ole päris sama õiguslik tähendus, mille seadus ja kohtupraktika on omistanud töö lõplikule vastuvõtmisele. Eelmises punktis viidatud kommentaaris märgitakse, et töö vaheetapi vastuvõtmisel ei peaks olema töö suhtes VÕS § 76 lg-s 4 sätestatud tagajärge ja sellest ei peaks hakkama kulgema VÕS § 644 lg-s 1 sätestatud puudustest teatamise tähtajad. Nimetatud tagajärjed peaks sõnaselge teistsuguse kokkuleppe puudumisel olema seotud töö lõpliku vastuvõtmise ning selle raames lõppakti allkirjastamisega. Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt ka selle seisukohaga, aga teatava mööndusega. Nimelt on pooled leppinud kokku, et töö lepingutingimustele mittevastavusest (puudusest) tuleb kostjal teatada viie päeva jooksul alates arve esitamisest (lepingu I p 5.2), st puudustest teatamise tähtaja kulgema hakkamise osas pole oluline töö lõplik vastuvõtmine, vaid arve esitamine.
11.4.Ringkonnakohus nõustub põhimõtteliselt maakohtuga, et lepingu I alusel tehtud töö mahu ja hinna suurenemine 2247,68 € võrra oleks hõlmatud sama lepingu p-ga 6.2, mis eelneb vahetult p-le 6.3 ja käsitleb töö maksumuse võimalikku muutust (lepingus on kaks korda p 6.2). Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud summa moodustab umbes 2,3% lepingu hinnast ja see erinevus on piisavalt sarnane p 6.6 tingimusega, et mahu suurenemine 2% ulatuses ei mõjuta töö tähteaga. Seega saab hageja ka nimetatud osasumma puhul tugineda lepingu I tingimustele. Siiski vajab veel täpsustamist, et hageja ei nõua lepingu I alusel praegu suuremat summat, kui pooled kokku leppisid töövõtutasuna selle lepingu eseme eest. Esile toodud ja selles osas vaidlustamata asjaoludest nähtub, et hageja esitas varasema ja tervikuna tasutud arve nr 19118 pinnase väljakaeve ja kopa teenuse eest, mida kajastab 30.09.2019 hinnapakkumise (I kd tl 8, dtl 35) pos 6. Hageja akteeris aktis nr 1 (I kd tl 13, dtl 44) sama töö tervikuna ja kostja aktsepteeris seda vähemalt osalise tasumisega ilma aktile vastuväiteid esitamata (vt pikemalt järgnevas p 12.3). Praegu vaidlusalune lepingul I rajanev põhivõla summa 39 360 € koosneb viidatud akti nr 1 ja järgneva akti nr 2 (I kd tl 18, dtl 12) kohaselt ainult neist tasudest, mis vastavad lepingu I p-des 1.2 ja 2.2 märgitud 30.09.2019 hinnapakkumisele. 7 (12)
11.5.Lepingu I p-s 11.1 leppisid pooled kokku lepingu muutmise kirjaliku vormi. Punkt 6.5 nägi küll ette lisatöö (lisakohustuse), mis aga eeldas kostja kui tellija suulist või kirjalikku nõudmist või vormistamist lepingu lisana. Hageja ei tõendanud, et kostja nõudis lisatööde ning lepingu II esemeks olnud tööde tegemist. Järelikult ei kohaldu lepingu I tingimused lisatöödele ega lepingu II alusel tehtud töödele.
12.Lepingutes I ja II kokku lepitud tööde eest nõutava töövõtutasu osas ei võimalda kaebuse väited teha maakohtust erinevat otsust. Vastuseks kaebuse väidetele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.1.Maakohus rahuldas õigesti lepingu I alusel tehtud ning aktides nr 1 ja 2, samuti nende alusel koostatud arvetes nr 19135 ja 19148 kajastatud tööde eest tasu nõude summas 39 360 €. Siinjuures hindas maakohus asjakohaselt eksperdi arvamust (I kd tl 146–152, dtl 271–284) ja põhjendas piisavalt, miks on hageja väited nii selle töö tegemise kui ka ehitusdokumentatsiooni kohta tõendatud. Eksperdi arvamus ei ole valikuline, ebamäärane ega vasturääkiv, vaid loogiline ja arusaadav. Kuigi ekspert möönis kaetud tööde aktide puudumist, siis arvamuse järelduste p 8 kohaselt oli peatöövõtja ehitustööde päeviku kaudu torustike paigalduse heaks kiitnud. Kostja väide dokumentide kättesaadavuse takistuste kohta on jäänud paljasõnaliseks, sest eksperdile olid samad dokumendid kättesaadavad. Ringkonnakohus märkis eespool p-s 10.1 sissejuhatavalt, et töövõtuleping on tulemuse saavutamisele suunatud leping. Maakohtu tuvastatud asjaoludest järeldub tervikuna, et hageja saavutas lepingus I kokku lepitud tulemuse vähemalt osas, mille eest ta praegu tasu nõuab.
12.2.Ehitusdokumentide puudumise vastuväide pole kooskõlas hea usu põhimõttega. Lepingupooled peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ja võlasuhtele ei kohaldata mh seadusest või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg-d 1 ja 2). Kinnistule rajatud elamud sai kasutusload (I kd tl 175– 177, dtl 335–337). Vaidlustamata asjaoludel oli kostja „vahelüli“ peatöövõtja ja hageja kui alltöövõtja vahel. Kostja ei põhjendanud, miks ta vajab neid dokumente, mille puudumist või kostjale esitamata jätmist menetluses hagejale ette heidab. Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorras kaotas kostja hagejalt täiendavate ehitusdokumentide nõudmise õiguse isegi juhul, kui tal oli selline õigus lepingute täitmise ajal. Järelikult ei saa kostja VÕS § 110 lg 5 ning § 111 lg-te 1 ja 7 alusel keelduda töövõtutasu maksmisest dokumentatsiooni puudumise vastuväitega.
12.3.Lepingu I alusel tehtud tööde puhul oli kostjal sama lepingu p 5.2 järgi kohustus aktsepteerida talle esitatud akt viie päeva jooksul või sellest keeldumist põhjendada. Hageja e-kirjadega on tõendatud, et akt nr 1 saadeti kostjale 30.12.2019 ja akt nr 2 saadeti 07.01.2020 (I kd tl 13, 17–18, dtl 43–45, 10–12). Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et ta oleks neist kuupäevadest alates viie päeva jooksul teatanud hagejale dokumentatsiooni puudustest või kättesaamise takistustest. Eespool p-s 10.4 käsitletu kohaselt kaotas kostja VÕS § 644 lg 3 ls 1 järgi õiguse tugineda lepingu I alusel tehtud tööde puudustele, sh dokumentatsiooni puudumisele. Kostja ei tõendanud, et esineks VÕS § 645 lg 1 p-des 1 või 2 kirjeldatud olukordi. Kuivõrd kostja ei nõua töövõtutasu alandamist ega kahju hüvitamist, pole vaja kontrollida, kas puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
12.4.Sarnaselt on kokkuvõttes õigesti rahuldatud lepingul II rajanev põhinõue summas 60 566,40 € tööde eest, mida kajastavad aktid nr 3 ja 5 ning arved nr 19149 ja 20008. Lepingu II tööde tegemine on eksperdi arvamusega samuti piisavalt tõendatud, sh ei ole alust hagejale ette heita dokumentide kostjale esitamata jätmist. Samuti nähtub, et lepinguga II taotletud tulemus saavutati. Maakohus tuvastas kostja vaikiva heakskiidu tööle, aga ringkonnakohus esitab järgnevas täiendava põhjenduse, mis võimaldab lugeda lepingu II sõlmituks.
12.5.Hageja saatis kostjale 06.11.2019 hinnapakkumise (I kd tl 16, dtl 47–48), kostja ei ole selle saamist vaidlustanud. Pakkumine kirjeldas ühe maja töid ja vaidlustamata asjaoludel 8 (12)
rajati ning oli töövõtuga hõlmatud kolm kortermaja. VÕS § 20 lg 3 sätestab mh, et kui isikuni, kelle majandustegevusse kuulub teatavate tehingute tegemine, jõuab pakkumus tehingu tegemiseks temaga püsivas ärisuhtes olevalt isikult, tuleb pakkumusele mõistliku aja jooksul vastata, kusjuures vaikimine loetakse sel juhul nõustumuseks. Viidatud säte kohaldub käesoleval juhul lepingu II sõlmimise tuvastamisel. Vaidlustamata asjaoludel olid pooled sõlminud 24.10.2019 lepingu I, mida hageja 06.11.2019 hinnapakkumise edastamise ajal täitis. Kirjeldatud olukorras saab täiendava hinnapakkumise saanud tellijat lugeda VÕS § 20 lg 3 esimeses pooles nimetatud isikuks ja töövõtjat omakorda temaga püsivas ärisuhtes olevaks isikuks sama sätte tähenduses. Järelikult väljendas kostja vaikimisega nõusoleku tellida hagejalt 06.11.2019 hinnapakkumises märgitud tööd. Kolme maja kohta oli töö lepinguline hind 60 566,40 € (= 3 × 20 188,80).
12.6.Ainetu on kaebuse etteheide, nagu oleks maakohus kohaldanud lepingu II järgsetele töödele lepingu I p-te 5.2 ja 9.2. Vaidlustatud otsuse p 12 alapunktides neile kokkulepetele ei viidata. Asjakohane on sedastus p 12.7 lõpus, et kostja ei esitanud tööde kohta pretensioone. Nimelt kohalduvad nendegi tööde suhtes eespool p-s 10.4 refereeritud VÕS §-d 643 ja 644, st kostja pidi töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma ja teatama puudustest mõistliku aja jooksul, neid piisavalt täpselt kirjeldades. Hageja e-kirjad tõendavad, et akt nr 3 saadeti 07.01.2020 ja akt nr 5 saadeti 07.02.2020 (I kd tl 19, 24, dtl 13–14, 20–21). Pooled ei leppinud lepingus II kokku mõistlikku aega VÕS § 644 lg 1 ls 1 tähenduses, mistõttu tuleb see sisustada juhtumi asjaolude põhjal. Lepingu II eseme sisu ja mahtu, samuti täitmiseks kulunud aega arvesse võttes hindab ringkonnakohus mõistlikuks ajaks kaks nädalat. Järelikult pidi kostja hiljemalt 21.02.2020 teatama puudustest töös ja neid kirjeldama. Seda ta ei teinud ja kaotas VÕS § 644 lg 3 ls 1 järgi õiguse tugineda lepingu II alusel tehtud tööde puudustele, sh dokumentatsiooni puudumisele. Kostja ei tõendanud ka lepingu II eseme puhul, et esineks VÕS § 645 lg 1 p-des 1 või 2 kirjeldatud olukordi.
12.7.Kumbki pool ei väida, et nad oleks lepingu II esemeks olnud tööde puhul leppinud kokku töö vastuvõtmise. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest ja kostjale ülevaatamise võimaldamisest (vt eespool p-d 10.2 ja 10.3). Ringkonnakohus sedastas eespool p-s 12.4, et hageja on töö teinud ja p 12.6 põhjendusel selle ka kostjale vastuvõtmiseks pakkunud. Järelikult tõendas hageja oma nõude sissenõutavuse eeldused.
13.Lisatööde eest töövõtutasu nõude rahuldas maakohus põhjendamatult, selles osas tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse ja jätab 10 029,60 € nõude rahuldamata. Kaebuse teine väide on edukas.
13.1.Hageja selgituste ja asjaolude kohaselt esitas ta kostjale algselt akti nr 4 ja arve nr 19150 suuremas ulatuses, aga täpsustas hiljem, et lisatööde eest jäi kostjal tasuda 10 029,60 € (I kd tl 21–23, dtl 16–19). Hageja selgitas, et kaks ülejäänud aktis nimetatud tööd tellis peatöövõtja. Nii on väidetavad kostja tellitud lisatööd drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde (käibemaksuta hind 1564 €, koos käibemaksuga 1876,80 €) ning parkla aluse ehitamine (käibemaksuta hind 6794 €, koos käibemaksuga 8152,80 €). Kostja väitel ta neid töid hagejalt ei tellinud ja hageja neid ka ei teinud. Erinevalt lepingust II ei tugine hageja eelnevalt saadetud kirjalikule hinnapakkumisele, samuti pole hageja tõendanud poolte läbirääkimisi nende tööde ja hindade üle.
13.2.Ehitustööde päevikust (II kd tl 3–31, dtl 1234–1290) nähtub, et 02.–11.12.2019 toimus parkimisplatsi aluse vedela pinnase eemaldamine ja aluse tagasitäide betoonpuruga. Sel ajal oli rakendatud töötajaid järgmiselt: peatöövõtjalt üks, kostjalt üks ja hagejalt viis. Tööde teostamiseks kasutati kahte roomikekskavaatorit. Eluliselt pole usutav, et peatöövõtja ja/või kostja oleks ise teinud nimetatud töö ja korraldanud seda kahe ekskavaatoriga, kui neil kokku oli ainult kaks töötajat ehitusobjektil. Muid töid samal ajal ei tehtud, mistõttu pole hageja viie töötaja kohalolu ka teisiti seletatav, kui just päevikus nimetatud töö tegemisega. Töö on kirjelduse poolest piisavalt sarnane akti nr 4 pos 2 tööga (parklale aluse ehitus). Kuigi ekspert 9 (12)
jättis sisulise vastuseta maakohtu küsimuse nr 3 lisatööde kohta, märkis ta siiski arvamuse tabelis nr 1 ja järelduse nr 4 teises taandes eelnimetatud tööde tegemist ja tegijana just hagejat. Nende tõendite põhjal tuvastab ringkonnakohus, et hageja ehitas parkla aluse kinnistule.
13.3.Seevastu pole hageja tõendanud akti nr 4 pos-s 1 kirjeldatud teise lisatöö (drenaažitorustiku rajamine kaevust SKK-2 maja 1 telgede 1 ja E nurga juurde) tegemist. Hageja esitatud fotodelt (I kd tl 186–192, dtl 370–376) ei saa järeldada, et need kujutavad drenaažitorustikku just nimetatud töölõigul. Samuti ei nähtu ehituspäevikust ega eksperdi arvamusest konkreetselt selle töö tegemist. Kuigi kõnealune töö võis olla tehtud selleks, et saada kasutusluba ja hakata kinnistul olevaid korterelamuid kasutama, ei saa tõenditest järeldada töö tegemist hageja poolt. Neil kaalutlustel jääb lisatöö eest tasunõue 1876,80 € ulatuses rahuldamata.
13.4.Lepingu I p 8.5 järgi esindas kostjat RT, kes ühtlasi allkirjastas peatöövõtja nimel ehituspäeviku. Hageja esitatud ja eespool p-s 13.1 refereeritud väidetest ega ka p 13.2 põhjendustest ja seal viidatud tõenditest ei saa järeldada, et parkla ehituse tellis hagejalt just kostja – samavõrra võis asjaomase töö tellida peatöövõtja. Hagejal oli oma väidete tõendamise koormis (TsMS § 230 lg 1 ls 1, vt eespool p 10.1). Kuivõrd hageja pole tõendanud kostjale hinnapakkumise tegemist ega mingit muud asjaolu, mis viitaks parkla ehituse tellimuse saamist just kostjalt, siis ei piisa 8152,80 € väidetava lepingu alusel kostjalt väljamõistmiseks sellest, et hageja on töö teinud. Teatavatel asjaoludel võib kokkulepet ületava töö teinud töövõtjal olla käsundita asjaajamisest (eelkõige VÕS § 1018 lg 1 p-d 1 või 2) või alusetust rikastumisest (VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032) tulenev nõue (RKTKm 17.02.2021, 2-20-4536/39, p 12.3). Hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaks hinnata tema tegutsemist just kostja huvides või kostja rikastumist kõnealuse töö tulemi arvel. Käesoleval juhul esineva nn mitmeastmelise alltöövõtu puhul ei saa hageja rollis olev „madalama astme“ alltöövõtja töö puhul eeldada, et see tehti „vaheastmel“ asuva teise töövõtja (kes tema suhtes on küll tellija) huvides või et see töövõtja töö arvel rikastus. Neil kaalutlustel ei näe ringkonnakohus võimalust rahuldada sama nõuet muul õiguslikul alusel.
13.5.Eelneva põhjal jääb hageja põhinõue lisatööde eest 10 029,60 € saamiseks tervikuna rahuldamata.
14.Kaebuse viies väide viivise kohta on osaliselt põhjendatud ja toob kaasa vaidlustatud otsuse osalise muutmise.
14.1.Lepingu I väidetavate lisatööde summalt 10 029,60 € taotles hageja viivist samas lepingus kokku lepitud määraga 0,1% päevas. Eespool p-s 13 ja selle alapunktides otsustas ringkonnakohus, et nimetatud põhivõla summat ei saa kostjalt välja mõista, mistõttu puudub hagejal alus nõuda ka viivist. Lisaks tuleneb omakorda käesoleva otsuse p-st 11.5, et maakohus eksis, kui rakendas kõnealusele summale ka hageja soovitud viivise määra, aga see ei mõjuta enam asja lahendamist.
14.2.Lepingu I p-s 2.2 lepiti kokku selle lepingu esemeks olev töö (viitega 30.09.2019 hinnapakkumisele) ja p-s 6.2 asjaomase töö hind. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 11.4, et praegu nõutav põhivõla summa vastab lepingu I alusel tehtud töödele. Ühtlasi leidis ringkonnakohus eespool p-des 12.1–12.3, et lepingu I järgne tasunõue on põhjendatud. Järelikult mõistis maakohus põhimõtteliselt õigesti välja viivise summalt 39 360 € määraga 0,1% päevas.
14.3.Lepingu II alusel nõutavalt summalt 60 566,40 € soovis hageja viivist seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Maakohus rikkus TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1 ja § 439, kui mõistis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-ga 7 nimetatud summalt välja viivise lepingus I kokku lepitud määraga 0,1% päevas. Sellist nõuet hageja ei esitanud. Ringkonnakohus nõustus eespool p-des 12.4–12.7 maakohtuga, et lepingu II järgi esitatud põhivõla nõue on 10 (12)
põhjendatud. Kostja ei esitanud sisulisi vastuväiteid hageja esile toodud tasumise tähtaegadele, viivise määrale ega viivise arvestusele. Seega saab kõnealuse lepingu alusel viivise nõude rahuldada hageja soovitud viisil ehk VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus samalt summalt viivise väljamõistmise kohta tühistada, aga tühistatud osas ei saa teha uut otsust, sest selles osas puudub hageja nõue, mida lahendada.
14.4.Lisaks eiras maakohus viivise nõuete lahendamisel TsMS § 367 ls 2, mille mõtte kohaselt tulnuks viivis mõista välja kindla summana otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Maakohtu valitud sõnastus edasiulatuva viivise nõuete lahendamisel pole ka õnnestunud, sest resolutsiooni p-dest 5 ega 7 ei selgu viivise arvestamise alguskuupäev. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 ls 2). Need puudused saab ringkonnakohus kõrvaldada, mõistes viivise välja nii lepingu I kui ka lepingu II alusel võlgnetavalt põhivõlalt otsuse tegemise aja seisuga ja tulevikus sissenõutava viivise vastavalt hageja nõuete ulatusele.
14.5.Eelneva põhjal lahenevad viivise nõuded nii, et põhivõla osasummalt 39 360 € (= 24 000 + 15 360) tuleb kostjal maksta viivist määraga 0,1% päevas ja ülejäänud põhjendatud osasummalt 60 566,40 € (= 40 377,60 + 20 188,80) VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.
14.6.Kostja ei vaidlustanud arvete nr 19135 ja 19148 tasumise tähtaegu ega nende kohta esitatud viivise arvestust. Otsuse tegemise päevaga on hageja esile toodud andmetest lähtudes lepingu I alusel tehtud tööde eest tasumata summadelt viivise nõue järgmine: tähtaeg arve summa (€) viivis (€) 19135 24 000,00 15.01.2020 45 240,00 19148 10 240,00 28.01.2020 19 169,28 2 560,00 05.02.2020 4 771,84 2 560,00 15.02.2020 4 746,24
KOKKU
73 927,36 Hageja piiras oma viivise nõuded põhivõla summadega, mistõttu saab kõnealuses osas kostjalt välja mõista viivise 39 360 €.
14.7.Samuti ei vaidlustanud kostja arvete nr 19149 ja 20008 tasumise tähtaegu. Viivisekalkulaatori arvutuste kohaselt on lepingu II alusel tehtud tööde eest tasumata summadelt viivise nõue otsuse tegemise ajaks 29 691,22 € järgmiselt: tähtaeg arve summa (€) viivis (€) 19149 40 377,60 28.01.2020 19 885,35 20008 20 188,80 28.02.2020 9 805,87
KOKKU
29 691,22 Lisaks peab kostja maksma hagejale siinkohal käsitletud osasummalt 60 566,40 € viivist ka edaspidi kui nõude täitmiseni. Hageja taotlusel piirab kohus viivise kogusumma põhivõla summaga, st edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise summa ei tohi ületada 30 875,18 € (= 60 566,40 – 29 691,22).
14.8.Kokku saab kostjalt hageja kasuks välja mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 69 051,22 € (= 39 360 + 29 691,22) ja põhivõla osasummalt 60 566,40 € alates otsuse tegemisele järgnevast päevast viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras piiranguga, et see ei ületa 30 875,18 €. Ülejäänud osas jääb hageja viivise nõue eespool p-s 14.1 esitatud põhjendustel rahuldamata.
15.Vaatamata hagi osalisele rahuldamisele jäävad kõik menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus tegi pooltele 18.10.2024 kirjaga kompromissi ettepaneku, millega hageja nõustus, aga kostja mitte. Ettepaneku järgi tulnuks kostjal hagejale tasuda 125 000 €. Tänase otsuse järgi tuleb tasuda sellest suurem summa. Kirjeldatud olukord vastab TsMS § 163 lg 2 mõttele, mistõttu kannab kostja kui kompromissiga mittenõustunud 11 (12)
pool kõik menetluskulud. Maakohtu otsust pole kulude jaotuse osas järelikult vaja muuta. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
16.Ringkonnakohus koostab kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22) ja kajastab selles kõigi seniste menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Resolutsioonis pole vaja esitada eraldi punkte põhivõla osasummade ja sissenõutavaks muutunud viivise kohta, piisav on märkida välja mõistetavad summad ja edasiulatuva viivise arvutamise alused ning rahaline piirmäär. (allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.